minister shyamkumar in ‘organic manipur’ cinema hall a...

6
c my k c my k c m y k c m y k Bi-lingual daily in Thadou-Kuki & English E-mail: [email protected] / Website: www.eimitimes.in / WhatsApp: 8787620091 RNI No. MANBIL/2012/49972 Rs. 5/- Lha khat : Rs 150/- Inform to Transform I m p h a l , Vahchanni (Wednesday), TOLBOL ( January) 10, 2018 • Vol. V • Issue 1319 Eimi Times Adv. Sub-Centers: • First Choice Computer, Tuibuong Bazar, Ccpur • TVS Tollen, Ccpur • AG Computer, Kangpokpi • Full Moon Computer, Sapormeina • Ngailut Computer, Saikul. Gas News Page 4 January 7, 2018 nia 5.5 magnitude a hat ling kiho nung’a Ukhrul district Lunghar kho a leikhikeh umdoh Jan 9 I-League match: Jawaharlal Nehru Stadium Coimbatore a NEROCA in Chennai City FC 0-0 a kidraw tolhonna NEROCA in point 15 neiya table athumna lota Ccpur hotel a khamnathei opium a kiveiho khut'a Dk. 12.9 lakh val kiman B. Lalboi Gangte Ccpur, Jan 9 (ET): Tuni jinglam nidan 11:45 in Rakesh Balwal, IPS, Superintendent of Police, Churachandpur, in District sung'a police panlahna jeh'a khamnathei'a sumkol- veiho akon sum amatdoh'u chungchang'a office chamber a thusoh lakhom akimupin ahi. Chule, District Police in Opium (kaani) toh sum kikhut khel tonading umdi tithu guh akijah dungjuiyin, Lunkhomang Khongsai, Additional SP (Law & Order) Churachandpur vetsuina noiya SI. James Vaiphei le SI. Thanglenmang Paite, tenin achesa January 5, 2018, nikhon Old Bazaar a hotel khat alonkhom got laitah in ginmo umtah pasal khat gari neo'a ajam mang gotlai aman tang uvin ahi. Hiche, amatpa'u thudoh aneijou uvin ama akiphongdoh in hotel sung'a Opium le sum kikhut lheh toding akihou laitah'u ahi tihet ahi phat'in ana-dallut peiyuvin, Thangkholet Haokip S/o (L) Ngulkhosei of S. Canaan Veng le ajinu Lhaikhohat Haokip, chule kaani neinu Chingsuankim Ngaihte (of T. Mimjang) akon Lhaikhohat in kaani Kg. 13 to kikhel dinga Chingsuankim Ngaihte khut'a pehding sum Rs. 12,99,000, aman'un ahi. (Page 3 a banjom ding) Lamlen akisemphat louleh election a pan lahlou ding’a Upper Subansiri mihon kilolna nei Maharaja Gambhir Singh thi kum 184 lhinna kimang; CM in mun thupi khat’a sem ding’a sei Minister Shyamkumar in ‘Organic Manipur’ brand hondohna nei; fertilizer panglouva lou bol mihon brand min’a lousoh ajoh thei dia sei Imphal, Jan 9(ET): Horticulture and Soil Conservation Minister Thounaojam Shyamkumar in ‘Organic Manipur’ kiti brand hondohna aneiyin, gamsung’a loubolmi ho lousoh hi hiche brand min a kijoh ding ahi, tin aseiyin ahi. Kangla Park mun’a Minister Shyamkumar in thuso miho akimupi na’a chun Organic Manipur 2018 calendar jong hondohna aneiyin, Centre in lou jaolouva loubol miho hi scheme chom chom noiya kithopina apeh ahi’in, ‘Organic Manipur’ kiti brand min’a lousoh ho kijoh ding ahijeh’a lou/har pang louva loubol ho alungkham lou diuvin aseiyin ahi. Har (vermicompost) ho hi chemical fertiliser ho khel’a man ding’in Minister pa in aseiyin, tahsa atohkhah thei dan thu aseiyin chule loubol miho ding’a vermicompost sem nading’a department in loan peh nading’a bank hotoh kihouna anei ahi, tinjong aseiye. K Debadutta Sharma, Project Officer, MOMA in ahoulimna’a kum masapen ‘a organic cultivation hi gam leiset 5,000 hectare ‘a kibol ahi’in, hiche lah’a 2,000 hectare hi chang- man lei bolna’a kimang’a chule adang hohi thing, ai- eng, komla, lengthei, malcha chule champra lei bolna’a kimang ahi, tin aseiye. Tukum ‘a gamsung in C2 certificate (organic certification) amuding ahi’in, hiche hi kum thum kijom’a organic cultivation ibolteng leh kimu ahi, ati. Certificate inei neiya kon ‘Organic Manipur’ kkiti brand min’a lousoh ho kijoh theiding ahi, tin aseiyin ahi. Gamsung miho hin dan kikhel dopsang nading’a Sanjenthong mun’a Horticulture and Soil Conservation Minister Th Shyamkumar in kum masa November 20 nikho’a ‘Organic Outlet’ hondohna jong anei ahi’in, North East India ‘a MOMA noiya organic thil kijohna outlet masapen ahi. Mission Organic Chain Development for North East Region (MOCD- NER) noiya Organic Outlet kihong ahi. Kin-gon ‘a L. Radhakishore Singh, MLA Oinam A/C leh chairman, Manipur Pollution Control Board (MPCB), Khadi and Village Industries Board (KVIB) chule Parul Mehta, Junior Marketing Officer, Union Ministry of Agriculture and Farmers Welfare, India government jong apang in ahi. Cinema Hall a National anthem lha tei tei angaipoi: Supreme Court New Delhi, Jan 9: Cinema Hall a National Anthem lha ding hi tei tei (mandatory) ahipoi tin Supreme Court in Tuesday ni chun phondohna anei in ahi. Centre in guideline akisem kahse'a Cinema Hall ho'a National Anthem lha ding hi mandatory hisah lou ding ti'a asei tolhon'a SC in hiche thupeh hi ahin sodoh ahi. SC in aseidan in government hin inter- ministerial committe khat asemdoh'a hiche committee hin national anthem kilha ding dan chungchang'a guideline thah khat ahinsemdoh ding ahi ati. Amavang hiche thu'a thulhuhna hi Centre in asemding ahi tin SC in aseiyin ahi. January nisim 8 nikho'a chu Centre in guideline thah semdohna ding'a lha gup phat ana thum ahi. Hetthei khat chu national anthem kilha teng le din le dinlou ding thu'a hi hatah'a kiboina ana um'a tibukimlou ho jeng jong ana kidinsahna thilsoh jong ana soh ahi. PM Modi in Imphal a Indian Science Congress hongdoh ding Imphal, Jan 9 (ET): Prime Minister Narendra Modi in Indian Science Congress Imphal khopi’a hondohna aneiding ahi, tin Governor Dr Najma Heptulla in Raj Bhavan mun’a Tuesday nikho’a thuso miho akimupi na’a aseiyin ahi. Civil Aviation Ministry in Delhi-Imphal direct fligt service apat ding’a ngehna kinei ahi’in, Air India in January nisim 2 ‘a kon mipi dei dungjuiya Delhi-Imphal direct flight service apat ahitai, tin Governor in aseiyin chule tu dinmun ‘a hi Sunday leh Tuesday nileh lenna ni lengding ahi, ati. Sangai Festival ‘a Civil Aviation Minister in phondohna ananei ahi’in, Delhi-Imphal direct flight ‘a hi nidan 2 leh keh bou phat kisulut ahi, ati. March nisim 16-20 sung’a Imphal khopi’a umding Indian Science Congress (ISC) hi Prime Minister Narendra Modi in hondohna aneiding ahi, tin Dr Najma Heptullah in aseiyin chule ISC toh kisaina kanei na hi sot ‘a kon ahitai, ati. Scientist hetthei um tamtah Manipur gam’a biodiversity ve ding leh research work bol ding’a hungding ahi’in, Congress ‘a hi Nobel laureate hojong pang ding’a tahsan ahi, ati. Union Culture Ministry in UNESCO in 2013 kum’a asan peh Sankritan hi art phatah ‘a agel ahi’in, hiche thu’a houlimna jong umding ahi, tin aseibe in ahi. Loktak lake jong akisuhtheng ‘a ahileh skating, boat race, para sailing chule adang dang bolna thei hiding ahi, tin aseiyin chule DoNER ministry in avetsui ding’a temna aneiyin ahi. Meghalaya, Jan 9: Ziro-Daporijo highway lamlen aphatcha akisem loujeh in Upper Subansiri district mihon Monday nikhon lunghan vetsahna anei uvin, lamlen akisem phat masangse’a election process ho’a pan kila louding ahi, tin asei uvin ahi. Ziro (lower Subansiri) ‘a kon Daporijo (Upper Subansiri) lamlen adeh’a Bopi leh Tai kiah lamlen aphatlou jeh in lunghanna vetsahna in Monday nikhon rally abol uvin, Tagin Cultural Society (TCS) lamkaina in achelha in, Galo Welfare Society, Nyishi Elite society, sumkol vei ho chule mipi in atosot in ahi. Lamlen akisem louleh vote pehlou ding’in kilol lhahna anei uvin chule phase-wise ‘a kiphinna bol ding’in jong asei uvin ahi. Rally ‘a tehse upa ho, retired officer, politician leh sumkol vei mihon houlimna anei uvin, lamlen kisem phat loujeh’a alunglhai louna thu asei uvin ahi. Lamlen akisem louleh Upper Subansiri hi mun dang toh kijot to nathei hilou ding ahitai, tin asei uvin ahi. District chom chom panna in joint action committee jong kiphinna lamkai ding’in asemdoh uvin ahi. Mizoram aum Myanmar gam miho a in-lam uva kilenom talou Aizawl, January 9(ET): Ningkum (2017) November lhasung'a thingnoi le Myanmar sepai ho hatah'a ana kikapto jeh'a hung jamdoh'a Mizoram a khopem Myanmarese national 1440 vel agamsung'uva aki nungle nom tapo'uve tin official thulhut khat in aseiye. Hetthei khat chu November nisim 25 nikho'a chu Myanmar mi 1,600 vel chin state a kon hungjamdoh'uva Lawngtlai district, Mizoram a ana khopem'u ahi. Assam Rifles in aseidan in Myanmar Army official hon Chin State a AA ho kiselna mun jouse asuhset jou'u chun Mizoram a khopem ho ana kisung sol in ahinlah mi 1,440 vel a inlam'u akinung le nom tapouvin ahi. A inlam kinungle nomlou ho hin Myanmar sepaiho le Arakan Army (AA) thingnoi ho kikah'a phulou helouva kikaptona hung kipan kit ding ham ti'a akichat'u ahi. Thulhut in aseidan in khopem ho lah'a phabep hin Lawngtlai district sung'a In jong akisahgot'u ahi'n, amavang district administration in ana kham'a relief camp joh'a akoi'u ahi. NSCN-K thingnoi hidia ginmo umtah khat kiman Guwahati, Jan 9 (ET): Gamkai sung in Republic Day lopnadia kigonna aneilai uva galguh-bol thingnoi kiloina chom chom hon state sung boina asem jingu kimaitopi nadin state a security forces hon jong, hiche thingnoi ho kimaitopi'a gamsung cham-lungmon um nading le venna din kigonanna phatah aneiyun ahi. Tuni (Tuesday) nikho chun Army le Police kithokhomna'a joint operation abolnauva Charaideo district akon chun NSCN-K cadre hidia ginmona sangtah um khat amandoh uvin ahi. Assam apat Mon district lam hin jon a gamsung'a ahunglut go've ti thulhut akimu to lhon chun hilai gamkai dung security forces hon kholna neiyin operation abol uvin ahi. Hiche operation kibolna'a Army team in thingnoi hidia ginmo umtah Nambang Konyak kiti pachu Nimonagarh Line akon ana mandoh uvin ahi. Tuhin mat'a umpa chu, Mathurapur Police in interrogation thudohna aneiyun ahi. Thulhut in aseina'a, interrpgation akibol tolhon'a NSCN-K hitei din aseiye. Amapa akon chun .32 pistol, achang, mobile phone khat leh document phasah amatdoh-tha'uvin ahi. Amahin hilai area mun dung'a kai-don na jat chom chom aboljing ahi dinjong akiseiyin ahi. Lhohnatna nei mikhat chapang puimang ding'a ginmo ahijeh'a mipin hatah a anavo Imphal, Jan 9(ET): Tuni jingkahlam nidan 10 vel chun Laipham Khunou, Imphal West District sung'a mipi in alung bukimlou khat chapang puimang ding'a aginmo jeh'un ana volih dehchet uvin ahi. Police team in thilsona mun chu ana dellut in pasal pa chu ana puidoh'uvin ahinlah thudoh aneijou'u chun alung bukimlou ahidan ahin hedoh in ahi. Mit'a mu hon aseidan un Thounaojam Germa, (38) chu numei chapang phabep kichepna In khat'a lut'a chapang khat puimang ding agot jeh'a mipi in avoh'u ahi. Germa hi Chingmeirong, Mamang Leikai a cheng Thounaojam odhumangol singh chapa ahi. Thuso mihon Chingmeirong Mamang leikai'a kholchilna aneina'uva chun Germa kitipa hi alung bukimlou ahidan ahin kholdoh'uvin ahi. A invel'a chenghon aseidan un Germa hi alungbukimlou ahivang a chapang ho toh kichem jing ahi ati'uvin ahi. Lamphel Police OC in thuso miho heng'a aseidan in Thounaojam Germa chu anu le apa in document jouse le alhoh boi jeh'a akijen nalekha ho ahin pohdoh dungjuiyin akilhadoh tai ati. Imphal, Jan 9 (ET): Chief Minister N. Biren Singh in Langthabal mun’a um Maharaja Gambhir Singh Samadhi hi thusim ‘a ding’a mun thupi khat’a kisem ding ahi, tin Langthabal mun’a Maharaja Gambhir Singh thi kum 184 lhinni kiman na kin-gon ‘a aseiyin ahi. Kin-gon hi State Archaeology, Department of Art and Culture, Government of Manipur in agon ahi’in, Chief guest ‘a pang Chief Minister in ahoulimna’a Samadhi sung’a Museum jong kisemdoh ding, hiche hi tukhang ‘a khangthah hon Seven Years Devastation (1819-1826) kum’a pu-pa te kipeh doh na ho ahetthei nadiu ahi, ati. Mopohna nei Minister chule Art and Culture Department official hon International Firm ahilouleh hetthei umtah Consultant hotoh amun semhoi nading’a kihouna anei diuvin temna aneiyin, nara Singh leh herachandra status jong Samadhi mun’a atuh diuvin temna aneibe in ahi. Samadhi semna ding’a department in historian leh subject expert hotoh kihoutohna anei uva Blue Print chule Detailed Project Report (DPR) asem diuvin Chief Minister in department thuhilna ape in, DPR hi Planning Department khut’a apehdoh diuvin aseiyin ahi. Sum ngaichat be ahileh NEC ahilouleh NLCPR heng’a sei ding ahi, ati. Gam ngailutna aumlou leh (Page 3 a banjom ding) Jiribam PS Commando team in mi-kipuimang huhdoh Imphal, Jan 9 (ET): Tuni (Tuesday) nidan 12.20 pm apat 4.30 pm geichun New Kaiphundai, Old Kaipundai, chule Vangaichungpao kho munho'a OC Jiribam PS, makaina a Commando team hon search operation ana bol uvin ahi. Hiche'a chun, mi-puimang (kinappers) mi 3 ho adel uvin, Langom village kom gammanglah'a ahen'u amipuimang uchu ahin lhadoh uvin ahi. Chutia commando team ho amudoh phat'uva hiche dankal a natong mipuimang hochu gammanglang a ana jamdoh uvin hinla, ami-hen'ule apuimang uchu dam-le-bit in huhdoh in aumin, tuhin Jiribam Police henga aumtan ahi. NPF le Manipur State Unit kihoukhom toh lhon'a PM Modi kom'a memorandum khat pelut di Imphal, Jan 9 (ET): Naga Peoples' Front ( NPF) le akhailhah Manipur State Unit (MSU) in kihoukhom na ananei utoh lhon'a kihoulhahna anei dungjui uvin gamsung'a Naga ho deidan leh alungtup ho kithopina apeh ding'in Prime Minister Narendra Modi heng'a memorandum khat pehlut ding'in kinoptona ananei uvin ahi. Chule kihoukhom na sung'a chun gamsung political lampang'a khantou naho velvet najong ananei uvin ahi. Hiche toh lhon chun NPF in Nagate lungtup ho molso nading'a pan hatah'a kilajing ding ahi ti'a kitepna anei naban'a mipite vetup jing ahinading in kipehdohna avel'in aneikit uvin ahi. Chule Indo-Naga peace talk a jong NPF injong jochan'a mipite lung deibang kithulhahna aum theina ding'a pan hatah'a kila jing ding ahi tinjong anseiye. Hiche naban'a boina leh kinahna jouse hi kihoutoh a suhlhap mo aumpon tua Indo-Naga peace talk jonghi North East region sung'a kinahna dang dang hodia vetton theitah ahi tin party jong anaphongdoh in ahi. Hiche kihoukhom na'a chun NPF- MSU President Awangbou Newmai, party legislator holeh office bearer hojong pang nala uvin ahi.

