enisa da sagnis integrirebuli swavleba dawyebit skolasi. dackebiti... · enisa da sagnis...
TRANSCRIPT
1
proeqti xorcieldeba samo-qalaqo integraciisa da erov-nebaTaSorisi urTierTobebis centris mier The project is implemented by the Centre for Civil Integration and Inter-Ethnic Relations (CCIIR)
evropuli instrumenti demokratiisa da adamianebis
uflebebisaTvis (EIDHR): qveynis farglebSi
gaTvaliswinebuli mxardaWeris sqema saqarTvelosTvis
E
maia inasariZe nino SaraSeniZe giorgi gaxelaZe
enisa da sagnis integrirebuli swavleba
dawyebiT skolaSi
proeqti “bilingvuri ganaTlebis gziT eTnikuri umciresobebis saganmanaTleblo uflebebis dacva” dafinansebulia evrokavSiris mier The Project “Ethnic Minority Educational Rights Protection Through Bilingual Education” is funded by European Union
Tbilisi
2010 weli
European Instrument for Democracy and Human Rights (EIDHR) Country-based support scheme in GEORGIA
2
wigni gamocemulia evrokavSiris finansuri mxardaWeriT. sax-elmZRvaneloSi wamodgenili mosazrebebi ekuTvnis samoqalaqo inte-graciisa da erovnebaTSorisi urTierTobebis centrs da SesaZloa ar emTxveodes evrokavSiris Tvalsazriss.
This publication has been produced with the assistance of the European Union. The contents of this publication are the sole responsibility of Center for Civil Inte-gration and inter-Ethnic Relations (CCIIR) and can in no way be taken to reflect the views of the European Union.
redaqtorebi:
Salva tabataZe kaxa gabunia
3
Sinaarsi
winasityvaoba . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 4
Sesavali . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 5
Tavi 1 . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 8
1. axali midgomebi swavlebaSi . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 8
2. swavlebis meTodebi dawyebiT safexurze . . . . . . . . . . . . . . . . . . 14
3. motivacia da motivaciis xelSemwyobi faqtorebi . . . . . . . . . . . . 15
4. teqstebze muSaoba . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 22
5. TvalsaCinoebis masalis gamoyeneba bilingvuri
ganaTlebis procesSi . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
27
6. grafikuli organizatorebi . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 36
7. Sefaseba . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 44
8. bilingvuri swavlebis procesis Sefaseba . . . . . . . . . . . . . . . . . . 56
Tavi 2 . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 59
1. Tematuri dagegmva bilingvur swavlebaSi, I-II klasebi . . . . . . . . 59
2. Tematuri dagegmva bilingvur swavlebaSi, III-IV klasebi . . . . . . 93
3. Tematuri dagegmva bilingvur swavlebaSi, V-VI klasebi . . . . . . 109
Tavi 3 . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 136
1. rekomendaciebi bilingvuri gakveTilebis dagegmvasTan
dakavSirebiT . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
136
2. gakveTilebis scenarebi . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .. 140
a. buneba . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 140
b. maTematika . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 150
g. xelovneba . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 159
d. istoria . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 166
danarTi (rekomendebuli funqciuri frazebi sxvadasxva
sagnis maswavleblebisTvis) . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
182
4
winasityvaoba
winamdebare saxelmZRvanelo (meTodikuri gzamkvlevi) damuSavda
samoqalaqo integraciisa da erovnebaTSorisi urTierTobebis cen-
tris proeqtis `bilingvuri ganaTlebis gziT eTnikuri umciresobe-
bis saganmanaTleblo uflebebis dacva~ (dafinansebulia evrokavSi-
ris mier).
saxelmZRvaneloSi ganxilulia bilingvuri swavlebis ZiriTadi
principebi zogadsaganmanaTleblo skolebis dawyebiT safexurze,
meTodologiuri miTiTebebi da rogorc saganTaSorisi Tematuri
dagegmvis (enisa da sagnobrivi Sinaarsis integrirebuli swavleba),
ise konkretuli gakveTilebis uaRresad praqtikuli sanimuSo maga-
liTebi sxvadasxva sagnobrivi mimarTulebidan. sagakveTilo scena-
rebisa da Tematur dagegmvaSi, saxelmZRvanelos avtorTa garda, aq-
tiurad iyvnen CarTulebi is pedagogebi, romlebic aRniSnuli
proeqtis farglebSi gadian treningebs (mzevinar mJavanaZe, naTela
meliqiZe, Sorena TeTvaZe, maka kaWkaWiSvili, elizaveta fida-
niani, marina zalaliani, elene daTunaSvili, giorgi WauWiZe,
marina simoniSvili, lali dalaqiSvili, madona yaflaniSvili,
eka orujeva, lia TuSuri, daviT CoCiSvili, nona arevaZe, nino
wiklauri, leila mustafaeva). saxelmZRvanelos struqturis
SemuSavebasa da principebis gansazRvraSi daxmareba gagviwies
saerTaSoriso konsultantebma: dace dalbinam da vineta vai-
vadem (LVAVA, latvia).
5
Sesavali
saqarTvelos ganaTlebis sistemaSi mimdinare reformis far-
glebSi Seiqmna axali erovnuli saswavlo gegma da programebi yve-
la saganSi, romlebic saskolo ganaTlebis umTavresi saxelmwifo
miznis ganxorcielebas emsaxureba _ erovnul da sakacobrio Rire-
bulebebTan naziarebi, iseTi Tavisufali pirovnebis aRzrdas, ro-
melic SeZlebs Tavisi wvlilis Setanas samoalaqo sazogadoebis
Camoyalibebasa da ganviTarebaSi (zogadi ganaTlebis erovnuli miz-
nebi, 2004).G
globalizaciis pirobebSi skolis umTavresi daniSnulebaa, as-
wavlos mozards, rogor SeinarCunos erovnuli TviTmyofadoba da,
amasTan, rogor SeZlos Tanaarseboba gansxvavebuli religiis, kul-
turis adamianebTan. amis saWiroebas Tavad moswavleebi grZnoben.
meaTe klaselebis mier Seqmnil zogadi ganaTlebis miznebis maTeul
variantSi vkiTxulobT:
`saqarTveloSi skolis damTavrebis Semdeg adamians unda See-
Zlos:
gaigos, ra aris mTavari da mniSvnelovani Tavis qveyanaSi
da ra iqneba sasargeblo am qveynisTvis. izrunos aqtiu-
rad qveynis ganviTarebaze da pativi sces mas...
iyos Semwynarebeli; pativs scemdes sxvas, mis uflebebs,
religias, cxovrebis wess; icodes, rogor gamoiyenos sa-
kuTari uflebebi da rogor ar SezRudos sxvisi."…
saqarTveloSi samoqalaqo sazogadoebis Camoyalibeba war-
moudgenelia erovnul umciresobaTa warmomadgenlebis sruli inte-
graciis gareSe. sruli integracia ki gulisxmobs saxelmwifo enis
ara mxolod zedapirul, aramed akademiur flobas. enis
zedapiruli codna gulisxmobs martiv socialur situaciebSi
(maRazia, quCa) komunikaciis damyarebas da am doneze enis
6
Sesaswavlad 5-7 welic sakmarisia, xolo enis akademiurad floba
niSnavs unars, ena gamoiyeno akademiur garemoSi erovnuli saswavlo
gegmiT gansazRvruli sxvadasxva sagnis aTvisebisas. enis akademiuri
codnis misaRwevad ki 9-10 welia saWiro. saxelmwifo enis akademiuri
flobis miRwevis yvelaze efeqtiani gza bilingvuri ganaTlebaa.
2010 wlis 20 agvistos saqarTvelos ganaTlebisa da mecnierebis
saministros mier damtkicda multilingvuri ganaTlebis programis
debuleba. multilingvuri ganaTlebis programa miznad isaxavs: (a)
erovnuli umciresobebisaTvis zogadi ganaTlebis xelmisawvdomobis
gaumjobesebas:. (b) moswavleebSi bilingvizmis, anu ori enis,
rogorc saxelmwifo, agreTve mSobliur enis flobis unaris
ganviTarebas; (g) moswavleebisTvis Tanaswori ganaTlebis miRebis
SesaZleblobebis Seqmnas; (d) moswavleebSi bikulturizmis
ganviTarebas, anu unarisa, Tavi igrZnon sazogadoebis srulyofil
wevrad rogorc sakuTar eTnikur jgufSi, agreTve dominanti jgufis
garemocvaSi; (e). sxvadasxva kulturis fundamenturi Rirebu-
lebebisadmi ziarebas; (v). keTilganwyobili damokidebulebis
Camoyalibebas gansxvavebuli lingvisturi da kulturuli jgufebis
mimarT. amasTanave, debulebis Sesabamisad, multilingvuri
ganaTlebis programebis amocanebia: (a). moswavleebisTvis
saxelmwifo enis swavlebis efeqturi garemos Seqmna da qarTul
enaSi erovnuli saswavlo gegmebiT gansazRvruli unarebisa da
kompetenciebis ganviTareba; (b) moswavleebisTvis mSobliuri enis
swavlebis efeqturi garemos Seqmna da mSobliur enaSi erovnuli
saswavlo gegmebiT gansazRvruli unarebisa da kompetenciebis
ganviTareba; (g) moswavleebisTvis swavlebis efeqturi garemos
Seqmna da erovnuli saswavlo gegmiT gansazRvrul sagnebsa Tu
sagnobriv jgufebSi gansazRvruli unarebisa da kompetenciebis
ganviTareba; (d) moswavleebSi multikulturul sazogadoebaSi
komunikaciisa da TanamSromlobis unarebis ganviTareba; (e) erovnul
umciresobaTa samoqalaqo integraciis xelSewyoba.
7
multilingvuri ganaTlebis programebis efeqturad
gansaxorcieleblad da debulebaSi asaxuli miznebisa da amocanebis
realizebisTvis mniSvnelovania multilingvuri ganaTlebis
programaSi CarTuli maswavleblebis meToduri daxmareba.
winamdebare wigni bilingvuri ganaTlebis maswavleblebisaTvisaa
gankuTvnili. misi mizania, meToduri daxmareba gauwios dawyebiTi
skolis pedagogebs bilingvur klasebSi saswavlo masalis Tematur
dagegmvaSi, gakveTilebis dagegmvasa da SefasebaSi.
gzamkvlevis pirvel TavSi mimoxilulia is sakiTxebi, romlebic
maswavlebelma saswavlo masalis dagegmvisa da swavlebis procesSi
unda gaiTvaliswinos. es, upirveles yovlisa, aris moswavlis
motivaciis xelSemwyobi faqtorebi; ganxilulia axali midgomebi
swavlebaSi; mocemulia swavlebis efeqturi meTodebi dawyebiT
safexurze; ganxilulia teqstebze muSaobis principebi,
TvalsaCinoebis masalis gamoyeneba, grafikuli organizatorebis
mniSvneloba da roli bilingvuri ganaTlebis procesSi; agreTve
sazogadod Sefasebisa da konkretulad - bilingvuri swavlebis
procesis Sefasebis miznebi, tipebi, saxeebi da meTodebi.
meore TavSi maswavleblebi gaecnobian Tematuri dagegmvis
komponentebs da konkretulad yoveli klasisaTvis _ qarTuli enisa
da sagnobrivi Sinaarsis integrirebuli swavlebis sqemebs.
mesame TavSi gavecnobiT gakveTilis dagegmvis zogad principebs.
Cven maswavleblebs SevTavazebT bilingvuri gakveTilis scenarebs
dawyebiT skolaSi,.
gzamkvlevs mosdevs danarTi, romelSic warmodgenilia
funqcionaluri frazebi _ is frazebi, romlebic yvela sagnis
pedagogs gamoadgeba bilingvuri gakveTilis Catarebisas.
8
Tavi I
1. axali midgomebi swavlebaSi
Tanamedrove pedagogika swavlebis centrSi moswavles ayenebs.
pirovnebasa da Sedegze orientirebuli midgoma, romelic mkvidrdeba
dRevandel skolaSi, emyareba im principebs, romlebic swavlebis
saerTo, universalur principebadaa aRiarebuli, saxeldobr, is iTva-
liswinebs:
Aaqcentis gakeTebas saswavlo masalis ara raodenobriv,
aramed _ struqturul da Tvisobriv aspeqtebze;
swavlebis orientacias aRsazrdelTa inteleqtualur da
fsiqofizikur SesaZleblobebze;
swavlebis individualizacias; moswavlis _ rogorc indivi-
dis _ unar-SesaZleblobaTa maqsimalur gaTvaliswinebas;
swavlebis procesis upirates orientacias warmodgenasa da
gaazrebaze da ara _ aRqmasa da damaxsovrebaze;
swavlebis procesis orientacias moswavlis pirovnebaze;
swavlebis procesis agebas maswavleblisa da moswavlis,
agreTve _ moswavleTa interaqtiuri mimarTebebis
safuZvelze;
Sedegebze orientirebul swavlebas;
enis funqcionirebis sxvadasxva aspeqtisa da formis
integrirebul swavlebas.
imisaTvis, rom ufro TvalsaCino gavxadoT tradiciulTan
SedarebiT axali midgomebis upiratesoba bilingvur ganaTlebaSi,
gTavazobT cxrils:
9
inovaciuri bilingvuri ganaTlebisa da tradiciuli ganaTlebis Sedarebis sqema
inovaciuri bilingvuri tradiciuli
TiToeul bavSvs unda miudge,
rogorc pirovnebas, individs.
yoveli bavSvi, upirveles yovlisa,
moswavlea, romelzedac vrceldeba
saerTo moTxovnebi.
swavlebisa da swavlis procesSi
unda uzrunvelvyoT individualuri
midgoma TiToeuli bavSvisadmi imis
gaTvaliswinebiT, rom maTi meore
enis codnis done gansxvavebulia da
xeli SevuwyoT saswavlo masalis
adekvatur aRqmas.
bavSvebis organizeba unda moxdes
erT klasad, romelSic TiToeuli
valdebulia aiTvisos standartiT
gansazRvruli saswavlo masala ise,
rom ar dakargos dro leqsikur
problemebze.
bavSvebs unda hqondeT moqmedebis
Tavisufleba, imis saSualeba,
airCion maTTvis mosaxerxebeli
pirobebi mecadineobisaTvis, maT
Soris _ konsultacia TanatolebTan,
romlebic kargad floben
saxelmwifo enas.
aucilebelia, uzrunvelvyoT mkacri
kontroli moswavleTa qcevaze, raTa
mivaRwioT konkretuli gakveTilis
miznebsa da amocanebs.
bavSvebs unda mivceT ufleba,
Tavisuflad amoirCios ena / enebi,
romelzedac ganixilaven saswavlo
masalas, raTa iswavlon siamovnebiT
(motivacia _ sasiamovno saswavlo
garemo).
unda vubiZgoT bavSvebs pasuxebis
dros, raTa diskusiisas gamoiyenon
saxelmwifo ena (motivacia _ axali
standartebi da moTxovnebi).
mecadineobebis forma unda iyos
Tavisufali, rac xels Seuwyobs
moswavleTa fantaziis ganviTarebasa
da interesis aRZvras.
mecadineobebis forma unda iyos
maqsimalurad reglamentirebuli,
moTxovnebis Sesabamisi.
rekomendebulia integrirebuli
mecadineobebis Catareba, romleb-
moswavleebs unda mivawodoT rac
SeiZleba bevri informacia,
10
zedac aqcenti keTdeba ara wvrilman
detalebze, aramed mniSvnelovan
saganTaSoris kavSirebze, rac xels
unda uwyobdes moswavleTa Semoq-
medebiT saqmianobas.
romelic SemdgomSi maT miscems
sakontrolo da testuri, repro-
duqciuli xasiaTis davalebebis
Sesrulebis saSualebas.
aqcenti keTdeba xarisxze da ara
saSinao davalebebis did
raodenobaze.
moswavleTa orientireba yvela
davalebis Sesrulebisaken, davale-
bis Sesrulebaze kontroli da
regularuli Sefaseba niSniT.
saxelmwifo enis ukeT Seswavlis
mizniT moswavleTaTvis msubuqi da
saxaliso teqstebis SeTavazeba.
rekomendebulia klasikosTa nawar-
moebebis kiTxva, radgan swored es
teqstebi uzrunvelyofs literatu-
ruli enis srulfasovnad flobas.
koncetrireba moswavleTa Semecnebi-
Ti potencialis ganviTarebaze.
koncetrireba maqsimalur ofici-
alur Sefasebaze.
saswavlo procesSi moswavleebTan
partnioruli urTierTobebis dam-
yareba, maTTvis jgufebSi muSaobis
saSualebis micema.
moswavleTa daxmareba personaluri
pasuxismgeblobis ganviTarebasa da
damoukidebel saqmianobaSi.
moswavleebSi kritikuli azrovnebisa
da informaciis damoukideblad
mopovebis unaris ganviTareba
orientireba swor da araswor
pasuxebze.
multikulturuli sazogadoebis
arsebuli tradiciis aRiareba da
ganviTareba, kulturaTa
urTierTzemoqmedebis da misi rolis
xazgasma.
moswavleTa ziareba saxelmwifo
kulturasTan, misi dominanturi
rolis aRiareba.
saWiroebis SemTxvevaSi yuradRebis
miqceva im bavSvebisaTvis, romlebsac
aqvT enobrivi problemebi da
problemebi, dakavSirebuli saswavlo
saganTan.
drois Tanabari gadanawileba yvela
moswavleze.
maswavlebeli unda iyos moqnili, ar yuradReba wesrigze da maswav-
11
moaxvios Tavs moswavleebs sakuTari
neba, SeeZlos sakuTari saqmianobis
adaptireba konkretul situaciasTan.
leblis mier momzadebuli
gakveTilis scenaris mkacrad
midevneba.
iumoris grZnobis SenarCuneba da
Secdomebis mimarT Semwynarebluri
damokidebuleba.
mkacrad Tvalis midevneba imaze, rom
moswavleebi saubrobdnen gamarTuli
saliteraturo eniT.
orientacia moswavleTa SesaZleb-
lobebsa da saWiroebebze.
orientacia saganze, yvelas mimarT
erTnair moTxovnebze.
sanam bilingvuri swavlebis sakiTxebs SemogTavazebT, gaviazroT
zogadad swavla/swavlebis principebi dawyebiT skolaSi.
principi 1. moswavle swavlobs ukeT, roca iTvaliswineben mis
individualur Taviseburebebs.
amisaTvis maswavlebelma unda:
SearCios swavlebis iseTi meTodebi, romlebic Seesatyviseba
moswavlis asakobriv Taviseburebebs;
SesTavazos moswavleebs mravalferovani aqtivobebi,
savarjiSoebi, davalebebi maTi individualur
TaviseburebaTa gaTvaliswinebiT (xasiaTi, swavlis stili,
inteleqtualuri unarebi, Zlieri da susti mxareebi).
aRWurvos moswavle saswavlo strategiebiT, romlebic mas
swavlas gauadvilebs da ufro damoukidebels gaxdis.
principi 2. moswavle ukeT iswavlis, Tu mas miecema pirovnuli
potencialis ganviTarebis saSualeba.
amisaTvis maswavlebelma unda:
gamoumuSavos moswavleebs dadebiTi damokidebuleba
sakuTari Tavis, sxvebis, swavlis, garemomcveli samyaros,
saxelmwifo enis mimarT;
12
Camouyalibos moswavleebs konstruqciuli damokidebuleba
Secdomis mimarT da gaacnobierebinos mas, rom Secdoma
swavlis procesis ganuyofeli nawilia (Secdomebis
gamovlena da gaanalizeba ganapirobebs winsvlas);
mkafiod ganusazRvros moswavles, Tu ras elian misgan;
Seqmnas ndobis atmosfero, sadac iqneba TanamSromloba da
ara konkurencia, Sejibri.
principi 3. moswavle ukeT swavlobs enas, rodesac igi motivi-
rebulia.
amisaTvis maswavlebelma unda:
misces moswavles saSualeba daakvirdes asaTvisebel
masalas damoukideblad, gamoTqvas varaudebi, aRmoaCinos,
mixvdes, amoicnos, Seadaros, rasac Tanamedrove pedagogika
codnis konstruirebas, agebas uwodebs;
swavlebis Sinaarsi miusadagos moswavleTa interesebs;
Seqmnas iseTi sakomunikacio, realuri situaciebi, romlebic
mimzidveli iqneba moswavleebisaTvis;
dausaxos moswavleebs realisturi, daZlevadi amocanebi da
miznebi, raTa moswavleebma igrZnon warmatebis gemo;
waaxalisos warmateba, daafasos da Seafasos winsvla.
mniSvnelovania im asakobrivi Taviseburebebis
gaTvaliswinebac, romlebic mniSvnelovnad gansazRvravs warmatebas
swavlebasa da swavlaSi.
am etapze gasaTvaliswinebeli asakobrivi Taviseburebebia:
gafantuli yuradReba - moswavles uWirs yuradRebis
mobilizeba, amitom maswavlebelma moswavleebs, erTi mxriv,
unda SesTavazos mimzidveli da saxaliso, magram xanmokle
aqtivobebi, romlebsac dinamiurobisa da yuradRebis
SesanarCuneblad erTmaneTs Caunacvlebs;
13
am asakSi moswavleebs gansakuTrebulad aqvT ganviTarebuli
mibaZvis unari. es unari maqsimalurad unda iqnes
gamoyenebuli roluri da situaciuri TamaSebis,
gamomsaxvelobiTi kiTxvis dros;
mozrdilebisagan gansxvavebiT, mozardebs aranair
diskomforts ar uqmniT ucnobi leqsikuri masala. isini
xalisiT imeoreben yvelafers, Sinaarsis gagebis miuxedavad.
amdenad, saTanado aqtivobebs Tu SevTavazebT (xmiT mibaZva,
mimikiT, JestikulaciiT gansaxiereba da sxva), isini
siamovnebiT daizepireben sxvadasxva tipis teqstebs
(leqsebi, sketCebi, rolebi, enis gasatexebi, simRerebi), rac
mexsierebis ganviTarebas Seuwyobs xels;
mozrdilebisagan gansxvavebiT, romlebic uxerxulobas
grZnoben, mozardebs saocrad axalisebT aqtivobebSi
sxeulis CarTva. amitom aqtivobebSi maqsimalurad unda
CavrToT sxeuli, rogorc gamomsaxvelobiTi saSualeba;
mozardi dRevandeli dRiT cxovrobs. mas Soreuli miznebi
ar amoZravebs da ar swavlobs imis gamo, rom es codna
momavalSi gamoadgeba. Sesabamisad, mas surs iqve naxos
Sedegi. amitom, sasurvelia, moswavles yovel jerze mkafiod
ganvusazRvroT ara is, Tu ras iswavlis, aramed is, Tu ras
gaakeTebs (mag., ara - dRes wavikiTxavT moTxrobas mxiarul
jambazze, aramed - dRes wavikiTxavT moTxrobas mxiarul
jambazze imisaTvis, rom gavaferadoT ilustracia
moTxrobaSi mocemuli aRweris mixedviT).
14
2. swavlebis meTodebi dawyebiT safexurze
dawyebiT skolaSi unda dainergos mozardis gonebriv
SesaZleblobebTan misadagebuli iseTi aqtivobebi, romlebic
gazrdis mis Sinagan motivacias. maRali Sinagani motivacia ki, Tavis
mxriv, moswavleSi gazrdis qmediTunarianobas da xels Seuwyobs
warmatebul swavlas.
aseTi xerxebia;
1. vizualizeba anu sxvadasxva tipis TvalsaCinoebaTa gamoyeneba
(naxati, suraTi, realuri sagani, sqema, plakati da sxva);
2. asociaciuri kavSirebi - analogia, metafora, igavuri ena
(mozardi akavSirebs axal informacias, axal cnebas manamde
arsebul gamocdilebasTan. rac ufro naTelia axali informaciis
kavSiri nacnobTan, miT ufro mtkicea axalSeZenili codna);
3. uSualo gamocdileba - masalis manipulireba (daxatva,
gamoWra, dawebeba, lotoebiT TamaSi da sxva), rolebis gaTamaSeba,
intervius CamorTmeva, mimikiT, JestikulaciiT gansaxiereba/gamosaxva
da sxva. (meTods, romelic aseTi tipis aqtivobebs iyenebs,
multisensoruli meTodi ewodeba da igi warmatebiT dainerga
araerTi qveynis dawyebiT skolebSi);
4. warmosaxviTi aqtivobebi _ warmosaxvis didi upiratesoba is
aris, rom igi Tavisufalia garegani samyaros sazRvrulobisagan:
warmosaxvas SeuZlia Cveni gadayvana nebismier drosa da sivrceSi.
warmosaxvis saSualebiT SeiZleba uSualo, piradi gamocdilebis
gaaqtiureba. unda aRiniSnos, rom warmosaxva unikaluri gonebrivi
resursia, romelic xels uwyobs SemoqmedebiTi adamianis
Camoyalibebas. amdenad, rac ufro metad Seuwyobs swavleba xels
mis ganviTarebas, miT ukeTesia.
15
3. motivacia da motivaciis xelSemwyobi faqtorebi
moswavleTa motivaciis gareSe warmatebuli swavla
SeuZlebelia. arsebobs motivaciis garegani da Sinagani faqtorebi.
niSani, dasjis SiSi da jildo motivaciis garegani faqtorebia da
maTiT aRZruli motivacia arsebobs manam, sanam es faqtorebi
arsebobs. amdenad, is xanmoklea.
Sinagan motivacias gansazRvravs sagnis mimarT interesi, sa-
kuTari saWiroebis gancda, TviTdamkvidrebisa da TviTrealizaciis
SesaZlebloba da survili, moipovo aRiareba sxvebisagan.
meore enis Seswavlis warmatebisa Tu warumateblobis erT-
erTi mniSvnelovani faqtoria enis Semswavlelis motivacia da enis
Seswavlisadmi damokidebulebaa.
adamianis qcevas iwvevs erTi an ramdenime motivi, romlebic
SeiZleba iyos rogorc cnobieri, ise qvecnobieri. motivebis
erToblioba, romlebic gansazRvraven qcevas, qmnis motivacias.
motivacia aris mTavari mamoZravebeli faqtori meore enis
Seswavlisas, raTa enis Seswavlis grZeli da xSirad momqancveli
procesi mdgradi aRmoCndes. yvelaze gamorCeuli unarebis mqone
adamianebic ki verafers miaRweven enis Seswavlis procesSi, Tu maT
ar gaaCniaT sakmarisi motivacia. arc kargi saswavlo gegma da kargi
swavlebis procesia sakmarisi enis Seswavlisas warmatebis
misaRwevad.
ra motivebi arsebobs meore enis Sesaswavlad? es motivebi
gamomdinareobs socialuri, ekonomikuri, profesiuli, integraciuli
Tavdajerebulobis da TviTrealizaciis faqtorebidan.
meore enis dauflebis motivaciis faqtorebi or kategoriad
SeiZleba daiyos:
I kategoria: individs surs sakuTari Tavis sxva enobriv
jgufTan integrireba.
16
enis Semswavlelebs zogjer surT sakuTari Tavis integrireba
sxva enobriv jgufTan, ris gamoc swavloben umciresobis an
umravlesobis enas da sakuTari identoba, kulturul aqtovobebSi
monawileoba da megobroba ukavSirdeba sxva enobriv jgufs. am tipis
motivacias integraciul motivacias uwodeben;
II kategoria. enis Seswavla praqtikuli TvalsazrisiT,
sasargeblo miznebidan gamomdinare.
meore midgoma pragmatulia da enis gamoyenebis praqtikul
aspeqtebs ukavSirdeba, individma meore ena SeiZleba Seiswavlos
samsaxuris an Semosavlis Sovnis, samomavlo karieruli zrdis
perspeqtivis, gamocdebis Cabarebis mizniT. am midgomas
instrumentul motivacias uwodeben.
kvlevebis umravlesoba Tavdapirvelad amtkicebda, rom
integraciuli motivacia aris ufro Zlieri. am mtkicebis mizezi
mdgomareobda imaSi, rom integraciul motivacias aqvs ufro
mdgradi da grZelvadiani miznebi. samsaxuris Sovnis, karieristuli
zrdis, gamocdis Cabarebis Semdeg, instrumentuli motivacia qreba.
integraciuli motivacia ufro mdgradia, radgan sxva enobriv
jgufTan integraciis pirobebSi pirovnuli urTierTobebi
grZeldeba. Tumca Semdgomma kvlevebma daadastures, rom zogierT
SemTxvevaSi instrumentuli motivacia SeiZleba iyos ufro Zlieri,
vidre integraciuli. Aase rom, orive kategoria mniSvnelovania enis
mimarT motivaciis asamaRleblad.
zogadad motivacias qmnis:
gataceba, interesi;
momentaluri Sedegi;
saqmis bolomde miyvanis bunebrivi survili;
mniSvnelovani piradi mizezebi (magaliTad, viRacisaTvis Ta-
vis mowoneba...);
urTierTobis survili;
raRac axlis mosinjvis survili;
17
cvlilebebi;
raRac axali da aqtualuri;
Seqeba, aRiareba, jildo;
gasagebi da gaTvalsaCinoebuli masala;
saintereso Sinaarsis saswavlo masala;
megobruli atmosfero jgufSi;
simpaTiuri maswavlebeli;
swavleba, aRsavse iumoriT.
maswavleblebis winaSe dgeba SekiTxvebi: rogor movaxdino mos-
wavlis motivireba? ra strategiebi da midgomebia saWiro moswavlis
motivirebisTvis?
ramdenime rCeva maswavleblebs moswavlis motivaciis asamaR-
leblad:
mieci piradi magaliTi;
Seqmeni sasiamovno, ganmtvirTavi atmosfero klasSi, moswav-
leebs mouxseni daZabuloba;
enobrivi davalebebi warudgine moswavleebs frTxilad da
gaazrebulad;
gqondes megobruli damokidebuleba moswavleebTan;
gazarde moswavleebSi Tavdajereba meore enasTan mimarTebiT;
Seecade, enis gakveTilebi iyos cocxali da saintereso;
xeli Seuwyve enis Semswavlelis avtonomiurobas;
gamoiyene individualuri midgomebi enis swavlebisas;
ganuviTare TiToeul moswavles mizanmimarTuleba;
gaacani moswavleebs Sesaswavli enis kultura;
silabusSi SeitaneT sociokulturuli komponentic
(satelevizio programis yureba, stumris mowveva,
romlisTvisac Sesaswavli ena mSobliuria da a.S.);
18
sistematurad ganaviTare moswavlis interkulturuli
cnobiereba, aqcenti gaakeTe kulturul msgavsebebsa da ara
gansxvavebebze;
xeli Seuwyve moswavleTa da meore enaze mosaubreTa
kontaqts (magaliTad, gacvliTi programebi, mimowera,
eqskursiebi da mogzauroba);
aamaRle moswavlis Tavdajereba meore enasTan mimarTebiT
(magaliTad, dasaxe realizebadi moklevadiani miznebi,
gamoiyene Seqebisa da waxalisebis strategiebi, gamoiyene
Tavdajerebulobis asamaRlebeli davalebebi, xazi gausvi da
SeaCvie warmatebebs);
aswavle moswavles komunikaciis strategiebi;
xeli Seuwyve moswavlis mier sakuTari enobrivi kompetenciis
pozitiur aRqmas (xazi gausvi, ris gakeTebac SeuZlia
moswavles da ar gaamaxvilo yuradReba imaze, rasac ver
akeTebs; Seqmeni iseTi garemo, rom moswavleebs ar eSinodeT
sakuTari Secdomebisa);
Seecade Seamciro moswavleebSi meore enis dauflebis SiSi;
agrZnobine moswavles kavSiri sakuTar Zalisxmevasa da miRe-
bul Sedegs Soris;
Caabi moswavleebi miRwevadi amocanebis SemuSavebaSi (sakuTa-
ri saswavlo gegmis SemuSaveba da a.S.).
Seadgine saswavlo gegma, romelic efuZneba moswavleTa sa-
Wiroebebs;
Seecade, mimzidveli iyos gakveTilis Sinaarsobrivi nawili
(gamoiyene multimedia-teqnologiebi, audio-video masalebi,
TvalsaCinoeba);
aRZari interesi da cnobismoyvareoba moswavleebSi da See-
cade, ar dakargon moswavleebma es interesi swavlebis pro-
cesSi (moulodneli, axali da inovaciuri masalebisa da aq-
tivobebis ganxorcieleba swavlebis procesSi);
19
davalebebiT gazarde interesi da moswavleTa CarTuloba
(sxvadasxva da motivirebuli savarjiSoebis Sedgena, moswav-
leTa emociebis gaTvaliswinebiT davalebebis Sedgena, per-
sonaluri davalebebis Sedgena, wyvilebsa da jgufuri mu-
Saobis strategiebis gamoyeneba);
SearCie iseTi davalebebi, romelTa sirTule Seesabameba
moswavlis SesaZleblobebs;
gazarde moswavlis mzaoba davalebebis Sesasruleblad
(moswavleTa realisturi molodinebi; Sinaarsisa da proce-
sis ganmarteba moswavleTaTvis; miTiTebebis micema mimdinare
davalebebze, raTa miaRwion warmatebebs, warmatebebisa da
Sefasebis kriteriumebi unda iyos naTeli da gamWvirvale);
Seecade, moswavleebi iyvnen kmayofilebi (daacade moswav-
leebs, daasrulon davaleba, aRniSneT moswavleTa warmatebe-
bi).
Seecade, iyo gambedavi, mgrZnobiare moswavleTa saWiroebebis
mimarT, samarTliani (patiosani da sakuTari Tavis obieqtu-
rad Semfasebeli) da moswavleebis Zlieri da susti mxaree-
bis mimarT gaxsnili;
Seecade iyo fasilitatori (gzamkvlevi) da ara
avtoritaruli persona klasSi;
uzrunvelyavi moswavleTa avtonomiuroba swavlebis
procesSi maTTvis arCevanis SesaZleblobebis SeqmniT;
minimumamde daiyvane gareSe faqtorebi, romlebic zemoqmedebs
moswavleTa swavlis procesze, pasuxismgebloba swavlebis
procesSi gadaanawile moswavleebzec, gamoiyene wyvilebsa da
jgufebSi muSaobis strategia;
iyavi misabaZi magaliTi, moswavleebs gauziare sakuTari
mosazrebebi da xedvebi, gadaeci sakuTari pozitiuri
Sexedulebebi meore enis codnis mimarT;
20
maswavleblis gamoxmaureba unda amaRlebdes moswavlis
motivacias; Sesabamisad, yuradReba miaqcie komentarebs,
romlebic unda iyos ufro informaciuli da zedmet
yuradRebas ar unda amaxvilebdes Secdomebze;
Tavidanve uzrunvelyavi, rom yvelam gaiTavisos klasSi
dawesebuli qcevis normebi da wesebi;
uzrunvelyavi SeTanxmebuli qcevis wesebis ganxorcieleba da
ar dauSva SeTanxmebuli wesebis darRveva; daamkvidre
moqcevis profesiuli standarti;
gaumjobeseba da progresi unda iyos mniSvnelovani Sefasebis
strategiaSi; Seecade, ar moaxdino moswavleebis erTmaneTTan
Sedareba, moswavleTa Sefaseba unda iyos konfidencialuri
da ara sajaro da yvelasTvis cnobili; ar unda iyos
miRwevebSi maTi erTmaneTTan Sejibri; Seecade, enobrivi
kompetenciebi Seafaso individualur progresze dayrdnobiT;
uzrunvelyavi jgufis erTianoba da pozitiuri
damokidebuleba jgufis wevrebs Soris, am miznis misaRwevad
Caatare klasgareSe aqtivobebi;
gamoiyene TanamSromlobiTi swavlis midgoma, xSirad mieci
jgufuri samuSao, romlis drosac Sefasdeba mTlianad
jgufi da ara calke aRebuli individi.
gTavazobT ramdenime magaliTs, Tu rogor Seqmna maswavlebelma
motivaciuri situacia enis SeswavlisaTvis:
razmiks qarTuli enis swavlaSi seriozuli problemebi hqonda.
ise movida meoTxe klasSi, rom qarTulad winadadebis Tqmasac ver
bedavda. qarTuli enis maswavlebelma amis Sesaxeb kolegebs
SesCivla. bunebismcodneobis maswavlebelma icoda, rom razmiks
gansakuTrebiT uyvarda cxovelebi da kolegas urCia, biWisTvis
qarTul enaze patara moTxrobebi waekiTxa misTvis cxovelebis
Sesaxeb. pedagogebma erTad SearCies ilustrirebuli wignebi
cxovelebze. marTlac, razmiki jer suraTebma daainteresa, Semdeg
21
cxovelebis saxelebi amoikiTxa qarTulad, maswavleblis
daxmarebiT saintereso informaciac gaigo. cota xanSi Tavad
kiTxulobda patara moTxrobebs, male, maswavleblis waxalisebis
Semdeg, Tanaklaselebsac gaacno Tavisi ”utyvi megobrebi”, Tanac
qarTul enaze.
leilas Zalian uWirda qarTuli enis swavla. maincdamainc did
interessac ar amJRavnebda. sul Seicvala viTareba mas Semdeg, rac
klasSi proeqtebis kvireuli Catarda. moswavleebs unda
moemzadebinaT radiogadacema qarTul enaze skolis
radioqselisaTvis. leilas Turme yovelTvis hqonda gamosvlis
survili, magram ver bedavda. eSinoda, Tanaklaselebs ar daecinaT
Secdomebis gamo. roca maswavlebelma mas SesTavaza, qarTuli
xalxuri zRaprebis radioinscenireba amxanagebTan erTad, leila
gamococxlda. jerBbevri ivarjiSa kiTxvaSi, mere amxanagebTan erTad
rolebi dainawila. sul male leilas qarTuli enis kargad
Seswavlis mimarT motivacia Camouyalibda.
