preambula - gch-centre.ge filepreambula. g. cubinasvilis saxelobis qartuli xelovnebis istoriisa da...

50
preambula g. CubinaSvilis saxelobis qarTuli xelovnebis istoriisa da ZeglTa dacvis kvlevis erovnuli centri daarsda 2005 wels saqarTvelos prezidentis 12 dekembris gankargulebiT, g. CubinaSvilis sax. qarTuli xelovnebis istoriis institutisa da s. qobulaZis sax. xelovnebis ZeglTa fotofiqsaciis laboratoriis gaerTianebis safuZvelze. 2008 wlis 24 seqtembers damtkicda g. CubinaSvilis saxelobis qarTuli xelovnebis istoriisa da ZeglTa dacvis kvlevis erovnuli centris wesdeba, romelSic gansazRvrulia centris struqtura, mizenebi da funqciebi: saqarTvelos kulturuli memkvidreobis (Zveli, axali da Tanamedrove xelovnebis) mecnieruli kvleva, misi popularizacia, kulturuli memkvidreobis ZeglTa sakonservacio programebis SemuSaveba da ganxorcilebuuli proeqtebis eqspertiza; sainventarizaciosaaRricxvo saqmianoba; Zeglebis fotofiqsacia; saganmanaTleblo saqmianoba; sazogadoebis informireba; sakonservacio da kvleviTi meTodologiis SemuSaveba; saxelmwifos daxmareba kulturuli memkvidreobis sferoSi politikis SemuSavebaSi, kerZod: fundamenturi da gamoyenebiTi xasiaTis kvlevebi kulturuli memkvidreobis, axali da Tanamedrove xelovnebis istoriis sferoebSi; kulturuli memkvidreobis, axali da Tanamedrove xelovnebis popularizacia (samecniero da popularuli gamocemebi, gamofenebi, veb-gverdebi, turistul-sainformacio gamocemebi; media produqcia da sxv.); 1

Upload: others

Post on 08-Sep-2019

21 views

Category:

Documents


0 download

TRANSCRIPT

pprreeaammbbuullaa g. CubinaSvilis saxelobis qarTuli xelovnebis istoriisa da ZeglTa dacvis kvlevis erovnuli centri daarsda 2005 wels saqarTvelos prezidentis 12 dekembris gankargulebiT, g. CubinaSvilis sax. qarTuli xelovnebis istoriis institutisa da s. qobulaZis sax. xelovnebis ZeglTa fotofiqsaciis laboratoriis gaerTianebis safuZvelze. 2008 wlis 24 seqtembers damtkicda g. CubinaSvilis saxelobis qarTuli xelovnebis istoriisa da ZeglTa dacvis kvlevis erovnuli centris wesdeba, romelSic gansazRvrulia centris struqtura, mizenebi da funqciebi: saqarTvelos kulturuli memkvidreobis (Zveli, axali da Tanamedrove xelovnebis) mecnieruli kvleva, misi popularizacia, kulturuli memkvidreobis ZeglTa sakonservacio programebis SemuSaveba da ganxorcilebuuli proeqtebis eqspertiza; sainventarizacio–saaRricxvo saqmianoba; Zeglebis fotofiqsacia; saganmanaTleblo saqmianoba; sazogadoebis informireba; sakonservacio da kvleviTi meTodologiis SemuSaveba; saxelmwifos daxmareba kulturuli memkvidreobis sferoSi politikis SemuSavebaSi, kerZod:

• fundamenturi da gamoyenebiTi xasiaTis kvlevebi kulturuli memkvidreobis, axali da Tanamedrove xelovnebis istoriis sferoebSi;

• kulturuli memkvidreobis, axali da Tanamedrove xelovnebis popularizacia (samecniero da popularuli gamocemebi, gamofenebi, veb-gverdebi, turistul-sainformacio gamocemebi; media produqcia da sxv.);

1

• kulturuli memkvidreobis dacvis sferoSi saxelmwifo politikis formirebisa da srulyofisaTvis mecnierulad dasabuTebuli Teoriul-meTodologiuri da praqtikuli rekomendaciebis SemuSaveba;

• kulturuli memkvidreobis (Zveli, axali da Tanamedrove xelovnebis) obieqtebis fiqsacia da inventarizacia (moZravi da uZravi Zeglebis pasportebis Sedgena), kulturuli memkvidreobis Sesaxeb informaciisa da dokumentaciis digitalizacia, dakompleqteba da arqivireba;

• xelovnebis nawarmoebTa faseulobebis (obieqtebis) eqspertiza maTi kulturuli Rirebulebebis dadgenis mizniT;

• kulturuli memkvidreobis obieqtebis (rogorc moZravi, aseve uZravi) sarestavracio-sakonservacio proeqtebisa da maTi ganxorcielebis samuSaoebis eqspertiza da monitoringi.

• saswavlo da saganmanaTleblo procesebSi monawileoba (saSualo skola, umaRlesi saswavleblebi, samagistro kursebi);

• kulturuli memkvidreobis, axali da Tanamedrove xelovnebis nawarmoebebis fotofiqsacia, dokumentireba, arqivireba da sxv.

• saerTaSoriso da adgilobrivi samecniero Sekrebebis mowyoba da monawileoba saqarTveloSi da sazRvargareT;

• g. CubinaSvilis centrTan arsebuli s. qobulaZis sax. ZeglTa fiqsaciis foto-laboratoria awarmoebs saqarTvelos kulturuli memkvidreobis ZeglTa, axali da Tanamedrove xelovnebis nawarmoebTa fotofiqsaciasa da digitalizacias. laboratoriaSi inaxeba saqarTvelos kulturuli memkvidreobis, axali da Tanamedrove xelovnebis nawarmoebTa unikaluri foto-asaxulobani (slaidebi, digitaluri gamosaxulebani).

g. CubinaSvilis saxelobis qarTuli xelovnebis istoriisa da ZeglTa dacvis kvlevis erovnuli centris samecniero muSaobas wesdebis Sesabamisad warmarTavs 2008 wlis noemberSi arCeuli samecniero sabWo 11 kacis SemadgenlobiT. samecniero sabWos Tavmjdomarea xelovnebaTmcodneobis doqtori, prof. dimitri TumaniSvili; Tavmjdomaris moadgile xelovnebaTmcodneobis doqtori mzia janjalia; samecniero sabWos swavluli mdivani xelovnebaTmcodneobis doqtori qeTevan miqelaZe. centris direqtoria xelovnebaTmcodneobis doqtori mariam didebuliZe, direqtoris moadgile _ iuristi levan zedginiZe.

2

g. CubinaSvilis sax. qarTuli xelovnebis istoriisa da ZeglTa dacvis erovnuli kvlevis centris struqtura: marTva: samecniero sabWo; administracia samecniero nawili _ ori ganyofileba:

• Zveli xelovnebis ganyofileba (ganyofilebis gamge xelovnebaTmcodneobis doqtori daviT xoStaria)

• axali da Tanamedrove xelovnebis ganyofileba (ganyofilebis gamge xelovnebaTmcodneobis doqtori mariam gaCeCilaZe);

arqivisa da biblioTekis seqtori (gamge guram JRenti); ZeglTa aRwerilobisa da samecniero informaciis jgufi (xelmZRvaneli Tamaz dvali). s. qobulaZis sax. xelovnebis ZeglTa fotofiqsaciis laboratoria (gamge marine fancxava). 2012 wels centrSi muSaobda 80 TanamSromeli. maT Soris 60 mecnieri TanamSromeli, aqedan 7 mTavari mecnieri TanamSromeli, 29 ufrosi mecnieri TanamSromeli, 24 mecnieri TanamSromeli; maT Soris 13 axalgazrda mecnieri. 2012 wels centrSi staJirebas gadioda 9 axalgazrda mecnieri.

3

gg.. CCuubbiinnaaSSvviilliiss ssaaxx.. qqaarrTTuullii xxeelloovvnneebbiiss iissttoorriiiissaa ddaa ZZeeggllTTaa ddaaccvviiss

eerroovvnnuullii kkvvlleevviiss cceennttrrSSii 22001122 wweellss ggaannxxoorrcciieellddaa ggeeggmmiiTT

ggaaTTvvaalliisswwiinneebbuullii SSeemmddeeggii ssaaqqmmiiaannoobbaa

ssaammeeccnniieerroo kkvvlleevviiss ZZiirriiTTaaddii mmiimmaarrTTuulleebbeebbii:: 1. 1. winaqristianuli xanis xelovneba; 1. 2. Sua saukuneebis xuroTmoZRvreba; 1. 3. Sua saukuneebis qvisa da liTonis qandakeba; 1. 4. Sua saukuneebis kedlis mxatvroba; 1. 5. patronaJi, kulti da xelovneba; 1. 6. axali da Tanamedrove saxviTi xelovnebis ganviTarebis gza; 1. 7. qarTuli scenografia; 1. 8. axali arqiteqturis ganviTarebis istoria; 1. 9. saarqivo masalis damuSaveba da kvleva.

1.1. wwiinnaaqqrriissttiiaannuullii xxaanniiss xxeelloovvnneebbaa

• aRmosavleT saqarTvelos brinjaos sartyelTa grafikuli dekori (Zv.w. XII-VI ss), /gardamavali Tema/, nino gomelauri

2012 wels moZiebuli iyo masala, romlis nawili samecniero publikaciebiTaa cnobili, nawili ki gamouqveynebelia. Segrovili masalis saerTo raodenoba asze met erTeuls moiTvlis. motivTa paralelebisaTvis Segrovda grafikuli dekoriT Semkuli brinjaos sxva nawarmic (kolxuri, aRmosavlur qarTuli). Sesrulda mopovebuli masalis grafikuli da fotodokumentacia. Temaze muSaoba momdevno wlebSi gagrZeldeba calkeul qveTemaTa saxiT: “adreul sartyelTa grafikuli dekori da misi genezisi”, “aRmosavlurqarTul da kolxur-yobanur kulturaTa urTierTobisaTvis sartyelTa dekoris mixedviT”, “winaaziuri motivebi sartyelTa mxatvrul repertuarSi”.

4

• preistoriuli xanis petroglifebi walkidan (mxatvruli daxasiaTebis cda), mariam gabaSvili

naSromi miznad isaxavs walkis raionSi, sof. ganTiadTan, kldis masivze 1978 w-s aRmoCenili petroglifebis Seswavlas. petroglifebi ramdenime qronologiur fenas moicavs, romelTagan yvelaze adreuli mezoliTis xaniT TariRdeba. sinqronuli, Tu sxvadasxva epoqis masalebTan Sedarebisas am fenis mxatvruli stili individualuri niSnebiT gamoirCeva da xuTive kontinentze aRmoCenil petroglifebisgan gansxvavebul konceptualur midgomas amJRavnebs, Tumca saerTo niSnebis amokiTxvac xerxdeba. petroglifebze mkafiod ikveTeba saqarTvelis teritoriaze saxviTi formebis aRmocenebisa da kompoziciis Casaxvis procesi.

1.2. SSuuaa ssaauukkuunneeeebbiiss xxuurrooTTmmooZZRRvvrreebbaa

• adreuli Sua saukuneebis arqiteqtura saqarTveloSi (zogadi kursi inglisur enaze), /orwlian Temaze muSaoba dasrulebulia), daviT xoStaria

naSromis mizani iyo inglisurenovani mkiTxvelisaTvis IV-X saukuneebis qarTuli arqiteqturis mokle kursis dawera, rac gulisxmobs rogorc aqamde dagrovili codnis Sejamebas, ise mis xelaxla gaazrebas uaxlesi dasavluri meTodologiuri midgomebis gaTvaliswinebiT. naSromSi ganxilulia adreuli Sua saukuneebis arqiteqturis ganviTarebis etapebi da maTi Taviseburebebi. saTanado adgili eTmoba regionaluri gansxvavebebis Cvenebas da maT axsnas. sagangebod aris gamaxvilebuli yuradReba saetapo nagebobebze (bolnisis sioni, vaxtang gorgaslis sveticxoveli, mcxeTis jvari, wromi, samSvildis sioni, wirqoli, gurjaanis yvelawminda, vaCnaZianis yvelawminda, xanZTa, moqvi, kumurdo, oSki) da Sefasebulia maTSi ganxorcielebuli mxatvruli Tu teqnikuri inovaciebi.

5

• mirian mefisa da wm. ninos sveticxoveli (gardamavali Tema), Tamaz sanikiZe

naSromSi ganxilulia mcxeTis sveticxovlis taZarSi 1969-1972 ww-Si Catarebuli arqeologiuri gaTxrebis dros gamovlenili xis nagebobis naSTebi, romelic mkvlevarTa mosazrebiT pirvel sveticxovels warmoadgenda da IV s. 30-ian ww-Si aSenda. mocemulia nagebobis gegmisa da moculobebis grafikuli rekonstruqcia da misi xuroTmoZRvruli struqturis analizi. kvlevis Sedegad gairkva, rom mas bevri aqvs saerTo qarTul warmarTul sakulto nagebobebTan. werilobiTi wyaroebis safuZvelze ganxilulia am drois qarTlis politikuri da kulturuli viTareba; adreuli qristianuli salocavebi (qsani, Weremi, nekresi da sxv.) da maTi mimarTeba sveticxovelTan.

• xobis monastris xuroTmoZRvreba (orwlian Temaze muSaoba dasrulebulia), irine elizbaraSvili

naSromi miznad isaxavs xobis monastris mTavari taZris Seswavlas. Zeglis adgilze Seswavlis safuZvelze dazustda misi aSenebis TariRi, moxda saaRmSeneblo fenebis qronologiuri gamijvna da maTi Seswavla, Catarda azomviTi samuSaoebi. Catarebuli samuSaos Sedegad gamovlinda axali monacemebi Zeglis aRSenebis istoriisa da arqiteqturuli tipis saxecvlasTan dakavSirebiT.

• hujabis jvar-gumbaTovani taZris Sida sivrceebi da ornamentuli samkauli, (Temaze muSaoba gansazRvrulia 2012-2013 ww.), qeTevan abaSiZe-dadiani

naSromSi ganxilulia taZris xuroTmoZRvruli Taviseburebani _ interieris xasiaTi gamovlenili Sida sivrceebis gadawyvetaSi, sivrciT-moculobiTi monakveTebis erTmaneTTan masStaburi Sefardebasa da urTierTdamokidebulebaSi; interieris mimarTeba taZris gare saxesTan. dawvrilebiTaa aRwerili taZris ornamenutli samkauli da misi mimarTeba qarTul saeklesio xuroTmoZRvrebasTan. taZris fasadebis da misi galerea-minaSenebis mxatvrul-dekoratiul gaformebaSi sxvadasxva stili da xasiaTi gairCeva, romlis gaanalizeba da paralelebTan mimarTeba taZris samSeneblo etapebisa da TariRis garkvevaSi gvexmareba.

• samcxis kaTolikuri eklesiebis arqiteqtura (XVIII-XIX saukuneebi), naTia nacvliSvili

naSromSi ganxilulia axalcixis, udes, aralis, vales, ivlitasa da sxvilisis XVIII-XIX saukuneebis kaTolikuri eklesiebi, romelTa arqiteqtura da mSeneblobis istoria aqamde sagangebo kvlevis sagani ar yofila. es periodi saqarTvelos istoriaSi aRiniSneba Zireuli politikuri, socialuri, ekonomikuri da kulturuli cvlilebebiT, ramac ganmsazRvreli gavlena iqonia kaTolikuri eklesiebis mSeneblobis pirobebzec da maTi mxatvrul-arqiteqturuli formebis Camoyalibebazec. samcxis kaTolikuri eklesiebi ZiriTadad qarTvel da somex mosaxleobas emsaxureboda da misi samSeneblo da SemoqmedebiTi aqtivobis metyveli ilustraciaa. am Senobebis kvleva mniSvnelovania qarTveli eris istoriis TvalsazrisiTac, vinaidan saeklesio Senobebis kulturul-

6

istoriuli konteqsti xSirad cocxlad exmianeba erTiani qarTuli TviTSegnebis formirebis sakvanZo sakiTxebs.

• zemo svaneTis Sverilafsidiani eklesiebi, giorgi pataSuri naSromi miznad isaxavs zemo svaneTis Sverilafsidiani eklesiebis Seswavlas. zemo svaneTis saeklesio xuroTmoZRvreba, iseve rogorc xelovnebis sxva dargebi yovelTvis mWidro kavSirSi iyo danarCeni saqarTvelos kulturul cxovrebasTan, Tumca, svani xuroTmoZRvrebi yvelanair siaxlesTan erTad cdilobdnen Taviseburad gadaeTamaSebinaT da gaeazrebinaT esa Tu is motivi. zemo svaneTis Sverilafsidiani eklesiebis Seswavlisas gamovlinda rigi niSnebi, romlebic aerTianebs maT saqarTvelos sxva regionebis xuroTmoZRvrebasTan da iseTic, romelic gamoarCevs maT da adgilobriv tradiciaze aRmocenebul xasiaTs amJRavnebs.