Upload: others

Post on 30-Sep-2020

1 views

Category:

Documents


0 download

TRANSCRIPT

Page 1: Minister Shyamkumar in ‘Organic Manipur’ Cinema Hall a ...eimitimes.in/wp-content/uploads/2018/01/ET-January... · a kijoh ding ahi, tin aseiyin ahi. Kangla Park mun’a Minister

cmyk cmyk

cmyk cmyk

Bi-lingual daily in Thadou-Kuki & English

E-mail: [email protected] / Website: www.eimitimes.in / WhatsApp: 8787620091

RNI No. MANBIL/2012/49972 Rs. 5/- Lha khat : Rs 150/-Inform to TransformI m p h a l , Vahchanni (Wednesday), TOLBOL ( January) 10, 2 0 1 8 • V o l . V • I s s u e 1 319

Eimi Times Adv. Sub-Centers: • First Choice Computer, Tuibuong Bazar, Ccpur • TVS Tollen, Ccpur • AG Computer, Kangpokpi • Full Moon Computer, Sapormeina • Ngailut Computer, Saikul.

Gas News Page 4

January 7, 2018 nia 5.5 magnitude ahat ling kiho nung’a Ukhrul districtLunghar kho a leikhikeh umdoh

Jan 9 I-League match: JawaharlalNehru Stadium Coimbatore a NEROCAin Chennai City FC 0-0 a kidraw tolhonnaNEROCA in point 15 neiya tableathumna lota

Ccpur hotel a khamnathei opium a kiveiho khut'aDk. 12.9 lakh val kiman

B. Lalboi GangteCcpur, Jan 9 (ET): Tuni

jinglam nidan 11:45 inRakesh Balwal, IPS,Superintendent of Police,Churachandpur, in Districtsung'a police panlahnajeh'a khamnathei'a sumkol-veiho akon sum amatdoh'uchungchang'a officechamber a thusoh lakhomakimupin ahi.

Chule, District Police inOpium (kaani) toh sumkikhut khel tonading umditithu guh akijah dungjuiyin,Lunkhomang Khongsai,Additional SP (Law &Order) Churachandpurvetsuina noiya SI. JamesVaiphei le SI.Thanglenmang Paite, teninachesa January 5, 2018,nikhon Old Bazaar a hotelkhat alonkhom got laitah inginmo umtah pasal khatgari neo'a ajam mang gotlai

aman tang uvin ahi.Hiche, amatpa'u thudoh

aneijou uvin amaakiphongdoh in hotelsung'a Opium le sumkikhut lheh toding akihoulaitah'u ahi tihet ahi phat'inana-dallut peiyuvin,Thangkholet Haokip S/o(L) Ngulkhosei of S.

Canaan Veng le ajinuLhaikhohat Haokip, chulekaani neinu ChingsuankimNgaihte (of T. Mimjang)akon Lhaikhohat in kaaniKg. 13 to kikhel dingaChingsuankim Ngaihtekhut'a pehding sum Rs.12,99,000, aman'un ahi.

(Page 3 a banjom ding)

Lamlen akisemphat louleh election a pan lahlouding’a Upper Subansiri mihon kilolna nei

Maharaja Gambhir Singh thi kum 184 lhinna kimang; CM inmun thupi khat’a sem ding’a sei

Minister Shyamkumar in ‘Organic Manipur’brand hondohna nei; fertilizer panglouva lou bol

mihon brand min’a lousoh ajoh thei dia seiImphal, Jan 9(ET):

Horticulture and SoilConservation MinisterThounaojam Shyamkumarin ‘Organic Manipur’ kitibrand hondohna aneiyin,gamsung’a loubolmi holousoh hi hiche brand mina kijoh ding ahi, tin aseiyinahi.

Kangla Park mun’aMinister Shyamkumar inthuso miho akimupi na’achun Organic Manipur2018 calendar jonghondohna aneiyin, Centrein lou jaolouva loubol mihohi scheme chom chomnoiya kithopina apeh ahi’in,‘Organic Manipur’ kitibrand min’a lousoh hokijoh ding ahijeh’a lou/harpang louva loubol hoalungkham lou diuvinaseiyin ahi.

Har (vermicompost) hohi chemical fertiliser hokhel’a man ding’in Ministerpa in aseiyin, tahsaatohkhah thei dan thuaseiyin chule loubol mihoding’a vermicompost semnading’a department inloan peh nading’a bankhotoh kihouna anei ahi,tinjong aseiye. KDebadutta Sharma,Project Officer, MOMA in

ahoulimna’a kum masapen‘a organic cultivation higam leiset 5,000 hectare ‘akibol ahi’in, hiche lah’a2,000 hectare hi chang-man lei bolna’a kimang’achule adang hohi thing, ai-eng, komla, lengthei,malcha chule champra leibolna’a kimang ahi, tinaseiye. Tukum ‘a gamsungin C2 certificate (organiccertification) amudingahi’in, hiche hi kum thumkijom’a organic cultivationibolteng leh kimu ahi, ati.