22
4. teqstebze muSaoba
bilingvuri swavlebis erT-erTi mniSvnelovani sakiTxia
teqstze muSaoba. miuxedavad imisa, rom bilingvuri klasebisaTvis
ramdenime specialuri saxelmZRvanelo ukve gamouSves (sadac
teqstis 35% qarTul enazea, 65% ki _ mSobliur enebze), ZiriTad
saswavlo saSualebad mainc erTenovani saxelmZRvaneloebi
gamoiyeneba (rac dakavSirebulia rogorc finansur sakiTxebTan, ise
arsebuli blingvuri modelebis saxesxvaobis arsebobasTan).
erTenovani saxelmZRvaneloebis moxmareba ki bilingvuri
klasebisaTvis garkveuli meTodikis gaTvaliswinebas moiTxovs, rac
teqstze muSaobis principebs gulisxmobs.
teqstze muSaoba ramdenime etapad unda daiyos. pirveli etapi
gulisxmobs maswavleblis muSaobas teqstze. maswavlebeli winaswar
amzadebs teqsts klasisaTvis. amisaTvis igi iTvaliswinebs klasis
enobriv dones, winaswar aanalizebs im problemebs, romlebic
klasSi SeiZleba gaCndes teqstis damuSavebis procesSi. pirvel
rigSi, unda moxdes teqstis enobrivi damuSaveba. amisaTvis
maswavlebelma sasurvelia gamoyos ramdenime mimarTuleba:
terminebi
da cnebebi
zogadi
leqsika
frazebi konstruqciebi funqciuri
frazebi
gakveTilis enac yoveli etapisaTvis winaswar unda daigegmos.
maswavlebelma winaswar unda gaiazros, Tu romeli sakiTxis Sesaxeb
romel enaze isaubrebs an rogor miawodebs dasamuSavebel masalas
_ TargmaniT, sqemiT, zepiri ganmartebiT Tu sxva saSualebiT.
ganvixiloT TiToeuli mimarTuleba:
23
terminebi da cnebebi
rogorc aRiniSna, maswavlebelma teqsti winaswar unda daamu-
Saos. teqtsis damuSavebisas calke unda gamoiyos is terminebi da
cnebebi, romlebic mniSvnelovania axali sakiTxisaTvis. misi miwode-
ba klasisaTvis SeiZleba saTanado ganmartebebiT moswavlis mSob-
liur enazec, magram umjobesia terminebisa da cnebebisaTvis grafi-
kuli organizatorebis, sqemebis an cxrilebis gamoyeneba. es efeq-
turi saSualeba moswavles daexmareba ara marto terminebisa da
cnebebis aTvisebaSi, aramed masalis kargad gaanalizebasac Seu-
wyobs xels, radgan sagakveTilo procesis dasrulebis Semdeg an
momdevno gakveTilze es masala saSualebas miscems moswavles im-
sjelos ganxilul sakiTxze sayrdeni sityvebis, gaanalizebuli cne-
bebisa da terminebi gamoiyenebiT. Tu arsebobs specialuri Tvalsa-
Cinoeba mocemul sakiTxze, sasurvelia maswavlebelma misi terminebi
da cnebebi aseve calke daamuSavebinos klass, raTa TvalsaCinoebaze
dayrdnobiT moswavlem advilad SeZlos termnebis aTviseba da maTi
msjelobaSi gamoyeneba.
zogadi leqsika
calke unda imuSaos maswavlebelma im sityvebze, romlebic
uSualodaa dakavSirebuli sakiTTan, magram warmoadgens zogad
leqsikas, anu isini sxva sakiTxebze an sagnebSi msjelobisasac das-
Wirdeba moswavles. maTi aTviseba aamaRlebs moswavleTa enobriv
kompetencias. amgvari leqsika sasurvelia klass miewodos rogorc
TargmaniT, ise ganmartebiTi axsniT, sinonimiTa da antonimiT. leqsi-
kis aTvisebisaTvis amgvari sqema SeiZleba gamoviyenoT.
24
aseve, calke dasamuSavebelia frazebi, anu is Sesityvebebi,
romlebic Temis analizisas da msjelobisas gamoadgeba moswavles.
isini sayrdeni frazebis rols Seasruleben, amitom sasurvelia
teqstidan calke amoviRoT isini da mivawodoT moswavles saTanado
ganmartebiT (aq SesaZlebelia misi mSobliuri enac davixmaroT). un-
da gvaxsovdes, rom teqstis Targmna araefeqturi gzaa, amdenad rac
ufro metad damuSavdeba teqsti frazebis TvalsazrisiT da ga-
moiyofa calkeuli elementebi sagakveTilo procesSi, miT ufro
gauadvildebaT maT SemdgomSi rogorc konkretul, mocemul masa-
antonimi
ganmarteba
gavrcelebuli sityvaTSexameba
teqstis winadadeba
sityva
axali winadadeba
sinonimi
frazebi
25
laze, ise sxva sakiTxebze msjeloba. calkeuli frazebi safuZvlia-
nad unda damuSavdes, radgan isini im enobriv saSualebaTa ricxvs
ganekuTvnebian, romlebic zrdis moswavlis mier enis akademiuri
flobis dones da zogadad amaRlebs mis enobriv kompetencias. sa-
survelia garkveuli frazebis gamoyenebiT Seiqmnas axali teqsti,
rogorc werilobiT, ise zepirad, daisvas SekiTxvebi da ase Semdeg.
konstruqciebi
calkea dasamuSavebeli enobrivi konstruqciebi. maTSi igu-
lisxmeba is gramatikuli sakiTxebi, romlebic metad mniSvnelovania
gamarTuli msjelobisaTvis. mSobliuri enis matareblisaTvis es
sruliad arasaWiro sferoa, magram enis SemswavlelisaTvis ki metad
mniSvnelovani, radgan man momavalSi SeZlos ara marto sakiTxis Se-
saxeb azris gamoxatva, aramed SeZlos gamarTuli, saliteraturo
enis normebis dacviT agebuli msjeloba, sworad gamoiyenos sax-
elis brunvis, zmnis, Tandebulis, ricxvis formebi... yovelive es
sakiTxebze msjelobisas unda miewodos enis Semswavlels, radgan
calkeul gramatikul sakiTxebze msjeloba misi gamoyenebis praqti-
kul mxares ar gulisxmobs. aseTi konstruqciebi calke unda damu-
Savdes, raTa moswavlem kargad gaacnobieros romeli enobrivi for-
ma (brunva, ricxvi, Tandebuli, zmnis dro, sxva gramatikuli katego-
ria) unda gamoiyenos konkretul SemTxvevaSi. aseTi konstruqciebis
miwodebisas, ra Tqma unda, gramatikul sakiTxebze ki ar gamaxvil-
deba yuradReba, aramed enobriv formebze, rogorc azris gamoxatvis
saSualebaze. konstruqciebSi maswavlebelma yuradReba unda gaamax-
vilos imaze, rom es konkretuli konstruqcia moiTxovs konkretul
brunvas, mocemul Tandebuls, Sesabamis ricxvis formas da ase Sem-
deg, Tumca sruliadac araa saWiro gramatikuli terminis
gamoyeneba. aseTi konstruqciebi calke unda amoiweros da mos-
wavles unda ganemartos, rom swori da gamarTuli msjelobisaTvis
26
saWiroa maTi Seucvlelad gamoyeneba, radgan winaaRmdeg SemTxvevaSi
azri damaxinjdeba an Seicvleba. magaliTisaTvis: am garemoebam ga-
moiwvia, sakiTxTan dakavSirebiT mniSvnelovania, am problemis Tao-
baze, am movlenebma gamoiwvia saTanado Sedegi... calke gamotanili
aseTi konstruqciebi xels Seuwyobs moswavleTa gamarTuli metyve-
lebis unar-Cvevebis gamomuSavebas.
funqcionaluri frazebi
aseve calke unda damuSavdes da moswavleebs miewodoT is
funqcionaluri frazebi, romlebic maswavlebels dasWirdeba sakiT-
xis axsnisas. magaliTad: vnaxoT cxrilze, daxazeT cxrili, SeavseT
cxrili, SeusabameT swori forma, daakavSireT, daajgufeT, moaxdi-
neT klasifikacia, miuwereT qarTuli Sesatyvisebi, sqemis / cxrilis
mixedviT imsjeleT... da ase Semdeg. maTi ganmartebis gareSe mos-
wavle ver SeZlebs davalebis sworad Sesrulebas. amdenad, maswav-
lebelma winaswar unda gaTvalos, rogor warimarTeba teqstze mu-
Saoba da moswavleebs specialurad, axsna-ganmartebiT unda miawo-
dos is funqcionaluri frazebi, romlebic sagakveTilo procesSi
dasWirdebaT, raTa aman SemdgomSi ar gamoiwvios Seferxeba.
bilingvuri swavlebis erT-erTi umniSvnelovanesi sakiTxia
teqstze muSaoba, radgan swored teqstia moswavlisaTvis sagnobrivi
codnis mimcemi da amave dros igi aris misi enobrivi kompetenciis
amaRlebis umTavresi saSualeba, radgan enis akademiuri flobis
dones mxolod am gziT vaRwevT. sxva SemTxvevaSi ena mxolod komu-
nikaciis saSualebad darCeba enis SemswavlelisaTvis. amdenad, Tu
teqstze muSaoba sworad ar warimarTa mizani verc erT sferoSi ver
Sesruldeba da Tavad bilingvuri swavlebis formac safrTxis qveS
dadgeba. es kargad unda axsovdes maswavlebels.
27
5. TvalsaCinoebis masalis gamoyeneba bilingvuri
ganaTlebis procesSi
ian amos komenskim Tavis naSromSi `didi didaqtika~ didaqtikis
erT-erT umTavresad TvalsaCinoebis principi miiCnia: `oqros kano-
nad unda iqces piroba: moswavleebs unda meceT ufleba, SeigrZnon
yvelaferi, rac ki SesaZlebelia SeigrZnon SegrZnebebis doneze:
xilvadi - mxedvelobiT, xma - smeniT, suni - ynosviT, gemo - gemoTi,
Sesaxebi - SexebiT.~
ratom aris xilvadoba ase mniSvnelovani?
komenskis azriT, ra enasac ar unda vaswavlideT _ mSobliur
enasac ki _ unda vaCvenoT nivTebi, romelTa ganmartebac sityvebia
da unda vaswavloT sityvebiT gamoTqma yvelafrisa, rasac vxedavT,
rasac vexebiT, rasac vWamT, raTa metyvelebis procesi da azri yo-
velTvis paralelurad mimdinareobdes da orive viTardebodes er-
Tad. aravis ar SeiZleba wavakiTxoT is, rac mas ar esmis, an movTxo-
voT imis ganxilva, ris gamoTqmac mas sityvebiT ar SeuZlia.
vizualuri saSualebebi damxmare saswavlo saSualebebia, ro-
melTac aCveneben, demonstrirebas ukeTeben gakveTilze, raTa ufro
gasagebi da advilad aRsaqmeli gaxdes saswavlo masala, miwodebu-
li informacia, Teoriuli azri da ase Semdeg. vizualur saSuale-
bebs, Cveulebriv, saswavlo procesis garkveuli safexuris saWiroe-
bebisa da moTxovnebis, aseve moswavleebis asakidan gamomdinare Tvi-
sebebis Sesabamisad amzadeben. maT ajgufeben bunebriv, xelovnur da
simbolur vizualur masalad.
vizualuri masala SeiZleba iyos:
a) bunebis obieqtebi (demonstrirebis dros, eqskursiebze da gaseir-
nebis dros),
28
b) specialurad Seqmnili saSualebebi (plakatebi, sqemebi, gamosax-
ulebebi, foto suraTebi, naxatebi, geometriuli figurebi, muliaJe-
bi, grafikuli cxrilebi, tabulebi),
g) simboluri saSualebebi (rukebi, globusebi),
d) modelebi (aparatebi, xelsawyoebi),
e) saekrano saSualebebi (kino filmebi, diafilmebi, diapozitivebi
da sxva),
v) audiovizualuri saSualebebi (video Canawerebi, audio Canawerebi).
tradiciulad gamoiyeneba vizualuri swavlebis meTodis ori
jgufi:
ilustrirebis meTodi (saswavlo masalis amsaxvel saSuale-
bebTan dakavSirebuli - plakatebis, rukebis, naxazebis, sqeme-
bis, gamosaxulebebis, fotosuraTebis, grafikebis, diagramebis,
tabulebis - gamoyenebasTan);
demonstrirebis meTodi (raTa naCvenebi iyos sivrciTi saswav-
lo saSualebebi);
ilustrireba procesia, romlis mizania Teoriis garkveuli kano-
ni an movlena ukeT gasagebi gaxados magaliTis, vizualuri saSua-
lebebis, sityvieri ganmartebebis, moZraobis da ase Semdeg daxmare-
biT.
demonstrireba SesaZlebelia vizualuri masalis damzadebis
dros, saswavlo eqsperimentebis dros maT Sesaxeb Sefasebebis da
ganmartebebis gziT, anu maswavleblis, moswavlis an sxva pirovnebis
mier naTqvamis gamoyenebiT. demonstrireba Sesaswavli nivTis, obieq-
tis, movlenis cocxlad dakvirvebis SesaZleblobas uzrunvelyofs,
amgvarad, Sesabamisi saswavlo masalis Sinaarsis ukeTesad gaazrebas
da aTvisebas uwyobs xels.
vizualuri saswavlo masalis gamoyeneba rom efeqturi gaxdes,
mniSvnelovania gvaxsovdes da gaviTvaliswinoT ramdenime piroba da
moTxovna:
29
saswavlo procesSi vizualuri meTodebis gamoyeneba moswav-
leebis vizualur mxatvruli azrovnebis ganviTarebas uwyobs
xels; aaqtiurebs yuradRebas da Semecnebis unars; konkreti-
zacias ukeTebs saswavlo an gamosakvlev Teoriul sakiTxebs;
nanax movlenebs ukeTebs sistematizebasa da klasificirebas;
swavlisadmi interess ukeTebs stimulirebas (Sesabamisad, po-
zitiuri motivaciis Camoyalibebas uwyobs xels); procesis da
movlenebis modelirebis SesaZleblobas iZleva, romelTa
realur droSi dakvirveba SeuZlebelia; saswavlo masalis
aTvisebis donis Sesaxeb konkretuli informaciis miRebis Se-
saZleblobas iZleva;
ar SeiZleba xilvadoba TviTmiznad iqces. vizualuri masalis
optimalurad gamoyeneba niSnavs amis mizandasaxulad keTebas,
saswavlo gakveTilis mizanTan da ZiriTad davalebasTan kav-
Siris gaTvaliswinebiT. xilvadobis meTodi unda dabalansdes
sxva meTodebis gamoyenebiT.
xilvadoba SeiZleba axali saswavlo masalis axsnis dros
iyos gamoyenebuli, aseve ukve naswavlis ganmtkicebisTvis da
Sefasebis dros. mniSvnelovania gvaxsovdes rom vizualuri
masalis gamoyeneba gakveTilisTvis gamoyofili dros
sagrZnoblad dazogvaSi gvexmareba.
vizualuri masalis damzadeba SeuZlia maswavlebels (gamoye-
nebis win an gamoyenebis dros) da aseve moswavleebs (indivi-
dualurad an jgufebSi, wyvilebSi muSaobaSi). damzadebul ma-
salaSi maswavlebels Tavisufali adgilebis datoveba SeuZ-
lia, romelic Semdgom moswavles SeeZleba Seavsos (miaxatos,
miaweros rame, an raimes saxeli daarqvas).
30
vizualuri masalis gamoyenebis dros unda darwmundeT, rom
mas yvela moswavle kargad xedavs.
mniSvnelovania moswavleebis asakobrivi jgufisTvis damax-
asiaTebeli Tvisebebis gaTvaliswineba, mexsierebis dominanti
saxeobebi.
* * *
dawyebiT skolaSi gansakuTrebuli mniSvneloba eniWeba gakveTilis
imgvarad dagegmvas, rom gegmis TiToeuli komponenti Seesabamebodes
moswavleTa SesaZleblobebs, iTvaliswinebdes maT interesebs da
xels uwyobdes Sinagan motivacias. interesis aRZvrasa da Sinagani
motivaciis SeqmnaSi didi roli eniWeba resursebs, kerZod ki, Tval-
saCinoebas.
gakveTilis an gakveTilebis dagegmvis dros Zalze mniSvnelova-
nia ganvixiloT, Tu rogor unda gamoviyenoT resursebi mizanmi-
marTulad da efeqtianad. amisaTvis unda ganvsazRvroT:
Tema
samizne jgufi - romeli asakis moswavleebisaTvis aris
gankuTvnili saswavlo masala;
saswavlo mizani - rogor daexmareba resursi sagnisa da enis
Seswavlas;
mosalodneli saswavlo Sedegebi - ra Sedegebs moeliT
moswavleebisgan am resursebis gamoyenebiT.
rekomendebulia, resursis gamoyenebamde gavecnoT misi
efeqtianobis ganmsazRvrel kriteriumebs:
ra aris resursSi iseTi, rac xels Seuwyobs moswavleTa mo-
tivacias?
ra aris resursSi iseTi, rac xels Seuwyobs gamocdilebis
safuZvelze, praqtikiT swavlas?
31
rogori iqneba am resursis gamoyenebis ukugeba, anu
gaacnobiereben Tu ara moswavleebi, rogor Seuwyo xeli
resursma swavlis process klasSi, ramdenad Seuwyo xeli
TanamSromlobas, ra iswavles erTmaneTisgan da
maswavleblisagan misi daxmarebiT?
Seuwyobs Tu ara xels es resursi naswavlis ufro ukeT
gaazreba-gagebas saganSi?
Seuwyobs Tu ara xels es resursi naswavlis ufro ukeT
gaazreba-gagebas enaSi?
dawyebiT safexurze bilingvuri swavlebis danergvis am etapze,
specialurad am proeqtis farglebSi Seiqmna ramdenime saxis Tval-
saCinoebis masala, romelTa mokle daxasiaTebasa da gamoyenebis in-
struqciebsac qvemoT gTavazobT:
a. Tematuri posterebi
Tematuri posteri aris didi zomis plakati, romelzec gamosax-
ulia saintereso, `avTenturi~ kompozicia. rogorc wesi, posteri
feradia da adamianebs, nivTebs, moqmedebebsa da movlenebs asaxavs.
posteri saklaso oTaxSi, TvalsaCino adgilas gamoikvreba ise, rom
yvela moswavle kargad xedavdes. maswavlebelsa da moswavleebs sa-
Sualeba eZlevaT, aqtiurad isaubron posterze gamosaxuli kompo-
ziciisa da siuJetis Sesaxeb. maswavlebeli svams sxvadasxva Sinaar-
sisa da sirTulis SekiTxvebs moswavleTa interesebisa da SesaZ-
leblobebis mixedviT. miznobrivi instruqciebis midevnebiT, mos-
wavleebi erTmaneTs usmenen, fiqroben, metyveleben, weren, rac swra-
fad aviTarebs enobriv unarebs.
qvemoT moyvanilia erT-erTi Tematuri posteris nimuSi:
32
33
b. situaciuri naxatebi (istoria suraTebSi):
es aris sasacilo cxovrebiseuli situacia, romelic oTx (iS-
viaTad – 5 an 6) naxatSia ganfenili. maTi gamoyeneba mizanSewonilia
oTxkacian jgufebSi. am naxatebiT SesaZlebelia moswavleTa dajgu-
feba SemTxveviTobis principiT. klasSi Segvaqvs kalaTa / yuTi, ro-
melSic yria naxatebis imdeni kompleqti (istoria), ramdeni oTxka-
ciani jgufic SeiZleba Camoyalibdes. TiToeuli moswavle iRebs
suraTs da raime niSnis mixedviT (foni / nivTi, romelic meordeba
yvela suraTSi / peizaJi da sxva) eZebs da poulobs Tavis oTxeuls.
moswavleebi alageben suraTebs TanamimdevrobiT da Txzaven mcire
zomis istorias. imisaTvis, rom moswavleebs saintereso davalebis
mimarT enis flobis arasakmarisma donem erTgvari SiSi ar Camouya-
libos, SeiZleba pirvel etapze gavuqarwyloT es SiSi imiT, rom
TiToeul kompleqts davurToT baraTebi istoriisaTvis saWiro
leqsikuri erTeulebiTa da enobrivi konstruqciebiT. savaraudod,
jgufSi iqnebian enis flobis donis mixadviT gansxvavebuli mos-
wavleebi. isini erTmaneTs daexmarebian istoriis SedgenaSi da war-
moadgenen mas klasis winaSe.
SesaZlebelia am davalebis modificirebac. erTi moswavle
iRebs pirvel naxats, sxvebi ki gamoTqvamen varauds, rogor SeiZleba
ganviTardes ambavi. moswavle aCvenebs meore suraTs da sxvebi amow-
meben sakuTar varaudebs.
istoria suraTebSi zrdis moswavleTa motivacias, uzrunve-
lyofs TiToeulis CarTulobas, xels uwyobs kognitur unarebTan
erTad komunikaciuri unarebis ganviTarebas:
34
1. 2.
3. 4.
35
g. moqmedebis gamomxatveli baraTebi (banqo)
TvalsaCinoebis erT-erTi Semadgeneli nawilia moqmedebis ga-
momxatveli suraTebi (banqos formatSi). maTze asaxulia sxvadasxva
mdgomareobisa da moqmedebis amsaxveli naxatebi. maswavlebeli maTi
daxmarebiT Seaswavlis moswavleebs zmnebs da sawyisebs. moswavlem
am naxatebis Cvenebisas unda daasaxelos zmna an sawyisi. qarTul
enaSi gansakuTrebiT mniSvnelovania zmnaTa pirianoba da saxelTa
Sewyobis sakiTxi zmnasTan sxvadasxva brunvis formiT. zmna sxva-
dasxva drois formaSi sxvadasxva brunvis formiT moiTxovs sax-
elebs. TvalsaCinoebis daxmarebiT maswavlebels SesaZlebloba mie-
cema moswavleebi avarjiSos am sakiTxebSi.
gTavazobT sanimuSod ramdenime banqos qaRalds mdgomareobi-
sa da moqmedebis gamomxatveli naxatebiT:
36
6. grafikuli organizatorebi
bilingvuri swavlisa da swavlebis dros gansakuTrebiT
mniSvnelovania grafikuli organizatorebis gamoyeneba. es xerxi
kargad Seesabameba ori saswavlo sagnis swavlebis miznebs (meore
enisa da raime sxva sagnisa). grafikuli organizatorebis gamoyene-
biT, maswavlebeli uzrunvelyofs rogorc sagnis masalis, aseve enis
aTvisebis warmatebulobas.
grafikuli organizatorebi da maTi funqciebi:
grafikuli organizatorebi informaciis struqturirebis
xerxia _ mowesrigebis (dajgufebis) umniSvnelovanesi xerxi.
grafikuli organizatorebi informacias vizualurad
gvaCveneben.
grafikuli organizatorebis gamoyeneba aqtiur swavlas
uwyobs xels. magaliTad: saSinao davalebis (savarjiSoebis)
Sesrulebis dros, moswavleebi im enas iyeneben, romelzec
laparakoben, kiTxuloben, weren, ismenen, fiqroben, xolo
informaciis grafikulad ganlagebis dros isini iyeneben
rogorc nacnob, aseve ucnob informacias.
grafikuli organizatorebis gamoyeneba maswavlebels da
moswavles Soris TanamSromlobas, anu kooperatiul
swavlebas, uwyobs xels,.
grafikuli organizatorebi gvexmareba teqstis vizualurad
mowesrigebaSi (mis gagebaSi). maTi gamoyeneba SeiZleba:
1) teqstis an axali masalis wakiTxvis win,
2) wakiTxvis Semdeg,
3) weris an davalebis werilobiT Sesrulebis win,
37
4) teqstis an davalebis ganxilvis dros,
5) diskusiis dros,
6) daskvnebis gakeTebis procesSi da a.S.
grafikuli organizatorebis gamoyeneba moswavlis saswavlo
Temis Sesaxeb arsebuli codnis dadgenaSi (gaazrebaSi)
gvexmareba, aseve _ axali codnis aTvisebisTvis moswavleebis
momzadebaSi.
grafikuli organizatorebis gamoyenebis dros, moswavle da
maswavlebeli erTmaneTisgan swavloben (masalasac, erTmaneTis
gagebas da erTmaneTTan urTierTobas). bilingvuri swavlis
procesSi aseT TanamSromlobas gansakuTrebuli mniSvneloba
aqvs. moswavleebi sakuTari codnis struqturirebas swavloben
da aqedan gamomdinare swavlis sakuTar strategias irCeven.
grafikuli organizatorebis gamoyeneba rogorc vizualuri,
aseve sityvieri (verbaluri) informaciis gamoyenebas
ganapirobebs. es moswavleebs SesaZleblobas aZlevs, airCion,
varireba gaukeTon swavlis stils, sakuTari SesaZleblobebis
gaTvaliswinebiT.
grafikuli organizatorebis gamoyenebis upiratesobebi:
SegviZlia gamoviyenoT iseT auditoriaSi, romelSic
moswavleebis enis codnis done sxvadasxvaa.
SegviZlia gamoviyenoT iseT auditoriaSi, romelSic
moswavleebis aTvisebis unaris done sxvadasxvaa.
SegviZlia ganvaviTaroT da gavafarTooT leqsikuri ma-
ragi.
moswavlis codnas awesrigebs, xels uwyobs misi disku-
siis unarisa da SesaZleblobis ganviTarebas, aseve sa-
38
kuTari azris da mis xelT arsebuli informaciis ga-
moTqmis.
im moswavleTa azrisa da enis integrirebas uwyobs
xels, romelTac gansxvavebuli (sxvadasxva) swavlis
stili aqvT.
ufro xelmisawvdoms xdis nebismieri saxis (esoden
rTul, specifikur da ucxo) informacias (saswavlo sa-
gans).
ras unda mivaqcioT yuradReba grafikuli organizatorebis
gamoyenebis dros?
yuradReba unda mieqces mTavar informacias, cnebebs, azrebs:
mTavari unda gamoikveTos (ufro didi asoebi an naxatebi,
ufro mkveTri feriT gaxazuli an gaferadebuli), naklebad
mniSvnelovani ufro patara asoebiT, an sxvanairad unda
daiweros (weris mimarTulebis Secvla SeiZleba).
xeli SeuwyveT cnebebis da zogadi saxelebis ganviTarebas!
grafikuli organizatorebi gviCveneben mTavar azrs,
Sesabamisi leqsikis daxmarebiT. daexmareT moswavleebs
cnebebis Semadgeneli nawilebis (atributebis) danaxvaSi.
mizani aris gageba da swavla, amitom gamoiyeneT iseTi
sityvebis maragi, romlebic ganmartavs, azustebs,
ilustrirebas ukeTebs informacias.
xSirad gamoiyeneT wera, kiTxva, azrovneba!
moswavleebs rom grafikuli organizatorebis gamoyeneba an
Sedgena SeeZloT, maT bevri unda ikiTxon, ifiqron da weron.
roca moswavleebi grafikulad asaxaven informacias an kama-
Toben mis Sesaxeb, maT uwevT masalis gadakiTxva, erTmaneTSi
molaparakeba, saubari, damtkiceba, Sesabamisad xedaven movle-
39
naTa urTierT kavSirs, urTierTobas, movlenebis ganviTarebas,
mizezebsa da Sedegebs.
wera exmareba da xelSemwyobia dagegmarebisa da ganxilvisa!
grafikuli organizatorebi efeqturi saSualebaa diskusiis
principiT muSaobis, gegmis Sedgenis, weris organizebis dros.
yvelafris Caweris Semdeg SegviZlia naSromis Sinaarsis
dajgufeba da gadaxarisxeba.
ganaviTareT mimdinare diskusia!
grafikuli organizatorebis gamoyeneba azrebs mimarTulebas
aZlevs. moswavleebi avTentur enas xmaroben -
interpretirebis, analizis, problemis gadawyvetis,
daTanxmebis, ardaTanxmebis, TanamSromlobis, Secdomebis
daSvebis dros - saswavlo masalidan romelime specifikuri
Temis Seswavlis procesSi.
instruqciebis an grafikuli organizatorebis micemis dros
Tqven exmarebiT dagegmvaSi.
grafikuli organizatorebis gamoyenebiT maswavlebeli
moswavleebs aCvenebs mTavars raime Temis, cnebis Sesaxeb da
xerxs, Tu rogor SeiZleba axali informaciis aTviseba. igi
faqtobrivad rCevas an instruqcias iZleva, Tu rogor
SeiZleba swavlis gagrZeleba (rogor SeiZleba am Temis
aTviseba).
grafikuli organizatorebi Sefasebis instrumentia.
grafikuli organizatorebi moswavlis codnis, Segnebis,
swavlis, fiqris donis obieqturad Sefasebis SesaZleblobas
iZleva.
arsebobs grafikuli organizatorebis ramdenime saxe, kerZod:
ierarqiuli, konceptualuri, Tanmimdevruli, cikluri.
40
ierarqiuli xerxi
es xerxi Tavis TavSi ZiriTad cnebebs, kategoriebs, doneebs,
safexurebsa da maT qvedanayofebs moicavs. mas iyeneben
gansazogadeblad da klasificirebisTvis.
magaliTi: cxovelebi
Sinauri gareuli Zroxa lomi cxvari daTvi Rori mgeli Txa tura ZaRli vefxvi konceptualuri xerxi
konceptualuri xerxi Tavis TavSi moicavs centralur ideas,
kategorias, faqts, romelsac konkretuli magaliTebi da sidideebi
axasiaTebs. Cveulebriv, mas iyeneben, raTa aRweron, daaxasiaTon,
Seajamon, Seadaron (msgavsi da gansxvavebuli).
magaliTi:
gamosaxulebebi simRerebi mimarTulebebi gazeTebi kiTxva wera wignebi dRiuri ena xumrobebi simRera anekdotebi musika laparaki gakveTilebi mosmena kiTxvebis dasma saubari TV radio leqsi
41
konceptualuri grafikuli organizatoris saxeobebia venis
diagrama da egreT wodebuli `samyuras foTlis~ diagrama.
venis diagrama “samyuras foTlis” diagrama
venis diagramas, Cveulebriv, iyeneben ori sxvadasva wyarodan
miRebuli erTi faqtis, movlenis, problemis, teqstis da a.S. Sesaxeb
informaciis Sesadareblad. informacias ajgufeben: msgavsi da
gansxvavebuli.
Tu adareben sam sxvadasxva obieqts, ikveTeba `samyuras foT-
lis~ diagrama.
magaliTebi:
lomi vefxvi damaxasiaTebeli damaxasiaTebeli Tvisebebi saerTo Tvisebebi
SeadareT kavkasiis sami qveyana! dawereT, ra aris maTTvis saerTo:
1 4 2 7 5 6 3
42
1. – saqarTvelosTvis,
2. – somxeTisTvis,
3. – azerbaijanisTvis,
4. – saqarTvelosa da somxeTisTvis,
5. – saqarTvelosa da azerbaijanisTvis,
6. – somxeTisa da azerbaijanisTvis,
7. – saqarTvelos, somxeTisa da azerbaijanisTvis.
informaciis mowesrigebis Tanmimdevruli xerxi iTvaliswinebs
movlenebis, sityvebis qronologiis mixedviT mowesrigebas – dasa-
wyisidan bolomde, movlenebis warmoSobis mizezebis da Sedegebis
urTierTkavSiris gaTvaliswinebiT, saboloo produqtis Sedgenis
procesSi, problemis gadawyvetis kavSirebi – yovelTvis sworxazov-
nad.
1. magaliTi:
zRapar `wiTelqudas~ movlenebis Tanmimdevrobis dawera!
1. wiTelquda gaemgzavra bebiasTan, romelic avadaa.
2. mgelTan Sexvedra tyeSi.
3. mgeli da bebia.
4. wiTelqudas gaoceba da Secvlil bebiasTan saubari.
5. monadire klavs mgels.
6. gadarCenili bebia isev wiTelqudasTan erTad aris.
7. is, rac wiTelqudam am ambis Sedegad iswavla.
gTavazobT wriuli diagramis nimuSs TemisaTvis “weliwadis
droebi da tansacmeli”:
43
Tebervali marti ianvari aprili dekemberi maisi B noemberi ivnisi oqtomberi ivlisi seqtemberi agvisto
44
7. Sefaseba
saswavlo procesis Sefaseba aris saswavlo miznebis miRwevis
xarisxis damdgeni monacemebis Segrovebis, aRricxvisa da analizis
mudmivi procesi, moswavleTa warmatebisa da progresis
Tanamimdevruli Seswavla.
Sefasebis procesSi dgeba ramdenime mniSvnelovani kiTxva:
risTvis vafasebT (Sefasebis mizani)?
ras vafasebT (Sefasebis sagani)?
rogor vafasebT (Sefasebis xerxebi, instrumentebi)?
vis vafasebT (Sefasebis obieqti)?
rodis vafasebT (ra sixSiriT, ra vadebSi)?
rogor viyenebT Sefasebis Sedegebs (monacemTa analizi)?
Sefasebis miznebi
saswavlo procesis Sefasebis ZiriTadi miznebia:
calkeuli moswavlisa Tu moswavleTa jgufis
ganviTarebaze xangrZlivi da uwyveti dakvirveba;
swavlebisa da swavlis procesis mudmivi Seswavla,
monacemTa Sekreba da Sedegebis aRnusxva-wardgena;
moswavleTa, maswavlebelTa, mSobelTa, skolis
direqciisa da sazogadoebis (dainteresebis SemTxvevaSi)
informireba swavlebis Sedegebis Sesaxeb;
moswavleTa saswavlo moTxovnilebebisa da saWiroebebis
dadgena da Sesabamisi gadawyvetilebisaTvis xelis
Sewyoba;
saswavlo programebis Semdgomi daxvewa;
45
swavlebis samomavlo procesebis ganxilva mSoblebTan da
skolis xelmZRvanelobasTan erTad da Semdgomi
srulyofa;
swavlisadmi Segnebuli damokidebulebis stimulireba
moswavleebSi;
moswavleTaTvis Sefasebisa da TviTSefasebis unaris
ganviTareba;
swavlis procesis efeqtiani warmarTva da misi
koreqtireba; auTvisebeli masalis, Secdomebis gamovlena
da Sesabamisi RonisZiebebis gansazRvra;
swavlebisa da swavlisaTvis saWiro aqtivobebis SerCeva
da dagegmva maswavleblis mier;
saganmanaTleblo resursebis ufro efeqtianad gamoyeneba;
maswavlebelTa profesiuli ganviTareba;
moswavleebis samomavlo moswrebis prognozireba.