• garejis mravalmTis TeTri udabnos monastris aRmosavleTi eklesia. misi tipologiuri identifikaciis, paralelebis dadgenisa da daTariRebis mcdeloba, daviT CixlaZe

naSromi exeba garejis TeTri udabnos monastris aRmosavleTi eklesiis xuroTmoZRvrebis kvlevasa da mis daTariRebas. eklesia aqamde VII-VIII ss. daTiRdeboda. taZris Sesaxeb arsebuli mosazrebebis kritikulma analizma gamoavlina maTi usafuZvloba da axali, srulyofili arqiteqturuli kvleva moiTxova. SemorCenil masalaze dayrdnobiT moxda taZris nawilebis detaluri arqiteqturuli analizi da misi Sedareba garejis saeklesio arqiteqturis paralelur masalasTan. miRebulma Sedegebma TeTri udabnos aRmosavleTi eklesia garejis mravalmTis monastrebis e. w. mTavari eklesiebis jgufs miakuTvna. TeTri udabnos aRmosavleTi eklesiisa da am jgufis eklesiebis SedarebiTi analiziT gairkva taZris zusti adgili am jgufis eklesiebis rigSi. am sakiTxebis garkvevam taZris gamokveTis axali, IX-X saukunebis mijniT daTariRebis safuZveli gaaCina. Tavis mxriv es daTariReba TeTri udabnos aRmosavleTi eklesiis sakurTxevlis freskuli gamosaxulebis axal daTariRebas emTxveva.

• rionispira soflebis xuroTmoZRvruli memkvidreobis axlad gamovlenili nimuSebi, manana suramelaSvili, cicino CaCxunaSvili

wliuri Temis farglebSi Catarebulia pirveladi kvleva qristianuli xuroTmoZRvrebis, saTavdacvo nagebobebis da xalxuri sacxovrebeli arqiteqturis im axlad gamovlenili, sayuradRebo nimuSebisa, romlebic 2010 wels, istoriuli qvemo leCxumisa (rionis qvemo weli) da imereTis (cageri-wyaltubos r-ebi) soflebis savele dazvervisas iqna gamovlenili. miuxedavad imisa, rom imereT-leCxumis aRniSnul nawilSi Zeglebis inventarizacia Catarebuli iyo XX saukunis 80-ian wlebSi, maSindel nusxaSi xalxuri xuroTmoZRvrebis nimuSebi saerTod ar Sesula. aqedan gamomdinare, naSromSi mowodebuli informacia maRalmxatvruli sacxovrebeli saxlebis da tradiciuli karmidamoebis dagegmarebis Taviseburebebis Sesaxeb gansakuTrebul mniSvnelobas iZens dRevandel viTarebaSi, rodesac aRniSnul teritoriaze namoxvanis

7

hidroeleqtrosadgurebis kaskadis proeqtis ganxorcieleba igegmeba, rac pirvel rigSi swored maT uqmnis ganadgurebis safrTxes;

• qarTuli xelovnebis saxviTi enisaTvis (mcxeTis jvari da aia sofia (orwlian Temaze muSaoba dasrulebulia), asmaT oqropiriZe

kvlevis sagania iseTi `makrostruqtura~ rogoricaa arqiteqtura, konkretulad mcxeTis jvari, rogorc qarTuli xuroTmoZRvrebis fenomenuri Zegli. gaanalizirebulia misi kedlis wyobis, masalis JReradobis, ganaTebis Taviseburebani. kvelevis saxelovnebaTmcodneo meTodologiam SesaZlebeli gaxada am nimuSis safuZvelze imgvari zogadi saxviTi kanonzomirebebis warmoCena, romelic axsiaTebs xelovnebis sxva dargebsac – ferweras, reliefsa da a.S. kvlevis proecesSi ramdenadme gamoikveTa Cveni qristianuli xelovnebis erovnuli specifika. sakiTxis dasakonkreteblad, Sesadareblad moxmobilia bizantiuri xuroTmoZRvrebis simbolo aia sofia, agreTve rusuli, somxuri, islamuri xuroTmoZRvrebis nimuSebi. naSromSi gamxiluli Tematika gagrZelebaa adre warmoebuli kvlevisa da mis gaRrmavebas warmoadgens;

• darbazis xuroTmoZRvrebis raobisaTvis, samson leJava (naSromi daiwera 2010-2012 ww.-Si mesxeT-javaxeTsa da TrialeTSi eqspediciis

Sedegad mopovebuli masalis safuZvelze (dafiqsirda darbazovani nagebobebis metwilad ucnobi nimuSebi, romelTa raodenoba 150-ze meti aRmoCnda).

kvlevam daadastura darbazovanis gamorCeuli faseuloba. Tavad darbazi

– kompleqsuri sacxovrisis sakvanZo nawili, warmoadgens sazeimo,

xalvaT, ara mxolod fizikurad, aramed vizualurad tevad saTavss,

romlis sivrciTi struqtura, miuxedavad konstruqciuli sxvaobisa

uTuod enaTesaveba saeklesio gumbaTovani xuroTmoZRvrebis sivrciT

agebulebas. saintereso aRnagoba aqvs Takarebian odas, ufro grZiv,

gadaxurviT mxolod ormxriv Sekibul, `kibur-kamarovan~ saTavss (l.

sumbaZe), romlis `bina~ ufro kamerulia, morTulobiTi sistemebiTac igi

ufro axali drois produqtia, Tumca gvirgviniani darbazis Tavisebur

saxecvlebs warmoadgens. sagulisxmoa funqciurad gamarTuli boseli –

uSualo Semadgeneli darbazovanis erTiani sistemisa. mTlianobaSi,

darbazovani ara mxolod qarTuli, aramed msoflio kulturuli

memkvidreobisaTvis arsebiTi monapovaria.

8

11..33.. SSuuaa ssaauukkuunneeeebbiiss qqvviissaa ddaa lliiTToonniiss qqaannddaakkeebbaa

• saero xelisufalTa meufebis Tema Sua saukuneebis qarTul xuroTmoZRvrul qandakebaSi (Temaze muSaoba gansazRvrulia 2012-2013 ww.), Tamar xundaZe

am etapze Sesrulebulia naSromis pirveli nawili, romelSic ganxilulia: a) qarTlis erismTavarTa reliefuri gamosaxulebani mcxeTis jvris taZarSi; b) opizis reliefis qtitoris identifikaciisa da daTariRebis, aseve saxismetyvelebiTi da mxatvruli gadawyvetis sakiTxebi; g) samefo Zalmosilebis ideis gamoxatuleba dolisyanis taZarSi; d) samefo “portreti” kumurdos eklesiaSi.

• Sua saukuneebis qarTuli qandakebis Tematika; centris samecniero sabWos Tavmjdomaris profesor d. TumaniSvilis saxelze Semosuli gancxadebis safuZvelze wlis ganmavlobaSi Tema Seicvala axali TemiT _ Sua saukuneebis skulpturis sakiTxisaTvis marTlmadideblur samyaroSi, ekaterine kvaWataZe Sua saukuneebis qandakebis ganviTareba samarTlmadidebloSi araerTgvarovani SemoqmedebiTi aqtivobiT xasiaTdeba. dasavleT evropis skulpturisgan gansxvavebiT aq mxolod reliefur plastikas vxvdebiT. marTlmadidebeli eklesia sakulto nagebobisTvis mrgval qandakebas, TiTqmis gviani Sua saukuneebis bolomde ar Rebulobda. safasado skulpturis programebi Tu calkeuli gamosaxulebebi am qveynebis eklesiaTa fasadebze epoqaTa manZilze sxvadasxva mniSvnelovanebiTa da simravliT warmoCindeba. maT, upirvelesad, aerTianebT zogadqristianul msoflmxedvelobasTan naziarebi mxatvruli xedva da Tematika. naSromi SeZlebisdagvarad gamoavlens Sua saukuneebis safasado skulpturis specifikur Taviseburebas (safasado sistemis, siuJetebis da sxv.) da maTi urTierTmimarTeba marTlmadideblur qveynebSi.

• wminda mxedrebis gamosaxulebebi Sua saukuneebis qarTul qvis reliefebSi (X-XIss.), Tamar dadiani

naSromSi ganxilulia joisubnis (Xs.), vales (Xs.), nikorwmindis (XIs.) taZarTa fasadebsa da iyalTos filaze (XIs.) warmodgenili plastikuri kompoziciebi wyviled wm. mxedarTa gamosaxulebebiT. ikonografiuli analizis safuZvelze gamovlenilia: heraldikur scenaTa (wm. cxenosnebi qristes gamosaxulebis winaSe, Joisubnis, nikorwmindis, iyalTos reliefebi) Taviseburebani, risTvisac moxmobilia mdidari paraleluri masala; da gveleSapisa da mefe diokletianes simbolur saxeTa

9

ikonografia. joisubnisa da nikowmindis reliefTa SedarebiTi analizi cxadyofs, rom isini e. w. `raWul~ skolas miekuTvnebian. reliefur gamosaxulebaTa mxatvruli analizis Sedegad gamoikveTa wm. mxedarTa gamosaxulebebis stiluri ganviTareba X-XI ss-Si.

• Sua saukuneebis saoqromWedlo saxelosnoebi (samwlian Temaze muSaoba dasrulebulia), l. xuskivaZe, T. sayvareliZe

naSromSi miznad isaxavs Sua saukuneebis saqarTvelos sxvadasxva regionSi arsebuli saoqromWedlo saxelosnoebis Seswavlas. ganxilulia `gelaTis saoqromWedlo saxelosno~, romlis arsebobac adrindeli droidan aris savaraudebeli. am saxelosnos unda miekuTvnebodes mTeli rigi maRalmxatvruli Zeglebisa da, maT Soris, xaxulis karedi xatic. gelaTSi saoqromWedlo saxelosnos tradiciebma mogvianodac iCina Tavi (mag., XVI s.); samegrelos mTavris levan II dadianis karis (XVII s.) saoqromWedlo saxelosno, Sua saukuneebis saxelosnoebs Soris erTaderTi, romelic werilobiTaa damowmebuli; XVI saukunis kaxuri saoqromWedlo saxelosno, romelic gremSi unda yofiliyo. gaanalizirebulia am saxelosnoebSi SemuSavebuli mxatvruli koncefciebi, gamovlenilia TiToeulis Taviseburebani Sua saukuneebis qarTuli oqromWedlobis zogadi mxatvrul-stiluri tendenciebis fonze.

11..44.. SSuuaa ssaauukkuunneeeebbiiss kkeeddlliiss mmxxaattvvrroobbaa

• wevis wm. giorgis eklesia da misi moxatuloba (Temaze muSaoba dasrulebulia), iuza xuskivaZe

naSromis ZiriTadi nawili wevis wm. giorgis eklesiis XVI s-is pirveli aTiani wlebis xalxurad saxeldebul mxatvrobas eTmoba. ikonografiuli da mxatvrul-stilistur analizis safuZvelze gamovlenilia moxatulobis adgili gviana Sua saukuneebis saxviTi xelovnebis istoriaSi. naSromSi ganxilulia agreTve taZris arqiteqtura da taZarSi SemorCenili ufro adreuli _ XI s. da XIV s.-is freskaTa fragmentebi. naSroms Tan axlavs moxatulobis zusti masStabis dacviT Sesrulebuli ikonografiuli sqemebi da fotomasala.

• mefeTa portretebi XIII-XIV ss. kedlis mxatvrobaSi (Temaze muSaoba gansazRvrulia 2011-2013 ww.), qeTevan miqelaZe

2012 wels damuSavda Temis erTi nawili _ XIII-XIV saukuneebis qarTul kedlis mxatvrobaSi SemorCenili mefeTa TiToeuli portretis (demetre

10

Tavdadebuli daviTgarejis `xarebis~ eklesiaSi, daviT narinis ori portreti gelaTis RmrTismSblis taZaris samxr.-aRm. egvterSi, daviT narinisa da daviT ulus portretebi ruispiris wm. Sios taZarSi, bagrat V-isa gelaTis RmrTismSoblis taZris karibWeSi, bagrat III-is bediaSi) aRwera da scenaTa ikonografiuli analizi; adreul samefo portretebTan SedarebiTi analizis safuZvelze gamovlenilia XIII-XIV ss-is saqtitoro scenebis Taviseburebani rogorc TemaTa SerCevis, ise ikonografiuli redaqciebisa da mxatvrul-stiluri Taviseburebebis TavlsazrisiT.

• ikvis wm. giorgis eklesiis moxatuloba (gardamavali Tema.), ekaterine gedevaniSvili

2012 wels damuSavda ikvis wm. giorgis eklesiaSi sarestavracio samuSaoebis dros gamovlenili axali monascemebi. dazustda da gairkva taZris moxatulobis araerTi detali, aqamde WvartliT dafaruli araerTi figura da `gankiTvis dRis~ scenaSi CarTuli sakmaod vrceli warwera (daniel winaswarmetyvelis teqsti da 50 fsalmunis teqsti da sxv.). es monacemebi da maTTan dakavSirebuli ikonografiuli da mxatvrul-stiluri sakiTxebi sagangebodaa ganxiluli naSromSi.

• hadiSis macxovris eklesiis moxatuloba (orwlian Temaze muSaoba dasrulebulia) marine yenia

naSromis mizania gaanalizdes zemo svaneTSi SemorCenili, Tamaris epoqis erT-erTi saintereso freskuli ansambli. wels ZiriTadi yuradReba daeTmo hadiSis macxovris eklesiis moxatulobis saqtitoro porterts; Sua saukuneebis qarTul saqtitoro portretebTan Sedarebis safuZvelze, gamoikveTa misi Taviseburebani. garda amisa, gaanalizda sofel hadiSis eklesiebSi SemorCenili epigrafikuli masala, romelic, svaneTis sxva werilobiT ZeglebTan erTad, metad sayuradRebo cnobebs gvawvdis, erTis mxriv, CeginaTa gvaris istoriisTvis, xolo meores mxriv, saSualebas iZleva ganvixiloT zogadad Sua saukuneebis saqarTvelosa da, kerZod svaneTis, kulturis istoriasTan dakavSirebul sakiTxTa ufro farTo wre.

• jayelTa moxatulobebis interpretaciisaTvis (Temaze muSaoba gansazRvrulia 2011-2013), mzia janjalia

kvleva emyareba Wules wm. giorgisa da safaris wm. sabasa da RmrTismSoblis eklesiaTa moxatulobebis sakonservacio samuSaoTa Sedegad gamovlenili axali monacemebisa da arsebuli istoriuli wyaroebis analizs. naSromis mizania moxatulobaTa Semadgeneli nawilebis Sesrulebis TariRebis dazusteba da moxatulobaTa daxasiaTeba Tanadrouli qarTuli da bizantiuri kedlis mxatvrobis tendenciaTa konteqstSi.

• axali masalebi nikorwmindis taZris mxatvrobis istoriidan, eTer ediSeraSvili, nino ciciSvili

nikorwmindis taZris moxatuloba samecniero literaturaSi daTariRebulia XVII saukunis II naxevriT, kerod, XVII s-is 60-70-iani ww-iT, rac qtitorTa (wulikiZeebi) gamosaxulebebs da warwerebs efuZneba.

11

mxatvrobaze dakvirvebam cxadyo, rom masSi ramodenime fena ganirCeva, romelic win uswrebs wulukiZeTa portretebs (samxr-aRm. da Crd.-aRm. ekvderTa I registri). istoriuli wyaroebis da stiluri analizis gaTvaliswinebiT droiTi sxvaoba ramdenime aTeul wels ar unda scildebodes. aseve, gamoCnda, rom XVIII-XIX ss-Si momxdara moxatulobis gacxoveleba (TiTqmis mTeli taZris masStabiT) da zogan ki uSualod mxatvrobaze axali fenis dadeba (Crd.-aRm. da samxr.-aRm. ekvderebSi XVII saukunis fenaze dadebuli mxatvrobis kvali ikiTxeba).