Certificate inei neiya kon‘Organic Manipur’ kkitibrand min’a lousoh ho kijohtheiding ahi, tin aseiyin ahi.Gamsung miho hin dankikhel dopsang nading’aSanjenthong mun’aHorticulture and SoilConservation Minister ThShyamkumar in kum masaNovember 20 nikho’a‘Organic Outlet’ hondohnajong anei ahi’in, North EastIndia ‘a MOMA noiyaorganic thil kijohna outletmasapen ahi. Mission

Organic ChainDevelopment for NorthEast Region (MOCD-NER) noiya Organic Outletkihong ahi. Kin-gon ‘a L.Radhakishore Singh, MLAOinam A/C leh chairman,Manipur Pollution ControlBoard (MPCB), Khadi andVillage Industries Board(KVIB) chule Parul Mehta,Junior Marketing Officer,Union Ministry ofAgriculture and FarmersWelfare, India governmentjong apang in ahi.

Cinema Hall a National anthem lha tei teiangaipoi: Supreme Court

New Delhi, Jan 9:Cinema Hall a NationalAnthem lha ding hi tei tei(mandatory) ahipoi tinSupreme Court in Tuesdayni chun phondohna anei inahi. Centre in guidelineakisem kahse'a Cinema Hallho'a National Anthem lhading hi mandatory hisah louding ti'a asei tolhon'a SC inhiche thupeh hi ahin sodohahi. SC in aseidan ingovernment hin inter-ministerial committe khatasemdoh'a hiche committeehin national anthem kilhading dan chungchang'aguideline thah khatahinsemdoh ding ahi ati.Amavang hiche thu'athulhuhna hi Centre in

asemding ahi tin SC inaseiyin ahi.

January nisim 8 nikho'achu Centre in guideline thah

semdohna ding'a lha gupphat ana thum ahi. Hettheikhat chu national anthemkilha teng le din le dinlou

ding thu'a hi hatah'a kiboinaana um'a tibukimlou hojeng jong ana kidinsahnathilsoh jong ana soh ahi.

PM Modi in Imphal a Indian Science Congress hongdoh dingImphal, Jan 9 (ET): Prime Minister Narendra Modi

in Indian Science Congress Imphal khopi’a hondohnaaneiding ahi, tin Governor Dr Najma Heptulla in RajBhavan mun’a Tuesday nikho’a thuso miho akimupi na’aaseiyin ahi.

Civil Aviation Ministry in Delhi-Imphal direct fligtservice apat ding’a ngehna kinei ahi’in, Air India inJanuary nisim 2 ‘a kon mipi dei dungjuiya Delhi-Imphaldirect flight service apat ahitai, tin Governor in aseiyinchule tu dinmun ‘a hi Sunday leh Tuesday nileh lennani lengding ahi, ati. Sangai Festival ‘a Civil AviationMinister in phondohna ananei ahi’in, Delhi-Imphal directflight ‘a hi nidan 2 leh keh bou phat kisulut ahi, ati.

March nisim 16-20 sung’a Imphal khopi’a umding

Indian Science Congress (ISC) hi Prime MinisterNarendra Modi in hondohna aneiding ahi, tin Dr NajmaHeptullah in aseiyin chule ISC toh kisaina kanei na hi sot‘a kon ahitai, ati. Scientist hetthei um tamtah Manipurgam’a biodiversity ve ding leh research work bol ding’ahungding ahi’in, Congress ‘a hi Nobel laureate hojongpang ding’a tahsan ahi, ati.

Union Culture Ministry in UNESCO in 2013 kum’aasan peh Sankritan hi art phatah ‘a agel ahi’in, hichethu’a houlimna jong umding ahi, tin aseibe in ahi.Loktak lake jong akisuhtheng ‘a ahileh skating, boatrace, para sailing chule adang dang bolna thei hidingahi, tin aseiyin chule DoNER ministry in avetsui ding’atemna aneiyin ahi.

Meghalaya, Jan 9:Ziro-Daporijo highwaylamlen aphatcha akisemloujeh in Upper Subansiridistrict mihon Mondaynikhon lunghan vetsahnaanei uvin, lamlen akisemphat masangse’a electionprocess ho’a pan kilalouding ahi, tin asei uvinahi.

Ziro (lower Subansiri)‘a kon Daporijo (UpperSubansiri) lamlen adeh’aBopi leh Tai kiah lamlen

aphatlou jeh in lunghannavetsahna in Mondaynikhon rally abol uvin,Tagin Cultural Society(TCS) lamkaina inachelha in, Galo WelfareSociety, Nyishi El i tesociety, sumkol vei hochule mipi in atosot in ahi.Lamlen akisem loulehvote pehlou ding’in kilollhahna anei uvin chulephase-wise ‘a kiphinnabol ding’in jong asei uvinahi.

Rally ‘a tehse upa ho,retired officer, politicianleh sumkol vei mihonhoulimna anei uvin, lamlenkisem phat loujeh’aalunglhai louna thu aseiuvin ahi. Lamlen akisemlouleh Upper Subansiri himun dang toh kijot tonathei hilou ding ahitai, tinasei uvin ahi. Districtchom chom panna in jointaction committee jongkiphinna lamkai ding’inasemdoh uvin ahi.

Mizoram aum Myanmar gammiho a in-lam uva kilenom talouAizawl, January 9(ET): Ningkum (2017) November

lhasung'a thingnoi le Myanmar sepai ho hatah'a anakikapto jeh'a hung jamdoh'a Mizoram a khopemMyanmarese national 1440 vel agamsung'uva aki nunglenom tapo'uve tin official thulhut khat in aseiye.

Hetthei khat chu November nisim 25 nikho'a chuMyanmar mi 1,600 vel chin state a kon hungjamdoh'uvaLawngtlai district, Mizoram a ana khopem'u ahi. AssamRifles in aseidan in Myanmar Army official hon Chin Statea AA ho kiselna mun jouse asuhset jou'u chun Mizorama khopem ho ana kisung sol in ahinlah mi 1,440 vel ainlam'u akinung le nom tapouvin ahi.

A inlam kinungle nomlou ho hin Myanmar sepaiho leArakan Army (AA) thingnoi ho kikah'a phulou helouvakikaptona hung kipan kit ding ham ti'a akichat'u ahi.Thulhut in aseidan in khopem ho lah'a phabep hinLawngtlai district sung'a In jong akisahgot'u ahi'n,amavang district administration in ana kham'a reliefcamp joh'a akoi'u ahi.

NSCN-K thingnoi hidia ginmo umtah khat kimanGuwahati, Jan 9 (ET):

Gamkai sung in RepublicDay lopnadia kigonnaaneilai uva galguh-bolthingnoi kiloina chomchom hon state sung boinaasem jingu kimaitopi nadinstate a security forces honjong, hiche thingnoi hokimaitopi'a gamsungcham-lungmon um nadingle venna din kigonannaphatah aneiyun ahi.

Tuni (Tuesday) nikhochun Army le Policekithokhomna'a jointoperation abolnauvaCharaideo district akonchun NSCN-K cadre hidiaginmona sangtah um khatamandoh uvin ahi.

Assam apat Mondistrict lam hin jon agamsung'a ahunglutgo've ti thulhut akimu tolhon chun hilai gamkaidung security forces hon

kholna neiyin operationabol uvin ahi. Hicheoperation kibolna'a Armyteam in thingnoi hidiaginmo umtah NambangKonyak kiti pachuNimonagarh Line akonana mandoh uvin ahi.

Tuhin mat'a umpa chu,Mathurapur Police ininterrogation thudohnaaneiyun ahi.

Thulhut in aseina'a,interrpgation akiboltolhon'a NSCN-K hitei dinaseiye. Amapa akon chun.32 pistol, achang, mobilephone khat leh documentphasah amatdoh-tha'uvinahi.

Amahin hilai area mundung'a kai-don na jat chomchom aboljing ahi dinjongakiseiyin ahi.

Lhohnatna nei mikhat chapang puimang ding'aginmo ahijeh'a mipin hatah a anavo

Imphal, Jan 9(ET):Tuni jingkahlam nidan 10vel chun Laipham Khunou,Imphal West District sung'amipi in alung bukimlou khatchapang puimang ding'aaginmo jeh'un ana volihdehchet uvin ahi. Policeteam in thilsona mun chuana dellut in pasal pa chu anapuidoh'uvin ahinlah thudohaneijou'u chun alungbukimlou ahidan ahin hedohin ahi.

Mit'a mu hon aseidan unThounaojam Germa, (38)chu numei chapang phabepkichepna In khat'a lut'achapang khat puimang dingagot jeh'a mipi in avoh'u ahi.Germa hi Chingmeirong,Mamang Leikai a chengThounaojam odhumangolsingh chapa ahi.

Thuso mihonChingmeirong Mamangleikai'a kholchilnaaneina'uva chun Germakitipa hi alung bukimlouahidan ahin kholdoh'uvin

ahi. A invel'a chenghonaseidan un Germa hialungbukimlou ahivang achapang ho toh kichem jingahi ati'uvin ahi.

Lamphel Police OC in

thuso miho heng'a aseidanin Thounaojam Germa chuanu le apa in document jousele alhoh boi jeh'a akijennalekha ho ahin pohdohdungjuiyin akilhadoh tai ati.

Imphal, Jan 9 (ET):Chief Minister N. BirenSingh in Langthabal mun’aum Maharaja GambhirSingh Samadhi hi thusim ‘ading’a mun thupi khat’akisem ding ahi, tinLangthabal mun’aMaharaja Gambhir Singhthi kum 184 lhinni kiman nakin-gon ‘a aseiyin ahi.

Kin-gon hi StateArchaeology, Departmentof Art and Culture,Government of Manipur inagon ahi’in, Chief guest ‘apang Chief Minister inahoulimna’a Samadhisung’a Museum jongkisemdoh ding, hiche hitukhang ‘a khangthah honSeven Years Devastation

(1819-1826) kum’a pu-pate kipeh doh na ho ahettheinadiu ahi, ati. Mopohna neiMinister chule Art and

Culture Departmentofficial hon InternationalFirm ahilouleh hettheiumtah Consultant hotoh

amun semhoi nading’akihouna anei diuvin temnaaneiyin, nara Singh lehherachandra status jongSamadhi mun’a atuh diuvintemna aneibe in ahi.