Sefasebis ZiriTadi principebi
Sefaseba eyrdnoba Semdeg principebs:
moswavleTa asakobrivi ganviTarebis Taviseburebebis
gaTvaliswineba. Sefasebis procesSi ar SeiZleba
davisaxoT miznad imis Sefaseba, gazomva, rac ar
Seesabameba moswavleTa asaks;
erovnuli saswavlo gegmiTa da standartebiT
gansazRvruli moTxovnebis dacva. Sefaseba unda
iTvaliswinebdes, upirveles yovlisa, erovnuli saswavlo
gegmiTa da standartebiT gaTvaliswinebul moTxovnebs da
skolis saswavlo gegmiT (Tu aseTi skolas aqvs)
gansazRvrul standartebs;
obieqturobis dacva winaswar SemuSavebuli da
SeTanxmebuli kriteriumebis safuZvelze. moswavlem unda
46
icodes, ra kriteriumebiT Seafaseben mis saswavlo
saqmianobas. sasurvelia, maswavlebelma moswavleebTan
erTad SeimuSavos es kriteriumebi an standartiT
gaTvaliswinebuli Sedegebis mixedviT Tavad Camoayalibos
da Semdeg ganixilos klasSi. es, erTi mxriv,
uzrunvelyofs Sefasebis obieqturobas, xolo, meore
mxriv, xels Seuwyobs TviTSefasebis unaris ganviTarebas;
Sefasebis Sedegebis sandoobis (saimedoobis)
uzrunvelyofa. unda vicodeT zustad, ras vafasebT da
darwmunebuli unda viyoT imaSi, rom Sefasebis Sedegebi
sworia. sandoobis misaRwevad sasurvelia Sefasebis
ganmeoreba garkveul periodSi. monacemebi sandoa, Tu
Sedegi ganmeorebadia;
Sefasebis sizustis (validurobis) uzrunvelyofa.
Sefasebis efeqtianobis gansazRvra SeiZleba monacemebis
zusti analiziT, rac miiRweva sazomi saSualebebis
SesabamisobiT gasazom obieqtTan. Tu SefasebiTi
RonisZieba mTeli Tavisi SinaarsiT namdvilad afasebs im
aspeqts, romlis Sefasebac gvinda, Sefaseba validuria.;
Riaoba da gamWvirvaleoba. Sefasebis Sedegebi da misi
analizi Ria da gamWvirvale unda iyos yvela
dainteresebuli pirisaTvis (cxadia, es ar niSnavs imas,
rom calkeuli moswavlis Sefasebis Sedegad aRmoCenili
Secdomebze sajarod visaubroT).
Sefasebis miznidan gamomdinare, mniSvnelovania, rom
moswavleTa Semowmeba daukavSirdes ara mxolod swavlebis Sedegs,
aramed swavlis processac. amisaTvis gamoiyeneba ori tipis Sefaseba:
ganmsazRvreli da ganmaviTarebeli.
ganmsazRvreli Sefaseba adgens moswavlis miRwevis dones
saerTo normasTan mimarTebiT da gansazRvravs imas, Tu ramdenad
47
daeufla igi sagnobrivi programebiT gansazRvrul codnasa da
unar-Cvevebs.
ganmaviTarebeli Sefasebis mizania swavlis xarisxis
gaumjobeseba. ganmaviTarebeli Sefasebisas maswavlebeli akvirdeba
TiToeul moswavles swavlis procesSi, Seiswavlis maT saWiroebebs,
raTa amis gaTvaliswinebiT dagegmos sagakveTilo procesi da
TiToeul moswavles Seuwyos xeli winsvlaSi rCevebiT.
maswavleblis komentarebis daxmarebiT isini adgenen sakuTar sust
da Zlier mxareebs, warmatebis Semferxebel faqtorebs. es maT
uviTarebs TviTSefasebisa da TviTganviTarebis unar-Cvevebs.
Sefasebis sami saxe
imis mixedviT, ras adareben Sesafasebel sagans / obieqts,
ganasxvaveben Sefasebis sam saxes: normaze orientirebuls,
kriteriumze orientirebuls da pirovnebaze orientirebuls.
Tu xdeba calkeuli moswavleebis moswrebis Sedareba, an
moswavlis moswrebisa dadgenil normasTan (norma ganisazRvreba
romelime jgufis moswrebiT), maSin es aris normaze orientirebuli
Sefaseba. magaliTad, elmira wels mexuTea moswrebiT klasSi;
arfikas 120 qulidan aqvs 62 qula.
Tu moswavlis moswrebas adareben winaswar dadgenil
kriteriumebs, maSin es kriteriumze orientirebuli Sefasebaa.,
romelic adgens, miaRwia Tu ara moswavlem kriteriumebiT
gansazRvrul dones an ramdenma moswavle miaRwia amas klasSi.
magaliTad, klasSi yvelas SeuZlia wakiTxuli teqstis Sinaarsis
gageba da sakuTari damokidebulebis gamoxatva; Tamazi zustad
iwers eqsperimentis Sedegebs da akeTebs logikur daskvnebs.
Tu moswavlis moswrebas adareben mis warsul moswrebas, es
aris pirovnebaze orientirebuli Sefaseba. am SefasebiT advilad
dgindeba moswavlis individualuri progresi. magaliTad, leilas
meore semestrSi prezentaciis komponentSi ori quliT meti aqvs
48
wina semestrTan SedarebiT; weriT davalebebSi ramizi aRar uSvebs
uxeS sintaqsur Secdomebs.
cxadia, dgeba kiTxva: CamoTvlilTagan romeli gamoviyenoT?
pasuxi yvelasaTvis naTelia, visac saswavlo procesTan Sexeba aqvs:
pedagogiur praqtikaSi samive gamoiyeneba. TiToeulis gamoyenebas
gansazRvravs Sefasebis mizani, Tumca Sedegze da pirovnebaze
orientirebuli swavlebis pirobebSi upiratesoba eniWeba
kriteriumsa da pirovnebaze orientirebul Sefasebas.
saswavlo procesis Sefasebisas gamoiyofa diagnostikuri,
mimdinare, anu formatuli da Semajamebeli Sefaseba.
diagnostikuri SefasebiT miRebuli informacia gamoiyeneba
calkeuli moswavlis an moswavleTa jgufis saswavlo saWiroebebis
dasadgenad da igi gvexmareba saswavlo miznebis sworad
gansazRvraSi, am miznebis miRwevis optimaluri gzebis monaxvaSi.
diagnostikuri Sefaseba, rogorc wesi, tardeba saswavlo wlis
dasawyisSi an axali Temis swavlebamde. misi mizania moswavlis
momzadebis sawyisi donis dadgena. diagnostikuri Sefasebis
saSualebiT Cven vigebT, ra viTarebaa klasSi, arian Tu ara
moswavleebi mzad axali saprogramo masalis aTvisebisaTvis, ra
sirTuleebi SeiZleba Segveqmnas da rogor davZlioT isini.
moswavlis momzadebis sawyisi donis dadgena saSualebas gvaZlevs,
Tvali gavadevnoT mis individualur progress garkveul periodSi.
aseT SemTxvevaSi moswavlis Sedegebs vadarebT ara dadgenil
standarts, aramed sawyis dones.
mimdinare, anu formatuli Sefaseba xdeba yovel gakveTilze,
yoveldRe, yoveli aqtivobis dros. mimdinare Sefaseba SeiZleba iyos
ganmsazRvrelica da ganmaviTarebelic. CvenTvis mniSvnelovania is,
rom aseTi Sefaseba gvaZlevs moswavlis mravalmxrivi Seswavlis
saSualebas, kerZod, ra saxis saqmianoba izidavs da ra _ ara,
49
rogoria misi swavlis stili (swavlobs mosmeniT, kiTxviT, weriT,
keTebiT, aqvs mTlianobiTi aRqma Tu sagnebsa da movlenebs
danawevrebulad aRiqvams, Teoretikosi Tu pragmatistia da a.S.), ra
uZneldeba, ra uadvildeba, SeuZlia Tu ara koncentracia, aqvs Tu
ara winsvla, Tu ara _ ra aris warumateblobis mizezi an ra
ganapirobebs mis warmatebas, aqvs Tu ara ganviTarebuli
SemoqmedebiTi, saazrovno da socialuri unarebi. mimdinare
Sefasebis procesSi mniSvnelovania ara imdenad qulebis dawera
(niSniT Sefaseba), ramdenadac Cveni rCevebi, ra da rogor
gaaumjobesos. formatuli Sefaseba moswavlis Sesaxeb amomwurav,
mravalmxriv informacias iZleva da obieqturobis garantia.
amasTan, mimdinare anu formatuli Sefaseba maswavlebels
aZlevs sakuTari yoveldRiuri saqmianobis refleqsiis
SesaZleblobas. imaze dayrdnobiT, ramdenad miaRwia maswavlebelma
sagakveTilo mizans, ra codna da unar-Cvevebi gamoavlines
moswavleebma, ra daZlies da ra _ vera, mas SeuZlia Seafasos
dagegmili aqtivobebis efeqtianoba, SerCeuli masalis sirTule,
klasis marTvis, organizebis unari da sxv.
Semajamebeli Sefaseba adgens moswavlis warmatebas swavlebisa
da swavlis konkretul etapze: Temis dasrulebisas, semestris
bolos, saswavlo wlis bolos. aseTi Sefasebisas mowmdeba is, Tu
ramdenad miaRwia calkeulma moswavlem da moswavleTa jgufma
standartiT gaTvaliswinebul Sedegs / Sedegebs. swored
Semajamebeli Sefasebis Sedegebis analizze dayrdnobiT vakeTebT
daskvnas, ramdenad Sesrulda erovnuli saswavlo gegmiT
gaTvaliswinebuli moTxovnebi. testebi, sakontrolo wera,
konferencia, Semajamebeli diskusia, CaTvlebi, proeqti da sxv.
Semajamebeli Sefasebis is xerxebia, romlebic xels uwyoben
daskvnebis gakeTebas.
50
mimdinare, anu formatuli da Semajamebeli Sefaseba avsebs
erTmaneTs da gvaZlevs moswavlis an moswavleTa jgufis miRwevebis
dadgenis obieqtur suraTs.
Sefasebis xerxebi
Sefasebis procesi Sefasebis sxvadasxva xerxs emyareba. es SeiZ-
leba iyos dakvirveba, zepiri gamokiTxva, weriTi samuSao, diskusie-
bi, proeqti, CaTvla an gamocda, saqaRalde, anu e.w. “porTfolio”,
TviTSefaseba da urTierTSefaseba da sxva.
dakvirveba. monacemTa bazis Sesaqmnelad da SemdgomSi moswav-
lis SefasebisaTvis erT-erTi gavrcelebuli da mniSvnelovani
xerxia dakvirveba. es aris mudmivi procesi, romelic gulisxmobs
moswavleze dakvirvebas sxvadasxva saswavlo Tu arasaswavlo (das-
venebebze, sportul moednebze / darbazSi da sxv.), situaciaSi imis
mixedviT, Tu ra informaciis miReba surs maswavlebels. dakvirve-
bamde unda ganisazRvros, romel moswavles / moswavleebs vakvirde-
biT da ras, romel unar-Cvevas vakvirdebiT (saswavlo unar-Cvevebs,
saazrovno unarebs ZiriTadad gakveTilebze vakvirdebiT, xolo
socialur unar-Cvevebs _ gakveTilze wyvilebsa Tu jgufebSi muSao-
bisas da arasaswavlo situaciebSi).
dakvirveba rom saimedo iyos, saWiroa Canawerebis an CaniSvnebis
gakeTeba. saurvelia, Tu am Canawerebs organizebul saxes mivcemT.
amisaTvis TiToeul moswavleze gvaqvs furceli, romelzedac moce-
mulia cxrili. cxrilis SuagulSi weria moswavlis saxeli da gva-
ri. mis garSemo ganlagebul ujrebSi ki iwereba Cveni dakvirvebis
Sedegad miRebuli informacia. magaliTisaTvis ix. qvemoT mocemuli
cxrili:
51
advilad Sedis
kontaqtSi ucnob
adamianebTan
ar usmens
Tanaklaselebis
mosazrebebs yuradRebiT
Tavs aridebs
xmamaRla kiTxvas
uyvars sakuTari
azris gamoTqma
yvela wvrilmanzec
ki
naCqarevad iRebs
gadawyvetilebas
uyvars sxvebis
parodireba da
kargadac gamodis
uWirs didi xniT
koncentracia erT
sakiTxze
moswavlis saxeli da
gvari
interesiT ver
erTveba kiTxvis
procesSi
emociurad
reagirebs
xelovnebis
nimuSebze
musikaluria, uyvars
simRerebi da Tavadac
kardag mReris
megobrobs mxolod
ramdenime
TanaklaselTan
xSirad agvianebs
maTematikis
gakveTilze
xalisiTa da interesiT
monawileobs rolur
TamaSebSi
dasvenebebze xSirad
urTierTobs
ufrosklaselebTan
Semdeg etapze dakvirvebis Sedegad miRebuli informaciis
damuSavebis safuZvelze viRebT Sesabamis gadawyvetilebas da
SevimuSavebT rekomendaciebs, ra rCevebi SegviZlia mivceT
moswavles, mis mSobels, ra gaviTvaliswinoT Cven Tavad.
zepiri gamokiTxva aris moswavlis individualuri Sefasebis
forma, romelic amowmebs codnas da Txrobis, prezentaciisa da
kiTxvebze adekvaturi pasuxebis gacemis unars.
weriTi samuSao aris moswavlis individualuri Sefasebis for-
ma, romelic amowmebs codnas, azrovnebiT da weriT unar-Cvevebs sa-
kontroloebi, damoukidebeli saklaso samuSaoebis, weriTi saSinao
davalebebis safuZvelze. weriT samuSaos miekuTvneba testebic, Tum-
ca aq suraTi araerTgvarovani SeiZleba gvqondes. aris testebi,
romlebic erT swor pasuxs iTxoven (Tundac ramdenime savaraudo-
52
dan erTis Semoxazvas). maSin aseTi testebi ZiriTadad informa-
ciuli codnis Sefasebis saSualebas iZleva.
Zalian xSirad weriT namuSevrebSi maswavleblebi aRniSnaven
Secdomebs da ise weren niSans, rom moswavlisaTvis Zneli gasagebia,
ratom miiRo es niSani an ra Secdoma aqvs. sasurvelia, nawers gavu-
keToT komentarebi, romlebiTac mivuTiTebT moswavles, ra saxis
Secdomaa daSvebuli, ras miaqcios yuradReba an ra unda gaiTvalis-
winos momavalSi naweris gasaumjobeseblad.
diskusiebis dros maswavlebeli uzrunvelyofs moswavleTa Cab-
mas iseTi sakiTxis ganxilvaSi, romelzec alternatiuli Tvalsaz-
risebi SeiZleba iyos. es qmnis moswavleTa codnisa da rogorc az-
rovnebiTi, ise komunikaciuri unarebis Sefasebis saSualebas.
proeqti es aris romelime problemis individualuri an jgu-
furi (SeiZleba wyvilebSi) gadaWra, romliTac fasdeba moswavleebis
ara marto codna, aramed saazrovno, komunikaciuri da socialuri
unarebi, SemoqmedebiToba da cxovrebiseuli gamocdileba.
proeqtis dagegmvis dros unda ganisazRvros problema (gaT-
valiswinebuli iyos problemis aqtualuroba), ganisazRvros mkafio
da miRwevadi mizani, romelic am problemis gadaWraze iqneba orien-
tirebuli, konkretuli amocanebi _ am miznis ganxorcielebis gzebi
TiToeuli amocanis Sesatyvisi konkretuli saqmianobebi, gawerili
droSi (samuSao gegma) proeqtis ganxorcielebaze pasuxismgebeli
pirebis miTiTebiT, mosalodneli Sedegebi da resursebi, romlebic
saWiroa proeqtis gansaxorcieleblad. proeqti SeiZleba Sesruldes
erTi sagnis farglebSi da integrirebulad (ramdenime sagnis far-
glebSi). proeqti SeiZleba iyos kvleviTi, gamoyenebiTi da Semoqme-
debiTi.
saqaRalde, anu e.w. `portfolio” Sefasebis ufro xangrZlivi da
Sromatevadi formaa. maswavlebeli acnobs moswavleebs Sefasebis
mizans. maswavlebeli da moswavle winaswar Tanxmdebian im masaleb-
ze, romlebic daadastureben, rom moswavlem daakmayofila moTxov-
53
nebi da miaRwia saswavlo Sedegs. moswavle xsnis sakuTar saqaRal-
des, romelSic ideba samuSaos Sefasebisas gamosayenebeli namuSev-
rebi.
Sefasebis periodis dasrulebisaTvis moswavle wers eses, ro-
melSic aRwers, Tu ra iswavla Sefasebis procesSi da ratom Sear-
Cia saqaRaldisaTvis maincdamainc warmodgenili masala.
saqaRaldiT moswavlis Sefaseba saSualebas gvaZlevs Tvali
gavadevnoT moswavlis individualuri progress, SevadaroT sxva-
dasxva dros Seqmnili namuSevrebi erTmaneTs, vnaxoT, rogor gaiT-
valiswina man Cveni komentarebi da rCevebi, romlebsac drodadro
vaZlevdiT.
TviTSefaseba da urTierTSefaseba. imisaTvis, rom moswavle Se-
eCvios sakuTari pasuxis Semowmebas, Camouyalibdes Secdomis mi-
marT swori damokidebuleba, daZlios SiSi Secdomis winaSe, xSirad
unda mivceT sakuTari namuSevris Sefasebis saSualeba. TviTSefaseba
mas exmareba imis gacnobierebaSi, rom Secdomebis aRiareba da ga-
mosworeba winsvlis aucilebeli pirobaa. TviTSefasebiT igi
grZnobs met valdebulebas da cdilobs iyos maqsimalurad obieq-
turi. TviTSefasebis ramdenime xerxi arsebobs. yvelaze gavrcele-
bulia swor pasuxebTan moswavleebis pasuxebis Sedareba. moswavlee-
bi am Sedarebis gziT Tavad aRmoaCenen sakuTar Secdomebs da Semdeg
aanalizeben, ratom dauSves es Secdomebi, ris codna daakldaT, ra
ver gaiTvaliswines, iqneb koncentracia ver moaxerxes sakiTxTan da-
kavSirebiT an marTebuli gza ar airCies da sxva. TviTSefasebis
procesSi mniSvnelovani swored sakuTari saqmianobis refleqsiis
procesia. es aRmoaCeninebs moswavles sakuTar sust mxareebs, ro-
melTa dasaZlevadac unda mimarTos sakuTari Zalisxmeva. Sedegia-
nia TviTSefasebis iseTi xerxi, roca moswavle winaswar SemuSave-
buli Sefasebis sqemis mixedviT afasebs sakuTar naSroms, Semdeg
ucvlis mewyviles da erTmaneTis namuSevrebs afaseben, bolos ki
maswavlebeli afasebs. am SemTxvevaSic mniSvnelovania analizis
54
procesi. ra daemTxva Sefasebis am sam SemTxvevaSi erTmaneTs, ra _
ara da ratom? ris codna ar eyo moswavles Tavad an mis Tanakla-
sels obieqturi SefasebisaTvis.
urTierTSefasebac mxolod maSin aris SesaZlebeli da nayo-
fieri, Tu moswavleebs aqvT winaswar SemuSavebuli Sefasebis mkafio
da naTeli kriteriumebi, romelTa safuZvelzec afaseben erTmaneTis
namuSevars.
TviTSefasebiTa da urTierTSefasebiT maswavlebeli afasebs
moswavlis TviTSefasebis unars da mis analitikur SesaZleblobebs.
rubrikebi. rogorc zemoT aRvniSneT, moswavleTa Cabma Sefase-
bis procesSi gaadvildeba, Tu isini kargad gaacnobiereben, ras
iTxoven, ra Sedegebs elian maTgan. amis gacnobierebaSi maT daexma-
reba martivad, maTTvis gasagebi eniT Camoyalibebuli kriteriumebi,
anu e.w. rubrikebi. rubrikebi aris konkretuli informacia Cveni
moTxovnebisa da Sefasebis kriteriumebis Sesaxeb. gTavazobT rubri-
kebis magaliTs:
Sefasebis sqema dialogisaTvis:
kriteriumebi Sefaseba
informaciis gasagebad gadmocema
naswavli leqsikis gamoyeneba
“var” zmnis formebis I, II da III pirebis
rogorc mxolobiT, ise mravlobiT ricxvSi
sworad gamoyeneba
“vin” da “ra” kiTxvebis marTebulad dasma
sworad reagireba dialogSi dasmul
SekiTxvebze
naweris Sefasebis sqema (sasurvelia, erTmaneTis nawerebi
winaswar dadgenili kriteriumebis mixedviT Seafason
mewyvileebma):
55
kriteriumebi Sefaseba
gasagebad gadmoscems yvela saWiro
informacias (Tu ara, miuTiTe, romeli aklia)
sworad iyenebs “var” zmnis I, II da III piris
formebs rogorc mxolobiT, ise mravlobiT
ricxvSi (Tu uSvebs Secdomebs, miuTiTe)
sworad iyenebs Seswavlil enobriv
konstruqciebs (Tu uSvebs Secdomebs,
miuTiTe)
qulebi amgvarad SeiZleba ganawildes:
Tavisuflad _ 8-10;
kargad _ 6-7;
damakmayofileblad _ 3-5;
cudad _ 1-2.
56
8. bilingvuri swavlebis procesis Sefaseba
bilingvuri swavlebis procesis Sefasebisas
gansakuTrebuli yuradReba eqceva Tavad swavlebis processa da
swavlebis strategiebs (formatuli Sefaseba) da Sedegebs
(Semajamebeli Sefaseba). amisaTvis gamoiyeneba sxvadasxva xerxi,
kerZod: dakvirveba, interviu, testebi da sxva. producirebis
unarebis Sefaseba gulisxmobs pasuxs Semdeg kiTxvebze:
ra informaciis / sametyvelo funqciis gamoyeneba
SeuZliaT mSobliur da meore enaze moswavleebs
SecdomebiT Tu uSecdomod (dasaxuli amocanebis
Sesrulebis Sefaseba)?
visTan _ maswavleblebTan, TanatolebTan da stumrebTan
_ SeuZliaT urTierTqmedeba (komunikaciis problema)?
rogoria maTi lingvisturi unarebi (enobrivi
konstruqciebis aTvisebis donis Sefaseba da ara
Secdomebis aRnusxva)?
SemfasebelTa amocanebSi unda Sediodes saswavlo procesis
analizi (dakvirveba klasSi), maswavleblis / moswavleebis /
mSoblebis urTierTobebi, saswavlo masalebi, aseve moswavleTa
kompetenciebis testireba (formatuli / Semajamebeli). klasSi
dakvirvebisas yuradReba unda mieqces ara marto moswavleebis,
aramed maswavleblis qcevasac: ra gavlenas axdens is moswavleebze
da rodis da rogor iyenebs enebs? rogor qmnis motivacias? rogor
reagirebs Secdomebze? Secdomebis gasworebis rogor formebs
iyenebs: modelirebas (swori formis Tanamimdevruli da xSiri
gameoreba Secdomebis pirdapiri Sesworebis gareSe) Tu xelaxla
formulirebas (moswavlis SecdomiT naTqvamis sworad da gasagebad
formulireba)? rogor aris organizebuli saswavlo procesi?
57
moswavleTa progresis Sesafaseblad bilingvur skolaSi
yuradReba unda mieqces maT miRwevebs saganSi. bilingvur skolaSi
moswavles xuTi weli mainc sWirdeba imisaTvis, rom igi daeuflos
meore enas sagnebis Sesaswavlad. Aam xangrZlivobis gamo moswavles
SeiZleba gauCndes sakuTari ususurobis gancda, Camouyalibdes
dabali TviTSefaseba. am problemis gadasawyvetad arsebobs ori gza:
pirveli _ bilingvuri klasis moswavleTa Sefaseba specialurad
maTTvis Sedgenili standartebis mixedviT. am midgomam SeiZleba
mSoblebisa da sagnebis maswavlebelTa gamoiwvios, radgan maTi
survilia, moswavlis Sedegebi Seesabamebodes saxelmwifo
standarts. amis gamo aucilebeli xdeba Cveulebrivi skolebisaTvis
kuTvnili testebis gamoyeneba. Mmagram, amasTan, unda vifiqroT
testebSi garkveuli cvlilebebis Setanis Sesaxeb. magaliTad, aseTi
SeiZleba iyos orenovani testi. aseve SeiZleba moswavleebs
SeiZleba mieceT damatebiTi dro, neba davrToT, isargeblon
leqsikonebiT an gavumartivoT testuri davalebebis pirobebi.
vafasebT ra bilingvur programebs, ar unda SemovifargloT
mxolod enobrivi unarebis SefasebiT. unda Sefasdes Sinaarsi,
mizani da meTodika.
qvemoT gTavazobT savaraudo CamonaTvalis cxrils:
moswavleTa
Sefaseba
bilingvuri
swavlebis
komponentebis
Sefaseba
bilingvuri
modelis Sefaseba
ras
vafasebT?
kompetencias
mSobliur enaSi;
kompetencias sa-
ganSi;
kompetencias
meore enaSi;
swavlebis meTo-
dika;
saswavlo Sinaar-
si;
maswavlebelTa
urTierToba mos-
wavleebTan.
modelis efeqtu-
roba;
bilingvuri
swavlebis maswav-
lebelTa momzade-
ba.
58
motivacias;
sxva kompetenciebi
(kognituri unare-
bi, socialuri un-
arebi, sxva sas-
wavlo unarebi);
vin
afasebs?
maswavleblebi;
saatestacio /
sagamocdo
komisia
damkvirvebelTa
jgufi.
gare
monitoringis
jgufi
mizani moswavleTa
Zlieri da susti
mxareebis
gamovlena;
standartis
Sedegebis
miRweva;
informacia
mSobelTaTvis;
SerCeva.
xarisxis
kontroli;
masalebis
gadamuSaveba;
maswavlebelTa
momzadebis done.
gadawyvetilebis
miReba modelis
SenarCuneba /
arSenarCunebaze,
ganviTarebaze.
rogor
vafasebT?
kiTxvarebi;
testebi;
interviu;
dakvirveba.
interviu;
dakvirveba klasSi
Catarebul
samuSaoebze;
zepirmetyvelebis
analizi;
saswavlo
masalebis analizi.
saswavlo
programebis
analizi;
kiTxvarebi;
kvlevebi.
59
Tavi 2
1. Tematuri dagegmva bilingvur swavlebaSi
imisaTvis, rom maswavlebels gauadvildes moculobiTi
Temis dagegmva da gakveTilebad ganawileba, gTavazobT
Tematuri dagegmvis cxrils.
I-II klasebi Temebi: 1. axali weli Cems ojaxSi;
2. zamTari;
3. ferebi;
4. adamiani;
5. dedaCemi yvelaze lamazia;
6. tansacmeli;
7. xili da bostneuli;
8. Cveni sakvebi;
9. cxovelebi da frinvelebi;
10. dedamiwa;
11. amindi;
12. garemomcveli buneba;
13. qalaqi da sofeli;
14. Cemi saxli;
15. Cemi skola;
16. Cemi saTamaSoebi;
17. dResaswaulebi;
18. Cemi samSoblo.
60
Tema 1
`axali weli Cems ojaxSi~
sagani mizani Sinaarsi
qarTuli ena (3sT.)
kviris bolos moswavle SeZlebs:
axal welze mcire zomis leqsis warmoTqmas;
axal welTan dakavSirebuli emociebis gamoxatvas;
ecodineba misaloci baraTis struqtura (adresati, Sinaar-si, adresanti) da kliSe;
ojaxis wevrebisa da axlob-lebisaTvis misaloci baraTe-bis miweras modelis mixed-viT.
miyvars, Zalian momwons, mixaria. gilocav axal wels. daeswari mravals. Seni Svi-li / SviliSvili.… leqsika: axali weli, naZvis xe, wiwvebi, totebi, fesvebi, Rero, feradi saTamaSoebi, gozinayi, CurCxela, namcxvari, tkbileuli, milocva, misa-loci baraTi, sixaruli, mxiaruleba, Tovli, Tovs, yinva, yinavs, civa, Tbila, Tovlis fifqi, kargi amindi / cudi amindi. . . (werisTvis aqedan airCeva sityvebi imisda mixed-viT, Tu ra asoebi aqvT gavlili da ra unda gaia-ron).
buneba (1sT.) moswavles ecodineba mcenaris agebuleba;
ecodineba ramdenime mcenaris (xis) saxeli;
suraTebze dayrdnobiT erT-maneTisgan ganarCevs wiwvovan da foTlovan xeebs.
aucilebelia swavleba arsebuli naxatebis an cocxali magaliTebis safuZvelze) amoicnobs suraTebze wiwvovan da foTlovan mce-nareebs, asaxelebs da miawers qarTulad Sesabamis dasaxelebebs. asaxelebs mcenaris agebulebas (Rero, totebi, fesvebi).
xelovneba/ ganuviTardeba wvrili qaRaldisagan amzadebs “Tovlis fifqebs”, gir-
61
SromiTi swavleba (2 sT.)
motorika;
ganuviTardeba xeli-Tvalis koordinacia;
Seqmnis martiv ornamentebs; arCevs Sesabamis figurebsa da
ferebs.
landebs. adekvaturad reagirebs maswavleblis instru-qciebze (aiReT makrateli, qaRaldi, gamovWraT...); afasebs Tanaklaselebis namuSevars (momwons, la-mazia); warmoadgens namuSevars klasis winaSe (aCvenebs da asaxelebs); Sereuli masaliTa da sxvadasxva teqnikiT Seqmnis misaloc baraTebs.
fizkultura (2sT.)
SeeZleba koordinacia;
erTmaneTs Seunacvlebs sxvadasxva moZraobas;
Seasrulebs moqmedebebs mas-wavleblis instruqciis sa-fuZvelze;
daicavs TamaSis wesebs.
miTiTebis mixedviT asrulebs moqmedebebs (aswieT marjvena xeli/ marcxena xeli, win wadgi mar-jvena/marcxena fexi, gasrialdi). TamaSi: konkursi zamTris TamaSobebis imitirebaSi (Txilamurebi, cigurebi).
62
Tema II
`zamTari~
sagani mizani Sinaarsi
qarTuli ena (3sT.)
kviris bolos moswavle SeZlebs
zamTris suraTis aRweras;
martivi sityvebis amokiTxvas (ilustraciaze dayrdnobiT);
martivi sityvebis daweras (ilustraciaze dayrdnobiT);
nimuSis safuZvelze martivi winadadebis dawerasa da amo-kiTxvas;
suraTze da masze miweril saxelebze dayrdnobiT dasvas martivi kiTxvebi da upasuxos maT.
Tovs. civa. yinvaa. mTebi TeTria romelia zamTris Tveebi? zamTris Tveebia dekemberi, ianvari, Tebervali. me (ar) miyvars zamTari. ras TamaSob zamTarSi? zamTarSi miyvars TovlSi cigaoba, gundaoba, cigurebiT sriali. leqsika: Tovli, zamTari, Tovlis papa, civa, yinva, TeTri, didi, gunda/gundaoba, ciga/cigaoba, TamaSi, cigurebi. (werisTvis aqedan airCeva sityvebi imisda mixedviT, Tu ra asoebi aqvT gavlili da ra unda gaiaron).
bunebismcodneoba (1sT.)
moswavles eqneba codna we-liwadis droebis Sesaxeb;
SeeZleba weliwadis droebis dasaxeleba, maTi martivad aRwera da Tveebis CamoTvla.
(aucilebelia swavleba arsebuli naxatebis an cocxali magaliTebis safuZvelze) gazafxuli, zafxuli, Semodgoma, zamTari. Ti-Toeulis Tveebi. bavSvis pirad gamocdilebaze dayrdnobiT weliwadis droebis daxasiaTeba. samuSao rveulSi/wignSi weliwadis droebis nax-atebisTvis saxelis miwera.
63
xelovneba/ SromiTi
swavleba (2 sT.)
SearCevs gamosaxulebis zomas furclis zomis Sesabamisad;
asaxavs dakvirvebis Sedegad miRebul STabeWdilebebs;
xatavs warmosaxviT.
moswavle xatavs sayvarel weliwadis dros. mos-wavle warmoadgens naxats klasis winaSe (aCvenebs da aRwers) an moswavle gamoWris fifqebs, naZvis xes, saTama-Soebs (burTebs, varskvlavebs) da aferadebs. mos-wavle warmoadgens naxats klasis winaSe (aCvenebs da aRwers) an moswavle usmens “weliwadis droebs”. asaxelebs, romeli moswons. an swavloben qarTul simReras romelime weliwadis droze.
fizkultura
(2sT.)
gaigebs da Seasrulebs instruqcias;
gamoavlens daxmarebis unars;
gamoavlens siswrafes, moqnilobas.
TamaSi: darbazis kuTxeebSi, sadac weria weliwadis droebi, unda miirbinon bavSvebma, ro-melTac SexvdaT maswavleblis mier darigebuli baraTebi, romlebzec weria, mag.: Tovs, cxela, Tovlis papa, marti, banaoba, Tovlis dneba, bevri xili . . . maswavlebeli ganixilavs bavSvebTan erTad, vin sad mivida da ramdenad sworad. an urigdebaT bavSvebs areulad baraTebi Tveebis dasaxelebiT da bavSvebi unda dadgnen mwkrivSi.
64
Tema III `ferebi~
sagani Mmizani Sinaarsi
qarTuli ena (3 sT.)
kviris bolos moswavle SeZlebs
ferebis qarTulad dasaxelebas;
kiTxvebis dasmas da kiTx-vebze pasuxis gacemas fe-ris dasaxelebiT;
TvalsaCinoebaze ferebis dasaxelebas;
TvalsaCinoebaze an su-raTze ferebis saxelwode-bebis miweras;
suraTis aRweras ferebis mixedviT;
mcire dialogis Sedgenas sakuTari nivTebis aRweri-Ta da ferebis dasaxele-biT.
ferTa warmoeba (-is + feri damatebiT): vardisferi, yavisferi, stafilosferi, cisferi, forToxlisferi, Sindisferi, oqrosferi, vercxlisferi, Calisferi... gaaferade. suraTi... ra ferisaa Seni CanTa? ra feris Tma gaqvs / aqvs nanas? ra ferisaa mamaSenis manqana? gaaferade, gavaferade. es lamazi feria. romeli feri iqneba ufro lamazi? leqsika: gaferadeba, peizaJi, palitra. (werisTvis aqedan airCeva sityvebi imisda mixedviT, Tu ra asoebi aqvT gavlili da ra unda gaiaron).
buneba (1 sT.) moswavle daaxasiaTebs garemos sagnebsa da mov-lenebs ferebis aRniSvniT.
(aucilebelia swavleba arsebuli naxatebis an coc-xali magaliTebis safuZvelze) TamaSi: erTi moswavle midis jgufTan, akakunebs da eubneba,
65
rom moiyvana cxoveli, an moitana sagani. sxvebi usva-men kiTxvebs (ra ferisaa? rogoria?...) erTi asaxelebs da axasiaTebs. Tu kiTxvas pasuxi ver gasca, mas sxva cvlis.)
xelovneba (2 sT.)
akuratulad gaaferadebs konturebian naxats.
CamoTvlis cisartyelas ferebs;
ecodineba Tbili da civi ferebi;
SeZlebs ferTa Sexamebas.
iyenebs speqtralur ferebs, arCevs civ da Tbil ferebs da xatavs romelime sezonis peizaJs;
warmoadgens sakuTar namuSevars klasis winaSe.
fizikuri aRzrda (2 sT.)
asrulebs moqmedebebs mas-wavleblis instruqciis safuZvelze;
icavs TamaSis wesebs.
moswavleebi jgufdebian maisurebis ferebis mixed-viT, qmnian mcire sportul gundebs da ejibrebian mZleosnobis romelime saxeobaSi.