• bobnevis XVII saukunis darbazuli eklesiis moxatuloba, TinaTin xoStaria

naSromSi ganxilulia bobnevis ioane maxareblis saxelobis eklesiis XVII s-is moxatulobas. taZari aigo da moixata poet ioane Tbilelis TaosnobiT, razec misi portreti da freskuli warwera mowmobs. naSromSi ganxilulia moxatulobis ikonografiul-Teologiuri programa;

• varZiis RvTismSoblis eklesiisa da stoas moxatulobaTa ikonografiuli programebis urTierTmimarTeba, ana kldiaSvili

Temis mizani iyo varZiis mTavari taZrisa da stoas moxatulobebis ikonografiuli programis gaanalizeba cal-calke da Semdgom maT Soris arsebuli kavSirebisa da urTierTmimarTebis garkveva. kvlevis Sedegad gamoikveTa erTi metad arsebiTi momenti: miuxevad imisa, rom mTavari taZris moxatuloba (1184-86 ww.) qronologiurad odnav win uswrebs stoas moxatulobas, romelic XIII s-is dasawyiss ganekuTvneba, mainc erTiani programis mixedviTaa agebuli. taZris programa moicavs tradiciul scenebs _ RvTismSoblis didebas sakurTxevelSi, aTormet dResaswaulTa ciklis scenebs taZris kedlebze (maT Soris, saidumlo serobasa da ferxTa banas), qtitorTa gamosaxulebebs da calkeul wmindanTa figurebs). XII-XIII ss-Ta qarTul moxatulobebSi amgvar tradiciul programas asrulebs xolme gankiTxvis dRis scena (boWorma, timoTesubani da sxv.), romelsac taZris interierSi garkveuli adgili uWiravs. varZiis SemTxvevaSi ki gankiTxvis dRe gatanilia samxreT stoaSi, sakmaod vrcel ikonografiul versias misdevs da mTel kedlebs faravs. amgvarad, SegviZlia davaskvnaT, rom miiuxedavad am moxatulobebs Soris garkveuli droiTi intervalisa, es ori mxatvroba erTiani ikonografiuli programis mixedviTaa Seqmnili;

• garejis naTlismcemlis mTavari taZris moxatuloba da misi mimarTeba XII-XIII ss. mijnis moxatulobebTan, marine bulia.

centris samecniero sabWos Tavmjdomaris profesor d. TumaniSvilis saxelze Semosuli gancxadebis safuZvelze wlis ganmavlobaSi Tema Seicvala axali TemiT _ ekterine privalovas wignis `Тимотесубани” da TinaTin virsalaZis gamokvlevis - `Фрагменты древней фресковой росписи главного гелатского храма” qarTuli Targmanis momzadeba (ix. 9.1)

12

1.5. ppaattrroonnaaJJii,, kkuullttii ddaa xxeelloovvnneebbaa

• zarzmis feriscvalebis xatis Tayvaniscemis istoriisaTvis, nino WiWinaZe

gamokvleva exeba Sua saukuneebis qarTuli eklesiis erT-erTi gamorCeuli siwmindis, zarzmis feriscvalebis xatis Tayvaniscemis istorias. xati qristianuli kulturis mraval aspeqts aTvalsaCinoebs, romelTa Soris uwinares yovlisa xatis Tayvaniscemis raoba unda davasaxeloT. xatis Tayvaniscemis mniSvneloba da Taviseburi praqtika kargadaa TavCenili, rogorc TviT xatis SemorCenil nawilebze, iseve xatis Tayvaniscemis damkvidrebis aRweraSi, romelic basili zarzmelis «serapion zarzmelis cxovrebis» hagiografiul narativSia SenivTebuli. gamokvlevaSi ganxilulia xatis ikonografiuli Taviseburebebi da SesaZlo pirvelwyaroebi. xatis istorias gaedevneba Tvali, rogorc sakuTriv xatis sxvadasxva qronologiur fenis, aseve basili zarzmelis «serapion zarzmelis cxovrebis» teqstis mixedviT. vizualuri da teqstualuri masalis SejerebiT moxerxda xatis kultisa da misi sulieri sazrisis met-naklebi sisruliT aRdgena-gaazreba.

• adreuli Sua saukuneebis qarTuli istoriuli kostiumis mxatvrul-esTetikuri da socialur-politikuri aspeqtebi, kiti maCabeli

naSromi exeba adreuli Sua saukuneebis (V-VIIss.) qarTul reliefebze (qvajvarebi, kankelebis reliefebi, arqiteqturuli reliefebi) Semonaxul saero portretebis kostiumebis nimuSebs. naCvenebia saqarTvelos wvlili Sua saukuneebis kostiumis saerTo istoriaSi. Zveli qarTuli kostiumi ganxilulia mis Tanadroul bizantiur da aRmosavlur kostiumebTan mimarTebaSi. tansacmlis evoluciaSi qveynebisa da xalxebis istoriuli ganviTarebis obieqturi suraTi aisaxeba. qarTul istoriul kostiumSi gamovlenilia adgilobrivi tradiciuli elementebi. kostiumi ganxilulia, rogorc qveynis politikuri da socialuri istoriis, aseve sagareo orientaciis amsaxveli sabuTi.

13

11..66.. aaxxaallii ddaa TTaannaammeeddrroovvee ssaaxxvviiTTii xxeelloovvnneebbiiss ggaannvviiTTaarreebbiiss iissttoorriiaa

• qarTuli gamoyenebiTi grafikuli xelovnebis ganviTarebis istoria (XIX saukunidan @XX saukunis 50-ian wlebamde), (samwlian Temaze muSaoba dasrulebulia), mariam gaCeCilaZe

2012 wels Sesrulebuli naSromi warmoadgens 2010-2011 wlebSi

damuSavebuli masalebis Sejerebis Sedegad Sesrulebul teqsts,

romelSic mimoixileba qarTuli wignis mxatvruli gaformebis da

gamoyenebiT grafikis sxva saxeobebis (saJurnalo-sagazeTo mxatvroba,

eqslibrisis xelovneba, Ria baraTebi, fulis banknotebi, saTeatro

sareklamo afiSebi, plakati) Casaxvisa da ganviTarebis gza. qarTul

gamoyenebiTi grafikis nimuSebis ganxilvaze dayrdnobiT, pirvelnabeWdi

wignidan moyolebeuli (1629 wels romSi, `propaganda fides~ stambaSi mxedruli SriftiT daibeWda ori wigni _ `qarTul-italiuri leqsikoni~ da `qarTuli anbani locvebiTurT~) 1950-an wlebamde - ikveTeba drois

moTxovnilebis cvalebadobidan gamomdinare procesebi, Cans mxatvruli

TvalsazrisiT sruliad sxvadasxvagvari midgoma, vlindeba

saqarTveloSi, am peroidis manZilze, gamoyenebiTi grafikis dargis

ganviTarebaSi arsebuli procesebi. amave dros masalis moZiebis procesSi

Seiqmna 1940-50-an wlebSi gamocemuli sxvadasxva mxatvris mier

gaformebuli wignebis kartoteka, romelic Tan erTvis naSroms.

• XX saukunis dasawyisis qarTuli dazguri grafika, (samwlian Temaze muSaoba dasrulebulia) marine meZmariaSvili

2012 wels Sejamda wina wlebSi damuSavebuli masala da daiwera

ramdenime nawilisagan Sedgenili naSromi: I _ mxatvruli cxovreba TbilisSi XX s. pirveli oci wlis manZilze _ ganxilulia sagamofeno

saqmianoba, mxatvruli gaerTianebebi da mimdinareobebi, kafe-barebis

roli qalaqis kulturul cxovrebaSi. II _ axalgazrda qarTveli mxatvrebis moRvaweoba safrangeTSi _ ganxilulia l. gudiaSvilis, e.

axvledianis, d. kakabaZis, m. bilaniSvilis, S. qiqoZis parizSi gatarebuli

wlebi; III _ futuristuli moZraoba saqarTveloSi _ ganxilulia rusi

da qarTveli xelovanebis urTierTobebi 10-ani wlebis bolos:

sagamomcemlo saqmianoba, novaciebi grafikaSi da futuristuli

manifestebi; gamovlenilia Zmebi zdaneviCebis: poet ilias da mxatvar

14

kiriles wamyvani roli futuristul moZraobaSi. IV _ dazguri grafikis Janrebis Camoyalibeba XX saukunis dasawyisSi. Temis daskvniT nawilSi

ganxilulia sami ZiriTadi Janris _ portretis, peizaJisa da siuJeturi

da Janruli xasiaTis kompoziciebis _ Camoyalibebis gzebi.

• eqspresiuli tendenciebi qarTul mxatvrobaSi, cisia kilaZe eqspresionistuli tendeciebi 1920-ian wlebis qarTul mxatvrobaSi

ganxilulia Salva qiqoZis avtoportretebis magaliTze. avtoportretis

Tema qarTul mxatvrobaSi aqamde gamokvleuli ar yofila. Tu dasavleT

evropul mxatvrobas avtoportretis Janris xangrZlivi istoria aqvs,

Cvens xelovnebaSi is modernizmis epoqaSi Cndeba. tipologiurad,

kompoziciuri Tu stilisturi TvalsazrisiT, fsiqologiuri simZafris

xarisxiT Salva qiqoZis avtoportretebis umravlesoba erTmaneTis

msgavsia. savaraudoa, rom, mxatvari sakuTar Tavs ZiriTadad sarkeSi

dakvirvebis Sedegad xatavda.

• Tbilisuri skola. gamoyenebiTi xelovnebis nimuSebi (minanqrisa da spilos Zvlis miniaturuli nakeTobebi) (XIX s. 1870-ian wlebamde), (Temaze muSaoba dasrulebulia), maia ciciSvili

qarTuli portretuli miniaturis nimuSebi, rogorc dReisaTvis dadginda

tfilisur portretul skolamde unda iyos Seqmnili. dReisaTvis

SemorCenili daaxloebiT ormocdaaT portretTagan nawili XVIII s-is

bolos Sesrulda qarTuli ferweruli portretis paralelurad, xolo

misi yvelaze gviandeli nimuSebi mxatvar e. baraTaSvilis mier 1900-ian

wlebSia daxatuli. ferweruli portretebis msgavsad, aqac qarTvel

mefeTa, batoniSvilTa da qarTvel da rus TavadaznaurTa da saxelmwifo

moxeleTa garkveuli nawilia daxatuli. rogorc Cans, miniaturul

portretTa ufro xangrZlivi arseboba maTma gansxvavebulma funqciurma

daniSnulebam ganapiroba da fotografiis damkvidrebam, ver mospo.

aRsaniSnavia isic, rom `tfilisuri portretuli skolisagan~

gansxvavebiT miniaturuli portretebis saerTo mxatvruli saxe

stilisturad ufro mravalferovania: aSkarad ikveTeba rogorc

adgilobrivi portretuli tradiciebis midevnebiT Seqmnili nawarmoebebi,

aseve evropuli miniaturuli portretuli mxatvrobis da yajaruli ferweris stilisturi niSnebi.

• uaxlesi drois (XX s-is) qarTuli mxatvrobis evoluciis Taviseburebani, giorgi xoStaria

naSromi mizand isaxavs XX s-is qarTuli mxatvrobis ganviTarebis gzisa

da misi Taviseburebebis warmoCenasa da analizs.

• 1930–1950 wlebis qarTuli qandakeba, nana mircxulava

15

naSromSi, konkretul masalaze dayrdnobiT, ganxilulia gansazRvruli filosofiuri Tu politikuri motivaciebis mqone, eropuli xelovnebis bevr mxatvrul mimdinareobebisagan gansxvavebuli, wminda dekoratiuli, internacionaluri stilis ar-dekos regionaluri varianti. gamovlenilia ardekos lokaluri Taviseburebebi qarTul sabWoTa qandakebasTan mimarTebaSi. masazrdoebel wyaroTa siuxvis, geografiuli gavrcelebulobis cvalebadobis, mxatvrul Tu kulturul-istoriuli Taviseburebebis niSniT gansxvavebulobis miuxedavad, ardekos myari niSnebic aqvs, romlebic ganviTarebis garkveul etapze gamokveTilad iCenen Tavs sxvadasxva istoriuli tradiciebis mqone, gansxvavebul politikur da socialur-ekonomikur pirobebSi myof qveynebSi, maT Soris saqarTveloSi, rac qarTul sabWoTa qandakebis dasavleT evropis qveynebTan erTian mxatvrul sivrceSi moazrebis saSualebas iZleva.

• saqarTveloSi moRvawe evropeli (rusi, poloneli, italieli da sxv.) mxatvrebi (XIX-XX ss.), nino WoRoSvili

naSromi mimoixilavs ucxoeli mxatvrebis saqarTveloSi moRvaweobis

periods, ZiriTadad XIX s-is dasawyisidan XX s-is 40-ian wlebamde.

qarTuli dazguri mxatvrobis ganviTarebaSi didi wvlili miuZRviT

saqarTveloSi droebiT Camosul Tu samudamod dasaxlebul araqarTvel

mxatvrebs, romelTa Soris iyvnen germaneli, rusi, poloneli, italieli,

somexi da sxva erovnebis xelovanebi, aseve saqarTveloSi dasaxlebuli

germaneli kolonistebis STamomavlebi (akofiani, baikovi, bliotkini,

bobermani, gagarini, grigorianci, valiSevski, zankovski, zomeri, kvesi,

kolCini, krotkovi, lansere, longo, premaci, romanovski, roteri,

sariani, sklifasovski, tilke, fogeli, frankeni, SamSiniani, SarbabCiani,

Sarlemani, Smerlingi, Stenbergi, hrinevski, horSelti da sxv.). es

mxatvrebi aqtiurad iyvnen CarTulni Tbilisis mxatvrul cxovrebaSi,

eweodnen pedagogiur saqmianobas. wliuri Temis farglebSi

ganxorcielda ucxoeli mxatvrebis nawarmoebebis kvleva,

saqarTvelosTan dakavSirebuli maTi cxovrebis sxvadasxva periodebis,

biografiuli monacemebisa da mniSvnelovani faqtebis Seswavla,

bibliografiis damuSaveba.

• modernuli paradigmebi XX saukunis dasawyisis qarTul xelovnebaSi. urbanuli Tema da avtoportrti, Tea tabataZe

sakvlevi Tema zogadi aspeqtiT XX saukunis dasawyisis qarTuli

xelovnebis dasavleTis modernul xelovnebasTan mimarTebis sakiTxs

exeba. ufro konkretulad, misi mizania, gamokvleul iqnas am periodis

qarTuli xelovnebis, kerZod, avtoportretebisa da urbanul Temebze

16

Sesrulebuli namuSevrebis mxatvruli formisa da Sinaarsis, maTSi

gamovlenili mxatvris msoflgancdis Taviseburebebi (anu, rogoria

modernuli garemosa da modernuli drois mimarT mxatvris

TviTrefleqsia) da ganixilos isini zogad evropul modernul

diskursTan mimarTebiT.

avtoportreti, gansakuTrebiT modernul xelovnebaSi, yvelaze mZafrad

avlens mxatvris, rogorc pirovnebis TviTgancdas, TviTmoazrebas

modernul droSi. urbanuli Tema ki aseve yvelaze meti pirdapirobiT

asaxavs imas, Tu rogor ganicdeba modernuli garemo modernistis mier,

rogoria misi damokidebuleba Tanamedroveobis mimarT. am orive Temas

saerTo - msoflgancdiTi aspeqti aerTianebs. kvlevis saboloo mizani

swored am aspeqtis warmoCenaa. (SeniSvna: muSaobis procesSi TemasTan mimarTebiT gamovlinda damatebiTi aspeqtis

gamokveTis saWiroeba. igi qarTul modernistul xelovnebaSi peizaJis, rogorc Janris Taviseburebebs exeba. ramac Secvala Temis Tavdapirveli sruqtura, sxvagvarad daisva

da gadanawilda aqcentebi; Sesabamisad gaizarda kvlevis vada);

• manaba magamedovas xelovneba, dali lebaniZe manaba magamedovas (dab. 1928 w.) Semoqmedeba qarTuli da daRestnuri

xelovnebis ganuyofeli nawilia. amave dros mis mier Seqmnil

namuSevrebze Tvalis gadevneba saSualebas gvaZlevs warmovidginoT

gamoyenebiTi xelovnebis mniSvnelovani dargis, Wedurobis ganviTarebis

gza TiTqmis mTeli XX saukunis manZilze. m. magamedova yubaneli qalia,

oqromWedelTa meTerTmete Taobis STamomavali, aRzrdilia yubaCur

tradiciebze, magram mTeli Segnebuli cxovreba TbilisSi gaatara. mis

SemoqmedebaSi erTmaneTs Seerwya kubaCuri, qarTuli da evropuli

saiuveliro tradiciebi. m. magamedovas Semoqmedeba, romelic garkveuli

winaaRmdegobebiT xasiaTdeba, Zalian sainteresoa tradiciis rRvevisa da

axlis danergvis TvalsazrisiT.

• Tbilisuri avangardi 1910-1920-ian wlebSi - kultura/xelovneba da misi mniSvnelovani warmomadgenlebi (d. kakabaZe, l. gudiaSvili, S. qiqoZe, b. gordeziani, i. gamrekeli, kirile da ilia zdaneviCebi da sxvebi), mzia CixraZe

naSromi eZRvneba gasuli saukunis daswyisis Tbilisis mxatvrul-

kulturul cxovrebas, sadac sxvadsxva erovnebis Semoqmedni mWidrod

TanamSromlobdnen da metad saintereso SemoqmedebiT garemos qmnidnen.

naSromSi mimoxilulia qarTveli mxatvrebis inovaciuri xelovneba

Tanamedrove rusuli da dasavleTevropuli xelovnebis fonze,

daxasiaTebulia iseTi mniSvnelovani mxatvruli movlena, rogoric iyo

futurizmi ruseTsa da saqarTveloSi. ganxilulia TbilisSi im periodSi

gamocemuli futuristuli wignebi, literaturul-artistuli kafeebi,

17

maTi moxatuloba, iq mimdinare kuturuli Tu bohemuri cxovreba,

gamofenebi, modernist mxatvarTa Semoqmedeba _ yovelive rac maSindeli

Tbilisis specifikur, multikulturul, mravalSreobriv mxatvrul

cxovrebas Seadgenda.