Samadhi semna ding’adepartment in historian lehsubject expert hotohkihoutohna anei uva BluePrint chule Detailed ProjectReport (DPR) asem diuvinChief Minister indepartment thuhilna ape in,DPR hi PlanningDepartment khut’aapehdoh diuvin aseiyin ahi.Sum ngaichat be ahilehNEC ahilouleh NLCPRheng’a sei ding ahi, ati.Gam ngailutna aumlou leh(Page 3 a banjom ding)

Jiribam PS Commando team inmi-kipuimang huhdoh

Imphal, Jan 9 (ET): Tuni (Tuesday) nidan 12.20pm apat 4.30 pm geichun New Kaiphundai, OldKaipundai, chule Vangaichungpao kho munho'a OCJiribam PS, makaina a Commando team hon searchoperation ana bol uvin ahi.

Hiche'a chun, mi-puimang (kinappers) mi 3 ho adeluvin, Langom village kom gammanglah'a ahen'uamipuimang uchu ahin lhadoh uvin ahi.

Chutia commando team ho amudoh phat'uva hichedankal a natong mipuimang hochu gammanglang aana jamdoh uvin hinla, ami-hen'ule apuimang uchudam-le-bit in huhdoh in aumin, tuhin Jiribam Policehenga aumtan ahi.

NPF le Manipur State Unit kihoukhom toh lhon'aPM Modi kom'a memorandum khat pelut di

Imphal, Jan 9 (ET): Naga Peoples'Front ( NPF) le akhailhah Manipur StateUnit (MSU) in kihoukhom na ananei utohlhon'a kihoulhahna anei dungjui uvingamsung'a Naga ho deidan leh alungtupho kithopina apeh ding'in Prime MinisterNarendra Modi heng'a memorandumkhat pehlut ding'in kinoptona ananei uvinahi. Chule kihoukhom na sung'a chungamsung political lampang'a khantounaho velvet najong ananei uvin ahi.

Hiche toh lhon chun NPF in Nagatelungtup ho molso nading'a pan hatah'akilajing ding ahi ti'a kitepna anei naban'amipite vetup jing ahinading in

kipehdohna avel'in aneikit uvin ahi. ChuleIndo-Naga peace talk a jong NPF injongjochan'a mipite lung deibang kithulhahnaaum theina ding'a pan hatah'a kila jingding ahi tinjong anseiye. Hiche naban'aboina leh kinahna jouse hi kihoutoh asuhlhap mo aumpon tua Indo-Nagapeace talk jonghi North East regionsung'a kinahna dang dang hodia vettontheitah ahi tin party jong anaphongdohin ahi.

Hiche kihoukhom na'a chun NPF-MSU President Awangbou Newmai,party legislator holeh office bearerhojong pang nala uvin ahi.

Page 2: Minister Shyamkumar in ‘Organic Manipur’ Cinema Hall a ...eimitimes.in/wp-content/uploads/2018/01/ET-January... · a kijoh ding ahi, tin aseiyin ahi. Kangla Park mun’a Minister

Eimi Times 2Vahchanni (Wednesday) | Tolbol (January) 10, 2018

Wednesday, Tolbol (January) 10Eimi Times

EDITORIAL

Blankfire

Quote of The Day

Scripture of the Day

Article, Ngaidan, lekhathot ho liem ahijing’e. Ahin ahung kipe jousesotei ding tina aumpoi. Kitomona theiya kigel ho kisolou ding ahi.

Article le Ngaidan kiso ho Editorial Board lunggel ahi deh poi.-Ed. Board

E T J o k e s

DISTRICT HOSPITAL, CCPURDUTY ROSTER OF OPD

PATIENT’S VISITING HOURS:Morning : 6:00AM to 8:00AMEvening : 4:00PM to 8:00PM

Today in history

See & Smile

Vahchanni (Wednesday) Tolbol 10, 2018ENT DEPT :

Dr. Tunlalmuan, DLOOBST & GYNAE :

Dr. Lalzuitluangi, DGO, Dr. Vunghoihching, MO& Dr. Niangngaihlian, MO

PHYCHIATRIST :Dr. Chinggouman Guite, MD

MEDICINE :Dr. C. Lalbiakdiki, MD, Dr. K. Amarjit Singh, MD,

Dr. Priscilla Chingbiakkhoih, MO& Dr. Junney Ngailunching, MO

SURGERY : Operation DayORTHOPEDIC :

Dr. Shyam Kesho Singh, MS& Dr. Hegin Tungdim MS Ortho

SKIN :Dr. Thangzamang Haokip, MD

AYUSH :Dr. Kiran Bala, Ayush

PEDIATRIC :Dr. Lalzarzolien Sanate, MO, Dr. Bidyarani Devi, MO

& Dr. C. Tombing, MD,ADOLESCENT CLINIC :Dr. Nengkhanmang, SMO

PMR CLINIC :Dr. Alex Thangzalet, PMR Specialist

DENTAL SURGEON OPD :Dr. T. Gomti Devi & Dr. Deborah Sangi Joute

Muntin le mijouselah a Pharisai um

(Election dikon leh nampithukhohsah umji mong)

Nagaland MLA Election hi tukum February-March a Meghalaya leh Tripura toh umkhom diakigong ahin anikho ho kiphondohnadi hapta/kal khatvel bep vat nung’a Election masang’a Naga politicalboina thu seilhah ahilou dileh election kivochon hentia aolahlah loi aum hi gam le nam khohsahna vehvuhhilouheldi ahi. Lha 2 jong vat talouva Presidents’ Rule(PR) um dia ngehna neiloi aum jong hi ahiloubehdikhat kisei ahi. PR umdia sei hi ACAUT (AgainstCorruption and Unabated Taxation) ho ahiuve. ACAUThi Dimapur lhang’a thingnoimi group jatjat honBusiness bolho chung’a Tax jat-jat tamtah tah adonjeh uva thingnoi ho Tax don douna dia anakiphutdohahiuvin ichan ham’a mipi tosotna jong Nagalandpumpi’a ahinmu u anahi-e. Ahin ACAUT hon mipitosotna ahinmu u chu hung du-am jep u ahitadem,politics lang’a hung lutgo uva nehguh chahguh bollougam le nam ngailu midih hon bou MLA Election tetuhen ti lang jong ahinseipat u ahi. Hiche hi koima dangaseinau hilou, amaho (ACAUT lamkai ho) le amahoakiseinau ahi hung kilangdoh cheh cheh ahi. Hitobangsi-al lungthim hi mi loikhat nin sotna ana ginmo patu ahi. Tua Election umnadi lha ni jong vat talouva Nagapolitical boina thu seichaina umlouva Election umdisang’in PR umjoleh kiti hi kon jong ahinai atilouheldiahi. Nagaland haosa ho kiloikhomna Goan BuraFederation, Nagaland Tribes Council (NTC), RengmaHoho leh Central Nagaland Tribes Council (CNTC)hon jong MLA election sang’a NSCN-IM holeh Centregovt nin kihoulhahna anei masat diu adeijohdan u aseiuve. Hiche Civil kiloikhomna hohi alhangpia NSCN-IM tohgon deilou ho ngen tithei ahiuvin tua Centretoh NSCN-IM in Naga Political boina thu aseichaimasat lou uleh Election khongai phot tadihen atiu hihiche teni kah a kihoulhahna aumvah loudi henasa’aasei u ahidem ti thei leu hinte.

Rengma Tribe hohin achen tamnau Kohimadistrict sung’a Tsemenyu Sub-division District pilhinghina dia kum sot tah kiphinna ahinneijing u ahijehin district eikipeh lou uleh election boycott kaboldiuahi tileu kilom ahi. Nikho phabep masang’a chuTuensang district sung’a Noklak Sub-division jongdistrict khatna hung kisemdoh ahi. Alangkhatna,Centre leh Naga thingnoi ho kihouna a Assam aRengma Naga Hills hi Nagaland State a alutdi ti jongjao ahijeh a Rengma hon kihouchaina umdi adei diutina ahi. ACAUT hohila MLA tuploi, akhohleh govtpoa pandi ti atup jeh uleh a dinmun u akisuhjep loulaijeh a election kivochon leh ti hiteidi ahin Gaon Buraholeh NTC/CNTC hon ipi jeh a political thu seilhahnaum masa hen atiu ham tivang gah gelphah jou ahipoi.1990s lang’a chu Naga hon “No Solution, No Election”(kihoulhahna aumlouleh Election umdahen) ti thupianachepiuva Manipur Naga hon MP Election jongboycott anabol khah u ahi. Tua hi “Solution beforeElection” (Election masang’in seilhahna umhen) tiahung hikit tai. Election masanga kihouchainaaumloudila kicheh thim ahitai.

10th Jan 1923: Harding in U.S. sepai ho Germany a kuonkinungle ding'a thupeh neita

Jan 10, 1923: World War I kichai jou kum li (4) jouvin President Warren G. Harding in U.S. sepaiGermany'a pansa ho chu ahung kinungle diuvin thupeh ananei tai. 1917 kum chun Western Front ahkiboina sangtah ana um'in alangkhat'ah America sepai ho Germany gam'a akitol lut uvin ahi.

April 9 nikho'n Britain gam'ah America te twikuong ho ahung kitol lut uvin ahi. General John J. Pershinglamkaina nuoi'in June 13 ni'n American Expeditionary Force (AEF) ho chu France gam analhung tauve.

November 1918 kum'a gaal ahung kichai jouvin Wester Europe seh seh'ah American sepai agom'a2 million hon pan analauvin hiche ho lah'a chun sepai 50,000 in thina anatuoh uvin ahi.

America sepai anunung pen combat division hon September 1919 kum chun France gam ana dalhatauvin, sepai themkhat vang ana umnalai uve. Alangkhat'ah Germany a gaal bol ding America sepai16,000 ho chu anasol lut uvin ama ho chun Coblenz kho'ah panmun ana kisem uvin ahi.

1923 kum, Germany gam'a kum 4 aum nung'un occupation sepai ho chu President Harding in ahungkinungle diuvin thupeh ananei tan ahi. Harding in Wilson chu 1921 kum'a apanmun ana khel ahi.

Mi abang khat chuitobang seijongleh mipinamoh tahsansan jeng, mibang khat Chula ipi avelavela aseivanga koimantahsan malah anusatcheh cheh bepma kimohhoulim nopna langa boualahloi um ahi. Tahsanchang ho chun jouseijongleh tahsan um,tahsan changlou hochunthutah seijongleh tahsanhilou!

"A professional is someone whocan do his best work when he

doesn't feel like it."- Alistair Cook

O Pakai, neikhol chilsoh-in nei hetai; Nanginkatouthim pet kadindoh petgeiyin nahen, Kalung gelngaito jouse jong gamlatahakonin nadetkhen jingtheiye.

Psalms 139:1-2

A senior citizen drove his brand new Mercedes to 100 mph, looking inhis rear view mirror, he saw a police car behind him. He floored it to140 , then 150, ... then 170, ... Suddenly he thought, "I'm too oldfor this nonsense !" So he pulled over to the side of the road and waitedfor the police car to catch up with him . The officer walked up to him,looked at his watch and said, "Sir, my shift ends in ten minutes. Todayis Friday and I'm taking off for the weekend. If you can give me a good

reason that I've never heard before for why youwere speeding. I'll let U go." The Man lookedvery seriously at the police man, and replied :-"Years ago, my wife ran off with a policeman, Ithought you were bringing her back." !!! The Copleft saying, " Have a good day, Sir "

Kuki te thinglhang lei boldan phabep- L. Seikholen Khongsai, Tuibong Churachandpur

Kukite hi masanglaiya pat Thinglhang gamahungseilen ahiutoh kilhon in toh letham chule kivahnaleh kitil khouna jong atamjo thinglhang chon nalehkhandan toh kikan beh a hing ahiuve.