66
Tema IV
`adamiani~
sagani mizani Sinaarsi qarTuli ena (3sT.)
kviris bolos moswavle SeZlebs
adamianis sxeulis nawilebis qarTulad dasaxelebas;
adamianis garegnobis martiv aRweras;
kiTxvebis dasmas;
kiTxvebze pasuxis gacemas;
sxeulis nawilebis amsaxvel suraTebze miwerili sityve-bis wakiTxvas;
sxeulis nawilebis amsaxvel suraTebze Sesabamisi sity-vebis miweras.
me maqvs, Sen gaqvs, mas aqvs (aTi TiTi, erTi Tavi, ori xeli . . . Savi Tma, lurji Tvalebi) ramdeni xeli (TiTi, Tavi, cxviri, Tma . . .) gaqvs/aqvs? ramdeni xeli (TiTi, Tavi, cxviri, Tma . . .) aqvs giorgis? rogori Tma aqvs salomes? _ salomes aqvs mokle / grZeli / Savi…Tma. . . leqsika: Tavi, tani, xeli, marjvena, marcxena, fexi, TiTi/TiTebi, saxe, Tma/Tmebi, Subli, warbi/warbebi, wamwami/wamwamebi, Tvali/Tvalebi cxviri, piri, ena, kbili/kbilebi, zurgi, kiseri, muceli . . . (werisTvis aqedan airCeva sityvebi imisda mixedviT, Tu ra asoebi aqvT gavlili da ra unda gaiaron).
buneba (1sT.) moswavle amoicnobs Tvalsa-Cinoebaze adamianis sxeulis ZiriTad nawilebs.
(aucilebelia swavleba arsebuli naxatebis an cocxali magaliTebis safuZvelze) asaxelebs (miawers) TvalsaCinoebaze mocemul sxeulis nawilebs Sesabamis dasaxelebebs.
xelovneba/ ganuviTardeba xeli-Tvalis daSlili nawilebisgan awyobs adamianis sxeuls,
67
SromiTi swavleba (2sT.)
koordinacia (akuratulad SeaerTebs naxatis daSlil nawilebs, xazebs);
gamoxatavs sakuTari garegno-bis Taviseburebebs (Tvalis, Tmis feri, sigrZe).
Tan qarTul enaze asaxelebs maT. xatavs sakuTar portrets, miawers sakuTar saxelsa da gvars.
fizkultura
(2sT.)
ganuviTardeba moZraobis koordinaciis;
Seasrulebs moqmedebebs mas-wavleblis instruqciis sa-fuZvelze;
daicavs TamaSis wesebs.
miTiTebis mixedviT asrulebs moqmedebebs (aswieT marjvena xeli/ marcxena xeli, gverdze gadgiT marjvena/marcxena fexi;) TamaSi: Sejibri jgufebis mier oTaxis (sportuli darbazis) sxvadasxva kuTxeSi ganlagebuli ada-mianis sxeulis nawilebis suraTebis moZebnasa da SeerTebaSi.
68
Tema V `dedaCemi yvelaze lamazia”
sagani mizani Sinaarsi
qarTuli ena (3sT.)
kviris bolos moswavle SeZlebs
dedis aRwerasa da martiv daxasiaTebas;
dedisadmi sakuTari damokidebulebis gamoxatvas;
dedaze mcire zomis leqsis warmoTqmas;
dedisaTvis dedis dRis mi-saloci baraTis daweras.
DdedaCemi lamazia. Mmas aqvs Savi / lurji / cisfe-ri / Taflisferi Tvalebi, Savi / qera Tma, maRalia da gamxdari / dabalia da msuqani, keTilia, mosiy-varulea, Tbilia. is maswavlebelia / eqimia / musi-kosia / ar muSaobs. Yyvelaze metad miyvars. miyvar-xar, gkocni. leqsika: msuqani, gamxdari, mosiyvarule, yvelaze metad / Zalian, xuWuWi / swori Tma. (werisTvis aqedan airCeva sityvebi imisda mixedviT, Tu ra asoebi aqvT gavlili da ra unda gaiaron).
buneba (1sT.) icis zogierTi yvavilis saxelwodeba da SeuZlia maTi amocnoba.
(aucilebelia swavleba arsebuli naxatebis an cocxali magaliTebis safuZvelze) yvavilebis saxelwodebebi: ia, vardi, tita, iasamani, mixaki, SroSani, gvirila. amoicnobs suraTebze gamosaxul yvavilebs; qmnis dedisaTvis warmosaxviT Taiguls da asax-elebs yvavilebs, romelTaganac Sekravs am Tai-guls.
xelovneba/ SromiTi
swavleba (2sT.)
ganuviTardeba xeli-Tvalis koordinacia
gamoamJRavnebs martivi SromiTi saqmianobis ele-
qmnis dedis portrets an aformebs misaloc baraTs da warmoadgens sakuTar namuSevars klasis winaSe. amzadebs dedisaTvis saCuqars (magaliTad, muyaos zardaxSas).
69
mentarul unar-Cvevebs.
fizkultura (2sT.)
erTmaneTs Seunacvlebs sxvadasxva moZraobas;
Seasrulebs moqmedebebs maswavleblis instru-qciis safuZvelze;
daicavs TamaSis wesebs.
TamaSi: sportuli darbazis sxvadasxva adgilas ganTavsebuli “yvavilebis” (yvavilebis dasaxeleba an naxati mocemulia furclebze) Segroveba dedis TaigulisaTvis (vin ufro swrafad); an gundebi, romlebic ejibrebian erTmaneTs, saxelad irCeven yvavilebis saxelwodebebs.
70
Tema VI tansacmeli / Cemi garderobi
sagani mizani Sinaarsi
qarTuli ena (3sT.)
kviris bolos moswavle SeZlebs
sakuTari garderobis aRweras;
sakuTari SegrZnebebis gamoxatvas;
weliwadis droebis / amindis Sesatyvisi tansacmlis dasax-elebas;
kiTxvebis dasmasa da kiTx-vebze pasuxis gacemas.
mciva / gciva / sciva, mcxela / gcxela / scxela, macvia / gacvia / acvia, vicvam / icvam / icvams. si-civeSi, sicxeSi, siTboSi, es kaba / Sarvali suf-Taa / WuWyiania. zamTarSi / zafxulSi ra gacvia? Ggazafxulze / Semodgomaze ra gacvia? leqsika: sawvimari, Jaketi, palto, Ceqmebi, Sarvali, qvedakaba, qurTuki, sviteri / jempri, Jileti, si-cive, sicxe, siTbo. (werisTvis aqedan airCeva sityvebi imisda mixed-viT, Tu ra asoebi aqvT gavlili da ra unda gaia-ron).
buneba (1sT.) asaxelebs TiToeuli sezonis damaxasiaTebel komponentebs da Sesabamis tansacmels.
(aucilebelia swavleba arsebuli naxatebis an cocxali magaliTebis safuZvelze) aerTebs isriT TiToeuli sezonis dasaxelebas misTvis damaxasiaTebeli komponentebisa da tan-sacmlis dasaxelebasTan / suraTTan (magaliTad, zamTari _ sicive _ palto, Semodgoma _ wvima _ sawvimari. . .)
xelovneba/ SromiTi
swavleba (2sT.)
ganuviTardeba xeli-Tvalis koordinacia
gamoamJRavnebs martivi Sro-miTi saqmianobis elementarul unar-Cvevebs.
feradi qaRaldebisagan gamoWris tansacmels da muyaosagan damzadebul adamianis figuras urCevs samoss. Tan asaxelebs maT saxelwodebebs.
71
fizkultura (2sT.)
daicavs TamaSisas miRebul wesebs;
Seasrulebs moqmedebebs mas-wavleblis instruqciis sa-fuZvelze.
icvams Sesabamis sportul tansacmels da asax-elebs, ra acvia. TamaSi: orni erT maisurSi. wyvili icvams erT mozrdil maisurs ise, rom xelebis moZraoba ar SeeZlos. ori aseTi wyvili ejibreba erTmaneTs sirbilSi (mTavaria sinqronuli moZraoba).
72
Tema VII
`xili da bostneuli”
sagani mizani Sinaarsi qarTuli ena (3sT.)
moswavles SeeZleba
xilis da bostneulis martivi saxelebis amokiTxva (ilu-straciaze dayrdnobiT);
xilis da bostneulis martivi saxelebis dawera (ilustra-ciaze dayrdnobiT);
moswavles SeeZleba martivi winadadebis dawera da amo-kiTxva;
moswavles SeeZleba suraTze da masze miweril saxelze dayrdnobiT dasvas martivi kiTxvebi xilis da bostneu-lis Sesaxeb da upasuxos maT.
zepirmetyveleba: es ra xilia/bostneulia? es aris . . . me (ar) miyvars . . . romeli xili/bostneuli giyvars? leqsika: xili, bostneuli, atami, bali, vaSli, msxali, yurZeni, mandarini, forToxali, simindi, nesvi, sazamTro, kitri, kartofili, pomidori, xax-vi, stafilo (werisTvis aqedan airCeva sityvebi im-isda mixedviT, Tu ra asoebi aqvT gavlili da ra unda gaiaron).
buneba (1sT.) moswavles SeeZleba
xilis da bostneulis garCeva;
xilis da bostneulis amoc-noba naxatze;
dasaxeleba, sad izrdeba, ra-Si gamoiyeneba.
aucilebelia swavleba arsebuli naxatebis an cocxali magaliTebis safuZvelze) sakvebi mcenareebi: xili da bostneuli. moswavle samuSao rveulSi (wignSi) miawers su-raTs saxels.
xelovneba/ moswavles SeeZleba moswavle xatavs sayvarel xils da bostneuls da
73
Sroma (1sT.)
ferebis/masalis SerCeva;
aratradiciuli masalis ga-moyeneba namuSevris Sesaqmne-lad;
klasis winaSe sakuTari namu-Sevris warmodgena;
ganuviTardeba wvrili motorika;
ganuviTardeba xeli-Tvalis koordinacia.
miawers saxels. moswavle warmoadgens naxats klasis winaSe (aCvenebs da asaxelebs) an/da moswavle aferadebs sxvadasxva ferebad xilis da bostneulis naxatebs da awers saxelebs. moswavle warmoadgens naxats klasis winaSe (aCvenebs da asaxelebs).
fizkultura
(2sT.)
samuSaos ganawileba gunduri muSaobisas;
daxmarebis unaris ganviTareba;
Cakuzva/gamarTva;
sivrciTi orientacia,
sirbili.
TamaSi #1: “naxati-sityva” _ gundebma rac SeiZleba swrafad unda moZebnon da daalagon erTad darbazSi dafantuli xilisa da bostneulis naxatebi da maTi Sesabamisi sityvebi.
74
Tema VIII `Cveni sakvebi~
sagani mizani Sinaarsi
qarTuli ena (3sT.)
moswavles SeeZleba
sakvebis saxelebis amokiTxva (ilustraciaze dayrdnobiT);
sakvebis martivi saxelebis dawera (ilustraciaze dayrd-nobiT);
martivi winadadebis dawera da amokiTxva;
suraTze da masze miweril saxelze dayrdnobiT kiTxve-bis dasma sakvebis Sesaxeb da kiTxvebze pasuxi.
es aris es? es aris (puri, karaqi…. . .. ) es ra saWmelia? es aris . . . me (ar) miyvars . . . romeli saWmeli giyvars? me minda... deda amzadebs... zomieri kveba janmrTelobaa. leqsika: puri, karaqi, Cai, rZe, yveli, kvercxi, namcxvari, mu-raba, kanfeti, araJani, Saqari, limoni, kakao, Soko-ladi, sauzme, sakvebi, janmrTeloba. (werisTvis aqedan airCeva sityvebi imisda mixedviT, Tu ra asoebi aqvT gavlili da ra unda gaiaron).
bunebismcodneoba (1sT.)
moswavles ecodineba
romelia cxoveluri da mce-nareuli sakvebi;
risi momzadeba SeiZleba rZisgan, xorcisgan, mcenaree-bisgan;
SeeZleba jansaRi sakvebis SerCeva.
aucilebelia swavleba arsebuli naxatebis an coc-xali magaliTebis safuZvelze) mocemul CamonaTvalSi ajgufebs mcenareul da cxovelur sakvebs. roluri TamaSi “restoranSi” / ”kafeSi”. moswav-leebs eZlevaT meniu da unda amoirCion
75
xelovneba/ Sroma (1sT.)
wvrili motorikis ganviTareba;
Zerwvis unaris ganviTareba;
ferebis/masalis SerCeva;
qaRaldis farTobis adekvaturi ganawileba;
naxatSi ZiriTadis da damxma-ris gamoyofis unaris ganvi-Tareba;
klasis winaSe sakuTari namu-Sevris warmodgenis unaris ganviTareba.
moswavle plasteliniT amzadebs sxvadasxva sakvebs. plasteliniTve miawers saxels. warmoadgens klasis winaSe (aCvenebs da asaxelebs) an/da moswavle aferadebs sxvadasxva ferebad sakvebis naxatebs da awers saxelebs. moswavle warmoadgens naxats klasis winaSe (aCvenebs da asaxelebs). an/da moswavle xatavs sauzmis scenas (magidas saWmele-biT), isrebiT da ujrebiT akeTebs komentarebs (miawers saxelebs).
fizkultura
(2sT.)
daxmarebis unaris ganviTareba;
siswrafe; sirbili;
sivrciTi orientacia.
TamaSi: “mewyvile sityvebi”. _ moswavleebs urigdebaT baraTebi sityvebiT. maT unda ipovnon magida warweriT, romelsac maTi sityva Seesabameba da unda miirbinon iq. mag., tkbili – namcxvari.
76
Tema IX
cxovelebi da frinvelebi”
sagani mizani Sinaarsi qarTuli ena (3sT.+3sT)
moswavle SeZlebs
cxovelebis da frinvelebis martivi saxelebis amokiTxvas (ilustraciaze dayrdnobiT);
cxovelebis da frinvelebis martivi saxelebis daweras (ilustraciaze dayrdnobiT);
martivi winadadebis dawerasa da amokiTxvas;
suraTze da masze miweril saxelze dayrdnobiT dasvas martivi kiTxvebi cxovelebis da frinvelebis Sesaxeb da upasuxos maT.
ra aris es? es aris (Txa, bu . . .). es ra cxovelia? es ra frinvelia? es aris . . . leqsika: ZaRli, kata, Tagvi, Txa, Zroxa, xbo, kameCi, Rori, cxvari, ixvi, bati, indauri, qaTami, beRura, merc-xali, bu, Wia, lomi, mgeli, mela, arwivi, maimuni, gveli, gedi, spilo, Zera, daTvi, ciyvi, kudi, TaTi, frTa (werisTvis aqedan airCeva sityvebi imisda mixedviT, Tu ra asoebi aqvT gavlili da ra unda gaiaron).
buneba (1sT.+1sT.) moswavle SeZlebs
cxovelebisa da frinvelebis garCevas;
cxovelebisa da frinvelebis amocnobas naxatze;
maTi sxeulis nawilebis (ku-dis, TaTis da frTis dasax-elebas ilustraciaze dayrd-nobiT);
aucilebelia swavleba arsebuli naxatebis an cocxali magaliTebis safuZvelze) ZaRli, kata, Tagvi, Txa, Zroxa, xbo, kameCi, Rori, cxvari, ixvi, bati, indauri, qaTami, beRura, merc-xali, bu, Wia, lomi, mgeli, mela, arwivi, maimuni, gveli, gedi, spilo, Zera, daTvi, ciyvi, kudi, TaTi, frTa. Sinauri da gareuli cxovelebi.
samuSao rveulSi (wignSi) suraTisTvis sax-elis miweras;
77
Sinauri da gareuli cxove-lis/frinvelis garCevas.
xelovneba/ Sroma (2sT.+2sT.)
wvrili motorikis ganviTareba;
xeli-Tvalis koordinaciis ganviTareba;
ferebis/masalis SerCeva;
klasis winaSe sakuTari namu-Sevris warmodgenis unaris ganviTareba.
moswavle xatavs cxovelebs, romlebic gars akravs da awers saxelebs. moswavle warmoadgens naxats klasis winaSe (aCvenebs da asaxelebs) an/da moswavle aferadebs sxvadasxva ferebad cxovele-bis da frinvelebis naxatebs da awers saxelebs. moswavle warmoadgens naxats klasis winaSe (aCve-nebs da asaxelebs). an/da sxvadasxva masalis gamoyenebiT (girCa, plasteli-ni, foTlebi, brinji . . .) akeTebs cxovelebs da plasteliniT gamoZerwili (an amoWrili) asoebiT awers saxels. moswavle warmoadgens namuSevars klasis winaSe (aCvenebs da asaxelebs).
fizkultura (2sT.+2sT.)
samuSaos ganawileba gunduri muSaobisas;
koordinacia; sivrciTi orientacia,
sirbili.
TamaSi #1: “loto cxovelebiT da frinvelebiT” (sityvebi). _ gundebma rac SeiZleba swrafad moZeb-non darbazis sxvadasxva kedelze dakidebuli ba-raTebi sxvadasxva saxeliT, Camoxsnan da miusada-gon gundisTvis micemuli cxovelis an frinvelis ramdenime naxats. TamaSi #2: “loto cxovelebiT da frinvelebiT” (asoebi). _ gundebma rac SeiZleba swrafad moZeb-non darbazis sxvadasxva kedelze dakidebuli ba-raTebi sxvadasxva asoebiT, Camoxsnan da Seavson gundisTvis micemuli cxovelis an frinvelis ram-denime naxatis qveS arsebuli ujrebi.
78
Tema X `dedamiwa”
sagani mizani Sinaarsi
qarTuli ena (3sT.)
moswavle SeZlebs
dedamiwasTan dakavSirebuli saxelebis amokiTxvas (ilu-straciaze dayrdnobiT);
dedamiwasTan dakavSirebuli saxelebis daweras (ilustra-ciaze dayrdnobiT);
nimuSis safuZvelze martivi winadadebis dawerasa da amo-kiTxvas;
suraTze da masze miweril saxelze dayrdnobiT kiTxve-bis dasmas dedamiwaze da pa-suxos am SekiTxvebze.
rogoria dedamiwa? ra aris dedamiwaze? dedamiwaze aris/es aris . . . leqsika: mTa/mTebi, zRva/zRvebi, mdinare/mdinareebi, tba, vake, borcvi, globusi, cisferi/lurji, yavisferi, wyali, miwa, mze, mTvare, anaTebs, aTbobs, dRisiT, RamiT. (werisTvis aqedan airCeva sityvebi imisda mixedviT, Tu ra asoebi aqvT gavlili da ra unda gaiaron).
bunebismcodneoba (1sT.)
moswavles aqvs martivi in-formacia dadamiwaze;
SeuZlia am informaciis moyola ilustraciebze dayrdnobiT
aucilebelia swavleba arsebuli naxatebis an coc-xali magaliTebis safuZvelze) rogor gamoiyureba Cveni dedamiwa (aRwera); ra aris ruka da globusi; ras niSnavs lurji da yavisferi rukaze da glo-busze; ra aTbobs dedamiwas ra anaTebs dedamiwas dRisiT da RamiT.
79
xelovneba/ Sroma (2sT.)
iyenebs sxvadasxva tipis xa-zebs namuSevarSi;
gamosaxavs simetriul da asi-metriul formebs;
adekvaturad SearCevs obieqtis fers;
klasis winaSe sakuTari namu-Sevris warmodgenis unaris ganviTareba.
moswavle xatavs peizaJs, mTebs, zRvas, mzes, mTvares. an moswavle xatavs dedamiwas, aferadebs Sesabamisi ferebiT. an moswavle aplikaciebis saSualebiT qmnis peizaJs, mTebs, mdinareebis, mzes, mTvares, varskvlavebs. moswavle warmoadgens naxats klasis winaSe (aCve-nebs da aRwers).
fizkultura
(2sT.)
instruqciis gageba da Sesruleba;
gadawyvetilebis miReba problemis gadaWrisas;
daxmarebis unaris ganviTareba,
sirbili;
siswrafe.
TamaSi-Sejibri: darbazis or sawinaaRmdego kedelze dakidebulia didi asoebiT dawerili winadadeba (mag., dedamiwa mrgvalia) _ gundebs urigdebaT anbanis asoebi, romlebSic unda amoarCion saWiro asoebi, aiRon da dadgnen winadadebis qveS ise, rom igive winadadeba gamovides.
80
Tema XI `amindi”
sagani Mizani Sinaarsi
qarTuli ena (3sT.) moswavles SeeZleba
amindis Sesaxeb saubari (rea-lobaze an ilustraciaze dayrdnobiT);
amindis amsaxveli zmne-bis/winadadebebis dawera, amo-kiTxva (ilustraciaze dayrdno-biT);
suraTze da masze miweril saxelze (an realobaze) dayrdnobiT dasvas martivi kiTxvebi da upasuxos maT.
rogori amindia dRes? civa? cxela? wvims? Tovs? qaria? mze anaTebs. Tovs, wvims. qari qris. civa. cxela naxatebis qveS miwerili amindis amokiTxva. leqsika: Rrubeli, wvima, Tovli, sicive, sicxe, siTbo, mze, mTvare, varskvlavi, ca.
bunebismcodneoba (1sT.)
moswavles SeeZleba
amindis komponentebze dakvirveba;
amindis aRwera.
aucilebelia swavleba arsebuli naxatebis an cocxali magaliTebis safuZvelze) avsebs amindze dakvirvebis dRiurs miawers samuSao rveulSi/wignSi amindis nax-atebs Sesabamis saxels.
xelovneba/ Sroma (2sT.)
ferebis da masalis adekvaturi SerCeva;
dakvirvebis Sedegad miRebuli STabeWdilebebis asaxva;
warmosaxviT xatva.
moswavle xatavs naxats amindTan dakavSire-bul Temaze, mag., “Tovli movida”, “roca cxela”. moswavle miawers saxels.
81
fizkultura
(2sT.)
instruqciis gageba da Sesruleba;
gadawyvetilebis miReba problemis gadaWrisas;
daxmarebis unaris ganviTareba;
Cakuzva-gasworeba; koordinaciis unaris ganviTa-
reba.
TamaSi: iatakidan avkrifoT sityvebi da SevadginoT winadadebebi, anu vipovoT bavSvi, romelsac aqvs saWiro sityva (TiTo bavSvi TiTo sityva).
82
Tema XII
`garemomcveli buneba~
sagani Mmizani Sinaarsi qarTuli ena (3 sT.)
kviris bolos moswavle SeZlebs
Tavisi sacxovrebeli adgilis ga-remomcveli bunebis aRweras;
kiTxvebis dasmas da kiTxvebze pasuxis gacemas garemoze;
TvalsaCinoebaze warmodgenili garemos aRweras;
mcire dialogis Sedgenas sacxo-vrebeli adgilis garemomcveli bu-nebis aRweriT.
garemos amsaxveli leqsika: ca, miwa, dedamiwa, mze, mTvare, varskvlave-bi... haeri qva, klde, xe, yvavili, gora, mTa, tye, veli, tba, zRva, mdinare, pa-tara mdinare, xidi, kunZuli, mdinaris napi-ri, baRi, saxnav-saTesi miwa, bostani, venaxi, xilis baRi, nagavi, sisufTave, sanagve urna, dabinZureba eqskursia, laSqroba ra aris Sens saxlTan? ra aris / ar aris Sens sofelSi / qalaqSi? ra aris erTi, ra aris bevri?
bunebismcodneoba (1 sT.)
moswavle axasiaTebs garemos;
aRwers garemomcvel bunebas.
aucilebelia swavleba arsebuli naxatebis an cocxali magaliTebis safuZvelze)
nagavi Cven irgvliv. (ix. G. kvantaliani `Cven da buneba~, gakv. 25, gv. 52.
xelovneba (2 sT.)
akuratulad aferadebs konturebian naxats.
moswavle swavlobs garemos daxatvisas ganlagebas.
xatavs garemomcveli bunebis dabinZurebis amsaxvel naxats da warmoudgens klass. Semdeg awyoben saklaso gamofenas.
fizikuri aRzrda (2 sT.)
maswavleblis instruqciis safuZ-velze miTiTebebis Sesruleba;
TamaSis wesebis dacva.
TamaSi: imitaciuri laSqroba;
83
Tema XIII `qalaqi da sofeli~
sagani Mmizani Sinaarsi
qarTuli ena (3 sT.)
kviris bolos moswavle SeZlebs
daasaxelos qalaqi, sofeli, raioni, romelSic cxovrobs;
kiTxvebis dasmas da kiTxvebze pasuxis gacemas sacxovrebeli adgilis dasaxelebiT;
Tavisi qalaqis an soflis mar-tiv aRweras;
sazogadoebrivi punqtebis dasaxelebas;
mcire dialogis Sedgenas sakuTari an naTesavis sacxovrebeli adgilis dasaxelebiTa da martivi aRweriTa;
me vcxovrob qalaqSi / sofelSi; qalaq bolnisSi / sofel martyofSi.. quCaze, ubanSi... Sen sad cxovrob? sad cxovrobs Seni bebia? me vcxovrob ..... is cxovrobs... Cven vcxovrobT... CemTan axlos cxovroben Cemi megobrebi. Cemi er-Ti amxanagis saxli Zalian didia, saxls didi ezo aqvs... ezos ukan didi baRia... saxlis win ezoa... Cems saxlTan axlos parkia. parkSi lamazi ska-mebia. parkSi ar aris karuselebi... me da Cemi am-xanagebi skolis/saxlis ezoSi vTamaSobT... sad cxovrob Sen? rogoria Seni saxli? sad cxovrobs Seni amxanagi? rogoria misi saxli?
bunebismcodneoba (1 sT.)
moswavle orientirebs nacnob garemoSi.
aucilebelia swavleba arsebuli naxatebis an cocxali magaliTebis safuZvelze)
akvirdeba da aRwers gzas saxlidan skolamde, asaxelebs punqtebs, ganalagebs maT siaxlove-siSoris mixedviT...
xelovneba (2 sT.)
akuratulad aferadebs konturebian naxats.
arCevs Sesatyvis ferebs,
xatavs Tavis sacxovrebel adgils _ sofels / qalaqs. mianiSnebs sxva punqtebs, romlebic mis saxlTan axlos an Sorsaa.
84
adekvaturad iyenebs qaRal-dis zomas.
fizikuri aRzrda (2 sT.)
maswavleblis instruqciis safuZvelze miTiTebebis Se-sruleba;
TamaSis wesebis dacva.
TamaSi: moswavleebi qmnian or an ramdenime jgufs qala-qis an soflis dasaxelebiT, awyoben warmosax-viT saqalaqo / saraiono Sejibrebas da ejibre-bian erTmaneTs.
85
Tema XIV
`Cemi saxli~
sagani Mmizani Sinaarsi qarTuli ena (3 sT.)
kviris bolos moswavle SeZlebs:
sakuTari sacxovrebeli saxlisa da binis aRweras;
garemos aRwerisaTvis saWiro Tan-debulebis marTebulad gamoyene-bas;
mcire zomis (2-3 winadadebiani) teqstis wakiTxvas; kiTxvebis das-masa da kiTxvebze pasuxis gacemas
mdebareobs . . . -ze, saxlis win / ukan, saxlTan axlos, vcxovrob . . .…-Si, martivi rigobiTi ricx-viTi saxelebi, calke mdgomi TandebulebTan arse-biTi saxelebis Sesabamis brunvaSi xmareba. leqsika: quCa, Sesaxvevi, saxli, bina, oTaxi, saZine-beli, samzareulo, abazana, misaRebi oTaxi, aveji, win, ukan, pirdapir, qveviT, zeviT, SuaSi, marjvniv, marcxniv. EB
buneba (1 sT.) SeZlebs orientirebas nacnob ga-remoSi.
aucilebelia swavleba arsebuli naxatebis an cocxali magaliTebis safuZvelze)
qmnis sakuTari sacxovrebeli saxlis da mis garSemo ganlagebuli obieqtebis sqemas, romelsac qveS miawers Sesabamis dasaxelebebs.
xelovneba (2 sT.)
ganuviTardeba xeli-Tvalis koordinacia
daakvirdeba nacnob garemoSi sxva-dasxva fers, formas da asaxavs maT namuSevarSi, ra ferisaa, ro-goria?
xatavs sakuTar saxls / oTaxs, arCevs Sesabamis formebsa da ferebs. warmoadgens sakuTar na-muSevars klasis winaSe..
fizikuri aRzrda (2 sT.)
Seasrulebs moqmedebebs maswav-leblis instruqciis safuZvelze;
daicavs TamaSis wesebs.
TamaSi: Sejibri jgufebs Soris _ vin ufro male SeaRwevs saxlSi, romlis gasaRebic daikarga, bagiriT da kedliT. miTiTebis mixedviT asrulebs moqmedebebs: adi ufro zeviT, daeSvi qveviT.
86
Tema XV `Cemi skola~
sagani Mmizani Sinaarsi
qarTuli ena (3 sT.) kviris bolos moswavle SeZlebs skolisa da saklaso oTaxis
aRweras; skolasTan dakavSirebuli
emociebis gamoxatvas; raodenobiTi da rigobiTi
ricxviTi saxelebis adekvatu-rad xmarebas;
sakuTari saSinao davalebis rveulis gaformebas modelis mixedviT.
me vswavlob (romel?) skolaSi, Cemi skola (ramden?)-sarTuliania; skolis win / ukan / gverdiT / marjvniv / marcxniv (baRia, xeebia, Cemi saxlia. . .). Cveni saklaso oTaxi mziani daB-naTelia, aqvs (ramdeni?) fanjara; Cvens klas-Si(ramdeni?)Emoswavle swavlobs. Cemi skola Zalian miyvars / momwons. leqsika: sasadilo, klaseli, didi da patara das-veneba, ardadegebi, mziani, naTeli, sarTuli, de-refani, sportuli darbazi.
bunebismcodneoba (1 sT.)
SeZlebs orientirebas nacnob garemoSi.
aucilebelia swavleba arsebuli naxatebis an cocxali magaliTebis safuZvelze)
qmnis sakuTari saxlidan skolamde marSruts, ro-melsac qveS miawers Sesabamis dasaxelebebs. avsebs cxrils (ix. gogi kvantalianis “Cven da buneba”, gv. 17).
xelovneba (2 sT.)
ganuviTardeba xeli-Tvalis koordinacia;
daakvirdeba nacnob garemoSi sxvadasxva fers, formas da asaxavs maT namuSevarSi.
xatavs sakuTar skolas / saklaso oTaxs, arCevs Sesabamis formebsa da ferebs. warmoadgens saku-Tar namuSevars klasis winaSe.
fizikuri aRzrda (2 sT.)
erTmaneTs Seunacvlebs sxvadasxva moZraobas;
sxvadasxva klasis moswavleTa jgufebi ejibre-bian erTmaneTs mZleosnobis sxvadasxva saxeobaSi,
87
Seasrulebs moqmedebebs mas-wavleblis instruqciis sa-fuZvelze;
daicavs TamaSis wesebs.
xolo am klasis moswavleebs eZlevaT Casawerad klasebis Sedegebi.
88
Tema XVI
`Cemi saTamaSoebi~
sagani Mmizani Sinaarsi qarTuli ena (3 sT.)
kviris bolos moswavle SeZlebs: saTamaSoebis qarTulad dasaxelebas; kiTxvebis dasmas saTamaSoebis
Sesaxeb; kiTxvebze pasuxis gacemas saTamaSoe-
bis aRweriT; TvalsaCinoebaze saTamaSoebis
dasaxelebas da aRweras; TvalsaCinoebaze an suraTze saTama-
Soebis saxelwodebebis miweras; mcire dialogis Sedgenas sakuTari
saTamaSoebis aRweriT.
visTan erTad TamaSob xolme? romeli saTama-So giyvars? romeli saTamaSo ar giyvars? es saTamaSo vin giyida / gaCuqa? bevri saTamaSo gaqvs? ratom giyvars es saTamaSo? _ Zalian miyvars, imitom rom lamazia... dedam maCuqa.... leqsika: saTamaSoebis dasaxeleba: Tojina, daTunia, saTamaSo manqana, saCuqari.
buneba (1 sT.) moswavle ikvlevs da asaxelebs, ra masalisgan aris damzadebuli esa Tu is saTamaSo.
aucilebelia swavleba arsebuli naxatebis an cocxali magaliTebis safuZvelze) masala: plastmasi, xe, rezina, naWeri, bamba, liToni (rkina). plastmasis navi, xis cxeni, rezinis Tojina, bambis daTunia. . .
xelovneba (2 sT.)
akuratulad aferadebs konturebian naxatebss.
gamokveTs, ra Tavisebureba axasiaTebs misTvis sayvarel saTamaSos, ra feri-saa, rogoria?
xatavs / Zerwavs / sxvadasxva masalisagan Ta-vis sayvarel saTamaSos.
fizikuri aRzrda (2 sT.)
maswavleblis instruqciis safuZvelze miTiTebebis Sesruleba;
TamaSis wesebis dacva.
TamaSi: saTamaSoebis adgilze mitana da meo-ris wamoReba maTi dasaxelebiT. Sejibreba si-swrafeSi, saTamaSoebis dasaxelebaSi.
89
Tema XVII
`dResaswaulebi~
sagani Mmizani Sinaarsi qarTuli ena (3 sT.)
kviris bolos moswavle SeZlebs
Tavisi dabadebis dRis dasaxelebas;
saxelmwifo da eTnikur-religiuri dResaswaulebis dasaxelebas;
kiTxvebis dasmas da kiTxvebze pasuxis gacemas dResaswaulebis dasaxelebiTa da drois miTiTebiT;
warmoTqvams leqss romelime dResaswaulis Sesaxeb.
wers mcire zomis misaloc ba-raTs.
rodisaa Seni dabadebis dRe? Cemi dabadebis dRea oc ianvars. rodisaa Seni dis/Zmis dabadebis dRe? axali weli religiuri dResaswaulebi: aRdgoma, navrozoba. saqarTvelos damoukideblobis dRe _ 26 maisi. gilocav, mravals daeswari! gilocav saqarTvelos damoukideblobis dRes! romeli dResaswauli giyvars? rodisaa axali weli? pirvel ianvars. giyvars axali weli? _ Zalian. rodisaa saqarTvelos da-moukideblobis dRe?
bunebismcodneoba (1 sT.)
moswavle orientirebs droSi;
aRwers dResaswauls, asaxelebs wlis romel drosaa igi.
aucilebelia swavleba arsebuli naxatebis an cocxali magaliTebis safuZvelze) isrebiT aerTebs dResaswaulebs, TariRebs da weliwadis droebs. (mag.: axali weli, 1 ianvari, zamTari...)
xelovneba (2 sT.)
akuratulad aferadebs konturebian naxats.
moswavle amzadebs ramdenime saxis misaloc baraTs Sesabami-
xatavs romelime dResaswaulis amsaxvel suraTs. amzadebs dResaswaulisaTvis misaloc baraTs an amzadeben saCuqrebs erTmaneTisaTvis (mag. fanqrebis
90
si misaloci frazebis miweriT. Casawyobi yuTi, yulaba, qaRaldis yvavilebi)
fizikuri aRzrda (2 sT.)
maswavleblis instruqciis sa-fuZvelze miTiTebebis Sesrule-ba;
TamaSis wesebis dacva.
TamaSi: warmosaxviTi zeimi (dRes ninikos dabadebis dRea, gamovacxveT xaWapuri, ai, amodena (akeTeben did wres); gavSaleT sufra, ai, amodena (akeTeben grZel xazs); mivutaneT saCuqrebi _ ai, amdeni (xelebiT gamosaxaven simravles); ninikos uxaria, ai ase (gamoxataven mxiarulebas)...