• sivrcis problema qarTul-tfilisur modernizmSi, nana yifiani

naSromi miznad isaxavs, qarTul-tfilisuri 1910-1920-ani wlebis modernizmis Taviseburebis gamovlenas da masSi sivrcis mniSvnelobis kvlevas: Tu ratomaa sivrce ase mniSvnelovani qarTuli modernizmisTvis da ra saxis sivrce ainteresebs mas, rogor ukavSirdeba misi sivrciTi azrovneba tradicias. gaanalizebulia qarTvel modernistTa Semoqmedeba, ufro ki maTi cakleuli, yvelaze mniSvnelovani nawarmoebebi, im periodis publikaciebi da mwerlebisa da poetebis naazrevi. sivrciTi azrovnebis Tavisebureba gamovlenilia dasavleT evropis vizualur masalasTan Sedarebis gziTac da im periodis mnivSnelovani Teoriuli naazrevebis analiziTac.

• 1950-iani wlebis qarTuli ferwera, (samwlian Temaze muSaoba

dasrulebulia), liana anTelava 2012 wels dasrulda samwlian samecniero Temaze muSaoba, romlis farglebSi moxerxda am rTuli da araerTmniSvnelovani movlenis kvlevis sawyisi etapis ganxorcieleba. kerZod, istoriul-socialuri fonis kvlevisaTvis sakiTxTa axleburi dayeneba, qarTuli socio-kulturuli sivrcis aRwera da gaazreba mTeli sabWoTa sivrcis qarTul sinamdvilesTan analitikuri Sedareba analogiis gziT aris ganxorcielebuli. naSromSi dasmulia qarTuli kulturis refleqsiisaTvis iseTi mniSvnelovani sakiTxi, rogoricaa qarTuli kulturuli tradiciis mniSvneloba qarTuli sabWoTa xelovnebis esTetikuri fenomenis formirebaSi da ganxorcielebulia am SekiTxvaze pasuxis gacemis mcdeloba. Tumca Seswavlilia am rTuli da mravalmxrivi mxatvruli movlenis monawile mraval mxatvarTagan mxolod ramdenime: ed. kalandaZe, z. niJaraZe, j. xundaZe. aRsaniSnavia, rom es sami mxatvari yvelaze ufro gamokveTili sakulto figuraa (guram quTaTelaZesTan erTad) 70-iani da 80-iani wlebis qarTul ferweraSi. uTuoa, rom am movlenis amomwuravi Seswavla unda gagrZeldes, ucnobi aspeqtebis gamovleniT Tu naklebad popularuli movlenebi da mxatvrebis Semoqmedebis SeswavliT.

18

11..77.. qqaarrTTuullii sscceennooggrraaffiiaa

• kirile zdaneviCi rusTavelis TeatrSi, Tamar belaSvili naSromi exeba mxatvar kirile zdaneviCis Teatralur Semoqmedebas,

romelic samecniero kvlevis obieqti arasodes gamxdara. Segrovda da

damuSavda saWiro dokumenturi Tu vizualuri masala, romelic moZiebul

iqna xelovnebis muzeumSi, mxatvris ojaxSi, Teatris, musikis, kinosa da

qoreografiis muzeumSi, saq. centralur arqivSi, rusTavelisa da

marjaniSvilis Teatrebis muzeumebSi, damuSavda imdroindeli perioduli

gamocemebi. Catarebuli samuSaos Sedegad gamoikveTa is ZiriTadi

problemebi, romelic am mxatvarTan mimarTebaSi aqtualurad gvesaxeba.

maT Soris: pirveli eqspresionistuli piesebis gaCena-ganxorcielebis

sakiTxi qarTul TeatrSi, kubo-futuristuli, konstruqtivistuli da

dadaisturi elementebis arseboba XX s.-is dasawyisis qarTul

scenografiaSi da TamaSis mxatvruli kategoriis damkvidrebis mcdeloba

qarTuli Teatris mxatvrobaSi. Sesabamisad rusTavelis TeatrSi kirile

zdaneviCis moRvaweobis Seswavlam aqamde ucnobi Tu naklebad cnobili

masalis paralelurad XX s.-is pirvel aTwleulebSi qarTuli

profesiuli scenografiis formirebis procesSi arsebuli araerTi

mniSvnelovani sakiTxi warmoaCina.

• XIX-XX saukuneTa mijnis Teatris mxatvroba (Jurnal-gazeTebis damuSaveba: `droeba~, `cnobis furceli~, `saxalxo gazeTi~, `Teatri da cxovreba~, `iveria~ .... XIX-is 80-iani wlebidan 1920 wlamde), elene TumaniSvili, (Temaze muSaoba dasrulebulia)

damuSavda XIX s-is 90-iani wlebisa da XX s-is 10-20-iani wlebis

periodika (`droeba~, `cnobis furceli~, `saxalxo gazeTi~, `Teatri da

cxovreba~, `iveria~ da sxv.), sadac mocemulia am peiodis sasceno

xelovnebis (msaxiobTa TamaSis, reJisoruli namuSevris, scenis

mxatvruli gaformebis) rogorc zogadi daxasiaTeba, aseve, Teoriuli

msjeloba da konkretuli aRwera. es metad mniSvnelovani periodi

gamoirCeoda imiT, rom qarTuli scena nabij-nabij miiwevda profesiuli

donis amaRlebisaken.

19

• Teatris mxatvroba 1930-ian wlebSi, mariana oklei (Tema Cafiqrebulia erTi didi naSromis nawilad ramodenime Tanaavtoris monawileobiT). XX saukunis ocdaaTiani wlebi mniSvnelovani periodia qarTul scenografiaSi. am dros jer kidev grZeldeba Tamami eqsperimentebi, konstruqtivizmi enacvleba kubo-eqspresionizms, abstraqtul formebTan erTad Cndeba plastikur-metaforuli elementebi, realisturi, romantikuli saxeebi, Tumca yvela mxatvrul-stilistur gaazrebaSi sruli simZafriT Tavs iCenda speqtaklis TavisTavadi pirobiTi ena, romelic Sors iyo yofis mimbaZvelobisagan. XX s-is 30-ian ww-is bolodan TeatrSi moRvawe qarTveli mxatvrebi, Zlieri ideologiuri wnexis qveS aRmoCndnen. isini iZulebulni iyvnen SeecvalaT Tavisi poziciebi. 1920-iani wlebis avangarduli mimarTulebis mravalmxrivi gamoyeneba, 1930-ian wlebis bolos scenuri sivrcis mimarT SedarebiT martivi damokidebulebiT Seicvala. Tu 1920-ian, 30-ian wlebis dasawyisSi mxatvrebi scenis mTel garemos iTvisebdnen, sadac lakonuri, abstraqtul-geometriuli konstruqciebi msaxiobs moqmedebis gansakuTrebul ritms, mizanscenaTa kontrastul Sepirispirebas sTavazobdnen, 1930-iani ww-is bolodan isini iZulebulebi gaxdnen scena TxrobiT-literaturul donemde daeyvanaT, realisturi pano-suraTebi scenis fonad warmoedginaT, romelic piesis msaxvelobas banalur iers aniWebda. magram Teatri, Tavisi specifikiT pirobiTi samyaroa, romlis sinTezuri organizmi gamZle aRmoCnda mxatvruli warmosaxvisa da fantaziis realizebisaTvis. bevrma mxatvarma SeZlo met-naklebad SeenarCunebina Tavisi individualuri xelwera, Tumca moqceuli garkveul CarCoebSi. 1.8. axali arqiteqturis

gaviTarebis istoria

• saqarTvelos XIX saukunis miwurulisa da XX saukunis 10-iani wlebis arqiteqtura. 1910–iani wlebis arqiteqtura (Tbilisi), Tamaz gersamia (samwlian Temaze muSaoba dasrulebulia)

naSromi warmoadgens samwliani Temis bolo nawils. masSi ganxilulia saqarTvelos da kerZod Tbilisis aRniSnuli periodis arqiteqturis ganviTarebis istoria. vinaidan am dros saqarTvelo ukve moqceuli iyo saerTo evropuli ganviTarebis procesSi, amitom misi qalaqebis

20

arqiteqturaSi dasavleT evropisa da ruseTis msgavsad gavrcelda sxvadasxva evropuli stilebi, romelTa umetesoba manamde ucnobi iyo. Tbilisis arqiteqtura savsebiT asaxavs XIX saukunisa da XX saukunis dasawyisis dasavluri arqiteqturis gzebs. naCvenebia am periodisaTvis damaxasiaTebeli stilisturi mimarTulebebi, dadgenilia ganaSenianebis Taviseburebani, ganxilulia mniSvnelovani sazogadoebrivi Senobebi da damaxasiaTebeli sacxovrebeli saxlebi, gamoyofilia sacxovrebeli saxlebis ZiriTadi tipebi. Tbilisis sxvadasxva arqivSi daculi imdroindeli presis gacnobis Sedegad mopoebulia cnobebi im Senoba-nagebobaTa mSeneblobis Sesaxeb, romlebic garkveul istoriul-arqiteqturul interess iwvevs; warmodgenilia saqarTvelos centralur istoriul arqivsa da Tbilisis saqalaqo arqivis fondebSi daculi saarqivo masala.

• XIX saukunis Tbilisis saero arqiteqtura (cixisubnis uZvelesi ganaSenianebis erTi nawilis 2010-2012 wlebSi mimdinare saamSeneblo procesebis Sedegebi), maia mania

naSromis mizania Tbilisis cixisubnis dRes dakarguli faseulobis _ mravalfeniani ganaSenianebis, uZvelesi (XVII, XVIII ss.) tipologiisa da XIX saukunis sxvadasxva monakveTiT daTariRebuli sacxovrebeli saxlebis warmoCena da maTi analizi. ganxilulia cixisubnis erT nawilSi 2011-2012 wlebSi mimdinare samSeneblo procesebi, romelmac gaaqro quCaTa Suasaukuneebrivi qseli, uZvelesi tipologiis sacxovrebeli Senobebi, daarRvia tradiciuli mimarTebebi Zvel Senobebsa da reliefs Soris, ugulebelhyo Zveli samSeneblo masala, ar gaiTvaliswina saukuneebis manZilze Camoyalibebuli masStabi da tradiciebi.

• sacxovrebel saxlebad gadakeTebuli eklesiebi TbilisSi, manon liluaSvili

naSromSi ganxilulia XVIII s.-dan XX s-is dasawyisamde agebuli eqvsi saeklesio Senoba, romlebic sabWoTa periodSi sacxovrebel saxlebad gadakeTda da dRemde inarCunebs am funqcias. es eklesiebia: wm. estatesi (axvledianis q. #2), wm. Teodosisa (Федосеевская церковь, griboedovis q. #48), kviracxovlisa (Caisubnis q. #7g), wm. RmrTismSoblisa (somxuri, krwanisis q. #8), wm. miqael mTavarangelozisa (mTavarangelozis q. #23) da xarebisa (1755 wlamde kaTolikuri, Semdeg marTlmadidebluri, abesaZis q. #13). naSromi efuZneba rogorc Senobebis adgilze kvlevas, ise saarqivo naxazebis, Zveli fotosuraTebisa da sxvadasxva saxis werilobiTi cnobebis (oficialuri dokumentebi, angariSebi, Zveli presa, mogonebebi da sxva) Seswavlas. ganxilulia eklesiebis mSeneblobis istoria da arqiteqturuli Taviseburebebi.

• XIX da XX saukunis dasawyisis Tbilisuri qarvaslebi, irine mania naSromi Tbilisuri qarvaslebis mxatvrul-arqiteqturuli mniSvnelobis gamovlenas, stilisturi Taviseburebebis warmoCenas da Zveli qalaqis istoriul qsovilSi maTi adgilis gansazRvras isaxavs miznad.

21

ZvelTbilisuri qarvaslebis Sesaxeb istoriuli cnobebis moZiebis, Tbilisis udides da erT-erT uZveles uban kalaSi dRemde gadarCenili qarvaslebis arqiteqturis Seswavlis, TiToeuli nagebobis saxasiaTo niSnebis dadgenis da mogrovebuli masalis Sejerebis safuZvelze naSromSi ganxiluli qarvaslebis mxatvrul-arqiteqturuli Rirebuleba gamovlinda, maTi gegmarebiTi da sivrciT-kompoziciuri analizis safuZvelze ki Tbilisuri qarvaslebis adgilobriv niadagze transformaciis niSnebi gamoikveTa. naSromi Tbilisuri qarvaslebis Tavmoyrasa da maTi erTad ganxilvis pirvel mcdelobas warmoadgens.

• 1930-ani - 1950-ani wlebis e.w. `stalinuri~ periodis arqiteqtura saqarTveloSi, lali andronikaSvili

2012 wlis ganmavlobaSi gagrZelda muSaoba Temaze `1930-iani - 1950-iani

wlebis e.w. `stalinuri~ periodis arqiteqtura saqarTveloSi~ da

ganxorcielda saxelganTqmuli arqiteqtorebisa da maTi namuSevrebis

katalogizacia principiT _ avtori; namuSevari; Sefaseba. yuradReba

gamaxvilda imdroindeli arqiteqturis ideologiuri CarCoebis

farglebSi calkeuli avtorebis mier ganxorcielebul mniSvnelovan

mxatvrul miRwevebze, rogorc erovnuli arqiteqturis motivebis

gamoyenebiT, ise msoflio arqiteqturul klasikaze dayrdnobiT. e.w.

`stalinuri~ arqiteqtura orjer iyo araSesaferisad Sefasebuli - jer

rogorc erTaderTi swori xazi XX saukunis qarTuli arqiteqturis

ganviTarebaSi (konstruqtivizmis, modernizmisa da formalizmis

sapirispirod) da, Semdgom, ukanasknel wlebSi, rogorc kulturuli

memkvidreobis statusisTvis araSesaferisi xuroTmoZRvreba (mag., `imeli~

da baTumis `inturistis~ SCuseviseul SenobebisaTvis Zeglis statusis

moxsnis faqti, Senobebidan sabWoTa simbolikis Camomtvreva (`imelis~,

parlametis Senobis reliefebi da sxv). naSromis saboloo damuSaveba-

daxvewa da Semdgomi gamoqveyneba ramdenadme Secvlis am gabatonebul

tendencias da axlburad warmoaCens am arqiteqturis araerTmniSvnelovan

Rireblebas.

1.9. ssaaaarrqqiivvoo mmaassaalliiss ddaammuuSSaavveebbaa ddaa kkvvlleevvaa

22

• vaxtang beriZis kritikul-bulicisturi da memuaruli naSromebis krebuli, dimitri TumaniSvili

krebulad gamosacemad momzadda akad. v. beriZis kritikul-publicisturi da memuaruli naSromebi (werilebi, gamosvlebi _ maTi nawili _ gamouqveynebeli). Catarda masalebis gacxrilva, Semowmda bibliografiuli monacemebi, gadmoqarTulda rusulad dawerili publikaciebi Tu xelnawerebi, SeirCa Sromebis dalagebis wesi (qronologiuri publicistikis, Tematur-qronologiuri memuaristikis SemTxvevaSi);

• g. CuninaSvilis sax. qarTuli xelovnebis istoriis institutis mier rusul enaze gamocemuli monografiuli naSromebis qarTuli Targmanis momzadeba, maka bulia

qarTulad gamocemis mizniT iTargmna e. privalovas wigni `Тимотесубани” da T. virsalaZis gamokvleva `Фрагменты древней фресковой росписи главного гелатского храма”;

• Jurnali `sabWoTa xelovneba~ (anotirebuli bibliografiis Sedgena), (Tema dasrulebulia), nino WinWarauli

naSromi iTvaliswinebs saxelovnebo sakiTxebze ,,sabWoTa periodikis”,

rogorc erT-erTi mTavari ideologiuri berketisa da qarTul

kulturul sivrceSi SemoqmedebiTi procesebis ,,oficialurad

ganmkargavi” organos, Seswavla-damuSavebas, kerZod, saxviTi xelovnebis

Sesaxeb arsebuli statiebis Sekrebas. sakvlevad SeirCa Jurnali ,,sabWoTa

xelovneba”. 2012 wels Sesrulebuli samuSao, 2010-2011 wlebSi ganxorcielebuli

saqmianobis msgavsad, saxviTi xelovnebaze JurnalSi `sabWoTa xelovneba~ gamoqveynebuli statiebis anotirebuli bibliografiis Sedgenas

iTvaliswinebda.

