tööturu Ülevaade 2/2016
TRANSCRIPT
Tööturu Ülevaade 2/2016
Orsolya SoosaarKatri Urke
Tööealine elanikkond ja tööjõus osalemine Taustinfo. Oodatav eluiga ja tervena elada jäänud aastad
Hõive Tööpuudus vs. vakantsidPalk ja tööjõukulud
Taustinfo. Tööjõu maksukiilPalgajaotus
Taustinfo. Miinimumpalk ja palgajaotus (Simona Ferraro, Karsten Staehr, Jaanika Meriküll)Taustinfo. Soolise palgalõhe komponendid (Kaspar Oja)
Tööturu institutsioonid: kollektiivsed palgaläbirääkimised ja palgakasv EestisTööjõu tootlikkus ja ühikukulu
Ülevaate teemad
2
Tööealine elanikkond
3
Rahvastikustatistika on hõive kasvu hindamisel oluline, sest Eesti tööjõu-uuringu hinnanguid laiendatakse tööealiste elanike arvule
Eesti elanike arv kasvas tänu rändesaldole ja korrigeerimisele 0,2%, tööealiste arv kahanes vaid 0,16%
4
2001
2003
2005
2007
2009
2011
2013
2015
-12,000
-10,000
-8,000
-6,000
-4,000
-2,000
0
2,000
4,000rändesaldo loomulik muutus tööealiste arvu muutus
Tööealiste (15–74aastaste) elanike arvu muutus
Allikas: statistikaamet
• Vanuserühmas 15–74 ulatus tööjõus osalemine 70,1%ni ja hõive määr 65,5%ni
• Hõive määr vanuserühmas 20–64 oli 76,1%, Euroopa 2020 eesmärk on 75%
Tööjõus osalemise määra ja tööhõive määra tase lõi 2016. aasta esimeses pooles taas rekordeid
5
1998
2000
2002
2004
2006
2008
2010
2012
2014
2016 I pa
50%
55%
60%
65%
70%
75%tööjõus osalemise määr tööhõive määr
Tööjõus osalemise määr ja tööhõive määr (15–74)
Allikas: statistikaamet
• Vähenes pensioniea ja tervise tõttu mitteaktiivsete arv
• Töövõimereform käivitus juulis 2016, seega ei saanud see veel otsest mõju avaldada
• Tulevikus ootame tervise tõttu mitteaktiivsete elanike arvu edasist vähenemist
Tööjõus osalemise määra muutusesse panustas üle 50aastaste vanuserühm
6
2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 I pa
-1.0
-0.5
0.0
0.5
1.0
1.5
2.0
2.5
3.0
vanusestruktuuri mõju naised, 50–74 naised, 25–49 naised, 15–24 mehed, 50–74 mehed, 25–49 mehed, 15–24 kokku (%)
prot
send
ipun
kti
Panus tööjõus osalemise määra aastasse muutusse vanuse ja soo järgi
Allikad: statistikaamet, Eesti Panga arvutused
• Euroopa Komisjoni näitaja mõõdab ilma oluliste tegevuspiiranguteta elada jäänud aastaid
• Alates 2004 kuni 2015 on tervena elada jäänud aastad naiste puhul kasvanud 2,7, meestel 3,7 aasta võrra
• Paraku alates 2009. aastast nende arv suisa kahanes
Taustinfo. Kas koos oodatava eluea pikenemisega paraneb ka tervis?
7
2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 201540455055606570758085
meeste tervena elada jäänud aastad naiste oodatav eluigameeste oodatav eluiga naiste tervena elada jäänud aastad
Oodatav eluiga sünnimomendil, erinevad näitajad
Allikas: statistikaamet
• WHO metoodika põhineb haiguskoormusel
• See on kasvanud kiiremini kui Euroopa Komisjoni näidik
Taustinfo. Kas koos oodatava eluea pikenemisega paraneb ka tervis?