91
Tema XVIII `Cveni samSoblo~ (Cven vcxovrobT erTad)
sagani Mmizani Sinaarsi
qarTuli ena (3 sT.) kviris bolos moswavle SeZlebs
saqarTvelos dedaqalaqis, mSobliuri qalaqisa da sakuTari erovnebis dasaxelebas;
sadaurobis ramdenime saxelis warmoebas;
kiTxvebis dasmasa da kiTxvebze pasuxis gacemas;
saqarTveloze mcire zomis leqsis warmoTqmas;
mcire zomis anketis Sevsebas.
me var marneulidan / me vcxovrob marneulSi; Cemi mezobeli qarTvelia / somexia / azerbaija-nelia; sadauri xar? ra erovnebis xar? me davi-bade. . . Cemi dabadebis adgilia. leqsika: dedaqalaqi. erovneba, dabadebis adgi-li, sacxovrebeli adgili, misamarTi.
bunebismcodneoba (1 sT.)
icis saqarTvelos saxelmwifo atributika.
aucilebelia swavleba arsebuli naxatebis an cocxali magaliTebis safuZvelze) sxvadasxva qveynis droSebs Soris suraTze amoicnobs saqarTvelos droSas, asaxelebs saqarTvelos gerbze gamoxatul sagnebs.
xelovneba (2 sT.)
ganuviTardeba xeli-Tvalis koordinacia
gamoamJRavnebs martivi SromiTi saqmianobis elementarul unar-Cvevebs.
amzadebs saqarTvelos mcire zomis droSebs. qmnis klasis / skolis droSis dizains.
fizikuri aRzrda (2 sT.)
Seasrulebs moqmedebebs maswav-leblis instruqciis safuZvelze;
maswavleblis miTiTebis mixedviT asrulebs mo-qmedebebs (CasWideT erTmaneTs xelebi, gaakeTeT
92
daicavs TamaSis wesebs.
wre da daasaxeleT is erovnebebi, romlebic cxovroben saqarTveloSi). moswavleebi iyofian mcire jgufebad ise, rom TiToeul jgufSi iyos “sxvadasxva erovnebis” TiTo warmomadgeneli da ejibrebian sirbilSi estafetis gadacemiT.
93
2. Tematuri dagegmva bilingvur swavlebaSi
III-IV klasebi
Temebi:
1. weliwadis droebi
2. dedamiwa da
kosmosi
3. Cemi ojaxi
4. Cemi erTi dRe
5. garemo, romelSic
vcxovrobT
6. ferTa mozaika _
Cven vqmniT
silamazes
7. Cveni klasi
8. mgzavroba (mogzauroba)
da transporti
9. mogzauroba droSi
10. cocxali samyaro
11. Cven erTad varT
12. Cemi biblioTeka
13. yvavilTa samyaroSi
14. dro
94
Tema I
`weliwadis droebi~
enis funqciebi moswavle SeZlebs weliwadis droebisa da Sesabamisi Tveebis dasaxelebas; weliwadis droebis aRweras; weliwadis droebis erTmaneTTan Sedarebas (magaliTad, ufro civa, ufro cxela, meti simwvanea, dRe ufro moklea, Rame ufro grZeli); sakuTari damokidebulebisa da emociebis gamoxatvas weliwadis TiToeuli drois mimarT da Tanaklaselebis damokidebulebisa da emociebis Sesaxeb informaciis Sekrebasa da miwodebas TanaklaselebisaTvis; ardadegebze momxdari ambebis moyolas; weliwadis droebis Sesaxeb mcire zomis leqsebis swavlasa da moTxrobebis wakiTxva-gagebas; informaciis miRebas weliwadis droebis, amindis Sesaxeb sxvadasxva sainformacio saSualebidan (magaliTad, amindis prognozi, sabavSvo enciklopedia).
maTematika kiTxulobs kalendars, asaxelebs ramdeni dRea weliwadSi, TiToeul TveSi, weliwadis droSi; gamoiTvlis sakuTari da megobrebis, axloblebis dabadebis dReebamde darCenil dReebs.
sporti CamoTvlis, sportis romeli saxeoba Seesabameba weliwadis TiToeul dros (magaliTad, romelia zamTri sportis saxeoba, romeli _ zafxulis). Asrulebs am saxeobebis Sesabamis moZraobebs maswavleblis instruqciis Sesabamisad.
xelovneba ganarCevs erTmaneTisgan Tbil da civ ferebs; amoicnobs ilustraciebze civ da Tbil ferebs; Tavad qmnis weliwadis droebis amsaxvel kompoziciebs da ganmartavs romeli ferebi gamoiyena da ratom.
95
musika mReris simRerebs, Tematurad dakavSirebuls weliwadis droebTan; Tavad axmovanebs bunebaSi momenil xmebs (magaliTad, Citebis WikWiks, kodalas kakuns, foTlebis Srials); ismens musikalur nawarmoebs weliwadis romelime droze da asaxelebs, bunebaSi mosmenil romel xmas miamsgavsa esa Tu is adgili musikaluri nawarmoebidan.
buneba sakuTari gamocdilebis safuZvelze adgens frinvelTa moZraobas weliwadis droebis mixedviT; akvirdeba da akeTebs daskvnebs mcenareTa moZraobis, zrdisa da ganviTarebis Sesaxeb da asaxelebs, romeli mcenare weliwadis romel dros xarobs.
96
Tema II `dedamiwa da kosmosi~
enis funqciebi aRwers dedamiwis moZraobas, gansazRvravs dedamiwis adgils mzis sistemaSi;
asaxelebs mzis sistemis planetebs; aRwers planetebis mdebareobas mzisgan daSorebulis mixedviT; kiTxulobs mcire zomis teqstebs dedamiwisa da kosmosis Sesaxeb da iRebs Sesaba-mis informacias sacnobaro literaturidan (magaliTad, sabavSvo enciklopediidan).
maTematika maswavleblis mier miwodebuli monacemebis safuZvelze qmnis mzis sistemis grafikul gamosaxulebas da ganmartavs, romeli planeta aris meti an naklebi manZiliT daSorebuli mzisagan; cxrilSi wers monacemebs mzis sistemis planetebis sididisa da mzisagan daSore-bis mixedviT.
xelovneba suraTebis mixedviT plasteliniT Zerwavs da akeTebs mzis sistemis models; qmnis Tavisufal kompozicias Temaze ”dedamiwa Cveni saxlia” da icavs saganTa saerTo proporcias naxatis Seqmnisas.
buneba maswavleblis mier miwodebuli teqstebidan iRebs informacias, romel planetazea sicocxle da romelze _ara. asaxelebs dedamiwis kontinentebs da globusze / rukaze ganasxvavebs wyalsa da xmeleTs; aRwers geografiul obieqtebs, maT Semadgenel nawilebs (maga;liTad, mdinaris saTave, SesarTavi kalapoti, mTis mwvervali, kal\Ta, Ziri) da maxasiaTeblebs (magaliTad, Cqari mdinare, maRali mTa, yinuliani mwvervali).
97
Tema III `Cemi ojaxi~
enis funqciebi moswavle SeZlebs ojaxis wevrTa dasaxelebas, aRwerasa da daxasiaTebas;
daasaxelebs ojaxis wevrTa asaks; daasaxelebs da aRwers ojaxis wevrTa profesias, saqmianobas, maT gatacebas da ga-moxatavs sakuTar damokidebulebas maTi saqmianobisa da interesebis mimarT; isaubrebs sakuTari ojaxis tradiciebze; isaubrebs, vis romeli kerZi uyvars ojaxSi da gaacnobs Tanaklaselebs am kerZebis momzadebis wess.
maTematika qmnis cxrils sakuTari ojaxis wevrTa monacemebis mixedviT (asaki, dabadebis weli, Tve, ricxvi, simaRle, wona, tansacmlis zoma, fexsacmlis zoma. alagebs ojaxis wevrTa asaks ufros-umcrosobis, anu zrdadobisa da klebadobis mixedviT.
sporti daadgens ojaxis romeli wevri sportis romeli saxeobiTaa gatacebuli da romel saxeobas misdevda bavSvobaSi; asaxierebs ojaxis wevrTa damaxasiaTebel moZraobebs (imitacias);
xelovneba xatavs ojaxis wevrTa portretebs saerTo proporciebis dacviT; qmnis ojaxuri situaciis amsaxvel naxats (magaliTad, erTi dRe sasadilo ojaxSi) da ganarCevs naxatSi wina da ukana plans (axlo sagnebs gamosaxavs ufro didad, xolo Soreuls ufro mcire zomisad).
musika gamoikiTxavs da adgens, ojaxis romel wevrs rogori musika moswons; Tanaklaselebs acnobs ojaxis wevrTa sayvarel simRerebs da waiRiRinebs motivs.
buneba gamoikiTxavs da daadgens ojaxis wevrTa janmrTelobis mdgomareobas, asaxelebs, romels ra infeqciuri daavadeba aqvs gadatanili da ra niSnebiT xasiaTdeba is. gamohkiTxavs dedas, Tavad ra acrebi aqvs Catarebuli.
98
Tema IV
`Cemi erTi dRe~
enis funqciebi adgens dRis reJims; asaxelebs, dRis romel monakveTSi ras akeTebs; saubrobs sakuTar guneba-ganwyobilebaze dRis ganmavlobaSi amindis cvlilebis mixedviT; saubrobs sakuTar emociebze, gatacebebze, interesebze da imaze, Tu dRis romel monakveTSi ra saqmianobas ra dros uTmobs; irCevs erT-erT dRes Tavisi cxovrebidan da uambobs Tanaklaselebs im teqstis / teqstebis Sinaarss (sainformacios, mxatvruls, sacnobaros),… romlebic waikiTxa; iwyebs dRiuris warmoebas; asaxelebs sayvarel telegadacemas da gamoxatavs sakuTar damokidebulebas.
maTematika aZlevs dRis reJims cxrilis formas; gamoxatavs sakuTar moZraobas dRis ganmavlobaSi grafikulad da gamoiTvlis savaraudo manZils, romelsac is gaivlis saxlidan skolamde an sxva adgilamde da gamoiTvlis, ra saqmianobas ra dros uTmobs.
sporti iRebs maswavleblisagan rCevas, romeli varjiSi Seasrulos dilas da romeli – dRis sxva dros. regularulad asrulebs dilis gamamxnevebel varjiSebs.
xelovneba ganmartavs, ra aris avtoportreti, qmnis avtoportrets; asaxelebs sakuTar Tvisebebs, romelTa gamoxatvac surda avtoportretSi da afasebs, ramdenad SeZlo es.
buneba CamoTvlis, higienis romel wesebs icavs (oTaxis ganiaveba, xelebis sapniT xSirad dabana, aqvs Tu ara sakuTari WurWeli da a.S.); CamoTvlis dasvenebis formebs da acnobs Tanatolebs, rogor isvenebs Tavad.
99
Tema V
`garemo, romelSic vcxovrobT~ enis funqciebi aRwers sakuTar qalaqs (sofels), gansazRvravs mis adgilmdebareobas, reliefs;
CamoTvlis, misi TvalsazrisiT, ra azianebs bunebas; Camowers qcevis wesebs bunebaSi; wakiTxul da naswavl leqsebsa da moTxrobebSi aRweril bunebis suraTebs adarebs sakuTari adgilis bunebas da poulobs msgavseba-gansxvavebas.
maTematika adgens cxrils sxvadasxva monacemis gaTvaliswinebiT (mosaxleoba, farTobi, skolebis, sabavSvo baRebis, sxvadasxva kulturuli centris raodenoba). adgens ra manZiliTaa daSorebuli skola centridan, dasaxlebuli punqti dedaqalaqidan / raionuli centridan da a.S.
xelovneba ganmartavs peizaJis raobas; xatavs sakuTari garemos peizaJs da asaxelebs, romeli ferebi sWarbobs misi kuTxis peizaJSi weliwadis sxvadasxva dros. bunebrivi saSualebebis (gamxmari foTlebi, girCebi, sxvadasxva mcenaris nayofi) qmnis kolaJebs.
musika moismens revaz laRiZis simReras ”tye Seunaxe Svilebsa” da gamoxatavs sakuTar damokidebulebas.
buneba daadgens im adgilebSi gavrcelebuli mcenareebisa da cxovelebis saxeobebs; poulobs saqarTvelos rukaze im dasaxelebul punqts, romelSic cxovrobs; agrovebs fotoebs sakuTar garemoSi adamianTa saqmianobis Sesaxeb da akeTebs Sesabamis minawers; TanaklaselebTan erTad klasificirebas ukeTebs sayofacxovrebo narCenebs da adgens bunebaSi maTi ganTavsebis wesebs.
100
Tema VI
`ferTa mozaika _ Cven vqmniT silamazes~ enis funqciebi asaxelebs ferebis Zireul da warmoqmnil saxelwodebebs (magaliTad, iisferi,
stafilosferi, alisferi) da enobrivi meqanizmis gaTvaliswinebiT Tavad qmnis misTvis sasurveli feris saxelwodebas, agreTve adgens feris saxelwodebas masSi romelime feris siWarbe-simciris mixedviT; aRwers teqstebis ilustraciebs da gamoxatavs sakuTar damokidebulebas (momwons / ar momwons da ratom); ilustraciebis mixedviT qmnis mcire zomis teqstebs; alagebs ilustraciebs siuJetis logikuri ganviTarebis mixedviT; aRwers misTvis cnobil erovnul samoss.
maTematika asaxelebs naxatze gamosaxul sxvadasxva feris geometriul figurebs da akeTebs maT klasifikacias maswavleblis mier miTiTebuli niSnis (ferebis, kuTxeebis raodenobis, formis) mixedviT; geometriuli figurebisa da ferebis gamoyenebiT qmnis megobrisaTvis saCuqars an sasaCuqre yuTs.
sporti adekvaturad reagirebs maswavleblis mier Semotanil pirobiT niSnebze moZravi TamaSebis (magaliTad, wiTeli alami aRniSnavs finiSs an droebiT TamaSis Sewyvetas, mwvane _ starts an gagrZelebas, yviTeli _ gafrTxilebas da a. S.).
xelovneba ferebis SezavebiT iRebs sasurvel fers da asaxelebs mis qarTul saxelwodebas; TeTri an Savi feris damatebiT cvlis feris sinaTlis xarisxsa da tonalobas da asaxelebs miRebul fers; axasiaTebs naxats ferTa gamoyenebis TvalsazrisiT; aferadebs konturebian naxats; qmnis ilustraciebs teqstisaTvis.
musika asaxelebs, ra saSualebiT iqmneba musikaluri nawarmoebi (bgerebi) da ra saSualebiT _ naxati (ferebi).
buneba aRwers im cvlilebebs, romelTac sxvadasxva mcenare ganicdis sasicocxlo ciklis ganmavlobaSi da akvirdeba ferTa monacvleobas; akvirdeba da aRwers mcenareebisa da cxovelebis Seferilobas, romelic exmareba maT garemosTan SeguebaSi.
101
Tema 7
`Cveni klasi~
enis funqciebi aRwers saklaso oTaxis mdebareobas da masSi dgam-avejis ganlagebas; axasiaTebs Tanaklaselebs garegnuli niSnebisa da xasiaTis Tvisebebis mixedviT; poulobs msgavseba-gansxvavebas Seswavlili nawarmoebebis personaJebsa da Tanaklaselebs Soris; agrovebs informacias TanaklaselTa mSoblebis, da-Zmebisa da ojaxis sxva wevrebis Sesaxeb (asaki, saqmianoba, gataceba da sxv.); amzadebs SekiTxvebs interviusaTvis maswavleblebTan klasis Sesaxeb; wers werilebs, misaloc da mosawvev baraTebs TanaklaselebisaTvis.
maTematika gansazRvravs klasis Semadgenlobas gogoebisa da biWebis, eTnikuri warmomavlobis mixedviT (romeli ramdenia, romelia ufro meti / naklebi); adarebs klasSi ganTavsebul nivTebs geometriul figurebs da nimuSis mixedviT qmnis miTiTebuli sivrculi figuris models sxvadasxva masalis (muyao, plastelini da sxv.) gamoyenebiT; zomis erTeulebis gamoyenebiT adgens manZils klasSi mdebare or obieqts Soris (magaliTad dafidan karebamde manZili 2 metria) da gadahyavs Sesabamis standartul erTeulSi (m, dm, sm)
sporti monawileobs sxvadasxva sportuli TamaSobebisaTvis jgufebis SeqmnaSi da aRnusxavs Sedegebs winaswar Sedgenil cxrilSi.
xelovneba gansazRvravs portretis raobas da qmnis Tanaklaselebis / Tanaklaselebis individualur / jgufur portretebs; amoicnobs naxatebze adamianis ganwyobilebas da miuTiTebs, Tanaklaselebis ra ganwyobileba Cans mis mier / sxvebis mier Seqmnil portretebze.
musika adgens saklaso repertuars saskolo RonisZiebisaTvis; mosmenil simRerebs asociaciurad ukavSirebs Tanaklaselebis xasiaTs / ganwyobilebas.
buneba zrunavs saklaso oTaxis sisufTaveze, ganiavebasa da moxerxebulad mowyobaze; ganalagebs klasSi mcenareebs ”moZraobis” kanonebis mixedviT; akvirdeba saklaso oTaxSi arsebuli mcenareebis zrda-ganviTarebas da dakvirvebis Sedegebs wers cxrilSi.
102
Tema VIII
mgzavroba (mogzauroba) da transporti
enis funqciebi asaxelebs sxvadasxva satransporto saSualebas, axasiaTebs maT siswrafis, sididi-sa da sxva maxasiaTeblebis mixedviT; adekvaturad iyenebs mimarTulebis aRmniSvnel sityvebs (pirdapir, marjvniv, marcxniv, win, ukan, gverdiT, axlos, Sors da sxv.); sworad iyenebs enobriv konstruqciebs mgzavrobisa da mogzaurobis aRsawerad (ma-tarebl-iT, TviTmfrinav-iT, -Si da -ze Tandebulian formebs); aRwers sakuTar STabeWdilebebs, gamoxatavs survilebs momaval mogzaurobasTan dakavSirebiT da iyenebs Sesabamis enobriv konstruqciebs (minda wavide / minda was-vla); winaswar ecnoba informacias im RirSesaniSnaobebis Sesaxeb, romelTa naxvac surs.
maTematika adarebs or punqts Soris manZils siSore-siaxlovis mixedviT; Sesabamisi sqematuri gamosaxulebis safuZvelze poulobs or obieqts Soris umokles manZils; iyenebs asoiT aRniSvnebs sqemaze miTiTebul or wertils Soris marSrutis aRsawerad.
sporti cnobs da iyenebs grafikul pirobiT niSnebs romlebic xels uwyobs adamianis swor da usafrTxo orientirebas; monawilebs laSqrobebSi da iyenebs winaswar SemuSavebuli gegmas; qmnis da icavs moZraobis usafrTxoebis wesebs.
xelovneba modelis mixedviT qmnis usafrTxoebis dacvisaTvis saWiro grafikul niSnebs / gamosaxulebebs; xatavs im transports, romliTac imgzavra an unda mogzauroba.
musika adgens sayvareli simRerebis CamonaTvals imisaTvis, rom gaakeTos audioCanaweri mgzavrobis (mogzaurobis) dros mosasmenad.
buneba icis da iyenebs sxvadasxva saxifaTo situaciaSi qcevisa da usafrTxoebis wesebs (magaliTad, Weqa-quxilis dros mobiluris moxmareba, Tavis Sefareba, mzis dakvrisa da sxeulis gadaxurebis an gadaciebis Tavidan acileba; SearCevs mgzavrobisas Sesaferis Cacmulobas.
103
Tema IX
mogzauroba droSi enis funqciebi warmosaxviT aRwers mogzaurobas sxvadasxva epoqaSi;
aRsawerad adekvaturad iyenebs zmnis warsuli, axlandeli da momavali drois formebs da maTTan saxelTa Sewyobas Sesabamis brunvaSi (giorgi mogzaurobs, giorgim imogzaura, giorgi imogzaurebs); daniSnulebisamebr xmarobs Sesabamis zmnizedebs (winaT, axla, momavalSi, guSin, dRes, xval, SarSan, wels, momaval wels); gamoxatavs sakuTar damokidebulebas warmosaxviTi realobis mimarT (ra dro air-Cia da ratom) da survils, romel droSi unda mogzauroba, sad da ratom.
maTematika iyenebs drois erTeulebs (saaTi, wuTi, weli, Tve, kviris dReebi, saukune) Soris Tanafardobas (erTi saaTi = 60 wT-s da a.S.); iyenebs naSTiT gayofas zomis mocemul erTeulebSi monacemis sxva erTeuliT gamosaxvisas (magaliTad, 100 wT = 1 sT. 40 wT.).
xelovneba naxatis aRwerisas asaxelebs im nivTebsa da sxva detalebs (mag., Cacmuloba), romlebic Seesabameba ama Tu im epoqas, dros.
musika mosmenili nawarmoebebidan arCevs iseTs, romelic, misi azriT, Seesabameba mis mogzaurobas konkretul droSi.
buneba iyenebs ilustraciebs adamianTa saqmianobis, Cacmulobis, cxovrebis wesis Sesaxeb warsulSi da adarebs dRevandelobas; warmoidgens, rogori iqneba garemo momavalSi, Tu tyes gavCexavT (mdinaris daSroba, mewyeri, niaRvari, zvavi).
104
Tema X `cocxali samyaro~
enis funqciebi aRwers cocxali samyaros warmomadgenlebs sxvadasxva niSnis (feri, zoma, xma, ga-
nakuTrebuli niSnebi da sxv.); kiTxulobs da igebs mcire zomis teqstebs, rogorc mxatvruls, ise aramxatvruls, cocxali samyaros warmomadgenlebze; axerxebs informaciis miRebas cocxali samyaros warmomadgenlebze sxvadasxva sainformacio saSualebidan (magaliTad, telegadacema, filmi, sabavSvo enciklope-dia).
maTematika miRebuli informaciis safuZvelze adgens cocxali samyaros warmomadgenlebis monacemTa (zoma, wona, feri, gadaadgileba) cxrils. Aadarebs erTmaneTs am monacemebs metoba-naklebobis mixedviT.
xelovneba icis, romeli Janris nimuSebSia asaxuli cxovelTa samyaro , asaxelebs misTvis cnobil mxatvars, romelic xatavda cocxal samyaros. sxvadasxva xerxiT (mozaika, aplikacia, kolaJi da sxv. ) gamosaxavs cocxali samyaros warmomadgenlebs akeTebs Sesabamis minawerebs.
musika xmis mibaZviT warmoadgens cocxali samyaros misTvis cnobil warmomadgenels da sTavazobs Tanaklaselebs mis gamocnobas.
buneba ajgufebs cocxali samyaros warmomadgenlebs (ZuZumwovrebi, qvewarmavlebi, frinvelebi, mwerebi da a.S.) da asaxelebs da aRwers maT sasicocxlo funqciebs (moZraoba, sunTqva, zrda, gamravleba.
105
Tema XI `Cven erTad varT~
enis funqciebi adekvaturad iyenebs mxolobiTi da mravlobiTi ricxvis formebs, msgavseba-
gansxvavebis gamoxatvisaTvis Sesaferis formebsa da konstruqciebs, warmomavlobis aRmniSvnel enobriv saSualebebs (magaliTad, -el, ur sufiqsebi); aRwers mis irgvliv mcxovreb sxvadasxva erovnebis warmomadgenels sxvadasxva max-asiaTeblis mixedviT; aRwers sxvadasxva erovnebis warmomadgenelTa cxovrebis wessa da romelime cnobil tradicias; asaxelebs misTvis cnobil dResaswaulebs da aRwers maT; adekvaturad iyenebs Cveulebriv da Tavazianobis formebs, SeTavazebis formulebs (xom ar viTamaSoT? ginda CvenTan erTad TamaSi? modi, erTad gavakeToT. . . ).…
maTematika amoicnobs da asaxelebs mTelis naxevar, mesamed da meoTxed nawilebs, mTels Slis nawilebad da nawilebs warmoadgens erT mTelad; adarebs mTelis nawils mTelis naxevars modelze (naxevarze metia, naklebia, tolia); maswavleblis daxmarebiT kiTxulobs saqarTvelos eTnikuri Semadgenlobis amsaxvel diagramas metobisa da naklebobis mixedviT.
sporti SeTavazebis Semdeg xalisiT monawileobs fizikur aqtivobebSi SezRuduli fizikuri unaris mqone , sxva sqesisa da erovnebis ufrosi da umcrosi asakis partniorebTan erTad.
xelovneba xatavs sxvadasxva erovnebis warmomadgenelTa portretebs /kostumebs da maTi tradiciebis / dResaswaulebis amsaxvel scenebs.
musika amoicnobs misTvis cnobil musikalur sakravebs da asaxelebs, Tu romeli erovnebis warmomadgenelTa kuTvnilebaa is; sityvebiT / JReradobiT gamoTqvams varauds, romel ers ekuTvnis esa Tu is simRera.
buneba asaxelebs da saqarTvelos rukaze poulobs sxvadasxva kuTxes; im adgils,sadac Tavad cxovrobs; aRwers regionis geografiul Taviseburebebs da bunebriv pirobebs (magaliTad, mTiania, vakea, zegania da sxv. Zalian civa, Zalian cxela, xSirad wvims da sxv.).
106
Tema XII
`Cemi biblioTeka~
enis funqciebi asaxelebs Tavis biblioTekaSi arsebuli wignebis maxasiaTeblebs (avtori, saTauri,
gamocemis weli, gamomcemloba); asaxelebs sayvarel avtorebs da/an nawarmoebebs da/an personaJebs da gamoxatavs sakuTar damokidebulebas (momwons imitom, rom. . . sainteresoa, radgan. . .); ramdenime sityviT gadmoscems, ras exeba nawarmoebi; avsebs maswavleblis mier Sedgenil mkiTxvelTa baraTs.
maTematika cxrilis saxiT Seadgens sakuTari biblioTekis karTotekas Semdegi monacemebis miTiTebiT (avtori, saxelwodeba, gverdebis raodenoba) da alagebs gamocemis wlis mixedviT; sarCevis mixedviT moZebnis Sesabamis gverds / Tavs / nawils, risTvisac iyenebs win da ukan Tvlas
xelovneba qmnis mcire zomis xelnakeT wignebs wignis yvela maxasiaTeblis gaTvaliswinebiT. buneba icnobs da icavs wignis moxmarebasTan dakavSirebul higienis wesebs;
alagebs TanamimdevrobiT wignis gamocemasTan dakavSirebul etapebs fotoebze / sayrden sityvebze dayrdnobiT (magaliTad, dawera, dabeWdva, ilustrireba, akinZva).
107
Tema XIII
yvavilTa samyaroSi enis funqciebi aRwers da axasiaTebs sxvadasxva yvavils feris, sididis, simaRlis, surnelis mix-
edviT; gamoxatavs sakuTar damokidebulebas, romeli yvavili uyvars da ratom; ayalibebs yvavilTa movlis wesebs; zepirad ambobs leqsebs yvavilebze da kiTxulobs da hyveba mcire zomis moTxrobebsa da zRaprebs yvavilebze; arCevs yvavilebis Taiguls dedis an bebiisaTvis da ganmartavs, ratom SearCia maincdamainc es yvavilebi.
maTematika gamoiTvlis, ra Tanxa daujdeba dedis dabadebis dRisaTvis / rva martisaTvis sxvadasxva yvavilebis (magaliTad titebis, mixakebis, pionebis) Taigulis yidva, Tu icis am yvavilis sacalo fasi da Seaqvs es monacemebi cxrilSi; adgens, romeli ujdeba ufro Zviri / iafi.
sporti asaxelebs gunduri TamaSis dros maswavleblis mier damzadebul qulebis nacval yvavilTa saxelebsa da raodenobas; adekvaturad reagirebs maswavleblis miTiTebaze da tanvarjiSis ileTebis Sesrulebisas akeTebs romelime misTvis nacnobi yvavilis mdgomareobis imitirebas (magaliTad, gaSlili vardi, Tavdaxrili yayaCo).
xelovneba ganmartavs, ras niSnavs naturmorti da xatavs larnakSi Cadebuli yvavilebis naturmorts da miawers Sesabamis dasaxelebas; yvavilebis ornamentebiT aformebs misaloc baraTebs.
musika moiZiebs da mReris simRerebs yvavilebze. buneba akvirdeba yvavilebs sasicocxlo ciklis sxvadasxva stadiaze da Sedegebs
warmoadgens naxatebis an Canawerebis saxiT. aRwers im cvlilebebs, romelTac ganicdis esa Tu is yvavili sasicocxlo ciklis ganmavlobaSi (magaliTad, Tesli-nayofi-Tesli).
108
Tema XIV `dro~
enis funqciebi asaxelebs da marTebulad iyenebs drois sazom erTeulebs (saukune, weliwadi, dRe, saaTi, wuTi, wami); marTebulad iyenebs winadadebaSi formebs: dRisiT, RamiT, diliT, saRamos, wlis win, wlis Semdeg; kiTxulobs da iRebs saTanado informacias drois Sesaxeb maTematikuri amocanebi-dan; igebs informacias informaciis elementaruli wyaroebidan: sacnobaro literatu-ridan, sxva sainformacio saSualebebidan, moTxrobebidan moqmedebis drois Sesax-eb.D
maTematika iyenebs drois erTeulebs (saaTebi da wuTebi) Soris cnobil Tanafardobas da ariTmetikuli moqmedebebis gamoyenebiT poulobs drois intervals.
sporti zomavs sakuTar sportul miRwevebs sirbilSi wamzomis saSualebiT xelovneba qmnis saaTis makets. buneba iyenebs kalendars sakuTari saqmianobis dasagegmad;
akeTebs dRe-RameSi temperaturis cvalebadobis cxrils weliwadis droebis mixedviT.
109
3. Tematuri dagegmva bilingvur swavlebaSi
V-VI klasebi
Temebi: 1. skola
2. msoflio saocrebebi
3. moda
4. dResaswaulebi da
tradiciebi
5. dro da sivrce
6. saintereso ambebi
7. buneba da adamiani
8. mogzauroba
9. dedaqalaqi
10. Cemi gataceba (hobi)
11. sporti
12. Cveni megobrebi
13. sufrasTan
14. sayidlebze
15. miwa, tye, wyali
110
Tema I `skola~
enis funqciebi aRwers skolasa da saskolo oTaxs; gamoxatavs sakuTar damokidebulebas da emociebs skolasTan dakavSirebiT; asaxelebs saskolo oTaxebs /kabinetebs, flobs Sesaferis leqsikas,: (istoriis, qimiis, qarTulis... kabinetebi; minda, rom iyos...) saubrobs Temaze _ Cemi sayvareli sagani da maswavlebeli... adekvaturad gamoiyenebs raodenobiT da ricxviT saxelebs skolis Sesaxeb saubrisas; monawileobs mewyvileebTan dialogSi, saubrobs skolis Sesaxeb saTanado leqsikis gamoyenebiT; wers Txzulebas Temaze, ,,Cemi skola~, `rogori minda iyos Cemi skola’’, ,,Cemi maswavlebeli’’.
maTematika poulobs mocemul erTniSna da orniSna ricxvebis jeradebs iyenebs maT skolis Sesaxeb Sedgenil amocanebSi; adgens amocanebs skolis Temaze, iyenebs asrulebs moqmedebebs tolmniSvnelovan wiladebze; gamoTvlis Tavisi skolis derefnisa da saskolo oTxebis wiladobriv Sefardebas; erTmaneTs ukavSirebs sigrZisa da farTobis erTeulebs; gamoTvlis saskolo oTaxis farTobs da afardebs sxva oTaxis farTobTan; agrovebs monacemebs skolisa d saskolo oTaxis Sesaxeb da warmoadgens diagramiT, romeli ufro didi farTobia.
sporti sxvadasxxva SejibrebaSi monawileobiT CainiSnavs sxvadasxva klasis moswavleTa Sedegebs; monawileobs saskolo laSqrobaSi;
111
aRwers sportul darbazs; sportul moZraobebs usadagebs sxvadasxva gakveTils.
bunebismcodneoba adgens marSruts skolidan saxlamde Sesabamisi dasaxelebebis miweriT; orientirebs nacnob garemoSi maswavleblis miTiTebiT.
xelovneba qmnis sakuTari an saocnebo skolis naxats an makets, warmoadgens da aRwers klasis winaSe; qmnis Tavis namuSevars, asaxelebs stils.
musika asrulebs saskolo Temaze simRerebs; Tavis ganwyobas skolisa da klasis mimarT gadmoscems simReriT an pantomimiT; gaiTamaSebs scenas ,,skolaSi’’, ,,gakveTilze’’; iyenebs musikas pantomimis dros.
112
Tema II `msoflio saocrebebi~
enis funqciebi moswavle SeZlebs msoflio saocrebis Sesabamisi leqsikis dasaxelebas (piramida, dakiduli mavzoleumi...); marTebulad da saWiroebisamebr iyenebs sityvebs (sizustiT, simaRle, sigane, farTobi...); saubrobs msoflio saocrebebis Sesaxeb; kiTxulobs da igebs mcire moculobis informacias msoflio saocrebebze. enciklopediidan, saxelmZRvanelodan... adgens dialogs msoflio saocrebebis Sesaxeb, svams kiTxvebs, Tavadac upasuxebs; amoicnobs suraTze msoflio saocrebebs, asaxelebs. da axasiaTebs maT.
maTematika iyenebs da akavSirebs erTmaneTTan sxvadasxva zomis erTeulebs; gamosaxavs da aRwers sidideTa Soris damokidebulebas msoflio saocrebebis magaliTTa moxmobiT; amoicnobs, aRwers da gamosaxavs geometriul figurebs saocrebebis maketebze/eskizebze; poulobs da adarebs brtyeli figurebis farTobebs; xsnis amocanebs farTobis gamoTvlaze; gamoTvlis piramidis da sxva saocrebebis farTobebs mocemulobebis mixedviT.
sporti asrulebs maswavleblis miTiTebiT sxvadasxva sportul aqtivobebs dabrkolebis gadasalaxavad, raTa miaRwios mis mier SerCeul obieqts. mag: saocrebebisagan erT-erTs.
bunebismcodneoba rukaze daaqvs msoflio saocrebebis geografiuli mdebareoba;
113
adgens am obieqtebis urTierTmimarTebebs; rukis daxmarebiT gansazRvravs warmosaxviTi mogzaurobis marSuts.
istoria (Cveni saqarTvelo)
gansazRvravs da moiZiebs koordinatebis daxmarebiT geografiul obieqtebs rukaze; fotosuraTis daxmarebiT aRwers miTiTebuli obieqts; ganasxvavebs sxvadasxva epoqis arqiteqturis stilebs; axasiaTebs qarTul arqiteqturas.
xelovneba qmnis sibrtyeobriv-dekoratiul kompoziciebs miTiTebul obieqtze. (mag: piramida, dakidebuli baRebi...) naxatis Seqmnisas iyenebs feris gradacias; akvirdeba rogor icvleba obieqtis zoma, forma obieqtis daSorebis mixedviT.
musika saubrobs sxvadasxva xalxis kulturis gansxvavebul niSnebze, Taviseburebebze mosmenil musikas miusadagebs sxvadasxva xalxis kulturas.