Hiche toh kilhon chun hitiho chondan khankhohojong chonna ngai leh chondan in amangdenjinguve. Mihem khat chu ahung khanlet teng chonnaleh khandan toh hung khantha ji ahi. Chubang chunKuki te jong tulai India Sah-Solam gamkai,Myanmar chule Bangladesh lhanglam Chitagoongamkaija cheng Kuki hon hindan chondan kibangheuhouvin kimatna aneijing nalai uve. Tuhingamchom chom dan in kikhentelna umjong leh 1940masang chun gambih tum neilouva hiche Kukite chuanakhosa khom u ahiuve. Tun hiche Kuki te vhennagama Thinglhang lei boldan phabep anaveu hite.

1. CHANGLEI (BULEI):-Muchi chivo lah a Kukiten angaisang pen leh nehle

chah a kiha man pen chu Chang ahi. Hiche changakona kisem doh Bu hi neh le chah thupi pen chuahitan hijeh chun loulho thingpoh ijat kibol jonglehchanglei lhou lou koima ana umpoi. Hiche changleidinga chu Khosung Haosa pan khosung mitegelkhohna a agambeh khat apehdoh kumkhat sungloulho tuhmun dia pha asahna chu khosungachengho inson a dinga khao akaijuva kibangchet akihom del del jiuva hilai munchu avaychai jiu ahi.

LOUVATHiche gambeh loumun dia Haosapan apehdoh na

chu Bulte lha leh Lhakao (February leh March)sunga kivat chai ji ahi. Lou vatna dia chu Khosungachengkhom inson a mikhat cheh nungah gollhanghon lompi abol jiuva hiche lompi ho makaina a chuLouvat kipan ji ahi. Amasapen a Haosa te louva kondiu aban ban a akichai tokah a koima jaoda louhela lompi chu ajui chai keidiu ahi. Hiche tailouva jongkahlah a lompia jaolou honjong atuma lom abol uvaloulho thingpoh a kihuto theina pen dia ajuicheh jiuahi. Hitia chu louvat kichai kahsea February-Marchlhasunga hiche thinglhang gam chang tuna dingmunchu kivaichai ji ahi.

CHAP PHOU LEH LOU KIHAL:- Lhakao (March) sunga lou kivat chai hochun nisa

a kiphou go ji ahin hichu Chapphou kiti ahi. Marchlha kichai lamleh April lha kipat lama nisa satdanjatchom ahijeh in hichu achapphou nisa jong akiti.Hiche phat lehin Tonpi nisa asan vadung twi jongakangin tui lhom jeh in mipon thohon vadungahLhalka ahot un, Gucho adengun Ngamat nopnananei jiuve. Chap-phou kichaiteng March lhachailamham April lha kipat lam hamteng leh Louchap kiphouchu kihal ji ahitai. Lou kihaldan chu louto jao langapat a mei kikaija ban neicha kihalji ahi.

MANGSE DAN:-Lou kihal jouteng leh hitia chu Muchi Chivo kilhah

theilou kitu thei lou ahijeh in lou kihalna nungameikahmoh thingbong thingbai holeh khaobongkhaobai jouse kisepkhoma kihal kit ji ahi. HicheMangse kiti ahi. Hiche mangse chu akichaija loulaijouse akisuh theng jou teng leh muchi chivo kitupankilhah pan ji ahi.

MUCHI TUPHAT:-Hiche phat hi Lhatun (April) tin akihen ahi. Ajeh

chu Lhatun lehin Muchituntun kiti Vacha khat a uminhiche vacha chu ahamin loulhou tedin muchi tuphatalhingtan ahi. Hiche muchi hochu alhangpin Changle Mim, Kolbu Changmai, butun changtun,

changnem kolchang, Be le Mai chule adang dangjong ahi.

CHANGHAM CHANGTHOL:-Muchi chivo kituchai tengleh changga mim ga

kimoh lah thei ahilou jeh in hampa louhing kisuh thengpeh a changga mimga ahoina thei pen dia aham lehathol kituh peh ji ahi. Hiche changham le changtholchu kimoh tuh thei ahipon, manchah angaijin ahi.Changham tuhna a kimag hochu Changham tuchatin akihei. Hiche changham tucha kithopina jalaloulaiya hmpa louhing kituchai theija, chang le mimchuleh muchi chivo ho ahina ding banga khangtheijaga hoisel a asep thei ahi.

Changham kituh chai tengleh chang le mim muchichivo lah a kehdoh hampa louhing hojong hingdohkit a muchi ho adeplih thei ahijeh a hiche hampalouhing chu kibot kit ji ahin hichu Buthol kiti ahi.Hiche buthol kibo lai lehin changga mimgga jongadoh ji tan Lhalam lha ahunglhungin chavang laialhung jitai.

LOU HON LAI:-Vhang le mim ahungkhan lhit toh kilhon in acha

hojong adoh in hijeh chun Ju le Va ten nehnop nananei pan tauve. Hijeh chun changga mimga huh tupnadina jule va venbit angai tai. Chang le mim gavenbit nadin noija machah phabep angaijin ahi.

Louva hi Buh kisa a kingah naleh go le dai lhahnaa kimang ahi banin, lou nga naleh ventupna a jongkimang ahi. Loubuh a chun kemchon akido in, hichekemchon akonachu louto apat lounah gei kimuphathei ahi. Hiche Loubuh kemchon a kona chuloulaiya Soh kikhaiya khaova kiloija ju le va kidel dohji ahi. Jule va hon dohna a kimang manchah phabep:

(a). SOHLIENG :-Soh kiti hi jat tampi aume. Hiche Sohlieng hi len

jong len lou neojong neo lou alailah ahijeh a sohliengkiti ahi. Hiche soh hi Go alehlang atah kheh ho akona kisem doh ahi. Achanga kona akeh khat kiatgenga, ajet aveija agen kisema, amuhlang hi kiatkimsel a, aki atgeng na apat amuh kim lam alaitaha kikehso ahi. Hiche sohlieng chu li li a kikhai khomjiahi. Hichu loupam chin langa thingboh kiphut a hivachu kikhaiya, akhao chu kemchon chunga kikhit a,kemchon a kona chu kiloiji ji ahi. Ijem tia loulai changlah a vacha te anachuh khah leh hiche sohlieng ginkivhat jeh a vachate leng mang jiu ahitai. Hichu muntampia kikhai ji ahin hinlah sohgui khat in sohphungthum le ki akaikop thei ahi.

(b) SOH TELENG:-Hiche Sohteleng hi Sohlieng toh akiman dan hat

ahi. Hinlah akikhetna chu ipiham iti leh Sohtelenghi neo jep ahijeh a soh teleng kit thu ahi.

(c). KHONGBAH:-Hiche Khongbah hi Gopuma kisem ahi. Gimim

alailah ho atah kheh hohi aka kisem peh a aleh langasohgui khi nadinga kisem ahi. Hiche agen a chusohkhat kikhit a, jqngpet a akhaochu kemchonchunga sohkhao khina jol a kikhit ji ahi. Hichu juleva loulaija achuh louna dia kiloija agin jong hagin ahinju le va ten jong akichat dehset ahi.

(d). KENGKALE:-Hiche kengkale Gomi abul lang atahlai kila ahi.

Hoitah a loilong banga kisui toh a kisem hoisel a Buhchung kemchona kikoija kikhen ji ahi. Jingkah nilhahkeu hilouva phante iti ti phat le ikhet ging le gamlhatah tah a kija ji ahi. Hichu jule va titah louva gamsaho jengin jong gin le ja a aneiju ahi.

(e). GOPHEL:-Gophel jong ajat jat a kisem umjong leh ju le va kapna

theija hoidom a kisema, loulaiya changlah a tou Gitchate kapna a kimang ahi. Hiche vacha ngana seh sehahipon gamlah a ju le va vhan na a gamlen na a jongkimang machah khat ahi. Hiche gophel kithopina a jonggamlen hat hon tang louva muinam aneh thei ahi.

(f). JU PEL:-Pel kiti hi amin khat hijong le jatchom choma kimag

thei ahijeh in amin kong akitoh toh in jat jat a ume. Hichejupel hi bulei pama jong along neocha cha Jucha onakham seh seh a jong kikam ji ahijeh a jupel kiti ahi.Chang le mim suse dinga um jucha te thana a kimangahi.

(g). SACHEP THANG:-Hiche Sachep thang hi tamthang jong akiti. Lou laiya

tho nemcha cha kigen a akah lah lah a chu Sachepthang kikam ahi. Sachep thang chu hitia kikam ji ahi.Apou kisema apou va kona chu akhao kilhungsuh a,akhao chu akolka a kikhit ahi. Ajol neokhat kisem ahiche ajol chu ajolpi toh asachep theina dia avaikamkhat kido peh a, nucha te chun avaikam akilho lhahteng le apouva kon a kilhunglha akhao chun ajolpi chuasatouva ajolpi teni chun Jucha chu asachep a thidenji ahi. Jucha keu ahipon gul le tang jong tampi pi kipoji ahi.

Hiti chu chang le mim kihong bit ji ahi. Chujou tengleh chang le mim chu min ji a ki atji ahitai.

CHANG KI AT LEH CHANGDEN:-Chang aminsoh teng ki atlhu ji ahitai. Hiche chang

atlai hi alhangpin Ellha sung leh Phallha sung ahiji tai.Chang atna in Koite akimangin khosunga kitha tohdel del in akikihu ton khat lou aki atchai teng khat aaki at in hiti bang chun Changden jong akibol khomdildel in ahi. Chang at kichai teng nikhat nini changakiphouvin agot dom teng akideng ji e.

Chang den nadin Phol akilai cham in ahi. Phol a chunPheh akiphan changden nan akimange. Chang dennileh lou neiten Sa ahon un changdenga kon jouse thaavah jiu ahi. Hibanga chu tohvai kikihoma, Changphalse hon changphal aset uva, changphal lhoh hon alhohuva, phol a akoi jiu ahi. Chuteng leh Vhangpal suhonpontho tah a changpal asuh u ahi. Changpal suhonaselhah changkom chun molka (chairong) jep hon ajepkit uva, changchu thinghon changchu athinchaitechangkom keuchu pholpama apaimang jiu ahitai.

Hitia chu loulaiya chang akidengchai tenglehChangsi apap kit ji ahi. Changsi ijap chaiteng Bu kinekhoma, buneh chaite leh tumbu hihen Longkaihijongleh chang kithunga inlama kipo lut soh kei ji ahitai.