2010 w-s Sesrulebuli bibliografia 1936-1961 wlebs moicavda da

saqarTvelos parlamentis erovnuli biblioTekis fondebSi daculi

Sesabamisi perioduli masalis mixedviT iyo Sedgenili; 2011 w-s

anotirebuli bibliografia g. CubinaSvilis sax. qarTuli xelovnebis

istoriisa da ZeglTa dacvis erovnuli centris biblioTekaSi dacul

masalebs daeyrdno, ramac samuSao `sabWoTa xelovnebis~ nomrebis

ukiduresi deficitis gamo, mxolod 1978, 1984, 1985, 1989, 1991 wlebis

gamocemebiT Semofargla. sabolood momzadebulia 1962-1977, 1979-1983, 1986-

1988 da 1990 wlebis Jurnal `sabWoTa xelovnebis~ nomrebis saxviTi

xelovnebis statiebis sruli anotirebuli bibliografia.

2012 wels Sedgenil anotirebul bibliografias, iseve rogorc 2010-2011

wlebSi Sesrulebul samuSaos, darTuli aqvs saZiebeli, romelSic

statiebi dargebis mixedviTaa dalagebuli Semdegi TanmimdevrobiT:

arqiteqtura, ferwera, grafika, qandakeba, Teatris mxatvroba,

23

gamoyenebiTi xelovneba, kulturuli memkvidreoba, sagamofeno

recenziebi, ucxoeTis xelovneba/Jurnalistis dRiuri, axali wignebi,

personebi/iubileebi da kultura/Teoria.

22.. ZZeeggllTTaa aaRRwweerriilloobbaa ddaa

ssaammeeccnniieerroo iinnffoorrmmaacciiaa

centris ZeglTa aRwerilobisa da samecniero informaciis jgufis mier ganxorcielda Semdegi samuSao:

• centrsa da saerTaSoriso dokumentaciis kompania IDC-s Soris kontraqtiT gaTvaliswinebul samuSaoebi, saxeldobr muSaoba mimdinareobda krebulis "qarTuli arqiteqtura" megzuris bibliografiis srulyofaze da xuroTmoZRvrul ZeglTa saZieblebis (anbanuri, tipologiuri, qronologiuri, funqciuri da geografiuli saxelebis) momzadebaze, romelic ganTavsdeba aRniSnuli krebulis gamomcemlis, BRILL IDC-es veb-gverdze.

• momzadda xuroTmoZRvruli da kedlis mxatvrobis ZeglTa samecniero aRwerilobebi da saxviTi masala (60 statia, 300 naxazi da 400-mde fotosuraTi) “saqarTvelos istoriisa da kulturis ZeglTa aRwerilobis mravaltomeulis me-3 wignis I nawilisaTvis, romelic gamoicema qarTuli enciklopediis ir. abaSiZis saxelobis mTavar samecniero redaqciasTan TanamSromlobiT _ 2013 wlis III kvartalSi. es samuSao momaval welsac gagrZeldeba. garda amisa, samecniero aRwerilobebi da saxviTi masala momzaddeba wignis II nawilisTvisac.

• muSaoba mimdinareobada da momaval welsac gagrZeldeba programuli uzrunvelyofiT aRWurvil digitaluri gzamkvlevis (inglisur enaze) “qarTuli arqiteqtura _ aRmosavleT saqarTvelo” _ srulyofaze.

• gamosacemad momzadda seriis _ “qarTuli nivTieri kulturis Zeglebi sazRvargareT” _ me 4 albomi _ “xanZTa”.

• mimdinareobs qarTul xuroTmoZRvrul ZeglTa digitaluri arqivis Sesaqmnelad jgufis arqivis fotosuraTebis da naxazebis cifrul formatSi Cawera.

3. aarrqqiivviissaa ddaa bbiibblliiooTTeekkiiss sseeqqttoorrii

24

3.1. centris arqivis TanamSromelebi agrZelebdnen saarqivo masalis damuSavebas, sistematizaciasa da katalogizacias.

• 1974-1979 wlebSi italieli mecnierebis (alpago novelos masala) mier qarTuli xelovnebisadmi miZRvnili simpoziumisaTvis gadaRebuli qarTuli arqiteqturis Zeglebis naxazebis fotoaslebis mixedviT gakeTda Semdegi regionebis: Sida qarTlis, qvemo qarTlis, kaxeTis, samcxe-javaxeTis, aWaris da zemo svaneTis cnobili arqiteqturuli Zeglebis saaRricxvo baraTebi. ganxorcielda maTi sistematizacia, katalogizacia (gardamavali samuSao), baadur kupreiSvili;

• XX-XXI ss. arqiteqtor-restavratorTa Sesaxeb biografiuli cnobaris Sedgena (gardamavali samuSao), xaTuna WurRulia.

3.2. biblioTeka

centris biblioTekaSi mimdinareobs wignebis damuSaveba, gawmenda, daxarisxeba (gardamavali samuSao); axali wignebis registracia. centris axal SenobaSi gadasvlaTan dakavSirebiT biblioTekasa da arqivSi momdinareobs Sesabamisi (wignebisa da arqivis SefuTva, sistematizacia da sxva) samzadisi.

3.3. centris veb-gverdi

mimdinareobs centris veb-gverdis mudmivi ganaxleba da axali masaliT Sevseba (xaTuna WurRulia, aza lobJaniZe); www. gch-centre.ge

4. sseerrggoo qqoobbuullaaZZiiss ssaaxx.. xxeelloovvnneebbiiss ZZeeggllTTaa ffoottoo--ffiiqqssaacciiiiss llaabboorraattoorriiiiss ssaaqqmmiiaannoobbaa 2012 w.-is ganmavlobaSi laboratoriis TanamSromlebis mier wliuri gegmis farglebSi ganxorcielda Semdegi samuSao:

• Sinaarsobrivad da vizualurad moZvelebuli sakarToteko baraTebis Canacvleba axali formis baraTebiT, fotomasalis xelaxali anotireba. sul damzadda 500 sakartoTeko baraTi;

• saarqivo fotomasalis cifrul matarebelze gadatana maqsimaluri rezoluciiT;

25

• arqivis digitalizirebuli masalis monacemTa eleqtronuli bazaze muSaoba;

• daskanerda da cifrul formatSi daarqivda 651 cali slaidi. 2012 wels laboratoriis gadamRebi jgufi mivlinebuli iyo ikvSi wm. giorgis eklesiis fotofiqsaciis mizniT. gadaRebuli da daarqivebulia ikvis arqiteqturisa da kedlis mxatvrobis amsaxveli 400 faili. 2012 wlis manZilze Sesrulda rigi samuSaoebisa centris TanamSromelTaTvis, kulturis saministrosTvis, aseve calkeul dainteresebul pirTa da organizaciebis dakveTiT. laboratoriis masala daedo safuZvlad mTel rig gamocemebis qarTul xelovnebaze, maT Soris gigo gabaSvilis, niko firosmanaSvilis, elene axvledianis, avTo varazis da sxva xelovanTa Semoqnedebisadmi miZRvnil albomebs. 2012 wlis aprilSi qobulaZis sax. ZeglTa fotofiqsaciis laboratoriis sivrce, sadac igi 1974 wlidan iyo ganTavsebuli, gaiyoda auqcionis wesiT. amis gamo saWiro gaxda laboratoriis gadatana sxvagan, kerZos ki g. CubinaSvilis centrisTvis gamoyofil SenobaSi (aTonelis q. #9). mTeli inventaris da gansakuTrebiT ki unikaluri foto-arqivis SebuTvasa da usafrTxo gadatanas sakmaod didi dro dasWirda, ris gamoc Seferxda laboratoriis normaluri funqcionireba. laboratoria muSaobas gaaxlebs 2013 wels. 55.. ssaaqqaarrTTvveellooss kkuullttuurruullii mmeemmkkvviiddrreeoobbiiss ppooppuullaarriizzaacciiaa 55..11.. ggaammooffeenneebbii // pprreezzeennttaacciieebbii // ggaammoocceemmeebbii

• XX s-is mxatvraTa gamofena, 29 noemberi _ 12 dekemberi, S. amiranaSvilis sax. xelovnebis saxelwifo muzeumi; gamofenis organizatorebi – g. CubinaSvilis centri da S. amiranaSvilis sax. xelovnebis saxelwifo muzeumi. gamofena mieZRva centris mecnier TanamSromlis xelovnebaTmcodnis _ meri karbelaSvilis xsovnas;

• niko firosmanis 150 wlisTavisadmi miZRvnili gamofena; warmodgenili iyo mxatvris Sesaxeb arsebuli publikaciebi, 13 dekemberi, saqarTvelos parlamentis erovnuli biblioTeka. organizatorebi g. CubinaSvilis centri da erovnuli biblioTeka;

26

• gamofena - `petre ocxeli – restrospeqtiva~, d. SevardnaZis sax. erovnuli galerea. gamofenis kuratori da organizatori centris mecnier TanamSromeli - mariana oklei;

• Tbilisis wignis XIV saerTaSoriso festivalze (24-27 maisi)

centrma warmoadgina mis mier gamocemuli wignebi;

• 27 marti, saqarTvelos mecnierebaTa akademiaSi centris direqtorma – m. didebuliZem waradgina centris 2011 wlis muSaobis anagariSi.

• 5 ivnisi, wignis `mSenebeli ostatebi Sua saukuneebis saqarTveloSi~ prezentacia;

• 15 oqtomberi, sergo qobulaZis albomis prezentacia;

55..22.. 22001111 wwlliiss ggaammoocceemmeebbii

5.2.1. 2012 wels gamocemuli wignebi:

• mSenebeli ostatebi Sua saukuneebis saqarTveloSi, avtorebi: d.

TumaniSvili, n. nacvliSvili, d. xoStaria; dafinansebulia SoTa rusTavelis erovnuli samecniero fondis grantiT;

27

• ananuri, avtorebi: e. kvaWataZe, m. janjalia;

• arqiteqturis restavracia saqarTveloSi, avtorebi i. elizbaraSvili, m. suramelaSvili, c. CaCxunaSvili, x. WurRulia. dafinansebulia SoTa rusTavelis erovnuli samecniero fondis grantiT.

• sergo qobulaZe (albomis redaqtori da Sesavali teqstis avtori

m. gaCeCilaZe).

5.2.2. centris ppeerriiooddiikkaa

28

centri yovelwliurad gamoscems Jurnals _ `saqarTvelos siZveleni~ (saredaqcio sabWo: m. ailandi (kalifornia, aSS), e. braieri (birmingemi), b.

brenki (bazeli), g. gagoSiZe, i. dekersi (miunheni), v. zaibti (vena), s.

leJava, T. mgalobliSvili, T. sayvareliZe, e. qaTleri (pensilvania), g.

WeiSvili, l. xuskivaZe, q. haisi (valanova, aSS); redaqtor-gamomcemlebi: d.

TumaniSvili, i. xuskivaZe); da internet-Jurnals _ ‘Ars Georgica’ - seria B (http://www. georgianart.ge) (mTavari redaqtori: d. TumaniSvili; pasuxismgebeli mdivani: m. gaCeCilaZe;

saredaqcio sabWo: T. belaSvili, m. mania, p. meningi (kanada), m. meZmariaSvili, p. reneri (aSS); mxatvruli redaqtori - g. papaSvili.

• Jurnali _ `saqarTvelos siZveleni~ 2012 wels centrma gamosacemad moamzada Jurnalis saiubileo nomeri (# 15), romelic eZRvneba g. CubinaSvilis sax. qarTuli xelovnebis istoriis institutis daarsebidan 70 wlisTavs. gamosacemad momzadda Jurnalis me-16 nomeri. masSi ibeWdeba centris TanamSromelTa statiebi:

• e. gedevaniSvili, sarkmlis wirTxlTa morTulobis « adgilobrivi » tradicia qarTul Sua saukuneebis moxatulobaSi;

• g. pataSuri, kisisxevis ucnobi eklesiebi;

• m. yenia, zemo svaneTis kulturis istoriisTvis. sineli xucesis warwerebis interpretaciis gamo;

• T. dadiani, wm. mxedrebis ikonografia Sua saukuneebis qarTul qvis reliefebSi;

• T. xundaZe, a. SanSiaSvili, sveticxovlis simboluri saxe tyoba-erdis eklesiis fasadis morTulobaSi ;

• T. sanikiZe, walenjixis macxovris taZari;

• T. xoStaria, daviT garejis udabnos monastris mowameTas eklesiis moxatuloba

• l. anTelava, a. kdiaSvili, mcxeTis jvris mxatvrul-xatovani metyveleba da simboluri semantika;

• c. kilaZe, avtoportreti Salva qiqoZis SemoqmedebaSi

• T. belaSvili, axali mxatvruli tendenciebi XXs.-is pirveli aTwleulebis scenografiaSi (speqtaklebis `gazi~, `kaci-masa~, `malStremi~- magaliTze)

29

• n. WinWarauli, neominiaturuli mxatvroba _ kulturuli identobis axali rakursi.

• internet-Jurnali _ `Ars Georgica, seria B~ (http://www. georgianart.ge),

`Ars Georgica, seria B~ 2012 wlis nomeri moamzada centris axali da Tanamedrove xelovnebis ganyofilebis mecnier TanamSromelma giorgi papaSvilma. JurnalSi gamoqveynda da gamosaqveyneblad gadaeca centris TanamSromelTa statiebi:

• n. WinWarauli, TergdaleulTa epoqis ucnobi peizaJisti (romanoz gvelesianis grafikuli Canaxatebi),

• g. papaSvili, niko firosmanaSvilis suraTis ena da fotografia,

• m. gaCeCilaZe, interviu mxatvar gogi wereTelTan;

• m. gaCeCilaZe, sergo qobulaZe;

• m. mania, cixisubani – Zveli Tbilisis dakarguli faseuloba.

• internet-sivrceSi ganTavsda 1987 wels gamocemuli Art Georgica, (eleqtronuli versia moamzades: nino WinWaraulma, ana sanTelaZem, marina meZmariaSvilma, mariam gaCeCilaZem, giorgi papaSvilma).

• centrma gamosca konferenciis _ `memkvideoba da Tanamedroveoba~ moxsenebaTa Tezisebi (qarTul da inglisur enebze).

55..33.. cceennttrriiss TTaannaammSSrroommeellTTaa mmiieerr ggaammoocceemmuullii wwiiggnneebbii

• m. meZmariaSvili, nino fircxalaiSvilis grafika, (albomis Sesavali werili);

• m. ciciSvili, gigo gabaSvili, albomi, saqarTvelos kulturisa da

ZeglTa dacvis saministro, IMAK OFSET, stamboli;

• T. gersamia, c. kilaZe, m. memariaSvili, Tbilisuri sadarbazoebi, 2012, Tbilisi (meore gamocema);

• e. h. gombrixi, xelovnebis ambavi (wignis qarTuli Targmani momzadebulia centris TanamSromelTa mier, samecniero redaqtori da mTargmnelTa jgufis xelmZRvaeli, profesori d. TumaniSvili. wigni gamoica logos presisa da feidonis gamomcemlobis mier).

30

5.4. samecniero da popularul gamocemebSi gamoqveynebuli centris TanamSromelTa naSromebi

• m. didebuliZe, Tamaris drois kedlis mxatvrobis programebis erTi ikonografiuli Tavisebureba, saqarTvelos erovnuli mecnierebaTa akademiis Jurnali `macne~;

• k. maCabeli, "qvajvara aRsaydrebuli Cviledi RmrTismSoblis gamosaxulebiT" krebulSi: adreqristianuli saeklesio kompleqsi dmanisidan, Tbilisi, 2012, (Tanaavtori, Tavi);

• T. sanikiZe, gergetis sameba (axali masalebis mixedviT), Jurn. qarTvelologia, #2, 2012;

• n. WiWinaZe, samefo ikonografia da RvTaebrivi mfarvelobis idea

Tamaris epoqaSi (berTubnis freskis interpretaciisaTvis), krebulSi: politikuri Teologia (red. giga zedania) Tbilisi,

ilias saxelmwifo universitetis gamomcemloba; • N. Chichinadze, Les trésors monastiques de la Géorgie médiévale - la construction de

l’identité culturelle, saerTaSoriso kolokviumis _ L`Europe et le Caucase – Relations interrégionales et la question de l`identité - masalebi, ilias

saxelmwifo universiteti, Tbilisi; • T. belaSvili, sergo qobulaZe da musikaluri Teatri, Jurn., musika,

2012, #2;

• T. gersamia, Созидатель по призванию, Jurn. Русский клуб, N 5, Tb., 2012; • n. yifiani, kirile da ilia zdaneviCebi, wignSi FESTINOVA

Contemporary Art Festival, Tb., 2012; • g. WaniSvili, adreqristianuli saeklesio kompleqsi dmanisidan,

gamomcemloba „nekeri~, Tbilisi, 2012 (avtorTa jgufTan erTad);

• l. andronikaSvili, Tbilisuri saxli TabukaSvilis q. # 51, Jurn. Review Design, geo- eng # 27, Tb., 2012;

• g. papaSvili, firosmanis Semoqmedeba fotografiul prizmaSi, krebulSi: Sexvedra firosmanTan, IV, 2012.