114
Tema III `moda~
enis funqciebi asaxelebs tansacmlis, fexsacmlis Sesabamis leqsikas (saukuneSi, grZeli, mokle, Tbili, viwro, maqmaniani, saxelo, yeliani...); aRwers sxvadasxva sezonisa da stilis samoss. axasiaTebs mewyviles samosis da fexsacmlis stilis mixedviT; kiTxulobs da igebs martiv informacias modis siaxleebze sainformacio saSualebebidan, Jurnalebidan; amoicnobs suraTebidan sxvadasxva epoqis damaxasiaTebel stils da wers mokle aRweras, gamoxatavs sakuTar damokidebulebas, romeli stili moswons da ratom?
maTematika mocemuli damokidebulebebisTvis Tvisebrivad aRwers, Tu ra gavlenas axdens erTi sididis cvlileba meoreze, (mag: kostumis sigrZis zrda mis zomaze...); tansacmlis modelirebaze dakvirvebiT uTiTebs paralelur da urTierTgadamkveT xazebze; msjelobs, rogori figurebiT aris agebuli esa Tu is modeli.
sporti srulebs maswavleblis miTiTebebs, iyofian jgufebad samosis stilis mixedviT da asrulebs Sesabamis moqmedebas/imitacias; aRwers sportis sxvadasxva saxeobis samoss.
bunebismcodneoba amoicnobs da ganasxvavebs bunebriv da xelovnur masalas modelze gakvirvebiT; saubrobs bunebaSi narCenebis datovebis Sedegebze; modelis Seqmnisas ganarCevs xelovnur da bunebriv masalas; monawileobs garemos dacviT RonisZiebebSi.
istoria (kultura da religia)
amoicnobs, ganasxvavebs saqarTveloSi mcxovreb xalxTa Cacmulobas; saubrobs dasavlur da aRmosavlur kulturaTa gavlenaze miTiTebuli suraTebis mixedviT; axasiaTebs sxvadasxva epoqisa da saqarTvelos sxvadasxva kuTxis
115
warmomadgenelTa Cacmulobas suraTebis mixedviT; aRwers saqarTveloSi mcxovrebi erebis Cacmulobas suraTebis mixedviT. saubroben, rogor viTardeba moda saukuneebisa da epoqis mixedviT; saubroben Tanamedrove modis Sesaxeb da udareben mas warsuls.
xelovneba qmnis da aRwers modelebs; iyenebs feris gradacias modelis Seqmnisas; gamosaxavs da aRwers adamianis figurebs ZiriTadi proporciebis dacviT; qmnis ornamentebs qsovilze, an kompiuteriT; qmnis literaturuli personaJis gamosaxulebas, SeurCevs mas epoqis Sesabamis samoss da aRwers; waradgens namuSevars klasis winaSe, aRwers da asabuTebs Tavis arCevans.
musika moswavleTa mier SerCeuli modelebis Cvenebas usadagebs Sesaferis musikas; muSaobs sxvebTan erTad warmosaxviTi podiumisaTvis musikis SerCevaze da asabuTebs Tavis arCevans; anawilebs samuSao funqciebsa da movaleobebs; moswavleebi moawyoben podiums, romelzec wardgebian naSromiT, SerCeuli musikaluri foniT da saubroben jgufebis mier warmodgenili modelebisa da musikaluri gaformebis Sesaxeb.
116
Tema IV `dResaswaulebi da tradiciebi~
enis funqciebi asaxelebs erovnul da religiur dResaswaulebs; asaxelebs Tavis da sxva eTnikuri umciresobebis ZiriTad dResaswaulebs da tradiciebs zogadad; saubrisas iyenebs sxvadasxva dResaswaulis aRwerisaTvis Sesaferis leqsikas; asaxelebs TariRebs, iyenebs raodenobiT da rigobiT ricxviT saxelebs; sworad iyenebs terminebs: ,,yvela’’, ,,yoveli’’, ,,zogierTi’’, ,,arcerTi’’... wers misaloci baraTis teqsts. pasuxobs dasmul kiTxvebze; kiTxulobs da igebs informacias dResaswaulebis Sesaxeb; gadmoscems Tavis damokidebulebebs... dResaswaulebTan dakavSirebiT svams kiTxvebs da upasuxebs, iyenebs Sesaferis leqsikas (,,rodisaa?’’, ,,gilocav’’...)
maTematika iyenebs proporciulobasa da Sefasebas kalendarSi dResaswaulisa da samuSao dReeebis Sefardebis gamosaTvlelad; iyenebs drois erTeulebis Sesaxeb Tanafardobebs (mag: gamoTvlis zamTarSi metia dResaswaulebi Tu zafxulSi); sworad iyenebs terminebs ,,yvela’’, ,,yoveli’’, ,,zogierTi’’, ,,arcerTi’’
sporti asrulebs maswavleblis instruqcias da asrulebs im sportul aqtivobas, romelic ama Tu im dResaswauls ukavSirdeba. (mag: Widaoba, koconze xtoma, mklavWidi...); saubrobs sakuTari eTnikuri jgufisaTvis damaxasiaTebel sportul Sejibrebebs sxvadasxva dResaswaulze da aRwers maT.
bunebismcodneoba rukaze aRniSnavs obieqts dResaswaulebis gavrcelebis arealis mixedviT; saubrobs, romeli dResaswauli romel sezonSia da aRwers am dResaswaulebs; saubrobs, ra gavlena SeuZlia iqonios tradiciam, dResaswaulma bune-
117
baze,/garemoze. (mag: naZvis moWris uaryofiTi mxare...) ukavSirebs sxvadasxva tradicias weliwadis dros da xsnis.
istoria (kultura da religia)
aRwers saqarTveloSi mcxovrebi erovnebebis saojaxo Tu religiur dResaswaulebs; mSobliuri kuTxis rukis Sedgenisas aRniSnavs Sesaferis tradicias; aRwers da ajgufebs saqarTveloSi eTnikuri da religiuri umciresobebis dRe-saswaulebsa da tradiciebs; xsnis tradiciis Sinaars; erTi eris tradiciebs adarebs meores; zogadad ganasxvavebs sazogadoebaSi arsebul wesebs saxelmwifo kanonebisagan;
xelovneba warmoadgens naxatiT sxvadasxva dResaswauls; xatavs dResaswaulebisa da Tavisi dabadebis dRis amsaxvel suraTebs da xsnis; amzadebs da aformebs saCuqars, misaloc baraTs, nivTebs, romlebsac ama Tu im dResaswauls an tradicias ukavSirdeba asaxelebs xalxuri Semoqmedebis misTvis cnobil nimuSebs, gamoyofs maTSi kulturuli tradiciis elementebs.
musika asrulebs sxvadasxva dResaswaulisTvis Sesaferis simRerebs (mag: dabadebis dRis, axali wlis, saxelmwifo himns...) himnis mosmenis Semdeg SeuZlia warmoaCinos, rom musika TviTgamoxatvis saSua-lebaa; amoicnobs musikaSi erovnul niSnebs; ganasxvavebs musikalur sakravebs eTnikuri niSnis Sesabamisad.
118
Tema V dro da sivrce
enis funqciebi Sesabamisi konstruqciebis gamoyenebiT ganmartavs drois aRmniSvnel sityvebsa da cnebebs (welTaRricxva, saukune, wami...) iyenebs qronologiur erTeulebs da welTaRricxvis sistemas (Zveli da axali era), mizez-Sedegobrivad akavSirebs istoriul faqtebs Sesabamis epoqebTan garkveul geografiul sivrceSi.
maTematika iyenebs da erTmaneTTan akavSirebs zomisa da wonis erTeuleb; adgens figurebsa da figuris elementebs Soris mimarTebebs.
sporti gansazRvravs cxovrebis jansaRi wesis warmarTvis ganrigs drosa da sivrceSi. sportuli RonisZiebebis dros saubrobs sakuTari miRwevebis Sesaxeb drois garkveul intervalSi.
bunebismcodneoba garemoSi orientireba. (koordinatebis gansazRvra rukaze da realur garemoSi.)
sazogadoebrivi mecnierebi
iyenebs da qmnis informaciis gardaqmnis da gadmocemis saSualebebs ( cxrili, grafika, foto, sqema, Canaxati); istoriul terminebs, movlenebs da faqtebs ganalagebs qronologiurad.
xelovneba moswavles SeuZlia daakavSiros saxviTi da gamoyenebiTi xelovnebis nimuSebi istoriul, religiur da socialur konteqstTan.
musika moswavles SeuZlia ganixilos mosmenili musikaluri nawarmoebebi (rodis daiwera nawarmoebi...); saubrobs ama Tu im sakravis xmis rezonansis Sesaxeb.
119
Tema VI saintereso ambebi
enis funqciebi ganarCevs da aRwers qveynebis, xalxebis warmomadgenlebs, maT yofa-cxovrebas,
wes-Cveulebebs; moipovebs da gadmoscems informacias TemasTan dakavSirebiT.ganarCevs da Sesabamisad iyenebs dros gramatikul konstruqciebs; waikiTxavs da gadmoscems informaciis Semcvel mcire zomis teqstebs enobrivi konstruqciebis sworad gamoyenebiT. gamoxatavs sakuTar damokidebulebas teqstidan saintereso nawilis gamoyofiT; saubrobs, romelia yvelaze saintereso Tavs gadaxdenili ambavi.
maTematika ganarCevs da Sesabamisad iyenebs Tvisebriv da raodenobriv monacemebs informaciis gacvlis procesSi; akeTebs Tvisebriv da raodenobriv monacemTa interpretaciasa da elementarul analizs.
sporti moswavles ganuviTardeba sakuTari Tavisa da sxvebis usafrTxoebis dacvisa da kritikuli situaciidan Tavis daRwevis unari; moipovebs da gadascems informacias sxvadasxva qveyanaSi mniSvnelovani sportuli RonisZiebebis Sesaxeb (olimpiadebi, Sejibrebebi, pirvelobebi, konkursebi...); saubrobs laSqrobisa da sxva mogzaurobis saintereso detalebze.
bunebismcodneoba ecnoba ekologiasTan dakavSirebul Temebs da gamoxatavs sakuTar damokidebulebas. romeli ufro sainteresoa? moswavles SeuZlia garemosdacviTi RonisZiebebis mniSvnelobis dasabuTeba da maTSi aqtiuri monawileobis miReba; yveba kviris saintereso ambavze.
istoria (kultura da gansazRvravs faqtebis adgilmdebareobas, mis geografiul koordinatebs
120
religia) aCvenebs rukaze. xelovneba moswavles SeuZlia daakavSiros xelovnebis nawarmoebis Sinaarsi istoriasTan,
kulturasTan, mocemul informaciasTan; gaiazrebs da gaanalizebs geografiuli arealis gavlenas kulturis warmoSobisa da ganviTarebis perspeqtivaSi; saubrobs nawarmoebis Seqmnis istoriis,an axali masalis Sesaxeb STabeWdilebebze..
musika moswavles esmis da SeuZlia warmoaCinos, rom musika TviTgamoxatvis saSuale-baa; saubrobs msoflio musikalur miRwevebze; saubrobs musikis rolze cxovrebaSi.
121
Tema VII buneba da adamiani
enis funqciebi aRwers bunebis movlenebs Sesabamisi enobrivi konstruqciebis gamoyenebiT. aRwers adamianis garegnobas; gadmoscems bunebis Sesaxeb informacias; ecnoba bunebisa da adamianis urTierTobis Temaze daweril mcire zomis leqsebs, moTxrobebs, yveba maT Sinaarss.
maTematika miRebuli informaciis safuZvelze adgens cocxali samyaros warmomadgenlebis monacemTa (zoma, wona, feri, gadaadgileba) cxrils. adarebs erTmaneTs am monacemebs metoba-naklebobis mixedviT.
sporti laSqrobaSi monawileoba florisa da faunis Seswavlis mizniT. bunebismcodneoba akavSirebs bunebriv movlenebs adamianis xasiaTTan da msjelobs amaze;
SeuZlia garemos dacviTi RonisZiebebis dasabuTeba da maTSi aqtiuri monawileobis miReba; SeuZlia bunebaSi usafrTxo qcevis wesebis dacva.
sazogadoebrivi mecnierebebi
aRwers sacxovrebel areals geografiulad, mis bunebas _ floras, faunas, klimats, ekologiur mdgomareobas; maswavleblis daxmarebiT adarebs erTmaneTs saqarTvelosa da sxva (mezobel, megobar...) qveynebs geografiuli, istoriuli maxasiaTeblebis mixedviT.
xelovneba swavlobs da ganixilavs adamianisa da bunebis urTierTobis Temaze Seqmnil xelovnebis nimuSebs. qmnis sakuTar namuSevars da gamoxatavs Tavis damokidebulebas.
musika SeuZlia bunebis movlenebis Temaze dawerili nawarmoebebis mosmena, gageba da analizi Sinaarsis TvalsazrisiT.
122
Tema VIII
mogzauroba
enis funqciebi SeuZlia gamoxatos sakuTari STabeWdilebebi mogzaurobis, eqskursiebis Sesaxeb; aRwers mniSvnelovan obieqtebs; gadmoscems ama Tu im RirsSesaniSnaobis Sesaxeb miRebul informacias; SeuZlia gadmosces virtualuri mogzaurobis Sedegad miRebuli STabeWdilebebi sakuTari fantaziis gamoyenebiT; werilobiT gadmoscems mogzaurobis STabeWdilebebs; wers dRiurebs, gadmoscems sakuTar STabeWdilebebs; qmnis mcire zomis Txzulebas warmosaxviTi an realuri mogzaurobis Sesaxeb.
maTematika iyenebs da erTmaneTTan akavSirebs zomis sxvadasxva erTeulebs; SeuZlia gansazRvros qveynebs Soris manZili; SeuZlia gansazRvros ama Tu im RirsSesaniSnaobamde manZili;
sporti fizikur aqtivobebSi monawileobis safuZvelze aqvs unari gamoavlinos iseTi sasicocxlod mniSvnelovani unar-Cvevebi, rogoricaa miznis dasaxva, gadawyvetilebis miReba, mizandasaxuli moqmedeba, problemis gadaWra, adamianebTan urTierToba.
bunebismcodneoba icnobs planetebs, SeuZlia gansazRvros cocxali da aracocxali samyaros mTavari maxasiaTeblebi; SeuZlia gansazRvros ama Tu im qveynis florisa da faunis mTavari maxasiaTeblebi, istoriuli RirsSesaniSnaobebi.
sazogadoebrivi mecnierebebi
saubrobs msoflioSi cnobil RirsSesaniSnaobebis geografiul-istoriuli maxasiaTeblebis gaTvaliswinebiT; droSebis mixedviT amoicnobs qveynebs.
xelovneba SeuZlia isaubros muzeumebis, xelovnebis nimuSebis rolze adamianis cxovrebaSi, esTetikur gemovnebis Camoyalibebaze;
123
saubrobs misTvis saintereso materialuri Zeglebis Sesaxeb. musika moswavles SeuZlia ganixilos musikaluri nawarmoebebi, ganasxvavos da
daajgufos musikaluri sakravebi. gadmosces Tavisi STabeWdilebebi mosmenili musikaluri nawarmoebis (kompoziciis) Sesaxeb.
124
Tema IX dedaqalaqi
enis funqciebi moswavle SeZlebs garemos aRwerisaTvis -Si, -ze, -ken, -mde, Soris Tandebulebis gamoyenebas; moswavle SeZlebs sivrceSi orientaciisaTvis zmnizedebis (axlos, Sors, gverdiT, marjvniv, aRmosavleTiT...) gamoyenebas; moswavle SeZlebs sakuTari damokidebulebebis gamoxatvas(momwons imitom, rom... ar momwons...); moswavle SeZlebs TariRebis dasaxelebas; moswavle SeZlebs zedsarTavi saxelebis gamoyenebiT Tbilisis / sakuTari sacxovrebeli adgilis ubnebis aRweras; moswavle SeZlebs teqstis wakiTxvasa da kiTxvebze pasuxis gacemas.
maTematika aRwers rukaze ori an meti punqtis urTierTmdebareobas oTxi mimarTulebis gamoyenebiT (CrdiloeTiT, aRmosavleTiT...); rukaze mocemuli ori obieqtis urTierTmimarTebis dadgenas; koordinatebis (simboloTa wyvilis) gamoyenebiT aRwers dedaqalaqis / an sxva qalaqis mdebareobas da iyenebs am xerxs realur rukaze (obieqtebis moZebna rukaze).
bunebismcodneoba moswavle SeZlebs rukaze gamoarCios is geografiuli obieqtebi (Savi zRva, kavkasioni, kaspiis zRva), romlebic gauadvilebs saqarTvelos adgilmdebareobis gansazRvras; horizontis mxareebis mixedviT daasaxelebs Tbilisis TvalsaCino adgilebs (mTawminda, cirki, zooparki...) da mtkvris sanapiroebze ganlagebul RirsSesaniSnaobebs; Seadgens Tbilisis ruqas da qarTulad miawers obieqtebs saxelebs.
sazogadoebrivi mecnierebebi
asaxelebs TbilisTan / sxva qalaqTan / adgilTan dakavSirebuli istoriuli movlenebis TariRebs, asaxelebs mniSvnelovan istoriul faqtebs; axasiaTebs saqarTvelos istoriis gamorCeul pirovnebebs, romlebic qveynis
125
mmarTvelobaSi monawileobdnen. xelovneba xatavs sxvadasxvagvari monasmebiT da efeqtebiT dedaqalaqis / misi
sacxovrebeli adgilis romelime ubnis peizaJs, gadmoscems ganwyobilebas waradgens namuSevars saprezentaciod da saubrisas iyenebs Sesabamis terminebs; saubrobs sxva namuSevarze, ratom moswons an ar moswons. ilustraciebze dayrdnobiT amoicnobs da asaxelebs Tbilisis / sxva misTvis nacnobi adgilebis xuroTmoZRvrul Zeglebs.
126
Tema X
Cemi gataceba (hobi)
enis funqciebi SeuZlia daasaxelos Tavisi da sxvisi hobi; martivi winadadebebiT aRwers Tavis an sxvis hobis; SeZlebs kiTxvebis dasmas da kiTxvebze pasuxis gacemas sakuTar hobTan dakavSirebiT; mcire dialogis Sedgenas megobris hobisTan dakavSirebiT; saubrobs nacnobTa gatacebebze (,,gogonebs ufro metad itacebT...; ,,biWebis umravlesobas uyvars...; ,,gogoebis umciresobas moswons...; ,,gamonaklisia. . . gataceba) asaxelebs toponimebs, TariRebs (....wlis....../Tve/ daarsda ..... saukuneSi, aSenda ......., .......saukunes ekuTvnis); asrulebs maswavleblis miTiTebebs (imitaciuri laSqroba./ aqedan ......, aqamde...., Seni jeria, daiwye; ...daelode...) qmnis, xatavs naturmorts, peizaJs, portrets, arCevs Sesatyvis ferebs, icavs garemos xatvisas ganlagebas.
akeTebs prezentacias da afasebs, ramdenad SeZlo es. (me momwons ...... ferebi, qmnis naxats, sadac aisaxeba misi hobi).
maTematika moipovebs dasmuli amocanis amosaxsnelad saWiro Tvisebriv da raodenobriv monacemebs; irCevs monacemTa Segrovebis Sesaferis saSualebas (dakvirveba, monacemTa amokreba mocemuli erTobliobidan); ikvlevs mocemuli klasis/skolis ufroklaselebis) moswavleTa gatacebas da adgens garkveul statistikas; akeTebs Tvisebriv da raodenobriv monacemTa interpretacias da elementarul analizs;
127
adarebs monacemTa or erTobliobas (gogonebis hobi, vaJebis hobi) da warmoaCens Tvisebriv da raodenobriv msgavsebasa da gansxvavebas maT Soris gamorCeul monacemebs; ukavSirebs jgufSi monacemTa gvarobas/tips, monacemTa ganmeoradobas, pozicias da Tanmimdevrulobas).
sporti bunebismcodneobis gakveTilze Sedgenili marSrutis mixedviT moawyoben laSqrobas
bunebismcodneoba qmnis laSqrobis marSuts da asaxelebs adgilebs, romlebsac naxavs. adgens gzamkvlevs.
sazogadoebrivi mecnierebebi
saubrobs Temaze ,,Cemi hobia mogzauroba’’; asaxelebs qveynebs, sadac imogzaurebda da asaxelebs am qveynebis RirsSesaniSnaobebs gamoxatavs Tavis damokidebulebas am qveynebisadmi.
xelovneba SeZlebs Suq-Crdilis, ferebis, xazebis, monasmebis gameorebiT Seqmnas naturmorti, peizaJi; SeZlebs garemoze dakvirvebiT obieqtebs Soris kavSirebis dadgenas da maTi Taviseburebebis gadmocemas namuSevarSi; gaacnobierebs samyaros, rogorc mravalferovani grZnobebisa da ideebis wyaros da SeZlebs mis gamosaxvas namuSevarSi; SeZlebs individualuri da jgufuri namuSevrebis wardgenas da sxva sagnebSi miRebuli codnis safuZvelze maT Sefasebas.
musika kvlevis gaTvaliswinebiT moismenen sxvadasxva melodias, gamoicnoben da daasaxeleben Janrebs.
128
Tema XI sporti
enis funqciebi SeZlebs sxvadasxva konstruqciebis gagebasa da gameorebas:
(gaimarjva Cempionatze; damarcxda; aqvs susti aRnagoba... aqvs swavlaSi CamorCena... maRal/dabali- sportuli maCvenebeli, dabinZurebuli garemo, arajansaRi kveba); SeZlebs daasaxelos sportis sxvadasxva saxeobebi da sportis saxeobis warmomadgenlebi (fexburTi-fexburTeli); kiTxulobs mcire zomis teqsts sportis Temaze; gamoxatavs damokidebulebas misTvis cnobil sportis saxeobebze.
maTematika cxrilze dakvirvebiT, romelSic aris msoflio Cempionatis Catarebis TariRebi sportis sxvadasxva saxeobaSi, gamoiangariSebs momavali Cempionatebis TariRebs da asaxelebs, romel wels romel saxeobaSi Catardeba Cempionati.
sporti moswavle ganmartavs, ra uaryofiTi Sedegi moaqvs sust janmrTelobas (susti aRnagoba, swavlaSi CamorCena, dabali sportuli maCveneblebi).
bunebismcodneoba asaxelebs adamianis janmrTelobaze uaryofiTad moqmed faqtorebs (dabinZurebuli garemo, arajansaRi kveba, xmauri).
xelovneba SeZlebs daxatos sivrce perspeqtivis kanonebis gamoyenebiT (wina, Sua da ukana plani, naxevartonebi), Seqmnas mravalfiguriani kompoziciebi; waradgens Tavis namuSevars da xsnis sakuTar arCevansa da Canafiqrs, asaxelebs sakuTar gunds da mis wevrebs.
musika ismens fexburTis CempionatSi gamarjvebuli gundebis qveynebis himns da gamoicnobs maT, Semdeg asaxelebs; qmnis individualurad an jgufTan erTad momavali Cempionatis himns.
istoria SeZlebs istoriuli YTamaSebis da qarTuli TamaSebis dasaxelebas da maT mokle aRweras; moswavle SeZlebs qarTuli TamaSebis istoriis mosmena-gagebas da mokled gadmocemas; SeZlebs yvelaze Zveli da yvelaze axali TamaSebis dasaxelebas.
129
Tema XII Cveni megobrebi
enis funqciebi amuSavebs istoriis gakveTilze moZiebul informacias religiebis gavrcelebis
arealis Sesaxeb; daadgens or sidides Soris damokidebulebas, gadmoscems Sekrebis/gamoklebis Semcveli gamosaxulebebiT; sidideebs Soris damokidebulebebs gamoxatavs cxrilebis meSveobiT. moswavle SeZlebs:
Tavisi da sxvisi megobrebis dasaxelebas, xsnis megobrobis mizezs;
kiTxvebis dasmas da kiTxvebze pasuxis gacemas megobrebTan dakavSirebiT;
kiTxulobs mcire zomis teqsts saqarTvelos megobari xalxebis Sesaxeb; adgens winadadebebs megobari xalxis Taviseburebis Sesaxeb (vmegobrobT imitom, rom.... ,, Cemi megobaria...)
maTematika gamosaxavs da aRwers sidideebs Soris damokidebulebas; aRwers (maT Soris realur viTarebaSi) raime sididis Tanabar cvlilebebs, romelic miiReba mudmivi sididis mimatebiT/gamoklebiT.
bunebismcodneoba moswavles SeuZlia nacnobi bunebrivi garemos magaliTze gansazRvros martivi kvebiTi kavSirebi; ganasxvavebs cxovelebs kvebis niris mixedviT, e.w.megobarTa jgufebi: balaxismWameli, xorcismWameli, nairmWameli, msjelobs adamianis kvebis Taviseburebaze.
xelovneba SeZlebs daakvirdes garemoSi obieqtebs Soris kavSirebs da maTi Taviseburebebis gadmocemas nawarmoebSi; daxatos portretebi, gamosaxos sakuTari Tavi da sxvebi, sxvadasxva maxasiaTebeli niSnebis, detalebis gamoyenebiT realur Tu gamogonil situaciaSi; esaubros megobrebs naxatebiT.
130
musika SeZlebs moisminos da amoicnos kavkasiel xalxTa xalxuri Semoqmedeba; SeZlebs isaubros, Tu ra gaigo ama Tu im xalxis kulturis Sesaxeb misi musikis gacnobiT; asaxelebs misTvis nacnobi nimuSebis stils.
istoria aRwers saqarTveloSi arsebul religiebs; rukaze miuTiTebs da asaxelebs misTvis cnobili religiebis gavrcelebis arealebs Tanamedrove saqarTveloSi.
131
Tema XIII
sufrasTan
enis funqciebi adgens menius _ dRis romel monakveTSi – diliT, SuadRisas, saRamos- sauzmobs, sa-dilobs, vaxSmobs; saubrobs – ra uyvars, ra moswons, TviTon ris momzadeba SeuZlia; adgens recepts sayvareli kerZisas; gamoxatavs sakuTar damokidebulebas sxvadasxva kulturis warmomadgenelTa samza-reuloze, tradiciul sufraze (qcevis wesebi); aRadgens kerZis momzadebis process (jer vTli kartofils, mere vWri...; SemiZlia ga-movacxo puri, vici puris gamocxoba, vici kartofilis Sewva); ganarCevs da axasiaTebs sadResaswaulo da Cveulebriv sufras; saubrobs sufrasTan moqcevis wesebis Sesaxeb
maTematika adgens mimarTebas zomisa da wonis erTeulebis Sesaxeb; igebs maswavleblis instruqcias da akeTebs Canawers mTelis wilad nawilze.
sporti SeuZlia gansazRvros janmrTeloba, rogorc sazogadoebaSi warmatebuli arsebobis erT-erTi sawindari; ganmartavs, ra aris kaloria, alkoholis zemoqmedeba organizmze_ aRwers, rogor aaridon Tavi alkohols; musikis TanxlebiT asrulebs ritmul da cekvis moZraobebs; saubrobs jansaRi kvebis aucileblobaze.
bunebismcodneoba CamoTvlis jansaRi cxovrebis wess, janmrTelobaze dadebiTad da uaryofiTad moqmed faqtorebs_
xelovneba moswavles SeuZlia daakavSiros menius Sinaarsi istoriaTan, kulturasa da religiasTan. qmnis, asaxavs, afasebs Tavisi cxovrebis saintereso-mniSvnelovan moments sufrasTan
132
da cdilobs gadmosces sakuTari grZnobebi da damokidebulebebi; cnobs naxatebs, romlebzec gamosaxulia sufra, saubrobs, ra moswons am naxatze (firosmanis tilo); ecnobian sufris gaformebis xelovnebas.
musika moismens da amoicnobs nawarmoebebis fragmentebs, romelic sufras ukavSirdeba taSiT gadmoscems ritmul naxazs; moswavles SeuZlia mosmenili musikaluri nawarmoebis ganxilva: sufruli, mxiaruli, qalaquri, sacekvao.
133
Tema XIV sayidlebze
enis funqciebi saubrobs sakuTari damokidebulebebis Sesaxeb sayidlebze (tansacmeli, fexsacmeli,
suraTi, wignebi da sxva); swori formiT gamoxatavs sayidlebTan dakavSirebul moqmedebebs samive droSi; sworad iyenebs enobriv konstruqciebs yidvis procesis aRsawerad (minda viyido, minda yidva, vapireb yidvas; vyidulob, ukve viyide). saubrobs produqtze (iafi, Zviri, ra Rirs? ramdeniT Zviri? ramdenjer iafi?)
maTematika adgens realuri viTarebis Sesabamis tolobas, utolobas, gantolebas; ariTmetikuli operaciebis gamoyenebiT teqsturi amocanis amoxsnisas svams kiTxvebs amocanis pirobaSi arsebuli monacemebis Sesavsebad (mag: amocanis piroba: moswavlem 3 fanqarSi 60T. gadaixada, ra RirserTi fanqari? Daklebuli monacemebis Sesavsebad SeiZleba daisvas kiTxva:- samive fanqris fasi tolia?)
sporti warmosaxviTi TamaSi ,,sportis maRaziaSi’’;Aasaxeleben sportul tanisamoss; ganasaxiereben roluri TamaSs; vin ufro swrafad SearCevs sportul samoss Sesabamisi saxeobisTvis.
bunebismcodneoba asaxelebs adamianis janmrTelobaze moqmed faqtorebs _ jansaRi/arajansaRi kveba; arCevs bunebaSi gasvlisTvis Sesabamis tansacmels, aRWurvilobas da sakvebs.
xelovneba saubrobs xelovnebis sxvadasxva dargis calkeuli nimuSis daniSnulebaze _ (dekoraciuli, gamoyenebiTi, religiuri, sainformacio da kulturuli – romli socialuri fenisTvis iyo gankuTvnili xelovnebis nimuSi); qmnian nimuSebs warmosaxviT auqcionze gasatanad.
socialuri mecnierebani
kiTxulobs teqsts pirovnebisa da sxvadasxva socialuri fenis Sesaxeb, vaWrobis rolze saqarTvelos istoriaSi; pasuxobs kiTxvebs werilobiT da zepirad; irCevs warsuli sazogadoebis erT_erT socialur fenas (vaWari) da aRwers am fenis TvalsaCino warmomadgenelis yoveldRiur cxovrebas; amoicnobs sainformacio teqsts amasTan dakavSirebiT da saubrobs masze.
134
Tema XV
miwa, tye, wyali
enis funqciebi aRwers da axasiaTebs miwis, wylis da tyis sasicocxlo mniSvnelobas; asaxelebs/ganmartavs wylis agregatul mdgomareobas (orTqldeba, iyineba, lRveba. zamTarSi, zafxulSi, Semodgomaze); aRwers niadags (Savmiwaniadagi, Tixnari); gamoxatavs sakuTar damokidebulebas garemos, bunebrivi resursebis dacvaze Sesabamisi enobrivi konstruqciebis gamoyenebiT; axasiaTebs tyis saxeobebi (meCxeri, uRrani, wiwvovani, foTlovani, alpur-subalpuri).
maTematika moswavle orientirebs badiT dafarul arealze, koordinatebis gamoyenebiT aRwers mdebareobas da iyenebs am xerxs realur viTarebaSi (rukaze obieqtis moZebna); aRwers rukaze ori an meti punqtis urTierTdamokidebulebas, oTxi mimarTulebis gamoyenebiT (mag: CrdiloeTiT, dasavleTiT…...).
sporti erTmaneTs uxamebs sxvadasxva saxis da siswrafis moZraobebs (rbena, gadaxtoma, Camoxtoma, viwro sayrdenze wonasworobis SenarCuneba, Mmag: samiznemde misasvlelad unda gairbinos da gadaxtes mdinareze, gadakotrialdes mdeloze, gadairbinos tye, gadaiaros sacalfexo wonasworobis dacviT da a.S).
bunebismcodneoba SeuZlia garemosdacviT organizaciebSi saubari; amoicnobs da ajgufebs aRdgenad bunebriv resursebs; aRwers adamianis aqtivobebs da gansazRvravs sakuTar monawileobas bunebrivi resursebis aRdgenis saqmeSi (mag: xeebis dargva).
sazogadoebrivi mecnierebebi
adgens sqematur rukas, avsebs saqarTvelos konturul rukas (reliefis formebi, hidrografiuli obieqtebi), Tan asaxelebs; akavSirebs saqarTvelos geografiul obieqtebs dasaxlebebis tipebiT; fotosuraTis an rukis gamoyenebiT aRwers sxvadasxva teritoriebisTvis peizaJs (mTebi, tyeebi...)
135
xelovneba moswavle akvirdeba garemoSi sagnebs, movlenebs, maT Soris arsebul kavSirebs da asaxavs namuSevarSi; qmnis peizaJs naturidan da mexsierebiT, meti detalebis gamoyenebiT; asaxelebs da aRwers mis mier Seqmnil naxatze gamosaxul reliefs; moswavle monawileobs sxvadasxva saxis RonisZiebebSi. Mmag: garemos dacva, garemos dasufTaveba.
musika amoicnobs mosmenili nawarmoebis fragmentebs da gadmoscems Taviss STabeWdilebas sityvierad da naxatiT.
136
Tavi 3
1. rekomendaciebi bilingvuri gakveTilebis
dagegmvasTan dakavSirebiT
gakveTilis dagegmvisas, upiratesoba unda mieniWos iseT
sistemas, romelSic gamoyenebulia kritikuli azrovnebis principebi.
sxvagvarad rom vTqvaT, gakveTilis TiToeul fazaSi unda daisvas
garkveuli problema. aucilebelia imis damaxsovreba, rom
mecadineobis TiToeul fazaSi saWiroa Sesabamisi meTodisa da
strategiis gamoyeneba. swavlebis strategiisa Tu meTodis
SerCevisas mniSvnelovania gakveTilis miznis gaTvaliswineba.
gakveTilis dagegmvisas, pirvel rigSi, saWiroa gakveTilze
gamokveTili miznebis Sefaseba da am miznebis ganxorcielebis
SesaZleblobis gansazRvra gakveTilisaTvis gamoyofili drois
ganmavlobaSi.
aseve saWiroa gakveTilis TiToeuli fazisaTvis strategiis
SemuSaveba. Tumca, unda gvaxsovdes, rom strategia aris mxolod
saSualeba, romelic gvexmareba dagegmili Sedegebis miRwevaSi.
gakveTilis Semdeg saWiroa miRweuli Sedegebis analizi da
maTi Sesabamisobis dadgena winaswar SemuSavebul miznebTan. es
maswavlebels aZlevs imis saSualebas, rom iswavlos sakuTar
gamocdilebaze da ukeTesad dagegmos yoveli momdevno gakveTili.
137
dagegmvis mimarTulebebi:
1. gakveTilis Tema.
motivacia.
risTvis aris saWiro es gakveTili?
ramdenad aris dakavSirebuli gakveTilis Tema im codnasTan,
romelic sxva gakveTilebze SeiZines?
dakavSirebulia Tu ara gakveTilis Tema momavalSi Sesaswavl
masalasTan?
ramdenad aris gakveTilis Tema dakavSirebuli moswavleTa
pirad gamocdilebasa da maT interesebTan?
rogor moxerxdeba am gakveTilis saSualebiT swavlis swavla
da kritikuli azrovnebis ganviTareba?
ra saxis informacias miiReben moswavleebi am gakveTilis
saSualebiT?
rogor unda moxdes gakveTilis gegmis SemuSaveba imgvarad,
rom gaiRviZos TiToeuli moswavlis personalurma interesma?
ra saxis kiTxvebis dasma moxdeba moswavleTaTvis, rogor
gaarTmeven Tavs axali Temis gagebas, rogor SeZleben axali
informaciis gaanalizebas, ideebis sinTezirebas da a.S.
rogor SeiZleba gakveTilis Temis gamoyeneba imgvarad, rom
ganviTardes kiTxvebis dasmis, analizis, diskusiis
SesaZlebloba?
Temis rogori aspeqtebiT aris SesaZlebeli moswavleTaTvis
Semdgomi kvleviTi muSaobisaTvis xelSewyoba?
rogor moxdeba aRniSnuli gakveTilis saSualebiT meore enis
aTviseba da rogor Camouyalibebs moswavles dadebiT
damokidebulebas meore enis mimarT?
138
ra saxis TanamSromloba iqneba sagnis maswavlebelsa da enis
maswavlebels Soris?
gakveTilis romel etapze da ra mizniT moxdeba mSobliuri
enis da meore enis gamoyeneba?
romeli sityvebis SeTvisebaa aucilebeli meore enidan,
moswavlis leqsikonidan romeli sityvebis aqtivizaciaa
aucilebeli?
swavlebis ra saxis meTodebi da meTodologiuri xerxebi
iqneba gamoyenebuli imisaTvis, rom moswavleSi ganaviTaros
zepiri da werilobiTi saxiT meore enaze azris da grZnobis
gadmocema?
rogor ganxorcieldeba moswavleTa TanamSromloba da maT
mier axalad aTvisebuli leqsikis gamoyeneba?