8
2000 2004 2015 muutus 2000-2015
muutus 2004-2015
Mehed oodatav eluiga 65,86 66,78 73,08 7,2 6,3 WHO
haigestumusega korrigeeritud oodatav eluiga
59,0 65,6 6,5
tegevuspiiranguteta elada jäänud aastad
49,9 53,6 3,7
Naised oodatav eluiga 76,34 78 81,85 5,5 3,8 WHO
haigestumusega korrigeeritud oodatav eluiga
67,0 72,0 5,0
tegevuspiiranguteta elada jäänud aastad
53,4 56,1 2,7
Oodatava eluea näitajad ja nende muutus
Allikad: statistikaamet, OECD
Hõive
9
• Pendelränne suurenes aasta võrdluses 13,5%
• Täistööajale taandatud hõive kahanes palgauuringu järgi
Esimesel poolaastal hõive aastakasv aeglustus, kuid oli siiski kiirem, kui prognoositud
10
2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 I pa
-16%
-12%
-8%
-4%
0%
4%
8%
12%
palgauuring tööjõu liikumise uuring ettevõtlusstatistika maksu- ja tolliamet tööjõu-uuring: hõive Eestis SKP aastane reaalkasv
Joonis 6. Hõive aastakasv eri andmeallikate põhjal ja SKP kasv
Allikad: statistikaamet, maksu- ja tolliamet
Hõive aastakasv eri andmeallikate põhjal ja SKP kasv
• Osaajaga töötajaid on enam noorte ja vanemaealiste hulgas
• Töötunnid töötaja kohta kokku veidi vähenesid, aga teises kvartalis kasvasid aastavõrdluses
Osaajaga töötamine kasvas kiiresti ilmselt tänu vanemaealistele ja noortele, kuid nende osakaal on endiselt ligikaudu 11,5%
11
2002
2004
2006
2008
2010
2012
2014
2016 I pa
-12-10
-8-6-4-20246täisajaga töötajad osaajaga töötajad täis- ja osaajaga töötajad kokku (%)
prot
send
ipun
kti
Hõivatute arvu aastane muutus tööaja järgi
Allikad: statistikaamet, Eesti Panga arvutused
• Töötleva tööstuse lisandväärtus 2016. aasta esimesel poolel ei kasvanud
• Negatiivne panus põlevkivisektoriga seotud alamharudel
Hõive töötlevas tööstuses kahanes pea kõigi andmeallikate järgi
12
2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 I pa
-25%-20%-15%-10%
-5%0%5%
10%15%20%
palgauuring tööjõu liikumise uuring ettevõtlusstatistika tööjõu-uuring: hõive Eestis tegevusala lisandväärtus
Hõive aastakasv töötlevas tööstuses eri andmeallikate põhjal ja tegevusala lisandväärtuse kasv
• Teenindussektori käekäiku toetab sisenõudlus – kasutatav tulu kasvab ja tarbijate kindlustunne on tugev
Hõive erasektori teeninduse tegevusaladel seevastu kasvas pea kõigi andmeallikate järgi
13
2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 I pa
-20%
-15%
-10%
-5%
0%
5%
10%
15%
palgauuring tööjõu liikumise uuring ettevõtlusstatistika tööjõu-uuring: hõive Eestis tegevusala lisandväärtus
Hõive kasv kaubanduse, veonduse ja laonduse, info ja side ning majutuse ja toitlustuse tegevusalal ja lisandväärtuse kasv
Allikas: statistikaamet
• Näitaja on hõive kasvu ootavate ettevõtete ja selle kahanemist ootavate ettevõtete osakaalu erinevus
• Ehitussektori ootused on tublisti paranenud
• Väga täpselt see näitaja hõive muutuseid siiski ei ennusta
Tööandjate ootused hõive arengu suhtes on läinud optimistlikumaks
14
2011
2012
2013
2014
2015
2016
-15
-10
-5
0
5
10
15
20
25
30tööstus kaubandus ehitus teenindus
Hõiveootuste saldo (hooajaliselt tasandatud, kolme kuu libisev keskmine)
Allikad: Euroopa Komisjon, Eesti Panga arvutused
Tööpuudus
15
• Registreeritud töötute arv 2015. aasta teisel poolel kasvas
• Registreeriti rohkem inimesi, kelle töösuhe oli lõppenud
• Aasta viimases kvartalis aga suurenes registreeritud töötusest väljumine tänu töö leidmisele
Töötuse määr oli 2016. aasta I kvartalis 6,5% ja II kvartalis 6,4%
16
2007
2008
2009
2010
2011
2012
2013
2014
2015
2016
0%
4%
8%
12%
16%
20%
registreeritud töötuse määr töötuse määr loomuliku töötuse määr
Tööpuudus
Allikad: statistikaamet, töötukassa, Eesti Pank
• Lühiajaliste töötute arv kasvas nii tööjõu-uuringu kui ka töötukassa andmetel
• Pikaajaliste töötute arvu kasv erines tööjõu-uuringu ja registreeritud töötuse statistika järgi
Pikaajaliste (üle 12 kuu) töötute osakaal esimesel poolaastal kahanes ning oli keskmiselt 27,5%
17
2011
2012
2013
2014
2015
2016
-50%-40%-30%-20%-10%
0%10%20%30%40%