Hiche achom lama Kukite thinglhang lei boldan ahinalhingkeija suhthei ahinan hijong leh alhangpi chu hitihi ahi. Kakipah e.

Page 3: Minister Shyamkumar in ‘Organic Manipur’ Cinema Hall a ...eimitimes.in/wp-content/uploads/2018/01/ET-January... · a kijoh ding ahi, tin aseiyin ahi. Kangla Park mun’a Minister

cmyk cmyk

cmyk cmyk

Vahchanni (Wednesday) | Tolbol (January) 10, 2018 3Eimi TimesPage 1 banjom... Ccpur hotel a khamnathei...

Hilai'a mat'a um mi 3 ho akon chun mobile phone 3 jong amat-tha un, ahin hiche'achun police team hotel alhun masang un kaani (Opium) chu midang in ana podohmantan, anung adel vangun Bazaar mipi tam nalah'a a alhailhut jeh chun ana khol-motai, tin SP in aseiyin ahi.

Chule SP in aseibena'a, kaani podoh Nengkhongah Baite (of Moljol) le aloiho akiholakinga dehpon, matdoh nading'a pan nasatah kila jing ding ahi, ati. Hiche thu'aChurachandpur Police in Narcotics Drugs & Psychotropic Substances Act, Sec-tion 27 A/29 noilhahna'a case asunlut uvin ahi.

Hiche case thu'a Investigating Officer Khamchinpau Tunglut in (Opium) leajamdohpi ho matdoh nading thingsel'a kiseidoh thei hih jong le District sung'akhamna thei kijoh'a sumkol veina doudal natoh kinei hi mipin kith pina hoitah pedinginjong ngehna aneiyin ahi.

Maharaja Gambhir Singh...lolhinna umlou ding ahi, tin aseiyin chule gamsung khantou machalna ding'a kipeh

thengna nei angaiye, ati.Manipur Rifles contingent hon 'guard of honour' leh general salute' ape uvin, chule

kin neipa'a pang Art and Culture Minister L Jayentakumar Singh in sorkar tohdinghi gamgi vettup ding chule gam chamlhatna tuhdet jin ding ahi, tin aseiyin ahi. Sorkarin mipi panlahna leh tosotna angaichat ahi, ati. Tuesday nikho'a kibol kin-gon 'aCAF and PD Minister Karam Shyam, Education Minister Th. Radheshyam, Chair-man MANIDCO Dr. Y. Radheshyam, MLA S. Subhaschandra, MLA P. Brojen, MLAS. Bira Singh, MLA Y. Surchandra, MLA L. Susindro Meitei chule civil leh policeofficial hojong apang uvin ahi.

RBSK-Shija Children Heart Beat (3rd Phase)lolhingtah'a kichai

Imphal, Jan 9(ET): RBSK - ShijaChildren Heart Beat (3rd Phase) lolhing-tah in akibol in, 1st phase 'a devise clo-sure 11 damlou mi 10 chung'a kibol'a,2nd phase 'a device closure 14 kibol 'achule 3rd phase 'a device closure 7 kibolahi'in, agom'a 32 kibol hohi RBSK insponsor abol ahi.

Nisim 8 nikhon lolhingtah in naosen lhathum bou hinalai kg 5 'a gih chung'a PDAdevice closure abol uvin, Manipurgamsung'a ding'a amasapen ahi. Sing-jamei Waikhom leikai 'a cheng naosen hinbronchopneumonia anei ahi'in, Decem-ber 25 ni'a Shija hospital, NICU 'a kipo-

lut ahi. Naosen hi adinmun a-ol toh kil-hon 'a ni-ni joule hospital 'a kon kisoldohding ahitai, tin Premjit Lourembam, DyManager, Business Development inaseiyin ahi.

RBSK-Shija Children Heart Beat (4thPhase) hi February 9 nikho'a kon 13nikho chan umding ahi'in, chapangalungchang vang (hole) hon Februarynisim 9 masang'a Sunday nikho tilounidang jouse nidan 10 leh sun nidan 1sung'a Dr Lukram Sidartha, Consult-ant Cardio Thoracic & Vascular Sur-geon, Shija Heart Beat akijahmat pi theiahi.

Nagaland minister Imchen in Naga thu suhlhap ahimasang'a election vohchon ding atosot na thu seiKohima, Jan 9(ET): Nagaland Health

and Family Welfare Minister ImkongImchen in Tuesday nikhon Naga chomchom election masang'a kum 70 val Nagathingnoi ho boina thu suhlhap ding'athumna anei tosotna thu asei uvin ahi.

March 13, 2019 teng leh NagalandAssembly member 60 ho term kichai dingahi. "Naga boina thu suhlhap ahi kahse'aNagaland Assembly election vohchonding hi keiho tahsan ahi'in, interlocutor RNRavi injong kihouna akisem chai konahitai, tia asei ahi", tin thuso aneiyin ahi.Naga boina thu toh tekah ding'a electionhi thu lentah hilou ahi, tin aseibe in ahi.

Kum masa'a Nagaland Assembly inAssembly election masang'a Naga thuseilhah ahina ding'a centre sorkar heng'angehna nei ding'a lung kitoh tah'a kinop-tona anei ahi, tin aseiyin centre sorkar indinmun avet'a election phat avohchon theiahi, ati. "Election boycott bol ding thu

kisei ahipon, ngaidan kisei ahi. Hijongleh Centre sorkar in agelkhoh 'a ahilehNaga thu suhlhap nading'a electionavohchon thei ahi", tin Imchen in thu-so aneiyin ahi.

August 3, 2015 kum'a centre sorkar lehNational Socialist Council of NagalandIsaac Muivah (NSCN-IM) in thingnoi thujeh'a boina suhlhap nading'a FrameworkAgreement asem ahi'in, kum masa'asorkar in Naga National Political Groups6 panna Working Committee toh jongkinoptona soi kaina anei ahi. Naga Hohi,Naga Mothers Association panna'a ki-loikhomna hat cheh koh in Prime Minis-ter Narendra Modi in election avohchonding'a ngehna anei ahitai. Tu dinmun 'aelection kibol hin chamna sem nadingtohgon atohkhah ding ahi, tia aseiyu ahi.Nagaland gamsung hi December 1, 1963kum'a India state 16 channa ding'a lahl-utna anaum ahi.

Medziphema Battalion in gamsa-gu a kivei khat man

Amit Shah rally a pang dia che BJP toson 37 lamlentosetna thilsoh chom chom'a kitongkha

Agartala, Jan 9: BJP president AmitShah in election masang'a rally abol nad-ing kin-gon 'a pang ding'a Ambassa jon'a che BJP toson hon thilsoh chom chom'a tosetna atoh uvin, agom'a mi 37 val aki-tongkha in, akitongkha ho mun chomchom 'a um hospital 'a akijen uvin chuleBJP in amaho kijenna sum pohdoh ding'inphondohna anei tauvin ahi.

Party president Biplab Kumar Deb invangsetna toh ho insung mite heng'a partyin sum-leh-pai ngaicha ho apohdoh dingchule ngaichat ahileh kijen ding'a Tripu-ra gam pam'a jong kipoding ahi, tia phon-

dohna anei ahi. SK Para, Dhalai district 'aBJP toson ho touna Bolero in tosetna atoahi, tin police hon aseiyun, thilsoh 'a mi 22kitongkha'a, hiche lah'a mithum hi sang-tah 'a kitongkha ahi.

Tosetna thilsoh nichanna hi Khowaimun'a ahi'in, numei panna'a mi 13 ki-tongkha ahi. Bus hi Ambassa rally kibolnamun chule Atharamura jon'a che ahi'in, BJPtoson ho tou ahi. Thilsoh chom khat'aManik Bhandar, Dhalai mun'a bike leh BSFgari kitato jeh in bike 'a tou BJP toson teniakitongkha in ahi. Akitongkha ho Dhalaidistrict hospital 'a apohlut-u ahitai.

Meghalaya Governor in MI fourth round hongdoh

Shillong, Jan 9 (ET):Meghalaya Governor Gan-ga Prasad in tuni chunGanesh Das Hospital,Shillong a Intensified Mis-sion Indradhanush fourthround hondohna anei in ahi.Kingon a chun

Additional Chief Secre-tary P W Ingty, Joint Secre-tary, Health, R R Marak, Di-rector of Health Services(MCH&FW) cum JointMission Director, NationalHealth Mission, Dr B Maw-thoh, Medical Superinten-dent, Ganesh Das Hospital,Dr N M Shylla, Healt de-

partment staff, nursing stu-dents ho le Theresa HouseTraining Centre a um honpan ala'uvin ahi.

Mission Indradhanush(MI) hi Government ofIndia hi December 25,2015 kum'a chu chapangho le nupi naovop holoukap ding gelkhohna jal'aana bola hi. MI hondoh ahimasang'a chu fully immu-nized coverage hi 65% anakhal khahlou culeh fullimmunization coverageincrease jong 1% bouanahi ahi. Ahinlah MI cam-paign ahung kibol'a pat

fully immunized coveragejong kumseh in 7% akhangjing in ahi. Immunization hidamlouva pat kiven nading'a amanbai pen le aph-apen ahi. Aphatcha a loukikap hi hinkho kihuh-dohna ding lampi phapenahikeu hilouva chapang hole nupi naovop ho ding'ajong a birth right 'u ahi.Chuleh 2020 masang'achapang penglha til 90%vel immunized bol ahithei-na ding'a mipi in pan alahding'uvin Governor GangaPrasad in mipi ho tilkhou-na anei in ahi.

Tuni kingon a chun Gov-ernor Ganga Prasad in nupikhat MCP card an ape inchuleh chapang khat jongpolio drop ana donsah inahi. Intensified MissionIdradhanush fourth roundhi January nisim 9 a patkipan ding ahi. Tuchung 4thPhase a lhendoh district hochu East Khasi Hills, EastJaintia Hills, West JaintiaHills, South West KhasiHills, North Garo Hills,West Garo Hills, SouthWest Garo Hills chulehWest Khasi Hills thinglhanggamkai ho ahi'uve.

NIELIT Ccpur mun'a State Govt adia IT & DigitalServices kichuhna kihongdoh

B. Lalboi GangteCcpur. Jan 9 (ET): National Institute

of Electronic and Information Technol-ogy (NIELIT), Churachandpur Exten-sion mun tuni nidan 11:00 am chun in 'IT& Digital Services (Including DigitalPayment & GST) for State GovernmentPersonals' kiti kichuhna kin-gon khathondoh anahi.

Hiche kichuhna ding kingon hon-dohna ahile Ajay Arora, IAS, AC to DC,Churachandpur hondohna aneiyin,aman ahoulimna'a, hiche kichuhna pangjouse in kichuh naphatsung'a kijildohjouse mihem adia hetna le thepna kibe-lap ahi nadia phatchompi dingin tilkhou-na jong aneiyin ahi, chule District sung'aoffice chom chom'a file kikoi jousedigital sosah ahi theina dia panlahnachetou jing ahi in, hiche kichuhna akongamsung mipin hamphatna chanvou

tamtah anga dingu adeisah nathu jongaphongdoh in ahi.