2. gakveTilis miznebi
yoveli gakveTilisaTvis saWiroa ramdenime miznis win wamoweva:
mizani, romelic dakavSirebulia aTvisebuli masalis SinaarsTan;
mizani, romelic aviTarebs moswavlis kritikul azrovnebas da
misi swavlis SesaZleblobebs;
mizani, romelic aviTarebs meore enis SesaZleblobebs da iZleva
kulturul garemoSi integrirebis saSualebas;
3. winaswar wayenebuli pirobebi
aucilebelia imis Sefaseba, Tu ra unda icodes da SeeZlos
moswavles imisaTvis, rom warmatebiT gaarTvas Tavi axal masalas.
ra winaswari codna gaaCnia moswavles Temis irgvliv?
imisaTvis, rom codna SenarCunebuli da xangrZlivi iyos,
aucilebelia misi SeTviseba ukve nacnob da gasageb konteqstSi,
139
amitom TiToeuli Temis aTvisebamde saWiroa, rom moswavle
flobdes winaswar informacias aRniSnuli Temis Sesaxeb.
gvaZlevs Tu ara moswavleTa niWierebis done, azrovneba da
swavlis unari imis saSualebas, rom maT daZlion maswavlebelTa
mier gakveTilisaTvis SemuSavebuli masala?
ra donezea warmodgenili qarTuli enis codna da bilingvurad
swavlebis mzaoba?
maswavleblisaTvis aucilebelia Seafasos klasSi moswavleTa
mier meore enis codnis done. agreTve aucilebelia imis
damaxsovreba, rom bilingvur meTodebSi mTavar princips
warmoadgens ara gadaTargmna, aramed Sedareba.
140
2. gakveTilebis scenarebi
buneba
I klasi
Tema: frinvelebi da cxovelebi
akademiuri miznebi: SeuZlia cxovelebisa da frinvelebis
garCeva, maTi amocnoba naxatze.
enobrivi miznebi: icis cxovelebisa da frinvelebis
dasaxeleba da ilustraciaze
dayrdnobiT martivi kiTxvebis dasma? ra
cxovelia? ra frinvelia?
leqsika: cxovelebi, frinvelebi, daTvi, ZaRli,
kata, Rori, cxeni, bu, mamali, qaTami,
arwivi...
socialuri miznebi: SeZlebs aqtiur mosmenas, monawileobas.
provocireba: maswavlebels gakveTilze Seaqvs
cxovelebisa da frinvelebis winaswar
gamzadebuli suraTebi / naxatebi, akravs
dafaze.
141
aqtivobebi: 1) moswavleebi mSobliur enaze asaxeleben
naxatze mocemul cxovels an frinvels.
2) calke momzadebuli T sqemiT (qarTul-
somxurad frinvelebi da cxovelebi)
ajgufeben cxovelebisa da frinvelebis
suraTebs.
organizeba 9 wuTi; resursi: naxatebi,
momzadebuli T sqema.
3) sakomunikacio situacia: walkaSi unda
gaxsnan zooparki, Tbilisidan unda
CamoviyvanoT cxovelebi da frinvelebi.
viswavloT saxelebi qarTulad, rom
zooparkis direqtors CamovuTvaloT
sasurveli cxovelebi, frinvelebi.
4) leqsikaze muSaoba:
cxovels / frinvels asaxelebs pedagogi
da aCvenebs Sesabamis naxats:
asaxelebs da bavSvebi aCveneben
naxatebs;
maswavlebeli aCvenebs naxats, bavSvebi
asaxeleben.
O organizeba: 8 wuTi
5) kedelze ganTavsebul sityvebs
(frinvelTa da cxovelTa saxelebi)
142
zemodan amagrebs Sesabamis suraTs da
ekiTxeba qarTulad: ra cxovelia? ra
frinvelia? vinc sworad upasuxebs,
airCevs naxats, Seusabamebs nawers da
svams kiTxvas.
O organizeba: 8 wuTi.
6) bavSvebi muSaoben wyvilebSi. daxataven
sayvarel cxovelsa Tu frinvels, cvlian
erTmaneTSi da adgenen maT qarTul
saxelwodebas, Semdeg akraven TavianT
namuSevrebs, asaxeleben da kiTxuloben:
cxovelia Tu frinveli?
saSinao davaleba: saxelmZRvanelodan amoWran da warwerian
ujraSi Caakran Sesabamisi cxovelisa da
frinvelis naxati.
Sefaseba: moswavleebi Sefasdebian Semdegi
kriteriumebis mixedviT:
1. asaxeleben da ajgufeben cxovelebsa da
frinvelebs;
2. iyeneben naswavl leqsikas;
3. sworad svamen kiTxvas: ra cxovelia? ra
frinvelia?
4. sworad pasuxoben dasmul SekiTxvebs..
143
IV klasi
saxelmZRvanelo: bunebismcodneoba _ n. barnaveli.
Tema: cxovelTa jgufebi
akademiuriMmiznebi: icis da asaxelebs cxovelTa jgufebs.
enobrivi miznebi: iswavlis cxovelTa klasifikaciis
dasaxelebas. (ZuZumwovari, qvewarmavali, amfibia...). am jgufebis
saxelwodebebs da cxovelebs axasiaTebs qmedebebis mixedviT
(cocxali, daxoxavs, dafrinavs, curavs).
socialuri miznebi: monawileoba, daxmarebis
Txovna/aRmoCena, drois limitis dacva M(maswavlebeli
mSobliur enaze uxsnis cxovelTa jgufebs, saxelwodebebs).
aqtivobebi:
aqtivoba 1:
bavSvi gamodis kalaTTan, iRebs cxovelis suraTs, ambobs
dasaxelebas qarTulad; klasifikacias _ jgufs akuTvnebs
mSobliur enaze, moZebnis im jgufs somxur enaze warweril
plakatze, waikiTxaas am sityvis qarTul Sesatyviss da ityvis
144
winadadebas _ lomi aris ZuZumwovari cxoveli... ku aris
qvewarmavali...
dro _ 20 wuTi; O
organizeba _ individualuri;
resursebi _ kalaTSi yria cxovelTa suraTebi; plakati
cxovelTa klasifikaciis dasaxelebebiT somxurad da
qarTulad.
aqtivoba 2:
maswavlebeli aZlevs mSobliur enaze ganmartebebs _
jgufebSi geZlevaT davaleba: daasaxeleT jgufebSi Semavali
cxovelebi qmedebebis mixedviT, visac SeuZlia qarTul enaze
Semdegi saxis winadadebebiT_ lomi aris ZuZumwovari
cxoveli _ is dadis; delfini aris ZuZumwvari cxoveli_ is
dacuravs. Tu moswavles amis Tqma gauWirdeba igives ambobs
mSobliur enaze, mxolod cxovelTa jgufs mainc plakatze va-
kiTxebT qarTulad.
dro: 15 wuTi;
organizeba: jgufebSi.
saSinao davaleba: vaZlevT Sefasebis sqemas (miTiTeba somxu-
rad), romelic unda Seavson. (cxrili iqneba Sesavsebi qarTul
enaze):
145
cxovelebi
,,_”
1. Ddelfini
2. G
3.
,,_”
1. mtredi
2.
3.
Q
qvewarmaval
i
1. K
2. K
3.
,,_”
1. gombeSo
2.
3.
Tevzebi
1. H
2. H
3.
,,_”
1. pepela
2. K
3.
,,_”
1. oboba
2.
3.
,,_”
1. lokokina
2.
3.
Wiebi
1.
2.
3.
Sefaseba: prezentaciebis zepiri Sefaseba. formaluri gakvir-
vebiT da CaniSvniT.
146
V klasi
Tema: sufTa nivTierebebi da narevi nivTierebebi
akademiuri miznebi:
icis, ras niSnavs sufTa nivTiereba,
narevi nivTiereba.
asaxelebs am nivTierebebs Tavisi
yoveldRiuri cxovrebidan. axdens maT
klasifikacias.
cdaze dakvirvebiT asaxelebs
nivTierebis Tvisebebs.
enobrivi mizani: icis da sworad iyenebs leqsikur
erTeulebs: sufTa, narevi, alumini, azoti,
navTobi, wyalbadi...
SeZlebs Semdegi frazebis gamoyenebas:
sufTa nivTierebis Tvisebebi ucvlelia /
Tvisebebi icvleba.
rkina izidavs... ileqeba.
gogirdi ar icvleba.
147
aqtivobebi:
aqtivoba 1: - moswavleebs vanawilebT mcire (4-kacian)
jgufebSi. TiToeul jgufs vaZlevT sxvadasxva
masalisagan damzadebul sxeulebsa da
nivTierebebs: qvas, foTols, marils, Saqars,
fanqars, wyals... vTxovT, cal-calke daalagon
bunebrivi da xelovnuri sxeulebi. maTi
saxelwodebebi Seitanon cxrilSi. gverdiT
Caawebon saTanado suraTi.
dro: 5 wuTi;
resursi: sxeulebi da nivTierebebi; furclebi Sesavsebi
cxrilebiT, suraTebi / naxatebi.
organizeba - jgufuri.
aqtivoba 2: leqsikuri erTeulebis damaxsovreba / game-
oreba. maswavlebeli moswavleebs
warudgens SecdomiT Sevsebul cxrils.
moswavleebi pouloben Secdomebs da
amboben: es ar aris xelovnuri, es
bunebrivia. ase imaxsovreben leqsikur
erTeulebsa da mokle frazebs.
muSaoba mTel klasTan; dro - 10 wuTi; resursi: cxrili,
formati / dafa, markerebi / carci.
148
aqtivoba 3: _ moswavleebs urigdebaT ierarqiuli sqema,
romelSic weren informacias sufTa da
narevi nivTierebebis Sesaxeb.
dro: 10 wuTi; organizeba _ jgufuri; resursi _ sqema, sawer-
kalmebi.
aqtivoba 4: _ saxelmZRvaneloSi miTiTebuli moTxovnebis
mixedviT atareben cdas (maswavleblis
uSualo dakvirvebiT) Dda avseben kiTxvars
(qarTulad).
rogori nivTierebaa gogirdi?
rogori nivTierebaa rkina?
daskvnebs iweren rveulSi qarTul enaze.
dro: 7 wuTi; organizeba _ jgufuri. resursi:
saxelmZRvanelo, cdisaTvis saWiro
xelsawyoebi.
aqtivoba 5: - Tavisi yoveldRiuri cxovrebidan asaxeleben
nivTierebebs. ganasxvaveben bunebrivia Tu
xelovnuri, narevia Tu sufTa da pasuxs
asabuTeben.
dro: 8 wuTi; organizeba: individualuri an wyvilebSi.
saSinao davaleba _ maswavlebeli awerinebs cdis pirobas da
sTxovs Caataron dakvirveba rkinaze, sanTlis
Suqze daakvirdnen mis ferebs minis qilaSi. Caweron
Sedegi.
149
Sefaseba: _ a) Sefasebis cxrilebi:
indikatorebi:
pirobis adekvaturad Sesruleba
dakvirvebis Sedegebis Cawera;
organizebuloba
resursebis ganawileba
TviTSefasebis kiTxvari:
moswavleebi avseben sqemas _ ra vicodi? ra viswavle?
150
maTematika
III klasi
Tema: geometriuli figurebi (ferTa mozaika, Cven vqmniT
kompoziciuri naxazebis silamazes).
saxelmZRvanelo: maTematika _ n. gvilava; e. CiloCava, s. CxeiZe.
akademiuri miznebi:
o amoicnobs naxatze gamosaxul
geometriul figurebs;
o qmnis axal kompozicias;
o gamoTvlis mocemuli figurebis
gverdebis jams;
o gamoTvlis TiToeuli Fferis figure-
bis raodenobas (metoba-nakleboba).
enobrivi miznebi:
o asaxelebs suraTze gamosaxul figu-
rebs;
o aRwers ilustracias ferebisa da fi-
gurebis miTiTebiT da gamoxatavs sa-
kuTar damokidebulebas (momwons / ar
momwons, lamazia / ar aris lamazi);
151
o leqsika da konstruqciebi: ferebiT,
figurebiT, wiTeli metia cisferze /
naklebia, _iT,... gverdi, sigrZe...
socialuri miznebi:
o SeuZlia Seafasos sxvisi da sakuTari
namuSevari;
o aRiaros sxvisi Rirseba;
o hqondes erTobis gancda;
o SeZlos resursebis ganawileba.
aqtivobebi:
aqtivoba 1: wyvilebi unda daukvirdnen saxelmZRvaneloSi
miTiTebul frangi mxatvris pol mondorianis
naxats da gascen pasuxi Semdeg kiTxvebs:
o ra aris gamosaxuli naxatze?
o ra figurebia?
o ramdeni kuTxe aqvs TiToeuls?
o riT hgavs es figurebi erTmaneTs?
o riT gansxvavdebian es figurebi erTma-
neTisgan?
dro: 5 wuTi;
resursi: wigni, gv. 26;
organizeba - muSaoba wyvilebSi.
152
aqtivoba 2. _ moswavleebs isev vTxovT daukvirdnen naxats.
eZlevaT Sesavsebad cxrili, romelSic unda Caweron,
suraTze ferTa raodenoba, ferebis dasaxeleba.
wyvilebi asruleben Semdeg davalebas: asaxeleben figurebis
raodenobas ferebis mixedviT; akeTeben Canawers: cisferi
figurebis raodenoba metia Tu wiTlis?
ramdeniT naklebia Savi feris figura nacrisfer figuraze?
dro: 7 wuTi;
resursebi: saxelmZRvanelo gv. 26.;
organizeba _ muSaoba wyvilebSi.
aqtivoba 3. moswavleebs vurigebT sxvadasxva feris, zomis,
formis figurebs da vTxovT Seadginon msgavsi kompozicia.
dro: 10 wuTi;
resursi: feradi qaRaldebi (figurebi), TeTri furclebi,
webo;
organizeba: jgufuri.
aqtivoba 4. jgufebi cvlian erTmaneTis namuSevrebs da pa-
suxoben kiTxvebs (werilobiT):
o ramdeni figuraa furcelze?
o romeli ferebia gamoyenebuli?
o romeli feris figuraa meti da ramde-
niT?
(kiTxvebi Camowerilia dafaze)
153
aqtivoba 5. jgufebi asruleben davalebas: zomaven mocemul
furcelze yvelaze didi da yvelaze patara oTxkuTxedebis
gverdebis sigrZes da iTvlian TiToeulis sigrZeTa jams.
jgufebi akeTeben prezentacias (TiTo jgufs TiTo wuTi).
dro: 7 wuTi;
resursebi: jgufebis namuSevrebi, furclebi, kalmebi;
organizeba: jgufuri.
aqtivoba 6. amoicnon daviT kakabaZis naxatSi msgavsi figu-
rebi da daiTvalon ramdeni figuraa aseTi.
dro: 3 wuTi;
resursi: saxelmZRvanelo gv. 26;
organizeba: muSaoba jgufebSi.
aqtivoba 7. vurigebT baraTebs, romlebzec wertilebiT mo-
niSnulia oTxkuTxedebi. vTxovT, SeaerTon wertilebi da
miaweron, ramdeni oTxkuTxedia moniSnul baraTze?
dro: 7 wuTi,
resursi: baraTebi, markerebi;
organizeba: individualuri.
154
saSinao davaleba:
Seqmnan naxati sxva geometriuli figurebis gamoyenebiT
da miaweron, ramdeni figura gamoiyenes da ramdeni feri.
Sefaseba: Sefasebisa da TviTSefasebis cxrilebi:
Sefasdeba:
o pirobis adekvaturad gageba da
Sesruleba;
o angariSis unari (raodenobis dadgena _
gamoTvlis figurebis raodenobas
ferebis mixedviT, metoba-naklebobis
sworad gansazRvra);
o Seswavlili leqsikisa da frazebis
adekvaturi gamoyeneba.
o TanamSromlobis unari.
155
III klasi
Tema: I gakveTili _ geometriuli figurebi; II gakveTili _
figuraTa klasifikacia
akademiuri miznebi:
akeTebs figuraTa klasifikacias ferebis, kuTxeebis
raodenobisa da formis mixedviT.
qmnis megobrisTvis saCuqars.
enobrivi miznebi:
asaxelebs ferebis Zireul da warmoqmnil saxelwodebebs.
asaxelebs sasurveli feris saxelwodebas (romelic Tavad
Seqmna saSinao davalebis dros).
aRwers sqemas da iwers daskvnebs.
leqsika: kuTxe, kuTxovani, mrgvali, naxevari, ... + feri.
gamoiyeneba konstruqcia: erTi samkuTxedi Sedgeba 2
samkuTxedisagan....
aqtivobebi
aqtivoba 1
dro _ 3 wuTi
organizeba _ jgufuri
resursi: sqema. moswavleTa
mier damzadebuli figurebi.
moswavleebs vanawilebT
jgufebSi. vurigebT daxazul
formebs da vTxovT, maT mier
damzadebuli figurebi
ferebis mixedviT
gadaanawilon Sesabamis
grafaSi. aqve vTxovT:
156
daasaxelon ferebi,
romelic warmoadgines
grafaSi.
upasuxon: erTi feris
figurebi yvela erTnairi
formisaa?
aqtivoba 2
dro_ 3 wuTi
organizeba _ jgufuri
resursi: sqema, figurebi.
moswavleebs vavalebT
daaxarisxon figurebi maTTvis
darigebul formebSi
miTiTebuli moTxovnebis
mixedviT (figurebi, romelTac
aqvT kuTxeebi da figurebi,
romelTac ara aqvT kuTxeebi).
akeTeben daskvnas: rom
figurebi aris kuTxovani
da mrgvali.
aqtivoba 3
dro _ 5 wuTi
organizeba _ individualuri
vTxovT daukvirdnen figurebs
grafaSi.
kuTxovan figurebs
(romelTac aqvT kuTxe) da
daiTvalon, ramdeni kuTxe
aqvs TiToeul figuras.
157
aqtivoba 4.
dro- 5 wuTi.
organizeba _ individualuri.
resursi _ sqema, rveuli.
maswavlebeli akravs figuraTa
klasifikaciis sqemas,
moswavleebi axasiaTeben da
daskvnas iweren rveulSi.
aqtivoba 5
dro – 7 wuTi
organizeba _ individualuri.
resursi: makrateli, figurebi.
vurigebT winaswar
damzadebul sxvadasxva
figuras. vTxovT gaWran
warmosaxul xazze.
ra miviReT?
naxevari wre. samkuTxedi.
oTxkuTxedi da samkuTxedebi....
aqtivoba 6
dro _ 15 wuTi
organizeba _ jgufuri
vTxovT miRebuli
figurebisagan Seqmnan
kompozicia (daawebon TeTr
furcelze) _ misaloci
baraTi.
aqtivoba 7
dro – 5 wuTi
resursi – xevsuruli winda
organizeba _ individualuri
Semomaqvs erovnuli samosi
(xevsuruli winda) da vTxovT,
CamoTvalon (Camoweron) masze
gamoxatuli figurebi.
saSinao davaleba: saxlSi daukvirdnen sxvadasxva nivTs da
Caiweron romeli figurebisagan Sedgeba.
Sefaseba: Sefasdeba:
o pirobis adekvaturad gageba da Sesruleba;
158
o Seswavlili leqsikisa da frazebis adekvaturi
gamoyeneba.
o originaluroba da SemoqmedebiToba
o jgufuri muSaobis Cvevebi
159
xelovneba
V klasi
Tema: xelovnebis ruka.
saxelmZRvanelo nana kunWulias, maia mexaSiSvilis, nino
miqaberiZis avtorobiT.
akademiuri miznebi: icis da asaxelebs qveynebis saxel-
wodebebs da qveynebis RirsSe-
saniSnav adgilebs.
enobrivi miznebi:
Sesaswavli cnebebi: safrangeTi, saberZneTi, egvipte, Cine-
Ti, avstralia, brazilia, amerikis SeerTebuli Statebi.
Senoba taZari, nageboba, qandakeba.
konstruqciebi: es Senoba mdebareobs saqarTveloSi.
socialuri miznebi: monawileoba, Tanadgomisa da
daxmarebis aRmoCena.
aqtivoba 1. maswavlebeli somxur enaze sTxovs bavSvebs
daasaxelon is qveynebi, romlebic ician da Tu ician, ra
RirSesaniSnaobebia im qveyanaSi. ra RirSesaniSnaobebia maT
sofelSi/qalaqSi?
dro: 5-7 wuTi
160
aqtivoba 2. maswavlebeli yofs bavSvebs jgufebad (4
jgufi) da qarTul enaze aZlevs miTiTebebs: waikiTxeT
testi da dawereT, romel qveyanaSi aris es Senoba?
amisTvis gaqvT 10 wuTi (TiToeul jgufs unawilebs or-
or tests).
jgufebis muSaobis dros maswavlebeli akravs sqemas.
_ safrangeTi
_ (qarTulad)
_ saqarTvelo
_ (qarTulad)
_ saberZneTi
_ (qarTulad)
_ aSS
_ (qarTulad)
_ egvipte
_ (qarTulad)
_ brazilia
_ (qarTulad)
_ CineTi
_ (qarTulad)
_ indoeTi
_ (qarTulad)
prezentatori jer ambobs swor pasuxs, Semdeg gamodis
cxrilTan, poulobs qveynebis dasaxelebas somxur enaze,
161
kiTxulobs qarTul dasaxelebas da Sesabamis grafaSi wers
swor pasuxs.
dro _ 15 wuTi; resursi: saxelmZRvanelo, sqema; or-
ganizeba: jgufuri muSaoba.
aqtivoba 3. maswavlebeli qarTul enaze acnobs davalebis pi-
robas (saWiroebis SemTxvevaSi, ganmartebebs vakeTebT maT
mSobliur enebze): swori pasuxis rigiTi nomeri SemoxazeT,
araswori pasuxis SemTxvevaSi gaasworeT da miuTiTeT swori
varianti (testic, aseve, qarTul enazea).
nimuSi: 1. 1) jvris taZari mdebareobs saqarTveloSi.
2) operis Teatri mdebareobs avstraliaSi.
a) piramidebi mdebareobs safrangeTSi.
b) Tavisuflebis qandakeba mdebareobs niu-iorkSi.
g) CineTis kedeli mdebareobs egvipteSi.
d) qristes qandakeba mdebareobs braziliaSi.
e) parTenonis taZari mdebareobs saqarTveloSi.
v) luvri mdebareobs avstraliaSi.
z) Taj_mahalis taZari mdebareobs indoeTSi.
wyvilebi kiTxuloben erTmaneTis pasuxebs da afaseben
(qarTulad: sworia/arasworia).
dro – 10 wuTi;
resursi _ winaswar dabeWdili testebi araswori
winadadebebiT. O
organizeba _ wyvilebSi.
162
aqtivoba 4. maswavlebeli mSobliur enaze uxsnis
gansxvavebebs taZari- Senoba; nageboba - qandakeba.
maswavlebeli aZlevs sqemas, romlis mixedviTac unda
daajgufon RirsSesaniSnavi adgilebi.
taZari Senoba /
nageboba
qandakeba
jvari
Taj-mahali
parTenoni
luvri
operis Teatri
piramidebi
CineTis
kedeli
qristes qandakeba
Tavisuflebis
qandakeba
SeniSvna – es warwerebi qarTul enaze keTdeba.
keTdeba namuSevrebis prezentacia.
dro: 5 wuTi;
resursi: sqema;
organizeba: jgufuri muSaoba.
saSinao davaleba _ wignSi mocemuli rukis mixedviT ga-
daanawilon RirSesaniSnaobebi qveynebis mixedviT.
Sefaseba: prezentaciebis Sefaseba formaluri
dakvirvebiT da CaniSvniT. TanamSromloba dakvirvebiT da
CaniSvniT.
163
V klasi
Tema: msoflios saocrebebi
saxelmZRvanelo r. metrevelis, b. kudavas avtorobiT ,,Cveni
samSoblos matiane.’’ gv. 64-65 (,,oqros xana’’)
akademiuri miznebi:
ganmartavs, ratom ewoda Tamaris mefobis dros ,,oqros
xana’’;
saubrobs Tamaris epoqaSi agebuli istoriuli Zeglebis
- varZiisa da yinwvisis Sesaxeb (rodis aigo? vin aago?..);
ilustraciebze dayrdnobiT aRwers am Zeglebs.
enobrivi miznebi:
kiTxulobs da igebs mcire zomis informacias oqros
xanis da am epoqis xuroTmoZRvruli Zeglebis Sesaxeb,
saubrobs am teqstze dayrdnobiT.
wers mcire zomis teqsts, iyenebs damokidebulebis
gamomxatvel sityvebs.
leqsika: oqros xana; gamoqvabuli, senaki, freska, gvirabi,
gamokveTes, aaSenes, gaiyvanes, daxates.
enobrivi konstruqciebi: rodis aSenda / aaSenes? rodis
gamokveTes? aSenda / aaSenes .... wels / ... saukuneSi.
164
socialuri miznebi: SeZlebs aqtiur mosmenas, monawileobas,
TanamSromlobas.
aqtivobebi:
aqtivoba 1: minileqcia - ,,oqros xana da qarTuli saocreba’’.
maswavlebeli awvdis informacias mSobliur enaze, asaxelebs
kulturul miRwevebs. ilustraciebis meSveobiT
aTvalsaCinoebs arqiteqturul Zeglebs.
dro: 7 wuTi.
organizeba: muSaoba mTel klasTan.
resursebi: TvalsaCinoeba (suraTebi), saxelmZRvanelo.
aqtivoba 2: vakravT varZiisa da yinwvisis fotoebs warweriT,
vasaxelebT TiToeuls, Semdeg ki moswavleebis daxmarebiT
varCevT Sesaferis suraTebs, vasaxelebT da TiToeuli Zeglis
garSemo vakravT suraTebs: gamoqvabuli, senaki, freska,
gvirabi.
calke areulad aris gakruli sityvebi: gamokveTes,
aaSenes, gaiyvanes, daxates. vasaxelebT da TiToeul naxats
SevusabamebT Sesabamis leqsikur erTeuls vambobT: aaSenes,
amTavreben: taZari. vambobT: taZari, amTavreben: aaSenes.
aqtivoba III. klass vyofT sam jgufad. pirvel jgufs vaZlev
teqsts varZiaze, meores _ yinwvisze, mesames _ ,,oqros xanas’’
165
da naxatebisa da Sesabamisi warwerebis daxmarebiT da
wakiTxulze dayrdnobiT daweron 3-4-winadadebiani teqsti da
warmoadginon.
saSinao davaleba: waikiTxon teqsti ,,oqros xana’’ da kiTxvebze
pasuxi gascen qarTulad. daweron, ra gaiges axali. gamoiyenon
sqema: ra vicodi / ra gavige.
Sefaseba:
Sefasdeba:
pirobis adekvaturad gageba da Sesruleba;
Seswavlili leqsikisa da frazebis
adekvaturi gamoyeneba.
originaluroba da SemoqmedebiToba
jgufuri muSaobis Cvevebi
166
istoria
V klasi
(Cveni saqarTvelo)
Tema: sad mdebareobs da vis emezobleba saqarTvelo?
saxelmZRvanelo: Cveni saqarTvelo, logospresi, 2010 w.
akademiuri (sagnobrivi) mizani:
moswavleebi gansazRvraven saqarTvelosa da misi mezobeli
qveynebis mdebareobas. moswavleebi gaiazreben bunebrivi
zRudeebis mniSvnelobas qveynis sazRvris dadgenaSi.
enobrivi mizani: moswavle kiTxulobs da igebs mcire zomis
teqsts saqarTvelos Sesaxeb. asaxelebs mosazRvre qveynebis
saxelwodebebs qarTulad da axasiaTebs maT. Seiswavlis
mxareTa dasaxelebebsa da sxva leqsikas: sazRvari,
CrdiloeTiT mdebareobs, samxreTidan esazRvreba da sxva.
wers mcire zomis teqsts saqarTvelos Sesaxeb.
nacnobi cnebebi - ruka, mdebareoba, kontinenti, evropa,
azia, kavkasia, zRva, mijna, qedi, zRva, mTa, mdinare,
CrdiloeTi, samxreTi, dasavleTi, aRmosavleTi.
Sesaswavli cnebebi - zRude, sazRvari, teritoria, sabaJo,
xeoba, kldekari, mgzavri, tvirTi.
167
resursebi - maswavlebeli - dafa, carci. msoflios da
saqarTvelos fizikuri rukebi. moswavleebi -
saxelmZRvanelo me-5 klasi (moswavlis wigni), rveuli,
kalmistari. saweri furclebi.
aqtivobebi:
aqtivoba 1
maswavlebeli moswavleebs acnobs gakveTilis Temasa da
mizans, wers dafaze sakvanZo sityvebs: saqarTvelo, mezobeli,
zRude, sazRvari.
maswavlebeli msoflios fizikur rukaze aCvenebs moswavleebs
evropisa da aziis kontinentebs. Semdeg gamoyofs kavkasiis
regions da bolos Semoxazavs saqarTvelos teritorias.
maswavlebeli sTxovs moswavleebs, daakvirdnen
saxelmZRvaneloSi kavkasiis rukas (danarTi №8) da gascen
pasuxebi Semdeg kiTxvebs (sasurvelia qarTul enaze):
1. romeli oTxi qveyana aris saqarTvelos mezobeli? miuTiTe
horizontis mxareebi.
2. romel zRvaze aqvs gasasvleli saqarTvelos? miuTiTe
horizontis mxare.
swori pasuxi maswavleblisTvis:
1. saqarTvelos mezobeli qveynebia:
1.1 CrdiloeTiT - ruseTis federacia;
1.2 aRmosavleTiT - azerbaijani;
168
1.3 samxreTiT - somxeTi da TurqeTi.
2. saqarTvelos dasavleTiT gasasvleli aqvs Sav zRvaze.
maswavlebeli garkveul dros aZlevs moswavleebs
mosafiqreblad. maswavlebeli sTxovs mopasuxes gamovides
dafasTan da pasuxis gacemisas aCvenos rukaze lixis qedi.
Tu moswavle srulad ver gascems SekiTxvas,
SesaZlebelia, maswavlebelma sxva moswavleebi daixmaros.
aqtivoba 1 fasdeba ganmsazRvreli SefasebiT - maswavlebeli
moswavless afasebs qulebiT.
xangrZlivoba: eTmoba 10 wuTi.
aqtivoba 2
maswavlebeli kvlav aCvenebs moswavleebs rukaze jer kavkasiis
regions da Semdeg kavkasiis mTavar qeds. is Seaxsenebs
moswavleebs, rom kavkasiis mTavari qedi gaWimulia
aRmosavleTidan dasavleTisken da yofs kavkasias or
nawilad: CrdiloeT da samxreT kavkasiad.
maswavlebeli sTxovs moswavleebs daakvirdnen rukas
TanmimdevrobiT gansazRvron, romel nawilSi mdebareobs:
• saqarTvelo?
• somxeTi?
• ruseTi?
• azerbaijani?
moswavleebi adgilidan pasuxoben.
169
swori pasuxi maswavleblisTvis: saqarTvelo, somxeTi da
azerbaijani aris samxreT kavkasiaSi, xolo ruseTi moicavs
CrdiloeT kavkasias.
aqtivoba 2 fasdeba Semdegnairad: maswavlebeli akeTebs
komentarebs, iyenebs funqciur frazebs: yoCaR, metad daakvirdi
horizontis mxareebs, pasuxi ar aris srulyofili da a.S.
xangrZlivoba: eTmoba 5 wuTi
aqtivoba 3
maswavlebeli sTxovs moswavleebs daakvirdnen wyaro a-s,
sadac gamosaxulia saqarTvelos teritoriis konturi da
miTiTebulia saqarTvelos teritoriis farTobi. maswavlebeli
ganumartavs cnebas teritoria. mas mohyavs TvalsaCino
analogia skolis teritoriasTan da am gziT ganmartavs
sazRvris cnebas.
am ori cnebis gasaazreblad maswavlebeli sTxovs
moswavleebs, daasaxelon da aRweron sakuTari saxlis an
dasaxlebis sazRvrebi, maTi amosacnobi niSnebi.
moswavleebi adgilidan pasuxoben, xolo maswavlebeli
dafaze wers dasaxelebuli sazRvrebis saxeobebs.
moswavleebma am SekiTxvas SeiZleba sxvadasxvanairad upasuxon.
SesaZlebelia daxaton sakuTari kar-midamo da misi sazRvrebi.
mTavaria, maTi pasuxi iyos argumentirebuli.
aqtivoba 3 fasdeba Semdegnairad: maswavlebeli akeTebs
komentarebs: kargia, dasazustebelia da a. S.
xangrZlivoba: eTmoba 5 wuTi
170
aqtivoba 4
maswavlebeli wina davalebis pasuxebidan, rac dafazea
dawerili, gamoyofs sazRvrebad dasaxelebul bunebriv
zRudeebs, magaliTad: ru, mdinare, mTa/goraki, tyis zoli, xevi
da a.S.
maswavlebeli ganumartavs moswavleebs, rom qveynebs
Soris sazRvrebic xSirad aris sxvadasxva saxis bunebrivi
zRudeebi, magaliTad: mdinare, tba, zRva, mTa, qedi,
uReltexili, kldekari da a.S.
sTxovs moswavleebs waikiTxon wyaro b da daakvirdnen
Sesabamis 1-el da me-2 fotosuraTebs.
Semdeg maswavlebeli sTxovs moswavleebs, dawyvildnen,
jer moZebnon saxelmZRvaneloSi gakveTili ”xevi” da masSi
moTavsebul rukaze darialis xeoba. Semdeg daakvirdnen
saxelmZRvaneloSi saqarTvelos fizikur rukas (danarTi №1),
ipovon darialis xeobis Sesabamisi adgili da rukis meSveobiT
daadginon pasuxebi wyaro b -s qveS mocemuli davalebis a), b),
g) da d) kiTxvebze.
maswavlebeli davalebis Sesasruleblad aZlevs
moswavleebs 5-7 wuTs da Semdeg Tanmimdevrulad TiTo
kiTxvaze pasuxs aceminebs yvelaze adre momzadebul
wyvilebs.
aqtivoba 4 fasdeba Semdegnairad: maswavlebeli akeTebs
komentarebs da iyenebs funqciur frazebs: yoCaR, metad
daakvirdi horizontis mxareebs, pasuxi ar aris srulyofili
da a.S.
xangrZlivoba: - eTmoba 10 wuTi
171
aqtivoba 5
maswavlebeli acnobs moswavleebs, rom saqarTvelos
sazRvris saerTo sigrZe TiTqmis 2000 kilometria da aqedan
yvelaze grZeli monakveTi - 800 kilometrze meti - esazRvreba
ruseTis federacias. imavdrulad maswavlebeli amas aCvenebs
saqarTvelos fizikur rukaze.
Semdeg maswavlebeli sTxovs moswavleebs, rom
individualurad daakvirdnen saxelmZRvaneloSi saqarTvelosa
da kavkasiis fizikur rukebs (Sesabamisad №1 da №8
danarTebs), ipovon da Camoweron saqarTvelos bunebrivi
zRudeebi, romlebzec gadis saqarTvelos sazRvari. maT unda
miuTiTon is mezobeli qveyanac, romelTanc mdebareobs
aRniSnuli zRude.
moswavleebi samuSaos furclebze asruleben.
moswavleTa namuSevrebze aucileblad unda iyos dawerili
maTi gvari da saxeli.
maswavlebeli krebs nawerebs da asworebs gakveTilis
Semdeg. xolo saSinao davalebad aZlevs Semdeg samuSaos:
waikiTxon wyaro b da saqarTvelos fizikuri rukis (danarTi
№1) gansazRvron da Camoweron is adgilebi, sadac maTi azriT
unda iyos sabaJoebi.
aqtivoba 5 fasdeba ganmsazRvreli SefasebiT.
xangrZlivoba: eTmoba 10 wuTi
172
VI klasi
(Zveli msoflio istoria)
Tema - istoriuli (arqeologiuri) periodizacia
akademiuri (sagnobrivi) miznebi: moswavleebi Seiswavlian
istoriuli periodizaciis aRmniSvnel terminebs
(paleoliTi, mezoliTi, neoliTi, eneoliTi,
brinjaos xana, rkinis xana), TiToeuli periodis
dasawyissa da dasasruls.
enobrivi miznebi: Seiswavlian saerTaSoriso terminebis
qarTul Sesatyvisebs (paleoliTi = Zveli qvis
xana, mezoliTi = Sua qvis xana, neoliTi = axali
qvis xana, eneoliTi = spilenZ-qvis xana, anu
spilenZis xana). daadgenen mimarTebas:
aTaswleuli = 1000 weli, aswleuli = 100 weli.