ETU: kuni 6 kuud reg. töötus: kuni 6 kuud ETU: 6 kuud ja kauem reg. töötus: 6 kuud ja kauem
Töötute arvu muutus töötuse kestuse järgi
Sources: töötukassa, statistikaamet
Tööjõukulu ja tootlikkus
18
• Keskmise deklareeritud palga kasv EMTA andmetel ei kiirenenud
• Keskmine brutotunnipalk ja ka tööjõukulu tunnis kasvas aeglasemalt kui brutokuupalk
• 2016. a II kvartalis oli 2 tööpäeva rohkem kui aasta varem, see võis kiirendada keskmise kuupalga kasvu
Keskmise brutokuupalga ja brutotunnipalga tõus 2016. aasta esimesel poolaastal kiirenes
19
2010
2011
2012
2013
2014
2015
2016
-4%
-2%
0%
2%
4%
6%
8%
10%
majanduskasv brutokuupalk reaalne brutopalk brutotunnipalk
Aastane palgatõus ja majanduskasv
Allikas: statistikaamet
• See näitaja mõõdab kogu tööjõukulu muutust tegelikult töötatud tunni kohta
• Avaliku sektori palgakasvu aeglustumist näitab ka deklareeritud palgaväljamakse statistika
Tööjõukulu aastakasv tegelikult töötatud tunni kohta (sh tasu mittetöötatud aja eest) aeglustus avalikus, kuid kiirenes erasektoris
20
2010
2011
2012
2013
2014
2015
2016
-6%-4%-2%0%2%4%6%8%
10%12%
tegevusalad kokku, v.a põllumajandus ärimajandus avalik sektor
Tööjõukulu aastakasv töötunni kohta (tööpäevade arvuga korrigeeritud)
Allikas: statistikaamet
• Tegevusaladest võib välja tuua haldus- ja abitegevuse (18%), kinnisvaraalase tegevuse (16,7%) ning majutuse ja toitlustuse tegevusala (12,6%)
• Mäetööstuses ja energeetikas palgakasv aeglustus
Palgatõus kiirenes esimeses kvartalis välisomanikega ettevõtetes ja teises kvartalis Eesti omanikega eraettevõtetes
21
2010
2011
2012
2013
2014
2015
2016
-6%
-3%
0%
3%
6%
9%
12%
15%
Eesti eraõiguslik isik riik kohalik omavalitsus välismaine eraõiguslik isik
Palgatõus tööandja omaniku järgi
Allikas: statistikaamet
• 2016–2017 kasvab netopalk ligikaudu samas tempos brutopalgaga, sest suuri maksumuudatusi pole
• Tööjõu maksukiil on võrreldes teiste Euroopa riikidega vähem progressiivne ja lastega perede puhul veidi madalam
• Kolmanda lapse toetusel saab olema maksukiilule suur mõju
Taustinfo.Tööjõu maksukiil
22
2001
2003
2005
2007
2009
2011
2013
2015
2017
15
20
25
30
35
40
45
üks täiskasvanu 100% keskmisest palgast, lastetaüks täiskasvanu 100% keskmisest palgast, 2 lastühe palgateenijaga abielupaar 100% keskmisest palgast, 2 lastkahe palgateenijaga abielupaar, üks 100% ja teine 33% keskmisest palgast, 2 lastkahe palgateenijaga abielupaar, üks 100% ja teine 67% keskmisest palgast, 3 last
Tööjõu maksukiil Eestis (%)
Allikad: OECD, Eesti Panga arvutused 2016. ja 2017. aasta kohta
• Miinimumpalk on nüüdseks tõusnud ligikaudu 10% neljal aastal järjest
• Liiga kõrge miinimumpalk võib tööturult välja tõrjuda madala tootlikkusega töötajad
• Kiire miinimumpalga tõus mõjutab ka sellest kõrgemaid palkasid
Ka 2016. aasta esimese 8 kuu jooksul kasvas palk palgajaotuse alumises osas kiiremini kui ülemises
23
I II III IV V VI VII VIII IX X0%
2%
4%
6%
8%
10%
12%2013 2014 2015 2016. a jaanuarist augustini
Keskmise palgaväljamakse kasv detsiilide kaupa
Allikad: maksu- ja tolliamet, Eesti Panga arvutused
• Miinimumpalga tõusu mõju on suurem alumistele protsentiilidele ning väheneb sedamööda, mida lähem see on mediaanpalgale
• Ülekandeefektid palgajaotuse protsentiilides on naiste puhul suuremad kui meeste puhul ning üle 45aastaste palgasaajate puhul suuremad kui alla 45aastaste seas
Taustinfo. Miinimumpalga tõusu mõju palgajaotusele
24
p5 –
p50
p10
– p5
0
p15
– p5
0
p20
– p5
0
p25
– p5
0
p30
– p5
0
p35
– p5
0
p40
– p5
0
p45
– p5
0
p55
– p5
0
p60
– p5
0
p65
– p5
0
p70
– p5
0
p75
– p5
0
p80
– p5
0
p85
– p5
0
p90
– p5
0
p95
– p5
0
-0.2-0.10.00.10.20.30.40.50.60.7
Alampalga 1% tõusu mõju palgajaotuse protsentiilidele, elastsused 95% us-alduspiiridega
Allikas: S. Ferraro, J. Meriküll, K. Staehr. Alampalk ja palgajaotus Eestis, Eesti Panga Toimetised 6/2016
• Eurostati indikaator hõlmab vähemalt 10 töötajaga ettevõtteid ja välja on jäetud riigisektor ja põllumajandus
• Väikefirmades on sooline palgalõhe madalam – omanikutulu?