5.6. uuccxxooeeTTSSii ddaabbeeWWddiillii ddaa ddaassaabbeeWWddaadd ggaaddaacceemmuullii nnaaSSrroommeebbii

• M. Didebulidze, Murals of Tao-Klarjeti Churches: Interaction of Cultural Traditions, krebulSi: “Synergies: Creating Art in Joined Cultures", Studies in Honor of Gerahard Wolf;

• N. Chichinadze, "Icons as Relics – Re-interpreting Repousse Revetments of Devotional Images", Iconographica, Rivista di iconografia medievale e moderna, / Journal of

31

Medieval and Modern Iconography, co-editors Michelle Bacci, Fabio Bisogni, Universita di Siena, Italy;

• E. Gedevanishvili,. Encounters of Eastern and Western Christianity: Iconographic Peculiarities of the Holy Face of Telovani , florenciis maqs plankis sax. xelovnebis institutis saiubileo krebuli;

• M. Janjalia, G. Cavallo, A. Felici, , N. Kuprashvili, T. Liluashvili, K. Catenazzi, Research and Education for the Conservation of Cultural Heritage in Georgia, Arkos Scienza e Restauro dell'Architettura, vol. 29, 2012;

• M. Gabashvili, „In Searching of the Artistic Roots of the Late Antique Bronze Buckles from Georgia”, Iran and the Caucasus, Brill, Yerevan, 2012;

• M. Mania, Structural Characteristics of Tbilisi's Old Town, Meno Kulturos Zurnalas KRANTAI, # 2, 2012;

• L. Antelava, The Dome in the Georgian Christian Architecture (The Artistic Expression and Symbolic Semantics of the Dome of the Holy Cross Church in Mtskheta). krebuli ”Dome in the World” (Cultural Identity and Symbolism. Goemetric and Formal Genesis. Construction,Identification, Conservation). gamomc. NARDINI EDITORE, florencia, 2012. aseve gamoqveynebulia internet-JurnalSi http://www.lifebeyondtourism.org/ ; http://www.domesintheworld.com/;

• N. Kipiani, David Kakabadze, Verfuhrung Freiheit, Kunst in Europa seit 1945. Herausgegeben von: Monika Flacke für das Deutsche Historische Museum, Sandstein Verlag, 2012;

• N. Kipiani, Curvatures of Space and Georgian Modernism, Modernism/modernity, journal of the Modernist Studies Association;

• N. Kipiani, T. Melnikova: the Book as Artistic Space, The Aesthetics of Matter Modernism, the Avant-Garde and Material Exchange, the third volume of the EAM series European Avant-Garde and Modernism Studies;

• N. Mirtskhulava, ,,Decorative plastic on the front fasade of the building ,,Imeli” - International Scientific Journal " Intellectual”,2012, 19;

• l. andronikaSvili, qarTuli xuroTmoZRvrebis mokle istoria, nini yauxCiSvilisadmi miZRvnli qarTul-italiuri gamocema, A.Oriente, #18, 201, Milano;

• M. Tsitsishvili, Georgian Modernist Painting in 1910 -1940 years, CONVEGNO INTERNAZIONALE, VERSO ORIENTE, Napoli, 2012;

• T. Tabatadze, "Some Peculiaritis of Tbilisi Modernist Artistic Cafe Kimerioni. About Conceptual Content of Kimerioni Wall Paintings", Jurn. Modernism-Modernity. Johns Hopkins University Press;

• m. CixraZe, Tbilisuri avangardi da ilia zdaneviCi, ilia zdaneviCisadmi miZRvnili krebuli, ibeWdeba belgradSi;

• m. CixraZe, poetebis qalaqi: Tbilisis kulturuli cxovreba 1910-1920-ian wlebSi, Jurn. Modernism-Modernity. Johns Hopkins University Press;

• m. meZmariaSvili, `qarTveli mxatvrebi ucxoeTSi~, Jurn. `Русское искусство~, moskovi, tretiakovis galerea;

32

• m. meZmariaSvili, `n. firosmanaSvilis Semoqmedebis zogi aspeqti evropuli xelovnebis `konteqstSi~ - krebulisTvis `Un impero verso~ - italia;

• T. Gersamia, statiebi enciklopediisTvis “ Allgemeines Kunstlerlexikon “, K.G.Saur Verlag. Munchen, Leipzig.

5.6. 22001122 wweellss cceennttrriiss TTaannaammSSrroommeellTTaa mmiieerr ggaammoossaacceemmaadd mmoommzzaaddeebbuullii ddaa ddaassaassttaammbbaadd ggaaddaacceemmuullii nnaaSSrroommeebbii::

• m. bulia, TeTri udabnos moxatuloba da adreuli qarTuli mxatvrobis zogi Tavisebureba, krebulisTvis `TeTri udabnos monasteri”;

• m. bulia, `dodorqis moxatulobebi” wignisTvis dodorqis monasteri;

• m. bulia, d. TumaniSvili, Монастырь Удабно, rusulenovani krebulisTvis;

• m. didebuliZe, Sua saukuneebis qarTuli mxatvrobis Zeglebi tao-klarjetSi, Jurnali `artanuji~;

• n. WiWinaZe, sinis mTis wm ekaterines monastris ioane Toxabis uflis saswaulebisa da vnebebis amsaxveli xatis mxatvruli sistema, saerTaSoriso konferenciis “ucxoeTis qarTuli memkvidreoba” (2011 w., Tbilisi) masalebi;

• k. maCabenili, javaxeTis qvajvarebi, krebuli "javaxeTis qristianuli Zeglebi";

• d. lebaniZe, manaba magamedova (albomi), • g. papaSvili, qarTuli pop-artis sakiTxisaTvis, krebuli “XX

saukunis xelovneba, III, saxelovnebo procesebi 1960-2000”; • g. WaniSvili, awyuris taZari, axalcixis eparqiis Zeglebis krebuli;

• n. WoRoSvili, qarTuli modernistuli mxatvroba da germania 1900-1940;

• d. TumaniSvili, qarTuli xuroTmoZRvrebis istoriisaTvis, saqarTvelos mecnierebaTa erovnuli akademiis axlad daarsebul samecniero-popularuli JurnalisaTvis),

• d. TumaniSvili, "saubrebi xelovnebis istoriografiaze"; • l. andronikaSvili (Tanaavtori n. erisTavi), qarTuli sasaxleebi

adre Sua saukuneebidan gviandelobamde; • q. miqelaZe, jayelTa portretebi; • m. gaCeCilaZe – amzadebs masalas qarTveli mxatvrebis sruli

sainformacio bankisTvis.

33

6. ssaammeeccnniieerroo kkoonnffeerreenncciieebbii

6.1. centris mier organizebuli konfereneciebi 2012 wels centrma moawyo ori konferencia

da mrgvali magida:

• `memkvidreoba da Tanamedroveoba~, 28-30 noemberi, Tbilisi; meri

karbelaSvilis dabadebidan 85 wlisTavisadmi miZRvnili samecniero

konferencia; organizatorebi g. CubinaSvilis saxelobis qarTuli

xelovnebis

istoriisa da ZeglTa dacvis kvlevis erovnuli centri, saqarTvelos

erovnuli muzeumi, saqarTvelos erovnuli biblioTeka, proeqtis

xelmZRvaneli centris axali xelovnebis ganyofilebis gamge – marina

gaCeCilaZe.

moxsenebebi waikiTxes:

• d. TumaniSvili, meri karbelaSvilis mosagonarad;

• s. leJava, maswavleblis xsovnas;

• m. gabaSvili, gvianantikuri xanis qarTuli liTonmqandakeblobis mxatvruli mimarTebani axloaRmosavlur da nomadur xelovnebasTan;

• m. meZmariaSvili, futuristuli wigni saqarTveloSi;

• m. oklei, sergo qobulaZe da misi Teatraluri samyaro; • n. yifiani, daviT kakabaZis naklebad cnobili da ucnobi

masala;

• T. belaSvili, dadaisturi Ziebebi XX saukunis 20-ani wlebis qarTul scenografiaSi;

• e. TumaniSvili, XIX s-is bolosa da XX s-is dasawyisis qarTuli saTeatro mxatvroba;

• q. SavguliZe, HOPPLA. . . TamaSi drosa da sivrcesTan; • T. gersamia, arqiteqtori mixeil neprincevi;

• m. gaCeCilaZe, sergo qobulaZe (1909-1978;) • d. lebaniZe, tradicia da novacia manaba magamedovas

xelovnebis magaliTze;

34

• g. xoStaria, asaxvis sagnis roli uaxlesi drois saxviT xelovnebaSi;

• n. WinWarauli, qarTuli profesionaluri mxatvrobis pirveli peizaJebi;

• c. kilaZe, avtoportretis Tema Salva qiqoZis SemoqmedebaSi. gamoica moxsenebaTa Tezisebi qarTul da inglisur enebze.

• biWvinta _ saqarTvelos kaTolikos-patriarqis ilia II-is 80 wlisTavisadmi miRvnili samecniero konferencia, 17 dekemberi, Tbilisi; organizatorebi: g. CubinaSvilis centri, soxumis universiteti.

moxsenebebi waikiTxes:

• d. TumaniSvili, biWvintis taZris xuroTmoZRvreba;

• l. xuskivaZe, T. sayvareliZe, Weduri xelovnebis nimuSebi afxazeTidan;

• c. CaCxunaSvili, xuroTmoZRvrebis restavracia afxazeTSi.

• mrgvali magida _ `firosmanis mxatvruli forma _ genezisi da raoba~ (mieZRva niko firosmanaSvilis dabadebidan 150 wlisTavs, organizatorebi g. CubinaSvilis centri, saqarTvelos parlamentis erovnuli biblioTeka. proeqtis xelmZRvaneli centri mecnier TanamSromeli – giorgi papaSvili, 13 dekemberi, Tbilisi); diskusiaSi monawileoba miiRes: g. papaSvili, d. TumaniSvili, s. leJava, g. xoStaria, T. sanikiZe, l. anTelava.

66..22.. ssxxvvaa kkoonnffeerreenncciieebbSSii mmoonnaawwiilleeoobbaa

• saerTaSoriso kongresi _ `modernizmi kavkasiaSi - Tbilisi, baqo, erevani (1900-1940, saxviTi xelovneba, Teatri, kino, arqiteqtura) /.Modernism in the Caucasus - Tbilisi. Baku . Yerevan (1900-1940, Fine Arts, Theatre, Cinema, Architecture/ 28 Tebervali - 1 marti, florencia

monawileoba miiRes: m. mania, m. meZmariaSvili, m. ciciSvili, n. WoRoSvili, g. xoStaria.

• saerTaSoriso konferencia _ "Masons at Work: Architecture and Construction in the Pre-Modern World"/ Philadelphia, Center for Ancient Studies, University of Pennsylvania, pensilvania, (aSS), 30 marti – 1 aprili. moxseneba waikiTxa:

35

• d. xoStaria, “Medieval Architectural Design nd Building Process According to the Sculptural Images of the Church at Korogo”;

• saerTaSoriso konferencia _ `xelovnebis istoriisa da Teoriis aqtualuri problemebi”, 31 otomberi – 3 noemberi, sant-peterburgi. organizatorebi - moskovis lomonosovis universiteti da sant-peterburgis universiteti (Lomonosov Moscow State University, Saint Petersburg State University (“Actual Problems of Theory and History of Art”). moxsenebebi waikiTxes:

• e. gedevaniSvili, The Representation of the “Last Judgment” at the church of St George, Ikvi;

• e. kvaWataZe, Sua saukuneebis skulpturis sakiTxisaTvis marTlmadideblur samyaroSi.

• II saerTaSoriso konferencia – tao-klarjeTi, 5-8 seqtemberi, baTumi, xelnawerTa erovnuli centris organizebiT

moxsenebebi waikiTxes:

• k. maCabeli, Zalauflebis vizualuri paradigma. aSot kuxis reliefi tbeTidan;

• e. ediSeraSvili, n. ciciSvili, Sua saukuneebis tao-klarjuli wignis mxatvrobis ZiriTadi tendenciebi;

• n. WiWinaZe, tao-klarjeTis siwmindeTa sakralur-ideuri aspeqtebi (anCis xati da xaxulis karedi);

• i. elizbaraSvili, oSki: mimdinare kvlevebi, amocanebi, da perspeqtivebi.

• saerTaSoriso konferencia _ “L’Europe et Caucase – Relations interregionales et la question de l’identite”, monpelies pol valeris universiteti, safrangeTi

• N. Chichinadze, Image and Identity - Visual Manifestation of Rulers’ Authority in Medieval Armenia and Georgia;

• saerTaSoriso konferencia `Sua saukuneebi 21-e saukunis perspeqtividan: kvleva, restavracia, sagamofeno strategia”, 11 ianvari, Tbilisi; konferencia moewyo saqarTvelos erovnuli muzeumisa da metropoliten muzeumis (aSS) erToblivi proeqtis farglebSi ;

moxseneba waikiTxa:

• T. xundaZe (Tanaavtori a. SanSiaSvili), sveticxovlis simboluri saxe tyoba-erdis eklesiis fasadis morTulobaSi;

• saerTaSoriso samecniero konferencia kavkasiis arqeologia, eTnologia, folkloristika, 26-30 ivlisi, axalcixe

moxseneba waikiTxa:

• T. xundaZe, (Tanaavtori a. SanSiaSvili), Символический образ Светитсховели на фасадном рельефе храма Тхоба-Ерди (Ингушетия).

• uorkSopi (proeqtis _ regionuli TanamSromloba kulturuli memkvidreobis ganviTarebisTvis _ farglebSi, proeqti dafinansebulia evrokavSiris mier).

36

monawileoba miiRes: • m. suramelaSvili, istoriuli arqiteqturis metamorfoza;

• c. CaCxunaSvili, bolodroindeli uxeSi Carevebis Sesaxeb mcxeTis da baTumis istoriulad Camoyalibebul saxeSi.

• saerTaSoriso kongresi - ”msoflios gumbaTebi” , 19-23 marti, florencia moxseneba waikiTxa:

• L. Antelava, The Dome in the Georgian Christian Architecture (The Artistic Expression and Symbolic Semantics of the Dome of the Holy Cross Church in Mtskheta).

• saqarTvelos ICOMOS-is iniciativiT gamarTuli III saerTaSoriso uorqSopi (3 rd International Capacity Building Workshop - "National Policy of Heritage Sector"), 6-7 dekemberi, Tbilisi

moxseneba waikiTxa:

• m. mania, kala - mimdinare samSeneblo samuSaoebi da urbanuli memkvidreobis dacvis mdgomareoba;

• Teatrisa da kinos saxelmwifo universitetis samecniero konferencia moxseneba waikiTxa:

• g. papaSvili, XX saukunis xelovneba. xelovneba totalitarizmis xanaSi. 1930-1960;

• saerTaSoriso uorqSopi: `varZiis kldeSi nakveTi kompleqsis qvaTa cvenis saSiSroebis Sefaseba da monitoringis mdgradi sistemis SemuSaveba~ (organizatori: kulturuli memkvidreobis dacvis erovnuli saagento), monawileobda d. CixlaZe, m. janjalia.

• `mibruneba sulierebisken~ _ saqarTvelos kaTolikos-patriarqis ilia II-is aRsaydrebis 35 da dabadebis 80 wlisTavisadmi miZRvnili saerTaSoriso konferencia, 14-15 dekemberi, Tbilisi

moxsenebebi waikiTxes

• a. oqropiriZe, gergetis samebis saxismetyvelebisaTvis;

• m. didebuliZe, qarTuli xelovnebaTmcodneobis wvlili qristianuli kulturis gadarCenaSi sabWoTa periodSi

• saerTaSoriso uorqSofi _ ,,olkasi: egeosis zRvidan Sav zRvamde. Suasaukunovani navsadgurebi aRmosavleTis sazRvao gzebze”, Tesaloniki.

monawileobdnen: q. miqelaZe, i. mania.