Sesaswavli leqsika: dro, periodi, Zveli, Sua, axali, qva,
spilenZi, brinjao, rkina, saukune, aswleuli,
aTaswleuli.
funqciuri frazebi: iyofa, iwyeba, mTavrdeba, CamoTvaleT /
CamovTvaloT...
socialuri miznebi: aqtiuri mosmena.
173
aqtivobebi:
aqtivoba 1. maswavlebeli dafaze / formatze asaxavs
terminebis saerTo da gansxvavebul nawilebs.
,,Zveli’’ = pale
,,Sua’’ = mezo liTi = ,,qva ‘’
,,axali’’ = neo
,,spilenZi’’ = eneo
imis Sesamowmeblad, daimaxsovres Tu ara axali terminebi,
maswavlebeli ambobs qarTul sityvebs (Zveli, Sua, axali,
spilenZi + qva), moswavleebi daWril muyaoze dawerili
Sesabamisi laTinuri sityvebiT (pale, mezo, neo, eneo + liTi)
adgenen periodebis saxelwodebebs.
dro _ 10 wuTi,
organizeba _ muSaoba mTel jgufTan,
resursebi: muyao laTinuri sityvebiT.
aqtivoba 2. maswavlebeli jgufebs sTavazobs cxrils,
romelSic unda Caweron TiToeuli periodis
gaswvriv dasawyisi da misi xangrZlivoba, e.w.
qronologiuri CarCo.
mag: paleoliTi _ adamianis gaCenidan 12 aTaswleuli (12.000)..
174
dro – 10 wuTi,
organizeba _ jgufuri,
resursi _ cxrilis qseroaslebi.
aqtivoba 3. moswavleebi individualurad kiTxuloben masalas
saxelmZRvanelodan periodebis Sesaxeb.
dro _ 10 wT., organizeba _ individualuri, resursi _
saxelmZRvanelo.
aqtivoba 4. maswavlebeli jgufebSi arigebs cxrilebs.
TiToeuli jgufi avsebs monacemebs qarTulad
erTi periodisaTvis. Semdeg xdeba TiToeuli
jgufis mier am masalis warmodgena.
periodi dro (TariRi) ra mniSvnelovani
movlena ukavSirdeba
am dros
dro _ 15 wuTi;
organizeba _ jgufuri;
resursebi: saxelmZRvanelo, cxrilebi.
saSinao davaleba:
1. gakveTilze Seswavlili sityvebis, terminebisa da
frazebis gamoyenebiT Seadginon periodizaciis amsaxveli
Sedgenili sruli cxrili qarTul enaze.
175
2. moamzadon qarTulad prezentacia TiToeuli periodis
Sesaxeb.
Sefaseba:
Sefasdeba:
Seswavlili terminebisa da frazebis
adekvaturi gamoyeneba;
informaciis klasificireba;
jgufuri muSaobis Cvevebi;
prezentaciis unari.
176
VI klasi
(Cveni saqarTvelo)
Tema: stumarmaspinZloba.
saxelmZRvanelo: Cveni saqarTvelo, logospresi, 2010w.
sagnobrivi standartis Sesabamisi Sedegebi:
o moswavle iyenebs da qmnis informaciis
gadmocemis sxvadasxva saSualebebs (cxrili,
grafiki, foto, sqema, Canaxati);
o moswavle adarebs sxvadasxva sazogadoebebs
maTTvis damaxasiaTebeli niSan-Tvisebebisa da
wesebis mixedviT;
o axasiaTebs saqarTvelos mosaxleobis
kulturaTa msgavseba-gansxvavebebis
gamovlinebebs da ganixilavs Sesabamis
mizezebs.
sagnobrivi miznebi:
moswavle ecnoba stumarmaspinZlobis tradiciebs
saqarTvelos ramdenime kuTxeSi, afxazeTis magaliTze.
moswavle adarebs sakuTar mSobliur kuTxeSi arsebul
stumarmaspinZlobis tradicias saqarTvelos sxva
kuTxeebisas.
177
moswavle informaciis gadmocemis sxvadasxva saSualebis
gamoyenebiT warmoadgens stumarmaspinZlobis tradicias
mSobliur kuTxeSi.
sagnobrivi mizani: moswavleebi gaecnobian stumarmaspinZlobis
tradicias afxazeTSi da saqarTvelos sxva ramdenime kuTxeSi.
Seadareben sakuTari mSobliuri kuTxis tradicias da
Sedarebis safuZvelze ipovian msgavsebebs.
enobrivi mizani: moswavle Seiswavlis saqarTvelos kuTxeebis
qarTul saxelwodebebs, stumris dasaxvedrad gamosayenebel
qarTul frazebs, ganwyobis gamomxatvel sityvebsa da
zedsarTav saxelebs; SeZlebs qarTulad isaubros
stumarTmoyvareobis tradiciis Sesaxeb da Seadarebs sakuTar
erovnulsa da qarTul tradiciebs.
nacnobi cnebebi - saxli, ojaxi, sufra, wesi,
stumari,saqarTvelos kuTxeebis saxelebi.
Sesaswavli cnebebi - maspinZeli, WiSkari, ”stumari RvTisaa”,
pativiscema, uxucesi, saCuqari.
dro - 45 wuTi
resursebi - maswavlebeli - dafa, carci. saqarTvelos
ruka. moswavleebi - saxelmZRvanelo (moswavlis wigni),
rveuli, kalmistari. saweri furclebi.
178
aqtivobebi
aqtivoba 1:
maswavlebeli moswavleebs acnobs gakveTilis Temasa da
mizans, wers dafaze sakvanZo sityvebs: ”stumari RvTisaa”.
maswavlebeli uxsnis moswavleebs, rom saqarTvelo
stumarmaspinZlobiT ganTqmuli qveyanaa. igi eubneba qarTul
enaSi arsebul gamoTqmas, romelic dafazea dawerili da
igives umeorebs mSobliur enaze, an moyavs imave Sinaarsis
moswavleebis mSobliur enaSi damkvidrebuli gamoTqma.
gonebrivi ieriSis meSveobiT moswavleebisgan Seityobs da
dafaze Camowers, Tu ras niSnavs, raSi vlindeba maTTvis es
gamoTqma.
amis Semdeg igi uxsnis stumarmaspinZlobis
saqarTvelosaTvis damaxasiaTebel ZiriTad niSnebs:
o gulTbili miReba da ganwyoba
o pativiscemis gamoxatva
o guluxvoba
o erTnairi pativiscema sruliad ucxo da nacnobi
adamianebisadmi
maswavlebels mohyavs pativiscemis gamoxatvis niSnebi
svaneTsa da xevSi, aseve Tanaswori guluxvobis gamoxatuleba
samegrelosa da aWaraSi.
imavdroulad, maswavlebeli saqarTvelos rukaze aCvenebs
moswavleebs Sesabamis kuTxeebs.
179
bolos maswavlebeli sTxovs moswavleebs, daasaxelon
stumrisadmi pativiscemis gamoxatvis niSnebi, rac maT unaxavT
sakuTar ojaxSi an dasaxlebaSi?
ramdenime moswavlis Tvisobrivad gansxvavebul pasuxs igi
wers dafaze.
aqtivoba 1 fasdeba ganmaviTarebeli komentarebiT.
dro: eTmoba 10 wuTi
aqtivoba 2
maswavlebeli sTxovs moswavleebs individualurad
waikiTxon saxelmZRvaneloSi afxazeTSi stumarmaspinZlobis
aRmweri teqsti.
maswavlebeli sTxovs moswavleebs, waikiTxon cnoba 2
da pasuxi gascen iqve mocemul kiTxvas.
swori pasuxi maswavleblisTvis: b).
Semdeg maswavlebeli sTxovs moswavleebs, gaixsenon wina
aqtivobis dros wakiTxuli teqsti da moifiqron argumenti
Semdeg sakiTxze:
• rogor fiqrobT, ratom iyo gaTvaliswinebuli stumris
wili ojaxuri sadilis an vaxSmis dros?
moswavleebma am SekiTxvas SeiZleba sxvadasxvanairad
upasuxon. mTavaria maTi pasuxi iyos argumentirebuli.
Semdeg maswavlebeli sTxovs moswavleebs
saxelmZRvaneloSi mocemul Semajamebeli 1, 2 da 3 davalebis
Sesrulebas.
swori pasuxi maswavleblisTvis:
sav. 1 g). sav. 2 b).
180
aqtivoba 2 fasdeba ganmsazRvreli SefasebiT.
dro: eTmoba 10 wuTi
aqtivoba 3
maswavlebeli sTxovs moswavleebs wakiTxuli teqstidan
(afxazeTis Sesaxeb) amoiweron iseTi niSan-Tvisebebi, rac maTi
azriT, zustad imeorebs maT saojaxo tradicias.
Semdeg maswavlebeli aerTianebs moswavleebs mcire
jgufebSi (4-5 moswavle) da sTxovs sakuTari individualuri
daskvnebis erToblivi Sejerebis safuZvelze Camoayalibon
mSobliuri mxarisa da afxazuri tradiciis msgavsebebi.
moswavleebi jgufebidan gamoyofen TiTo moswavles,
romlebic warmoadgenen namuSevars da daskvnebs Camoweren
dafaze.
maswavlebeli ajamebs moswavleTa dakvirvebebs. im
SemTxvevaSi, Tu bavSvebs gamorCaT romelime niSandoblivi
msgavsi tradicia, maswavlebeli Seaxsenebs. amis safuZvelze
akeTebs daskvnas, rom saqarTvelos sxvadasxva kuTxeSi
SesaZloa odnav gansxvavdeba stumarmaspinZlobis
gamoxatuleba, magram qveyanaSi am tradicias ZiriTadad
msagvsi, erTnairi safuZvlebi aqvs.
aqtivoba 3 - s fasdeba Semdegnairad: maswavlebeli
akeTebs komentarebs: kargia, dasazustebelia da a. S.
dro: eTmoba 20 wuTi
181
aqtivoba 4
maswavlebeli saSinao davalebad aZlevs Semdeg samuSaos:
werilobiT aRweron mSobliur kuTxeSi, dasaxlebaSi an
ojaxSi arsebuli stumarspinZlobis tradicia, risTvisac
jobs ojaxis wevrebs an sxva ufrosebs gamokiTxon amis
Sesaxeb.
182
danarTi
rekomendebuli funqciuri frazebi sxvadasxva
sagnis maswavleblebisTvis
1. misalmeba da socialuri kontaqti
_ dila mSvidobisa!
_ gamajobaT! rogor brZandebiT?
_ gamarjobaT, bavSvebo! dasxediT!
_ gamajobaT! daviwyoT muSaoba!
_ mogesalmebiT! daikaveT Tqveni adgilebi!
2. moswavlis gamokiTxva, misi gamoZaxebis gziT
_ ... (moswavlis saxeli), modi, geTayva, mogviyevi ... !
_ ... (moswavlis saxeli), gTxov, gamodi dafasTan!
_ ... (moswavlis saxeli), SegiZlia ganmarto / Camoayalibo / daa-
saxelo / dawero / gvaCveno ... ?
_ ... (moswavlis saxeli), gTxov, ganmarte / Camoayalibe / daasax-
ele / CamoTvale / dawere / gvaCvene ... !
3. movaleobebis gadanawileba
_ msurvelebi xom ar arian?
_ mWirdeba damxmare, romelic... .
_ romel Tqvengans surs?
_ aris vinme, vinc mzad iqneboda... ?
_ Tu arc erTs ar surs, maSin gTxov Sen, ... (moswavlis saxeli),
moitane / gaarkvie... !
_ me gavanawileb movaleobebs.
183
_ kargi, ... (moswavlis saxeli), gTxov moitane...! xolo Sen, ...
(moswavlis saxeli), unda gawmindo dafa!
_ Semdeg kviraSi ... (moswavlis saxeli) da ... (moswavlis saxeli)
Seasruleben Semdeg movaleobebs: ...
_ Semdeg kviraSi morigeebi iqnebian ... (moswavlis saxeli) da ...
(moswavlis saxeli).
_ ... (moswavlis saxeli), gTxov, daarige furclebi / gawminde da-
fa / moitane wignebi / daalage klasi / gaaRe fanjara!
_ ... (moswavlis saxeli), Sen iqnebi TamaSis wamyvani / xelmZRva-
neli!
4. gancxadebebi
_ dRes viwyeb axal Temas ... -is Sesaxeb.
_ gakveTilis bolos Catardeba testi / Tavisufal Temaze ... .
_ axla gagacnobT sakontrolo samuSaos Sedegebs.
_ Semdeg gakveTilze muzeumSi mivdivarT eqskursiaze.
_ xval mokle gakveTili iqneba, radganac skolaSi Tojinebis
Teatris speqtakli / sportuli Sejibri / maswavlebelTa kreba
tardeba.
_ momaval kviraSi / Semdeg gakveTilze sakontrolo weraa.
_ paraskevs, 18 saaTze mSobelTa krebaa.
_ yuradReba! gakveTilebis cxrili Seicvala!
_ am gakveTilis Semdeg ... .
5. saSinao davalebebis akreba
_ gadaSaleT Tqveni rveulebi.
_ saSinao davaleba yvelam ukve dawera / Seasrula / gaakeTa /
gaigo / SeZlo dasruleba.
184
6. wina gakveTilis Temis gameoreba
_ gasul / wina gakveTilze Cven vsaubrobdiT / davwereT ... .
_ gavimeoroT mTavari cnebebi!
_ gaixseneT cnebebi, romelic ganvixileT ... !
_ ra darCa TqvenTvis gaugebari wina gakveTilze axsnili
masalidan?
_ gavixsenoT ramdenime faqti / TariRi / cneba / wesi / mizezebi /
warmoqnis mizezebi!
_ daasaxeleT wina gakveTilze naswavli terminebi!
_ CamoayalibeT ...!
_ gadaSaleT wignebi da gaimeoreT ...!
7. axali Temis wardgena
_ am kviraSi ganvagrZob saubars ...-is Sesaxeb.
_ dRes gavecnobiT ... .
_ daviwyoT ... Temis ganxilva / Seswavla.
_ dRes SevavsebT ... -is Sesaxeb Semajamebel cxrils.
_ aseTi problemis gadawyvetas SevecdebiT: ... .
_ Tqven ras fiqrobT, ra aris ... ?
_ dRes wina gakveTilze dawyebul Temis ... Sesaxeb gavagrZelebT
musaobas / saubars.
8. Temis, konkretuli detalebis ganmarteba:
8.1. SekiTxvebi
Txovna, gamoTqvan azri:
_ ras fiqrob am sakiTxze / Temaze / mosazrebaze?
_ ra azri / warmodgena gaqvs am sakiTxze?
_ ras fiqrob ...-ze?
185
_ eTanxmebi am mosazrebas / gamonaTqvams?
_ safuZvlianad geCveneba es Tu ara?
_ Sen ra mosazreba gaqvs?
_ eTanxmebi amas?
_ Sen rogor geCveneba?
SekiTxvebi faqtebis Sesaxeb:
_ romelia udidesi ... ?
_ ra aris umTavresi ... ?
_ rodis daiwyo / dasrulda ... ?
_ sad mdebareobs ... ?
_ ra simaRlisaa... ?
_ romel jgufs miekuTvneba ... ?
_ sad gaemgzavra ... ?
_ ramden xans iarseba ... ?
_ ra iyo ... ?
Txovna, ganmarton:
_ es rogor xdeba?
_ Seni sityvebiT agvixseni!
_ ra aris am moqmedebis mizezebi / Sedegebi?
_ risTvis iqneboda es sasargeblo ... ?
_ ratom moxda ... ?
_ rogor gaxda ... ?
Txovna, daamtkicon:
_ SegiZlia ganmarto amwuTas naTqvami?
_ SegiZlia daamtkico Seni mosazreba / gamonaTqvami?
_ SegiZlia raime dokumentis / avtoritetuli avtoris citireba?
_ es mosazreba safuZvlianad geCveneba?
ras fiqroben danarCenebi?
186
daskvnis gakeTebis Txovna
_ gTxov, miTxari ra aris am TavSi / naSromSi ZiriTadi /
mniSvnelovani?
_ ra iyo am Tavis / naSromis mTavari azri?
_ gTxov, am Tavis / naSromis / Temis Sesaxeb Sesaxeb mokle
Sinaarsi dawere!
_ rogor ggonia, ra iyo umniSvnelovanesi TariRebi / movlenebi /
adgilebi am ... ?
8.2. plakatebis da sxva vizualuri masalis
gamoyeneba
_ plakatze gamosaxulia / naCvenebia ... .
_ dRevandel gakveTilze gamoviyenebT plakats / sqemas / films,
raTa vnaxoT ... .
_ ras adasturebs es eqsperimenti / es savarjiSoebi...?
_ wignSi mocemuli naxatebi / gamosaxulebebi / cxrilebi
gvaZlevs informacias ... .
_ rukaze / wignSi / cxrilSi / koleqciaSi / cxrilSi SegiZliaT
ixiloT ... .
_ ra saintereso faqtebi / movlenebi naxeT am ... ?
8.3. terminologia
_ gavimeoroT aTvisebuli terminebi!
_ amoiwere terminebi teqstidan! ganmarte isini!
_ ipove teqstSi terminis aseTi ganmarteba: ... !
_ es sityva ... TargmanSi niSnavs ... .
_ es termini rveulSi CaviniSnoT!
187
8.4. mniSvnelobis, Targmanis Sesaxeb SekiTxvebi
_ ra aris am sityvis mniSvneloba / cnebis definicia?
_ es cneba Seni sityvebiT ganmarte!
_ rogor iTargmneba es ... enaze?
_ rogor iTqmis es ... enaze?
8.5. kiTxva
_ waikiTxe teqsti wignis ... gverdze!
_ ra aris teqstis mTavari azri / dedaazri?
_ waikiTxe teqsti da dawere gegma / mokle Sinaarsi!
_ ipove teqstSi aseT kiTxvebze pasuxebi: ... !
8.6. Temebis dakavSireba axali Temis axsnis dros
movlenebis Tanmimdevroba
_ pirvel rigSi, ... , Semdeg ... .
_ daviwyoT imiT, rom ... .
_ upirveles yovlisa ... .
_ Tavidan ... .
_ daaxloebiT 2000 wels ... .
_ maSin ... da Semdeg ... .
_ ese igi ... amis Sedegad ... .
_ am drois ganmavlobaSi ... .
_ da bolos ... .
_ dasasrul ... .
movlenebis mniSvneloba:
_ yvelaze mniSvnelovani, rac unda gavigoT, aris ... .
_ mTavari problema is iyo, rom ... .
_ kidev ufro mniSvnelovani is iyo, rom ... .
_ gasaocari is iyo, rom ... .
188
azris gamoTqma:
_ Cemi azriT, ... .
_ me vfiqrob, rom ... .
_ me mimaCnia, rom ... .
_ me vityodi, rom ... .
_ SesaZlebelia, ise iyos, rom ... ?
_ SesaZlebelia, rom ... .
_ me maqvs eWvi, rom ... .
_ me vgrZnob, rom ... .
_ veWvob, rom ... .
_ oficialuri azri aris - ... .
SeTavazeba:
_ me maqvs SemoTavazeba ... .
_ SegviZlia ... .
_ iqneb SegviZlia ... ?
_ erTi xerxi, romlis daxmarebiTac SegviZlia situaciis gaum-
jobeseba, aris ... .
_ ar SegviZlia ... ?
_ iqneb mogvesinja ... .
_ Tqvens adgilze me movsinjavdi ... .
_ adre Cven yovelTvis ... .
_ tradiciuli midgoma aseTia: ... .
_ ase moviqceT: ... .
_ xom ar ajobebda, rom ... ?
raime TemaSi CaRrmaveba:
_ aqve ... .
_ kidev ... .
_ kidev ufro ... .
189
_ aq gviCndeba SekiTxva ... .
_ Tumca, ZiriTadi azri isaa, rom ... .
_ am faqtma SeiZleba aseT sakiTxze dagva-
fiqros: ... .
_ mindoda Tqveni yuradReba kidev erTi aspeqtisTvis /
garemoebisTvis / faqtisTvis / sakiTxisTvis mimeqcia.
_ ara mxolod es, aramed aseT ... .
_ garda imisa, rom ... .
_ aqve davZendi, rom ... .
mizezebis ganmarteba:
_ es im mizezebis gamo moxda: ... .
_ amitomac ... .
_ am mizeziT ... .
_ imasTan dakavSirebiT ... .
_ amis gamo ... .
_ ase ... .
_ amis Sedegad ... .
_ Sesabamisad ... .
_ amgvarad ... .
_ es aris imis mizezi, rom ... .
winaswar gansazRvruli situaciebi, winapirobebi:
Tu ase moxdeba, maSin ... .
roca ase xdeba, Cveulebriv ... .
rogorc ki es moxdeba, SegviZlia davelodoT ... .
Tu rodesme aseTi situaciis mowmeni gaxdebiT, yuradRebiT daak-
virdiT, rom ... .
nu eliT, rom ... , sanam, upirveles yovlisa, ar iqneba ... .
190
analizi:
es aris ...-is magaliTi.
es adasturebs, rom ... .
es gavfiqrebinebs, rom ... .
es SeiZleba niSnavdes, rom ... .
es SeiZleba iyos ... SemTxveva. es amtkicebs, rom ... .
amis interpretireba SeiZleba, rogorc ... .
moswavlis naTqvamis gameoreba:
_ axla Sen ambob, rom ... .
_ sxva sityvebiT vityodi, ... .
_ Tu sworad gagige, gindoda geTqva, rom ... .
_ Seni naTqvamis gameorebiT ... .
_ Sen migaCnia, rom ... .
wina naTqvamSi Sesworebebis Setana:
_ amiT mindoda meTqva, rom ... .
_ amis safuZvelze vfiqrob, rom ... .
_ vcdilob giTxraT, rom ... .
_ imaves vityvi sxva sityvebiT: ... .
roca mimzidvelad gamoiyureba:
_ gamoiyureba ise, TiTqos ... , magram sinamdvileSi ... .
_ erTi SexedviT SesaZloa ase mogeCvenebaT ... , magram, faqtobri-
vad ... .
upiratesoba:
_ me mirCevnia, rom ... .
_ me ufro momwons, roca Tqven ... .
191
eWvis gamoTqma:
_ eg SesaZlebelia, magram ... .
_ eg simarTlea, magram Tu dafiqrebulxar, rom ... .
_ geTanxmebi, magram gaiTvaliswine, rom ... .
_ eg kargi azria, erTaderTi ... .
_ ki, oRond gaxsovdes, rom ... .
_ eg SesaZlebelia, magram Tu gaiTvaliswine is faqti, rom ... .
sakiTxis sxva aspeqtze yuradRebis gadatana:
_ SesaZlebelia, magram ... .
_ ar dagaviwydes, rom ... .
_ rasac Sen ambob, marTalia, Tumca ... .
_ me mainc mgonia, rom ... .
ganmartebis Txovna:
_ SegiZlia ganmarto, rogor ... ?
_ gTxov gangvimarte Seni pasuxi / azri!
_ SegiZlia ganmarto, ratom airCie es pasuxi?
_ gTxov, gaSale Seni pasuxi!
_ es imas niSnavs, Sen fiqrob, rom ... ?
ganzogadeba:
_ saerTod ... .
_ zogadad Tu ganvixileT ... .
_ zogadad saubrisas ... .
_ Cveulebriv ... .
_ rogorc yovelTvis ... .
_ tipobrivia is, rom ... .
192
8.9. codnis Semowmeba da gasameorebeli kiTxvebi
_ yvelaferi gaigeT?
_ SekiTxvebi xom ar gaqvT?
_ ... wakiTxvis / mosmenis / yurebis Semdeg gaugebari xom ar aris
rame?
_ ras niSnavs es termini / cneba / warmodgena?
_ gTxovT, Tqveni sityvebiT gadmosceT!
_ am TavSi / naSromSi / TemaSi romelia sami mTavari nawili?
_ ra iyo amis naklovaneba / gamomwvevi mizezebi / safuZveli?
_ rogori Sedegebi gamoiwvia arCevnebma / skandalma / gamoyofam /
gaerTianebam?
_ rogori gamoxmaureba / Sedegebi mohyva am movlenebs?
9. miTiTebebi samuSaos organizebis Sesaxeb
jgufuri samuSao
_ dRes Cven jgufebSi / wyvilebSi vmuSaobT!
_ daiyaviT patara jgufebad 3-dan 5-mde adamiani jgufSi!
_ danarCens wyvilebSi muSaobiT SevasrulebT!
_ davaleba jgufSi waikiTxeT!
_ dawereT ... , ris Sesaxebac SeTanxmdiT!
_ dainawileT movaleobebi jgufSi!
_ 15 wuTis Semdeg unda moyveT Tqveni samuSaos / miRwevebis Se-
saxeb.
_ jgufidan erTi adamiani gamoyaviT / airCieT jgufSi erTi ada-
miani, romelic Tqvens azrs gagvacnobs da erTi - romelic infor-
macias Caiwers!
193
miTiTebebi jgufSi diskusiis dros
_ pirvel rigSi, daiyaviT jgufebad!
_ pirvel jgufs eqneba Tema ... , meore jgufs eqneba ... da mesame
jgufs eqneba ... .
_ airCieT erTi, vinc ilaparakebs da erTi adamiani, vinc yvela-
fers Caiwers!
_ TiToeulma moswavlem unda moamzados moTxroba Tavisi idee-
bis / faqtebis da maTi CarTviT / maT gaacnos danarCenebi.
_ gTxov, Cvenc gagvacani Seni azri!
_ Sen ra azris xar?
_ Sen rogor fiqrob?
_ mogviyevi!
_ Seadare Seni mosazreba jgufis mosazrebas!
_ isaubre da sakiTxi ganixile Seni jgufis wevrebTan!
_ daasabuTe Seni mosazreba magaliTebis / konkretuli faqtebis
daxmarebiT!
_ roca Tqvens jgufebSi yvelani mzad iqnebiT, mogviyveT, Tu ra
gaakeTeT, Cven yuradRebiT mogismenT.
_ Seni referati / aRmoCena yvelas gagvacani!
_ daakonkrete Seni ideebi!
_ sxvebsac SesTavaze azri gamoTqvan da SekiTxvebi dasvan!
TamaSebi rolebis ganawilebiT
_ dRe rolebSi TamaSi monawileobas miiReben ... .
_ gTxovT, gadiT da derefanSi daicadeT!
_ rolebis CamonaTvali waikiTxeT!
_ TamaSi wamyvani iqneba ... .
_ airCieT da gainawileT rolebi Tqvens jgufSi!
_ mayureblebo, daaxasiaTeT msaxiobebi!
194
individualuri davalebebi
_ amjerad individualurad vmuSaobT!
_ yuradRebiT waikiTxe davaleba!
_ damoukideblad Seavse / Seasrule ... !
_ ipove ... / Seadare ... / daadgine ... / daaskveni ... / gvanaxe ... /
daamtkice, rom ... / ipove ... / Camoayalibe ... / daajgufe ... / aRniSne ...
/ moniSne ... / gamoikvlie ... / demonstrireba gaakeTe ... / aRwere ... !
_ Sens gankargulebaSi 10 wuTia.
_ SeTxze ambavi am sityvebis gamoyenebiT!
_ waSale zedmeti sityvebi!
_ gamoiyene cxrili / ruka / atlasi / sayrdeni sityvebi!
_ ipove / moZebne saxelmZRvaneloSi / ... gverdze / rukaze ... !
_ daajgufe ... warmoSobis / zomis / simaRlis / mniSvnelovnebis
mixedviT!
_ Seadare sididis / farTis mixedviT!
_ mocemuli gegmis mixedviT aRwere ... !
_ Seadgine ... sqema!
_ gaarkvie ... wyoba / funqciebi!
sakontrolo samuSaoebi da gamocdebi
_ airCieT / moniSneT swori pasuxi!
_ gadaxazeT araswori debuleba / sityvebi!
_ teqstis wakiTxvis Semdeg upasuxeT kiTxvebs da SeavseT
tabula!
_ wereT fanqriT / pastiT!
_ am davalebis Sesrulebis dros ar SeiZleba koreqtoris /
leqsikonis / saxelmZRvanelos gamoyeneba.
_ moifiqreT da uwodeT gamosaxulebas saxeli!
_ ganmarteT am sityvaTa mniSvneloba!
195
saSinao davalebebi
_ gadaSaleT dRiurebi da CaiwereT ... !
_ Semdegi kviris ganmavlobaSi dawereT Tema ... Sesaxeb!
_ dawereT moTxrobis / statiis / Tavis gegma!
_ gaxazeT mTavari!
_ saxlSi unda iswavloT ... Tavis mexuTedan meSvide gverdamde.
10. aTvisebuli Temis mokle Sinaarsi
_ dRes Tqven gaigeT ... .
_ dRevandeli Temis umTavresi nawili iyo ... .
_ axla Tamamad SegviZlia ganvacxadoT, rom ... .
_ warmodgena SeviqmeniT ... Sesaxeb.
_ mokled rom vTqvaT, ... .
_ yovelive naTqvamis gaTvaliswinebiT, ... .
_ adre naswavlis gameorebis Sedegad, ... .
11. klasis gakontroleba
_ gTxovT yuradRebas!
_ nu laparakobT!
_ imuSaveT damoukideblad!
_ gTxovT, nu xmaurobT!
_ wynarad isxediT!
_ imuSaveT odnav Cumad!
_ iyaviT yuradRebiT!
_ usafrTxoebis wesebi daicaviT!
_ nu uSli sxvebs!
12. Sefaseba
_ gmadlobT samuSaosTvis!
_ Zalian kargi namuSevaria.
_ dRes kargi Sedegebi gvqonda!
196
_ es Sen / Tqven Zalian kargad / kargad gamogivida / gamogividaT!
_ mSvenieria! brwyinvalea! sakmaod kargia!
_ brwyinvale naSromia!
_ mSvenieri azria!
_ kargi pasuxia!
_ Tqveni naSromebi Sinaarsiani da sainteresoa.
_ yvelaferi SevZeliT, rac gvqonda dagegmili.
_ dRes Tqven kargad imuSaveT!
_ ratom ar aris yvela piroba Sesrulebuli?
_ rogor moxda, rom ar aris ... ?
_ Tqven zedapirulad imuSaveT.
_ ratom ar gadaamowmeT faqtebi?
_ es saerTod ar Seexeba am Temas.
_ ase Tu imuSaveT, Sors ver wavalT.
_ am naSroms azri saerTod ar aqvs.
_ darwmunebuli var ukeT SegeZlo.
_ SemdgomSi meti yuradReba miaqcie ... .
_ Sengan ukeTes / ufro moculobiT pasuxs velodi.
_ unda Seecado da kidev ukeTesi gamova.
_ ise, ara uSavs, magram dagaviwyda dagewera / gagexaza /
gamogeTvala / dagemtkica ... .
13. dasasruli
_ raime SekiTxvebi xom ar gaqvT?
_ yvelaferi gasagebia?
_ Semdeg gakveTilze gavagrZelebT.
_ momeciT dRiurebi, niSnebs CagiwerT!
_ Semdeg gakveTilze moitaneT ... .
_ yvelaze kargi Sedegebi dRes ... hqondaT.
_ gaxsovdeT, rom xval unda wamoiRoT ... !
_ ar dagaviwydeT, rom xval gakveTili 09:45 -ze daiwyeba!
197
14. damSvidobeba
_ momaval Sexvedramde!
_ SevxvdebiT Semdeg gakveTilze!
_ warmatebiT!
_ gmadlobT, dReisTvis sul es aris.
_ Tavisuflebi xarT.
_ gmadlobT yuradRebisTvis.
_ kargad iyaviT, Semdeg Sexvedramde!
198
gamoyenebuli literatura:
zurab baRaSvili, marika oZeli, komunikaciuri kompetenciis ganvi-Tareba (2006).
kolin beikeri, bilingvizmisa da bilingvuri ganaTlebis
safuZvlebi. ,,samoqalaqo integraciisa da
erovnebaTSorisi urTierTobebis centris’’ 2010 wlis
qarTuli versiis gamocema.
bilingvuri ganaTleba, samagido wigni maswavleblebisTvis; Tbilisi,
2009.
kaxa gabunia, enisa da sagnobrivi Sinaarsis integrirebuli swav-
lebis Taviseburebebi bilingvur klasSi; bilingvuri
ganaTleba, # 1, 2010. nino doborjginiZe, maia inasariZe, mosmenisa da zepirmetyvelebis
unaris ganviTareba (2006). maia inasariZe, maia naWyebia, qarTuli enisa da literaturis swav-
lebis Tanamedrove meTodebi; Tbilisi, 2006.
meTodikuri miTiTebani qarTulis, rogorc meore enis swavlebis
procesSi (maswavlebelTa gzamkvlevi); Tbilisi, 2007.
multilingvuri ganaTlebis programis debuleba, 2010, saqarTvelos
ganaTlebisa da mecnierebis saministro.
saqarTvelos erovnuli saswavlo gegmebisa da Sefasebis centri,
erovnuli saswavlo gegma; http://www.ncac.ge/index.php?m=854 Salva tabataZe, maia inasariZe, qeTevan CaCxiani, Wabuki qiria
interkulturuli ganaTlebis praqtikuli
saxelmZRvanelo maswavleblebisTvis; Tbilisi, 2010. Wabuki qiria, maia meliqiZe, leqsikaze muSaobis meTodika meore enis
swavlebisas (2006). nino SaraSeniZe, Secdomebis analizi da maTze muSaoba enis
aTvisebis procesSi; bilingvuri ganaTleba, # 3, 2010. maia inasariZe, nino doborjginiZe, kiTxvis unar-CvevaTa ganviTareba
(2006). maia meliqiZe, Wabuki qiria, qarTuli enis gramatikis swavleba
(2006). marika oZeli, zurab baRaSvili, komunikaciuri kompetenciis ganvi-
Tareba (2006). Tamar jayeli, marine xuciSvili, meore enis swavleba dawyebiT
skolaSi (2006). Tamar jayeli, marine xuciSvili, weris unar-CvevaTa ganviTareba
(2006).
199
English Language Arts, A Curriculum Guide for the Middle Level (Grades 6-9) Saskat-chewan Education
English Language Arts 6-9: A Bibliography for the Middle Level Tibinská, Eva, Teória a prax jazykového vzdelávania v oblasti materinského jazyka na
základných školách na Slovensku. - In: Studia Academica Slovaca. 30. Prednášky XXXVII. letného seminára slovenského jazyka a kultúry. Red. J. Mlacek. Bratislava, Stimul - Centrum informatiky a vzdelávania FF UK 2001, s. 315 - 328.
Tibinská, Eva, Základné zásady didaktiky a metodiky vyučovania slovenčiny ako cudzieho jazyka. In: Studia Academica Slovaca 34. Prednášky XLI. letného seminára slovenského jazyka a kultúry.Ed. J.Mlacek, M. Voj-tech. Bratislava, Stimul - Centrum informatiky a vzdelávania FF UK 2005, s. 165 -173.
Čvrtníčková, D. a kol.: Cieľové požiadavky na hodinách SJaL Metodická príručka prináša nové chápanie problematiky výučby SJaL
Čvrtníčková, D. a kol.: Klasifikácia slohových prác Anotácia: Súbor žiackych slohových prác niektorých žánrov a ich klasifikácia. Dagmar Čtvrtníčková
ŠPECIALIZAČNÉ INOVAČNÉ ŠTÚDIUM,Názov projektu: Inovácia obsahu a metód vyučovania SjaL
Ministerstvo školstva Slovenskej republiky, UČEBNÉ PLÁNY PRE 1. AŽ 9. ROČNÍK ZÁKLADNÝCH ŠKÔL, Schválilo Ministerstvo školstva Slovenskej republiky , 2003
Brasee, E.N. & Capelluti, J. Dissolving boundaries: Toward an integrative curriculum. Columbus,1995
Jacobs, H.H. Mapping the big picture: Integrating curriculum and assessment, Alexandria, 1997
Martinello, M.L. & Cook, G.E. Interdisciplinary inquiry in teaching and learning. New York: Merrill, 1994
200