Kichuhna hondoh ahitoh kilhon'a RK.Bigensana Singh, Scientist-D, NIELITChurachandpur Extension, kipa thu sei-na aneiyin ahi. Aman aseina, training ahileCapacity Building & Technical Assis-tance Scheme, Ministry of DoNER noiyakigong ahi, ati. Hiche schemechungchon'a Manipur a khangthah mi600 computer kichuhna peh hiding ti ahiin, tuni'a Churachandpur Extension atraining kipan ahi in, hiche scheme adiaamasa pen ahi ati.

Training ahile tuni akipat January 24,2018, nikho 14 sung chelha ding ahin,hiche computer kichuhna hi nikhat'apungkal 8 sung aneidiu, instructor letrainee hon phat atamthei pen'a kithemchuh dingho kichuhna peding injongtepna aneiyin ahi.

2020 teng gari lui jouse electric-gari a semdoh ding ahitai tia Sr.

Scientist Robindro in seiImphal, Jan 9 (ET): Ahung lhungding 2020 phat-teng

India gamsung pumpi'a petrol le diesel gari lui jousemanchah-ho (kits) kito'a electric vehicles a kisemdoh dingahitai.

Hiche hi, tuni Tuesday nikho Press Club muna'a IndianInstitute of Petroleum Council of Scientific and Industri-al Research senior scientist Robindro Lairenlakpam inthuso-miho jah'a asei ahi.

Aman aseina'a, 60-70 lakh lhing gari lui jouse ahunglhung ding 2020 kum sungkah'a electric-vehicles a lhe-hding tohgon akineiyin ahi, tia asei tolhon chun Ministryof Science and Technology, Government of India, inhiche tohgon aboipi tolhon in 20130 teng India in elec-tric gari bou ajoh pan ding ahitai, tinjong Robindro chunaseiyin ahi.

Kangpokpi Dist. PMEGP 2017-18interview phattep louva kivochonImphal, Jan 9 (ET): Prime Minister's Employment

Generation Programme (PMEGP) 2017-18 KangpokpiDistrict adia District Industries Centre (DIC), Kangpok-pi; Khadi & Village Industries Commission (KVIC), Pa-ona Bazaar, Imphal; chule Manipur Khadi & Village Indus-tries Board (MKVIB), Lamphel, office mun ho'a onlineapplication submit bol jouse hodia January 10 & 11, 2018,nikho'a personal interaction/interview kigong chu, pelth-eilou boina jeh in tuphat tadin voh-haiyin aumin ahi.

Hiche personal interaction/interview phat-tep thahdingahile ol'a japi hetdia hung kitah lang kitding ahi, tin T RanjitSingh, DC/Chairman District Level Taskforce Commit-tee, PMEGP, Kangpokpi akon hetsah ahi.

JNIMS a nao neina a thinatoh insung miten doctorchung'a gotna pehdia ngehna nei

Imphal, Jan 9 (ET): Achesa Januarynisim 6 ni'a JNIMS mun'a naonei khat inthina chan ato nachung'a hiche nikho'adoctor ho mitmo ahi tin athinu insungmiten legal action lah nading in ngehnaananei uvin ahitin thulhut kimu chunaseiye. Hiche nikho'a naonei na'a thinachan anatoh nu chu Uyumpoi MamangLeikai akon Krishnanda loinu Potshang-bam Roshibina (21) ahi akiti.

Gahhethei khat chu Roshibina hi naoahinvop a kipat JNIMS OPD a apahtseh'a check up jong anache jing ahi in

hiche toh kilhon achu January nisim 6nikho'a adimit akibol toh lhon in naoso natna ajing nikho in anei pai tan ahi. Chulehiche pet tah'a um doctor hochun ematiponte ti'a anasei jou'u ajing nikho ninnaosen chu anu oi sung in anathidan taitin doctor hochun Roshibina insung mitekom'a anaseipeh uvin ahi. Hiche thilsohhi doctor ho mitmo ahi tin athinu nuThiyam Nanao chun ngohna ananei tohlhon in JNIMS mopoh na neihon hichenikho'a mopo doctor hochung'a gotnaapeh ding in ngehna jong ananei in ahi.

Pollution awareness campaign nading'a Philem incycle mangcha'a Delhi akon Manipur hijon ding

Imphal, Jan 9 (ET): Manipur gam-sung Moirang akon khangthah cyclistPhilem Rohaon Singh in leiset chung'ading'a polluted city a kihe New Delhimun'a ding'a pollution ho suh nem'a aumthei nading'a thilkhat bol ding tin kigellhah na ananei in ahi. Hiche toh kilhonchun pollution ho city sung'a akon suh-nem a aum thei nading in New DelhiIndia Gate akon ama um na gam Ma-nipur cycle mancha'a 2,500km chanawareness campaign abol ding ahi.

Philem in aseina'a hiche tobang thil hikaneo akon'a bol ding ti'a lunggel kana-

Louga nemang jing jucha kitha chelha jing

Tengnoupal Jan 9(ET): Tengnoupal District sunga umLeibi Langkhong mol lhang a um kho ho in achesa kuma lou kibol na a jucha in lou ga anehchai jing toh lhon inlou bol kipat masangin avel lah a um kho jousen jucha ahitheichanna tha dingin tohgon anei uvin ahi.

Alhang a um mipi ho akon a thuso kimu dungjui in louga ho jucha in aneh chai jing toh lhon in kel alha in kivahdan le kimanchah ahah lheh in ahi ati. Hiche lhang kel lhahvang in government in kithopi ding jong agel pon he jongahe pha pou vin ahi le alhang a cheng mi pi jousen gentheitah in lampi jouse a hah sat na akitoh jing in ahi ati.

DM College fencing kom'a thilong khat kimu

289th channa Puya Meithabanikho ana kinit

Imphal, Jan 9 (ET): The International ObservationCommittee on Puya Mei Thaba (ICOP) in tuni in 289thchanna puya meithaba nikho Iboyaima Shumang LeelaShanglen, Palace gate munna ana nit uvin ahi. Masanglailekha ho a Manipur Puyas chung chang a ho tuni nikhoa hi Leng Pamheiba khang lai a Shanti Das Gosai thuhilakon a ana kihal lha ahi. Hinduism sakho a ana lut jou aPamheiba in Manipur sakho dinga phon doh na ana nei ahi.Tukum adinga Chingmi Tammi Nungshi Lipun award chuTangkhul veteran Singer Reuben Mashangva ana pe uvinchuleh Maichou Ningshing award chu ICOP advisorIbechoubi Leima an ape uvin ahi.

Assam NRC draft kibolna a mi tampi min apanloujeh'a Congress in kijotna nei

Guwahati, Jan 9: Assam NationalRegister of Citizens (NRC) kilahna'aBarak Valley gamkai sung a cheng hotamtah min apanlou jeh in Congress inMonday nikho chun kijotna ana bol in ahi.Kijotna chu Silchar MP le All India Ma-hila Congress President Sushmita Dev inama kailhon in ahi. Kijotna neiho chunkhopi sung lamlen jouse ajotpa jouvunDeputy Commissioner (Cachar) officemaiya toumun kiphin na aneipai'uvin ahi.

"December 31 publish ana kibol NRCdraft masapen a chun Barak Valley acheng mi 24 lakh vel min apangpoi. Dis-trict thum a kon'a NRC a amin panglouhi mihem 41 lakh vel ahi'n, amaho hiabon'uva registry bol ngan ahi'uve. Ben-

gali ho keu hilouva chado kibolna'a na-tong tampi jong NRC a amin'u apangpoi.Barak Valley a chengho hin hou le bihchuleh ham le pao a kibungkhen na ho hiadoudal ding'u ahi. Genuine Indian khatbou NRC a amin apanlouva ahijong leCongress in Barak Valley sung'a kiphin-na khoutah kibol ding ahi. Bengali ho jonghi Assam le Barak Valley a 1874 masang'apat ana cheng'u ahitai. NRC kibol hincitizen ho hop ni'a ahopkhen lou ding inngehna akineiye" tin Dev in kijotnakichai'a toumun kiphin na abolna'uvachun asei in ahi. Dev houlimna kichaichun minister lui Ajit Singh le Silchardistrict Congress President Pradip Ku-mar Dey in jong houlimna aneilhon in ahi.

FTII le SRFTI admission seminar Imphal a umdingImphal, Jan 9: Manipur a ama sa

pen ding a India sunga film le televi-sion education centre thupi cheh niin Admission seminar Imphal mun naahung bol lhon ding ahi.

Film &Television Institute of India(FTII), Pune le Satyajit Ray Film&Television Institute (SRFTI),Kolkata ( ani a Ministry of Informa-tion &Broadcasting, Govt. of Indianoi ) in Joint Entrance test 2018 ad-

missions phon doh na anei toh lhon aIndia sung pumpi a centre 26 a exambol na ding lah a tuchung in Imphaljong ahung jao in ahi. Tuchung hicheinstitute teni in combine exam abollhon hi amasa pen ahinalai in ahi.Imphal munna admission seminarkibol ding chu Manipur Film Devel-opment Society ,Palace Gate munnaahung lhung JANUARY 12TH ni lekibol ding ahi.

Imphal, Jan 9(ET): Tuni (Jan 9)jingkah lam nidan 6:30 vel in ImphalWest hopsung'a um Tangkhul BaptishChruch, Dewlaland mai DM CollegeCampus fencing kom'a thilong khatanakimudoh in ahi. Ahin hiche thinanatoh pa hi koi ahi hiche kisuh chan inhet ahinai pon chuleh epi jeh'a thi hid-ing ham tijong hetdoh anahi naipon ahi.

Hiche toh kilhon chun Police teamin thilong chu RIMS morgue mun'aanapo lut tauvin ahi. Police akon kimuthulhut dungjui in hiche thina toh pahi 5.1 feet, fair complexion, mi gong,black le medium sam (hair) ahi tinananei in ahi. Chule amahi kum 30 velhiding in jong aginmo nao thujonganasei in ahi.

nei jing ahi chuleh mipi ading'a special tahkhat leh mi bol khah lou boding tijong hikanagel jing khat ahi ati. Delhi mun'aachesa lha 6-7 tobang kana um nasung'aDelhi pollutin sandan report kana simdohjing in ahi. Hiche pat chu hiche journeybol ding hi lunggel kananei pan tan ahiati. Gahhetthei khat chu Philem hinJawaharlal Nehru University'a EnglishMasters chai khat ahi toh lhon'a hichejourney anei sung'a hi nikhat leh 100kmhi cycle mancha'a awareness campaignabol ding toh lhon'a agam Manipur ahinjot ding ahi.

Dimapur, January 9: Medziphema Battalion in HQIGAR (N) vetkolna noiya Jaanhi (January 8) chun Kuki-dolong gamkai sung'a Tata Winger (MN 01S 9491) sung'akon in Humpi (tiger) le Sai (Elephant) gu phabepamandoh'uvin ahi.