• `Savi zRvis auzi 2007-2013~-s programis yovelwliuri saerTaSoriso konferencia, 18-19 seqtemberi, q. kiSiniovi

monawileobda: d. xoStaria

• literaturuli forum-dialogi, gamomcemlTa saerTaSoriso forumi, organizatori saqarTvelos kulturis saminitro, 22-23 maisi

moxseneba waikiTxa:

• m. didebuliZe, g. CubinaSvilis erovnuli centris axali gamocemebi

7. mmiivvlliinneebbeebbii ddaa eeqqssppeeddiicciieebbii

37

2012 wels centris TanamSromlebi sistematiurad dadiodnen samecniero eqspediciebsa da mivlinebebSi rogorc saqarTveloSi ise mis farglebs gareT (TurqeTi (tao-klarjeTi), saberZneTi, aSS, Sveicaria, germania, italia da sxva). qarTul-iaponuri proeqtis farglebSi moewyo qarTvel da iaponel mecnierTa erToblivi eqspedicia saqarTvelos sxvadasxva kuTxeSi. 8. ssaaeerrTTaaSSoorriissoo uurrTTiieerrTToobbeebbii ddaa pprrooeeqqtteebbii centri agrZelebs TanamSromlobas saerTaSoriso samecniero institutebTan da organizaciebTan, anxorcielebs saerTaSoriso proetebs.

• ivnisSi g. CubinaSvilis centrisa da xelnawerTa erovnuli centris wardginebiT cnobil frang mecniers nikol tieris gadaeca oqros sawmisis ordeni qarTuli xelovnebis kvlevisa da popularizaciis saqmeSi Setanili didi wvlilisTvis.

• agvistoSi gaformda ufrTierTTanamSromlobis memorandumi centrsa da tuSas (q. viterbo, italia) universitets Soris;

• ivnisSi g. CubinaSvilis centrisa da xelnawerTa erovnuli centris wardginebiT cnobil frang mecniers _ nikol tieris gadaeca oqros sawmisis ordeni;

• 23 agvistos centrs gadaeca samTavrobo jildo saerTaSoriso proeqtSi ~limeni~ monawileobisTvis (saberZneTis, bulgareTis, rumineTis, TurqeTis, ukrainis samecniero dawesebulebebi da g. CubinaSvilis centri. proeqti finansdeba evrokavSiris mier). proeqtis ganxorcieleba daiwyeba 2013 wlidan;

• q. sofiaSi (bulgareTi) gamarTul saerTaSoriso konkursze

saerTaSoriso arqiteqturis akademiisa (IAA) da bulgareTis kulturis saministros diplomiT _ `grand pri~ da oqros medaliT (nominaciaSi inovacia da tradiciuli arqiteqtura) dajildovda rusTavis RmrTismSoblis miZinebis taZris proeqti, romlis konsultanti da saavtoro jgufis wevria centris mecnier TanamSromeli _ qeTevan abaSiZe-dadiani.

• veneciis universitetis SeTavazebiT centrma monawileoba miiRo italiis mTavrobis mier dafinansebul konkursSi saproeqto ganacxadis wardgenaSi, romelic exeba kaxeTis kulturuli memkvidreobis kvlevisa da marTvis problemebs. proeqtis ganxilva moxdeba 2013 wels.

• grZeldeba TanamSromloba florenciis (italia) maqs plankis xelovnebis istoriis institutTan.

38

mimdinare proeqtebi

• saerTaSoriso proeqti _ `OLKAS egeosidan Sav zRvamde _ Sua saukuneebis navsadgurebi aRmosavleTis sazRvao gzebze~ (2011-2123, proeqtSi monawileobs saberZneTis, bulgareTis, rumineTis, TurqeTis, ukrainis samecniero dawesebulebebi da g. CubinaSvilis centri). proeqtma 2011 wels gaimarjva Savi zRvis auzis sazRvrispira TanamSromlobis programis (Black See CBC) farglebSi Catarebul pirvel konkursSi. wamyvani organizaciaa Tesalonikis bizantiuri da postbizantiuri Zeglebis evropuli centri. g. CubinaSvilis centridan proeqtSi monawileoben – d. xoStaria (menejeri), q. miqelaZe (samecniero xelmZRvaneli), n. nacvliSvili, i. mania. 2012 wels proeqtis farglebSi jgufis wevrebma Seasrules proeqtiT gaTvaliswinebuli samuSao (monacemTa bazisTvis masalis momzadeba), iyvnen mivlinebaSi baTumSi da monawileoba miiRes uorqSofsa (Tesaloniki) da konferenciaSi (kiSinovi).

• tokios teqnologiis institutisa da g. CubinaSvilis centris erToblivi proeqti _ `xuroTmoZvruli teqnologiebis urTierTqmedeba da Sefaseba qristianuli da islamuri kulturebis regionebSi~; proeqtis xelmZRvanelebi arian iaponeli mecnieri

Siro sasano da centris mecnierTanamSromeli daviT xoStaria.

proeqtis mizania Sua saukuneebis qarTuli saeklesio arqiteqturis

Seswavla sainJinro-konstruqciuli TvalsazrisiT. 2012 wlis ivnis-

ivlisSi Catarda proeqtis mesame etapis samuSaoebi (centris

mxridan proeqtSi monawileoben d. xoStaria (xelmZRvaneli), n.

nacvliSvili, g. pataSuri, m. gabaSvili, m. liluaSvili, i. mania, e.

ediSeraSvili). qarTul-iaponurma jgufma imuSava mcxeTaSi, wromSi,

ubisaSi, samTavisSi, yincvisSi, winarexSi, Satilsa da mucoSi.

9. ssaaxxeellmmwwiiffoo ddaa ssxxvvaa ssaaxxiiss ggrraanntteebbSSii mmoonnaawwiilleeoobbaa

99..11.. rruussTTaavveelliiss ffoonnddii.. qqaarrTTvveelloollooggiiiiss,, hhuummaanniittaarruullii ddaa ssoocciiaalluurrii mmeeccnniieerreebbiiss ffoonnddiiss mmiieerr ddaaffiinnaannsseebbuullii pprrooeeqqtteebbii::

• qarTuli mxatvroba _ ganviTarebis istoria“, (m. ciciSvili, n.

WoRoSvili)

39

9.2. ssxxvvaa ggrraanntteebbii//pprrooeeqqtteebbii

• germanuli akademiuri gacvliTi samsaxuri - kvleviTi stipendia berlinis humboldtis universitetSi _ cisia kilaZe;

• `Ria sazogadoeba – saqarTvelo~-s samecniero-kvleviTi granti _ mzia CixraZe. niu iorkis kolumbiis universitetSi axorcielebs kvlevas “1940-1950-iani wlebis qarTuli da amerikuli xelovnebis paraleluri analizi”;

• fulbraitis miwveul mecnierTa programa. aSS-s ganaTlebisa da kulturis saxelmwifo departamentis biuros granti; Parsons School of Design and Art History. The New School of New York. The Fulbright Visiting Scholar Program (U.S. Department of State’s Bureau of Educational and Cultural Affairs) - Tea tabataZe, miwveuli mkvlevari;

• Sveicariis ganviTarebisa da TanamSromlobis saagentos (SDC) granti – xelovnebisa da kulturis regionuli programa kavkasiaSi -kulturuli organizaciebis kvleva _ nino WoRoSvili (proeqtis monawile);

• saqarTveloSi germanul universiteteTa asociaciis (dvv international) proeqti “SOS culture” _ giorgi pataSuri (konsultanti);

• regionuli TanamSromloba kulturuli memkvidreobis ganviTarebisTvis (proeqti mimdinareobs evrokavSiris mxardaWeriT; proeqtis wamyvani partniori _ ICOMOS saqarTvelo) _ m. suramelaSvili;

• kavkasiis Sveicariuli akademiuri qselis (Academic Swiss Caucasus Net) moklevadiani kvleviTi granti _ naTia nacvliSvili (ivlis-gvistoSi imyofeboda Sveicariis qalaq friburgSi biblioTekebSi samuSaod);

• saqarTvelos prezidentis samecniero granti axalgazrda mecnierTaTvis _ n. nacvliSvili (erTwliani kvleviTi proeqtisTvis _ ,,arqiteqtura da identoba: kaTolikuri eklesiebi samxreT saqarTveloSi”;

• prezidentis stipendia axalgazrda mecnierTaTaTvis proeqtisTvis _ “liturgikuli gragnilebis mxatvruli gaformeba”- n. ciciSvili;

• daviTgarejis safrTxis qveS myofi Sua saukuneebis qvabovani monastrebis interdisciplinaruli Seswavla (Swiss National Science Foundaition) _ d. CixlaZe;

• kievis iniciativis regionaluri programis, istoriuli qalaqebis kulturuli memkvidreobis reabilitaciis piloturi proeqti (Kyiv Initiative Regional Programme. Pilot Project on the Rehabilitation of Cultural Heritage in Historic Towns. Preliminary Technical File) _ maia mania (proeqtis farglebSi Catarda qalaq duSeTis istoriuli nawilis mravalmxrivi kveleva. Seswavlil iqna 400-mde nageboba);

40

• saqarTvelos turizmis departamentis dakveTiT centrma moamzada kaxeTis RirsSesaniSnaobebis satelefono cnobari (ZeglTa anotaciebi).

10. cceennttrriiss TTaannaammSSrroommeellTTaa mmiieerr 22001122 wweellss ggaannxxoorrcciieelleebbuullii ssaaggaannmmaannaaTTlleebblloo,, ssaaeeqqssppeerrttoo ddaa ssaazzooggaaddooeebbrriivvii ssaaqqmmiiaannoobbaa 1100..11.. ssaaggaannmmaannaaTTlleebblloo ssaaqqmmiiaannoobbaa

• ivlisSi centrsa da baTumis saxelovnebo universitets Soris gaformda urTierTTanamSromlobis memorandumi;

10.1.1. disertaciebisa da diplomebis xelmZRvaneloba, oponireba centris TanamSromlebi xelmZRvanelobas uweven sadisertacio da samagistro naSromebs, arian disertaciebis oponentebi da recenzentebi. 10.1.2. sajaro leqciebi

• 6 aprils centrma gamarTa oSkis taZrisadmi miZRvnili sajaro leqcia i. elizbaraSvili, oSkis taZris xuroTmoZRvreba; m. didebuliZe, oSkis taZris moxatuloba da skulpturuli dekori.

• centris TanamSromlebma waikiTxes sajaro leqciebi:

• d. TumaniSvilma waikiTxa ori leqcia "faseulobaTa Semswavleli sazogadoebis" leqtoriumSi;

• m. didebuliZem waikiTxa leqcia "faseulobaTa Semswavleli sazogadoebis" leqtoriumSi;

• g. pataSuri kiTxulobda leqciebs qarTuli xelovnebis Sesaxeb saqarTvelos sazRvrispira regionebis bavSvebisTvis.

10.2. cceennttrriiss TTaannaammSSrroommeellTTaa ppeeddaaggooggiiuurrii mmooRRvvaawweeoobbaa centris TanamSromlebi aqtiurad ewevian pedagogiur saqmianobas sxvadasxva umaRles sawavleblebSi

• Tbilisis saxelmwifo samxatvro akademiaSi xelovnebis istoriisa da restavraciis fakulteteze: d. TumaniSvili, T. xundaZe, m. yenia, m. janjalia, l. anTelava, a. kldiaSvili, T. belaSvili, m. mania, e. kvaWataZe, i. elizbaraSili, c. kilaZe, s. leJava, T. tabataZe, T. gersamia;

41

• iv. javaxiSvilis sax. saxelmwifo universitetSi humanitarul fakultetze: m. ciciSvili, n. WoRoSvili, g. xoStaria;

• ilias saxelmwifo universitetSi mecnierebaTa da xelovnebis fakulteti (mimarTuleba _ humanitaruli/xelovnebis istoria): n. WiWinaZe, m. gabaSvili, n. yifiani, m. oklei;

• sasuliero akademiaSi: d. TumaniSvili, m. didebuliZe, a. oqropiriZe, q. abaSiZ;e

• soxumis universitetSi: a. oqropiriZe;

• saqarTvelos sapatriarqos wminda andria pirvelwodebulis saxelobis qarTuli universiteti: g. WaniSvili;

• saqarTvelos teqnikuri universitetis arqiteqturis, urbanistikisa da dizainis fakulteti: T. sanikiZe;

10.3. cceennttrriiss TTaannaammSSrroommeellTTaa ssaaeeqqssppeerrttoo ssaaqqmmiiaannoobbaa

centri TanamSromlebi arian sxvadasxva samcniero-meTodologiuri sabWos wevrebi:

• saqarTvelos kulturuli memkvidreobis saagentosTan arsebuli kedlis mxatvrobis konservacia-restavraciis samecniero-meTodologiuri sabWo _ m. didebuliZe, l. xuskivaZe, q. miqelaZe, m. janjalia, m. bulia;

• saqarTvelos kulturuli memkvidreobis saagentosTan arsebuli xuroTmoZRvrebis konservacia-restavraciis samecniero-meTodologiuri sabWo _ i. elizbaraSvili, c. CaCxunaSvili;

• saqarTvelos sapatriarqos saeklesio xuroTmoZRvrebis, xelovnebisa da restavraciis centrTan arsebuli samecniero-meTodologiuri sabWo _ m. didebuliZe, g. WaniSvili, q. abaSiZe;

• saqarTvelos kulturis da ZeglTa dacvis saministrosTan arsebuli moZravi Zeglebis saeqsperto komisia _ d. lebaniZe, m. ciciSvili;

• saqarTvelos kulturisa da ZeglTa dacvis saministros saeqsperto-samecniero arqiteqturuli sabWo _ g. WaniSvili;

• saqarTvelos kulturis saministrosTan Seqmnili sagangebo komisia

_ mimdinare sareabilitacio programebis ganxilvis da

rekomendaciebis SemuSavebis mizniT _ l. andronikaSvili, m. mania. m.

suramelaSvili, c. CaCxunaSvili;

• Tbilisis meriisa da saqarTvelos kulturisa da ZeglTa dacvis saministros samecniero-meToduri sabWo _ m. didebuliZe, T. gersamia;

42

• saqarTvelos ganaTlebisa da mecnierebis saministros erovnuli saswavlo gegemebisa da Sefasebis centris saxelmZRvaneloTa Sefasebis komisia _ n. WoRoSvili;

• ICOMOS ARSAH saerTaSoriso samecniero komitetis wevri _ i. elizbaraSvili;

• ICOMOS International -is wevri _ i. elizbaraSvili, c. CaCxunaSvili, m. yenia;

11. kkuullttuurruullii mmeemmkkvviiddrreeoobbiiss rreeaabbiilliittaacciiaa--rreessaattaavvrraacciiiiss ssffeerrooSSii ggaannxxoorrcciieelleebbuullii ssaaqqmmiiaannoobbaa centris saqmianobis erT-erTi prioritetuli mimarTuleba kulturuli memkvidreobis reabilitacia-resatavraciisa da ZeglTa dacvasTan dakavSirebuli sakiTxebia. centris TanamSromlebi mudmivad monawileoben ZeglTa sarestavracio-sareabiltacio proeqtebSi, asruleben Zeglebis saxelovnebaTmcodneo kvlevasa da sarestavracio rekomentaciebs, muSaoben kulturuli memkvidreobis dacvis meTodologiaze, anxorcieleben reabilitirebuli Zeglebis monitorings. am mimarTulebiT wliuri Temis farglebSi ganxorcielda:

• xixanis cixesimagris istoriul-bibliografiuli da saxelovnebaTmcodneo kvleva da rekomendaciebi Zeglis reabilitaciis mizniT, gia WaniSvili

xixani, aWaris umniSvnelovanesi cixe mWidrod aris dakavSirebuli abuseriZeebis da ximSiaSvilebis feodaluri gvarebis istoriasTan. cixesimagre akontrolebda sxalTis xeobas da gzas axalcixidan-baTumisaken. aqvea gadasasvleli SavSeTSic. cixis kompleqsi mraval nagebobas moicavs, maT Soris citadels, sayaraulo koSkebs, darbazul eklesias, sasaxles, marans da sxva. xixanis cixe aqamde kompleqsurad ar Seswavlila. Zeglis reablitaciisaTvis SemuSavda Sesabamisi meTodologia da sarestavracio proeqtis Sesadgenad saWiro rekomendaciebi.

• saboloo redaqtireba gaukeTda da dasastambad momzadda iuka iukiletos fundamenturi naSromis "History of architectural conservation" (2005) qarTuli Targmani, romlis gamocema igegmeba 2013 wels. es aris samagido wigni xuroTmoZRvrebis konservacia-restavraciis mkvlevarTaTvis.