• Samal ametikohal töötavate naiste ja meeste palgaerinevus suurenes 2014. aastal võrreldes 2010. aastaga
Taustinfo. Palgalõhe püsib 23% juures, Eurostati definitsiooni järgi aga 28,2%
25
2005 2006 2007 2008 2010 2011 2012 2013 2014 20150
5
10
15
20
25
30
palga erinevus sarnastes ametites (pp) töökohtadest tulenev erinevus (pp) palgalõhe (%)
Soolise palgalõhe allikad
Allikad: statistikaamet, Eesti Pank
• 2013. ja 2014. aasta palgafondi on revideeritud allapoole
• 2015. aasta tõus ühtib ettevõtete aastaste andmete kättesaadavuse lõpuga
Tööjõu ühikukulu komponentidest kiirenes 2015. aastal palgafondi kasv
26
2010
2011
2012
2013
2014
2015
2016
-15%-10%
-5%0%5%
10%15%20%25%30%35%
hüvitised töötajatele tegevuse ülejääk ja segatulu ning põhivara kulum
Hüvitised töötajatele ja ettevõtluse tulemi kasv
Allikad: statistikaamet, Eesti Pank
• 2013.–2014. aastal kasvas tööjõu ühikukulu 0,5% aastas
• Selle näitaja järgi suurenes erinevus tööjõukulude ja tootlikkuse kasvu vahel 2015. aastal
• Viitab tasakaalustamatusele majanduses
Reaalse tööjõu ühikukulu kasv kiirenes 2015. aasta alguses järsult
27
2011
2012
2013
2014
2015
2016
-12%
-9%
-6%
-3%
0%
3%
6%
9%
12%
nominaalne tööjõu ühikukulu reaalne tööjõu ühikukulu
Tööjõu ühikulu aastane muutus
Allikas: statistikaamet
• Mittetöötleva tööstuse kasvumäär oli väga kõrge, aga panus tagasihoidlik
• Töötlevas tööstuses on palgafondi osakaal lisandväärtusest võrreldes buumieelse ajaga 12% kõrgem
Reaalse tööjõu ühikukulu kasv oli 2016. aasta esimesel poolel endiselt laiapõhjaline
28
2011
2012
2013
2014
2015
2016
-30%
-20%
-10%
0%
10%
20%
30%
40%
kokku tööstus, v.a töötlev tööstus töötlev tööstus
ehitus erasektori teenused
Reaalse tööjõu ühikukulu kasv
Allikas: statistikaamet
• Hõive ja palga kasv olid ka 2016. aasta alguses vastuolus nõrga majanduskasvuga. Seekord olid selle taga aga suuremad erinevused majandussektorite vahel. Tööstussektoris oli olukord halvem kui teenuste sektoris.
• Kokkuvõttes peegeldus suur tööjõunõudlus korraga kasvavas hõives ja keskmises palgas. Nii õnnestus tööturule meelitada rekordiliselt suur osa tööealistest.
• Tööpuudus jäi samaks, aga pikaajaliste töötute arv kahaneb ja lühiajaliste oma kasvab. Töö leidmise ja töö kaotamise tõenäosus ei ole halvenenud.
• Tööjõukulu kasv 2016. aasta esimesel poolel aasta võrdluses kiirenes. Palgad kasvasid kiiremini erasektoris.
• Statistikaameti revideeritud andmete põhjal kasvas reaalne tööjõu ühikukulu 2013.–2014. aastal vaid 0,5% aastas. Tasakaalustamatused majanduses aga süvenesid järsult 2015. aastast alates.
Kokkuvõte
29