1111..11.. ssaarreeaabbiilliittaacciioo pprrooeeqqtteebbSSii mmoonnaawwiilleeoobbaa

43

centris TanamSromlebma monawileoba miiRes Semdegi sakonservacio-sarestavracio proeqtebis SemuSavebaSi:

• kvarSis, zegardis, vanis qvabebis gumbaTiani eklesiis, kveteras eklesia sarestavracio proeqtebi (i. elizbaraSvili);

• saRamos ekvderiani eklesiis reabilitacia (saxelovnebaTmcodneo kvleva da rekomendaciebi, g. WaniSvili);

• karsani, mTa qarTlis cixesimagris kompleqsSi wm. ninos monastris negebobis mowyobis Sesaxeb (g. WaniSvili);

• abisis cixe-darbazis da eklesiis reabilitacia (saxelovnebaTmcodneo kvleva da rekomendaciebi, g. WaniSvili);

• Tbilisis sub-gevorqis eklesiis reabilitacia (g. WaniSvili);

• urbanuli Zeglebis reabilitaciis proeqtebi TbilisSi (yof. II samSobiaro saxli, yof. iusticiis saministros Senoba, saqarTvelos parlamentis Senoba, Wreli abano) g. WaniSvili;

• varZiis taZris moxatulobis winasakonservacio kvleva _ m. janjalia (proeqts axorcielebs londonis universitetis kurtos institutis kedlis mxatvrobis konservaciis departamenti (London University Courtauld Institute of Art Wall Painting Conservation Department), saqarTvelos kulturuli memkvidreobis dacvis erovnuli saagento, Tbilisis saxelmwifo samxatvro akademiis restavraciis xelovnebis istoriisa da Teoriis fakulteti);

• atenis taZris struqturuli konsolidaciis mosamzadebeli RonisZiebebi _ m. janjalia, (proeqts axorcielebs saqarTvelos kulturuli memkvidreobis dacvis erovnuli saagento, italiuri Sveicariis gamoyenebiTi mecnierebisa da xelovnebis universiteti (SUPSI), Tbilisis saxelmwifo samxatvro akademiis restavraciis, xelovnebis istoriisa da Teoriis fakulteti);

• ifaris wm. giorgis eklesiis moxatulobis winasaproeqto kvleva _ m yenia (proeqts axorcielebs saqarTvelos kulturuli mem-kvidreobis dacvis erovnuli saagento);

• beTlemis ubnis revitalizacia. IV etapi. (saqarTvelos ICOMOS proeqti, donori: norvegiis sagareo saqmeTa saministro, norvegiis kulturuli memkvidreobis direqtorati, m. yenia;

• Tbilisis arqiteqturul ZeglTa reabilitaciis proeqtebi (saxelovnebaTmcodneo kvleva), l. andronikaSvili;

• Telavis arqiteqturul ZeglTa reabilitaciis proeqti (saxelovnebaTmcodneo kvleva, l. andronikaSvili);

• e.w. wiTeli xidis sareabilitacio proeqti (saxelovnebaTmcodneo

kvleva), l. andronikaSvili;

• noRas cixis, armazis, ukangoris, kaklianis sareabilitacio proeqtebi (e. kvaWataZe);

44

• Tbilisis wm. ninos eklesiis (CitaZis quCaze) saretavracio proeqti (saxelovnebaTmcodneo kvleva), e. kvaWataZe.

11.2. monitoringi

centris TanamSromlebi axorcieleben reabilitirebuli da

restavrirebuli Zeglebis monitorings. 2012 wels monitoringi

ganxorcielda:

quTaisSi /bagratis taZri/, axalcixesa /rabaTi/ da gorSi (i.

elizbaraSvili, m. suramelaSvili, c. CaCxunaSvili).

gremis arqoteturuli kompleqsi (g. pataSuri,

n. nacvliSvili, d. CixlaZe, n. CitaSvili,)

1122.. ssaazzooggaaddooeebbiiss iinnffoorrmmiirreebbaa centri aqtiurad aris CarTuli sazogadoebriv cxovrebaSi. kulturuli memkvidreobis popularizaciis mizniT da ZeglTa dacvis sakiTxebTan dakavSirebiT centris TanamSromlebi monawileoben satelevizio da radiogadacemebSi. saqarTvelos sapatriarqos televiziasTan (`erTsulovneba~) da radiosTan TanamSromloben a. oqropiriZe, q. abaSiZe-dadiani, m. didebuliZe; a. oqroperiZis monawileobiT am arxze 2011-2012 wlebSi gadaRebulia oTxi dokumenturi filmi _ "gixaroden, dedao da qalwulo" (xareba), "lampriTa sulieriTa" (mirqma), "osana maRalTa Sina" (bzoba), da "feriscvaleba"), radiogadacemaSi _ "istoria eqsponatebSi" (I arxi) monawileoba miiRo k. maCabelma (Tema `Sua saukuneebis qarTuli portretis istoriidan~). centris TanamSromlebi (l. andronikaSvili, m. mania, g. xoStaria da sxv.) aqtiurad monawileobdnen saqarTvelos kulturul memkvidreobasTan dakavSirebuli sakiTxebis ganxilvebsa da diskusiebSi televiziiT da presiT, gansakuTrebiT iseT Temebze, rogoricaa Zveli Tbilisis reabilitaciis programa, Telavis reabilitaciis programa, tao-klarjeTis Zeglebis restavracia. e. kvaWataem, m. didebuliZem, T belaSvilma, m. gabaSvilma, g. papaSvilma Caweres leqciebi xelovnebis istoriis sxvadasxva sakiTxebze S SILK-NET-is saswavlo programisTvis. Facebook-ze gaixsna gverdi _ Zveli Tbilisis dacvis sazogadoebrivi sabWo (damfuZnebeli _ l. andronikaSvili).

45

mudmivad mimdinareobs centris veb-gverdis axali masaliT Sevseba da ganaxleba. www.gch-centre.ge pprroobblleemmeebbii 2012 wels g. CubinaSvilis erovnul centris muSaobaSi gamovlinda rigi problemebis: miuxedavad imisa, rom 2006 wlidan moyolebuli centri Rebulobs stabilur dafinansebas, sagrZnoblad gaizarda rogorc xelfasebi, aseve eqspediciebisa da mivlinebebis Tanxebi da SesaZlebloba, mainc Tavs iCens wminda samecniero kvlevis dafinansebis simcire. mxolod rusTaveli fondi ara aris sakmarisi samecniero kvlevis regularuli ganxorcielebisTbis. saWiroa saqarTveloSi Seiqmnas sxvadasxva fondebi am xaziT, risTvisac aucilebelia miRebul iqnas kanoni qvelmoqmedebis Sesaxeb. centrs didi mxardaWera aqvs kulturis saministros mxridan wignebis momzadebasa da beWdvaSi (rac mTavaria, orenovani wignebisa), magram igrZnoba moTxovnileba damatebiTi wyaroebis moZiebis, rac kvlav ukavSirdeba sakanonmdeblo sakiTxebs. 2007 wels kulturis saministros programiT centriTvis SeZenil qina avto- manqana NIVA, ramac sagrZnoblad gazarda eqspedieciebis mowyobis SesaZlebloba, da Rirebuleba. Tumca es ar aris sakmarisi. centrs aucileblad esaWiroeba ufro tevadi satransporto saSualeba, raTa axalagazrda Taobas SesaZlebloba mieces imuSavos Zeglebze ufrosebTan erTad da miiRos saTanado wvrTna. eqspedieciebis normaluri muSaobisTvis aucilebelia aseve mobiluri xaraCoebi, gansakuTrebiT kedlis mxatvrobis kvlevis dros. centrs aqvs garkveuli problemebi swrafi reagirebis jgufebis dakompleqtebasa da gagzavnaSi CvenTvis saintereso Zeglebis an maTze mimdinare samuSaoebis Sesaswavlad. fotolaboratoria esaWiroeba damatebiTi aRWurviloba da fotofiqsaciis didmaStabiani eqspediciebis mowyobis SesaZlebloba. (mag. s. qobulaZis mier Seqmnili xaraCoebis aRdgena da sxv.). laboratoriis arqivi saWiroebs ganaxlebas da Sevsebas, rac damatebiTi Tanxebis moZiebas iTxovs. xelovnebis institutis fuZemdeblebi yovelTvis pirveli rigis amocanad isaxavdnen axalgazrda mecnierTa mozidvas da maT gawvrTnas institutis tradiciebis Sesabamisad. axalgazrdebis dasaqmeba, maTTvis saTanado

46

anazRaurebis uzrunvelyofa aris erTi prioritetuli amocana da amave dros, didi problemaa. centri did mniSvnelobas aniWebs qarTuli xelovnebisa da kulturis Sesaxeb arsebuli, Zveli da axali gamocemebis Targmnas evropul enebze, raTa saTanadod warmoCndes qarTuli xelovnebaTmcodneobis Rvawli da wvlili msoflio mecnierebis ganviTarebaSi, rac samwuxarod, jerac ar aris jerovnad dafasebuli. am problemas erTvis ukve dastambuli orenovani gamocemebis mniSvnelovan samecniero centrebSi da wamyvani mecnierebisTvis gagzavnis problema. esec TanxebTanaa dakavSirebuli. aranakleb mniSvnelovania am TvalsazrisiT centris mecnier-TanamSromelTa monawileoba saerTaSoriso samecniero TavyrilobebSi, rac sakmaod did TanxebTan aris dakavSirebuli. Zalian mniSvnelovania ucxoeTSi arsebul wamyvan samcniero centrebSi (gansakuTrebiT biblioTekebSi) mivlinebebis uzrunvelyofa, axalgazrda mecnierebis gagzavna staJirebaze da sxv. aseve problematuria ucxoeTSi arsebuli qarTuli kulturuli memkvidreobis SeswavlisTvis samecniero eqspediciebis mowyoba. rasac centri regularulad akeTebs 1991 wlidan moyolebuli, Tumca es bevr siZnelesTan aris dakavSirebuli. garkveul problemebTan aris dakavSirebuli centris muSaobis saTanado gaSuqeba presaSi da televiziaSi, sazogadoebrivi interesis gaRrmaveba mis mimarT. axal SenobaSi gadasvlasTan dakavSirebiT Zalian seriozuli problemaa biblioTekis aRWurva stelaJebiT, wignebis sawmendi aparatebiT, Sesabamisi sabiblioTeko programebis mqone kompiuterebiT da sxv. axal SenobaSi gadasvlasTan dakavSirebiT centrma seriozuli xarjebi gaiRo aucilebeli inventaris minimumis SeZenisTvis. axali Senobis aRWurva 2013 welsac sakmaod did xarjebTan iqneba dakavSirebuli. maT Soris kompiuteruli da sxva cifruli aRWurvilobis SeZenisTvis centri gegmavs mimarTos saerTaSoriso organizaciebs, kerZo firmebs da sxv.

47

ddaasskkvvnnaa

2012 wels g. CubinaSvilis saxelobis qarTuli xelovnebis istoriisa da ZeglTa dacvis erovnulma centrma Seasrula saxelmwifos (kulturisa da ZeglTa dacvisa saministros) winaSe aRebuli valdebulebebi rogorc samecniero kvlevis, ise kulturuli memkvidreobis popularizaciisa da dacvis mimarTulebiT.

2012 wels centris mecnier TanamSromelTa mier damuSavda gegmiT gaTvaliswinebuli 52 samecniero Tema.

2012 wels centrma gamosca 4 wigni; moamzada centris perioduli gamocemebi: Jurnalis _ `saqarTvelos siZveleni~ ori nomeri (#15, da # 16) da internet-Jurnalis _ ‘Ars Georgica' seria B - 2012 wlis nomeri. centrma gamosca samecniero konferenciis _ `memkvidreoba da Tanamedroveoba~ Tezisebi (qarTul da inglisur enebze).

2012 wels centrma moawyo ori samecniero konferencia: `memkvidreoba da Tanamedroveoba~, `biWvinta~ (Tanaorganizatori – soxumis universiteti); mrgvali magida _ `firosmanis mxatvruli forma _ genezisi da raoba~ (Tanaorganizatorebi _ erovnuli biblioTeka).

2012 wels centrma gamarTa ori gamofena _ `XX saukunis qarTvel mxatvrTa gamofena~ (xelovnebis muzeumTan erTad) da niko firosmanis Sesaxeb arsebuli wignebis gamofena (erovovnul biblioTekasTan erTad); centris TanamSromelebi monawileobdnen sxva gamofenebis organizaciaSic.

wlis ganmavlobaSi centris mecnier TanamSromlebma gamoaqveynes 14 samecniero statia samamulo periodul gamocemebsa da krebulebSi; 20 samecniero statia ucxoeTis periodikaSi da samecniero krebulebSi; gamosacemad momzadebulia 25 naSromi; centris TanamSromelTa monawileobiT gamoica 4 wigni.

2012 wels centris TanamSromlebma monawileoba miiRes samecniero TavyrilobebSi, rogorc qveynis SigniT (12 konferenci/uorqSofi, monawileoba miiRo centris 40 mecnier-TanamSromelma), ise sazRvargareT (5 konferencia/uorqSofi, monawileoba miiRo 11 mecnier TanamSromelma).

2012 wels centris mecnier TanamSromelTa mier mopovebul iqna samecniero grantebi: adgilobrivi fondebidan – 2, saerTaSoriso grantebi _ 5.

kulturuli memkvidreobis reabilitacia-restavraciis mimarTulebiT centris TanamSromlebma monawileoba miiRes 15 proeqtSi; amas garda,

48

axorcielebdnen reabilitirebuli da restavrirebuli Zeglebis monitorings.

centris mecnier TanamSromlebi arian sxvadasxva samecniero-meTodologiuri sabWos wevrebi.

mniSvnelovani samuSaoebi ganaxorciela s. qobulaZis sax. ZeglTa foto-fiqsaciis laboratoriam: ganaxlda da Seivso foto-arqivi, damzadda 500 sakarToteko baraTi, daskanerda 651 slaidi.

centri axorcielebs or saerTaSoriso proeqts: `OLKAS egeosidan Sav zRvamde _ Sua saukuneebis navsadgurebi aRmosavleTis sazRvao gzebze~ (saberZneTis, bulgareTis, rumineTis, ukrainis, TurqeTis samecniero dawesebulelebTan erTad); da `xuroTmoZvruli teqnologiebis urTierTqmedeba da Sefaseba qristianuli da islamuri kulturebis regionebSi~ (tokios teqnologiis institututTan erTad). 2012 wels dafinansda saerTaSoriso proeqti _ `limeni~ (dafinansebulia evrokavSiris mier), romelSic monawileobs saberZneTis, bulgareTis, rumineTis, ukrainis TurqeTis samecniero dawesebulelebi. proeqtSi monawileobisTvis centrma miiRo saqarTvelos mTavrobis jildo. proeqtis ganxorcieleba daiwyeba 2013 wlidan. 2012 wlis ganmavlovaSi centris TanamSromlebi awyobdnen rogorc erTdRian gasvlebs Zeglebze, ise xangrZliv samecniero eqspediciebs saqarTvelos saxvadasxva regionebSi, monawileoba miiRes tao-klarjeTis eqspediciaSi, mivlinebiT imyofebodnen sazRvargareT.

2012 wlis ganmavlobaSi g. CubinaSvilis centri agrZelebda TanamSromlobas sxvadasxva samecniero dawesebulebebTan, rogorc saqarTveloSi _ xelovnebis muzeumTan, saqarTvelos sapatriarqosTan, erovnul biblioTekasTan, soxumis universitetTan, kulturuli memkvidreobis dacvis saagentosTan, samxatvro akademiasTan da sxva, ise sazRvargareT _ florenciis maqs plankis xelovnebis institutTan, tokios teqnologiis institutTan, Tesalonikis bizantiuri da postbizantiuri Zeglebis evropul centrTan, tuSas (q. viterbo, italia) universitetTan; centri aqtiurad TanamSromlobs dargSi moRvawe arasamTavrobo organizaciebTanac.

centris mecnier TanamSromlebi (25 mecnieri) aqtiurad arian Cabmuli saganmanaTleblo saqmianobaSi Tbilisis ramdenime umaRles saswavlebelSi.

kulturuli memkvidreobis popularizaciis mizniT da ZeglTa dacvis sakiTxebTan dakavSirebiT centris TanamSromlebi monawileoben

49

satelevizio da radiogadacemebSi. centri mudmivad awvdis sazogadoebas Tavisi saqmianobisa da kulturis mniSvnelovan siaxleebs veb-gverdis (www.gch-centre.ge) saSualebiT.

2012 wels dasrulda centris axali Senobis (aTonelis q. 9) saremonto samuSaoebi, SeZenil iqna saWiro inventaris nawili. 2013 wlidan giorgi CubinaSvilis sax. qarTuli xelovnebis istoriisa da ZeglTa dacvis erovnuli kvlevis centri Tavis saqmianobas axal SenobaSi gaagrZelebs.

2012 wlis 29 dekembers centris direqtors amoewura Tanamdebobaze muSaobis debulebiT dadgenili vada. 2013 wlis 8 ianvars sajarod gamocxadda konkursi g. CubinaSvilis sax. qarTuli xelovnebis istoriisa da ZeglTa dacvis kvlevis erovnuli centris direqtoris Tanamdebobaze. 2013 wlis 25 ianvars g. CubinaSvilis centris samecniero sabWom direqtorad meore vadiT airCia xelovnebaTmcodneobis doqtori mariam didebuliZe.

2012 wlis muSaobis angariSebi da samecniero Temebi inaxeba g. CubinaSvilis centrSi.

samecniero sabWos Tavmjdomare d. TumaniSvili

direqtori m. didebuliZe

Tbilisi,

31 ianvari, 2013 w.

50