Akimandoh sagu ho chu agom in Kg 13 alhing in ahi.Tuni kimandoh sagu ho chu humpi-ha (teeth), Humpi kenggu li, ating gu (Vertebra) , ameigu, anahgu chuleh angonggu ahi'n Saipi a chu abil ni le anah-gu (nostril bone) ahi.Hiche ho tilouvin jong Dk. 61,455/- le Dk. 40,000 banktransfer slipkhat jong amudoh'uvin ahi. Sa gu le sum lepaiho chu chu Gangpimual, Churachandpur District a chengSum John Ngaihte a kon amudoh'u ahi.

Security toh kikapto na a ULFA-I cadre 2 kitong khaGuwahati, Jan 9: United Libaration

Front of Asom-Independent(ULFA-I) nisecurity force ho toh kikap tona in anakitong kha in ahi.

Hiche kikap tona hi Kakorani reserveforest Assam-Arunachal gamgi munnaana um ahi. Defence spokesman ColonelChiranjit Konwer akon thuso kimu dung-jui in galguh bol mi themkhat hiche lhanga aum e ti thu aki jah toh lhon a securityforce in ana kidal lut na a hiche kikap tonahi ana um ahin chuleh kikap tona achun

galguh bol mi ni ana kitongkha in ahi tinana sei in ahi. Aman asei be na a galguh bolhole akitong kha teni chu weather hoi loule mu thim ahijeh chun ana jam doh uvinahi ati.

Hiche operation hi tukum adinga AssamRifles in galguh bol ho akap na ani channaahi tan ahi. Hetthei khat chu achesa Jan-uary 5 a jong chu Assam Rifles in Chang-lang district Arunachal Pradesh munnaNamdapha forest a galguh bol ho ana kapu ahi.

Tamenglong Battalion in kholamkai ho conclave bolpeh

Tamenglong, Jan 9 (ET): Janhi (Jan 8) chun Tamen-glong Battalion in Tamenglong district hopsung'a mun khochairman hoding in conclave khat anabol uvin ahi. Hicheconclave kibol na'a chun Tamenglong area le Sub Divi-sional officer Tamenglong vel kho 34 akon kho chairmanle secretaries 120 val in pan anala uvin ahi.

Hiche toh kilhon chun Commander Senapati Brigade inmipi hotoh kikhoukhom naphat aman toh lhon in mi hijatin kipah tah'a ahung lhah nachung'a uvah kipathu jong aph-ongdoh in ahi. Hiche kingon sung'a chun Chingkao khoding in solar street light 4 anape uvin ahi. Hitobang thilphaabol nachung uvah khosung lamkai hon kipa thu jong ana-phongdoh uvin ahi.

Arunachal thilsoh akisei chamtai:Army Chief Bipin Rawat

Itanagar, Jan 9: Arunachal Pradesh a Chinese na tonghon India gamgi a track asem na u chungthu aki sei chamtan ahi tin Indian Army chief Bipin Rawat in ana sei in ahi.

Army chief pan asei na a Doklam lhang a Chinese armyum jong alhom chom tai ati. Delhi munna thuso miho tohakihou limna a Rawat in Tuting thilsoh sei lhah ahi toh lhonin hiche gam lhang a track ana kisem chu Chiene army hoajao pon agam sunga na tong ho joh ahi ati.

Hiche track ana sem ho chu Indian army hon ana nungno doh uva a manchah u anal ah peh u ahi. Army Tech-nology summit a thuso miho toh aki hou na a Army Chiefpan Indian army ho thah sem angai dan le khonung a galhung umding ho a ki gin na phatah neiding poimo dan thuana tahlang in ahi. Rawat in asei be na a Indian army hilampi jouse a semphat angai dan le manchah ho gam sungasempat angai dan thu ana sei in ahi.

27 AR in Gul chuh khat huhdohUkhrul, Jan 9 (ET): HQ IGAR (South) vetsui nanoi'a um 27 Assam Rifles,10

Sector AR akon medical team hon janhi (Jan 8) chun gul chuh khat anahuhdoh uvinahi tin thulhut kimu chun aseiye. Hiche gul in achuh pa hi Ukhrul district hopsung'aum Phungreithang East akon Aso ahi akiti. Aso hi gul gunei khat in anchuh khat jouchun apet pet in 27 AR unit hospital mun'a anapolut pai uvin hiche mun'a um Reg-imental Medical Officer ho hapan najal in thina thei dinmun akon anahuhdoh uvin ahi.

39 AR makaina a Musical Evening kibolKakching, Jan 9 (ET): Janhi (Jan 8)

chun IGAR (South) vetsui nanoi in 39Assam Rifles, 28 Sector AR in Kakchingdistrict hopsung'a um Sugnu HigherSecondary School ground mun'a melo-dious musical evening anabol uvin ahi.Hiche musical evening achun 39 AssamRifles Jazz band akon agom in musicians12 in Hindi, Manipuri, north eastern chomchom akon melodies le local miho ngai-

nom ding English classic hojong performanabol uvin ahi.

Hiche toh kilhon chun musical eveningkibol na'a chun vengsung mi 800 val inkipah thanom tah in anaman khom uvinchule Jazz band hojong athep nacheh ujong anavet sah uvin ahi. Hiche naban'aAssam Rifles movie chom cha gamsung'akhantou na natoh ho Assam Rifles in abolnao ho mipi te vetsah na ananei uvin ahi.

Page 4: Minister Shyamkumar in ‘Organic Manipur’ Cinema Hall a ...eimitimes.in/wp-content/uploads/2018/01/ET-January... · a kijoh ding ahi, tin aseiyin ahi. Kangla Park mun’a Minister

cmyk cmyk

cmyk cmyk

Vahchanni (Wednesday) | Tolbol (January) 10, 2018 4Eimi Times

Employment News

SUNSHINE ENGLISH HIGH SCHOOL Molnom, CCpur.

(Recognised by BSEM)

ADMISSION NOTICEAdmission opens from Prep to Cl-X till 31st January 2018. Limited Hostel seats

available for both boys and girls.Regular classes will commence from 8thFebruary(Thursday).

WANTED1. One B.Sc. capable of handling Mathematics upto Cl-X.2. One BA(Hons) with good communication skills to handle History upto Class-X3. One undergraduate for teaching primary section.Applications are invited for the above posts. Any interested candidates can apply

with own handwritten application along with necessary documents till 9th January2018.

Date of interview will be on 10th Jan 2018 at 10:30AM sharp.PrincipalET(FC-8169)-5/6/8/9/10

CHINKHAM MODERN HIGH SCHOOLZomi Colony, Churachandpur, Manipur - 795128

Applications in own handwriting are invited from interested candidates for theposition of Assistant Teacher.

* No. of post : 2* Education Qualification : Graduate (Arts/Sc.)* Documents to be attached : 1 Colour Passport, X -Graduate Mark Sheets.

Sd/- Headmaster

ET(FC-8604) 8/9/10/12

2in1 ΩΩΩΩΩMEGA PUBLIC SCHOOL & KINDERGARTENMOTBUNG, MANIPUR

Govt Recognised vide order no. 12/14/2014-SE(S)LAST DATE OF ADMISSION WITHOUT FINE : 20th JANUARY 2018

LAST DATE OF ADMISSION WITH FINE: 25th January 2018ΩΩΩΩΩmega Boarding Alamdanna:

1. Warden 1 nin Boarding chapang 20-25 aboipi2. Alekha sim’u phatecha aboipiu, English, Leadership kihil3. Sunday nikho seh le Sunday School & Hou’in kaikhomna kibol4. Houin kaikhomna a thupi seija warden ho kikilhah sah lou, Pathen lhacha hon bou

asei5. 4-5 days vacation ho a chapang inn kisollou, Pathen thu, English, Leadership kihil

ΩΩΩΩΩmega School Lamdanna:1. Class khat a chapang 50 aval le section a kihom2. Morning School Assembly & Chapel Class chapang’in lead abol3. Evening Assembly seh le chapang hon nikho a akihil u apet pet a report kibol sahChunga kisei ho hi adih adih lou ΩΩΩΩΩmega chapang ho le parents ho noi a phone no.

a nakidoh thei ahiImphal: Joseph Misao: 9862694009, Saikul: Nemvei Touthang: 8131853289,

Moreh:CH. Romila 8729887183, Zalenbung Ukhrul: Janglal Kipgen: 8416073104,CCPur: Somminthang Doungel - 8731990678; IT Road: Seilen Lhoujem MDC:9436237643; Kangpokpi: Hatneithem Kipgen: 8416008369

ΩΩΩΩΩmega Quotes:“Ωmega boarding’a na um mannin mideh pon nate. Ωmega Boardinga na umma

namitlou le amilou di nahi tai” “Sappao thothem jouse lekha them ahideh poi, lekha them ho chun sappao atho

them ding ahi”

Pathen jallin Ωmega akiphudoh kal kum nga alhingtan, kum 4, kum 5 ana kaichapang tampi lekha lam, pao tho lam, leadership lam, nu le pa thu nun lam, Pathenthu lamin muthei tah in insung le society a kikhelna aumtai, Pathen loupi hen...

Contact: Principal, Rev. Khupthang Sitlhou, M. Th. at 9862162921

ET-9

/10/11

/12/13

/14/15

CISF Recruitment 2017Starting date of Online Application: 11.12.2017Closing date of Online Application: 11.01.2018 at 05:00 pm.Official Website: www.cisfrectt.inHeight: 162.5cm.-170cm.Weight : Proportionate to height and age as per medical standard.Chest : 77-80cm.Total Post : 487 Constable/ Fire PostsAge Limits: Between 18 to 23 yearsEducation Qualification : 12th pass with science subject or equivalent

qualif ication from a recognized Board/ University. Educationalcertif icates other than State Board/ Central Board should be accompaniedwith Govt. of India notif ication declaring that such qualif ication isequivalent to 12th Class pass with science subject for service under CentralGovt.

Scale of Pay : Candidates will be given Rs.21,700/- to Rs.69,100/-Mode of Application : Through OnlineLocation : All Over IndiaEducation Qualification: 12th pass with science subject or equivalent

qualif ication from a recognized Board/ University. Educationalcertif icates other than State Board/ Central Board should be accompaniedwith Govt. of India notif ication declaring that such qualif ication isequivalent to 12th Class pass with science subject for service under CentralGovt.

Age Limits & Relaxation: Candidates age should be between 18 to 23years. Age relaxation by 05 years for SC/ ST, 03 years for OBC, 03 years forEx-servicemen, 06 years for Ex-servicemen (OBC) and 08 years for Ex-servicemen (SC/ ST) candidates.

Scale of Pay: Candidates will be given Rs.21,700/- to Rs.69,100/- as perpost wise.

Selection Process: Candidates will be selected for Physical StandardTest (PST), Physical Eff iciency Test (PET), Documentation, Written Testand Medical examination.

Application Fee : Rs.100/- for all candidates. No fees for SC/ ST/ Ex-servicemen candidates.

Documents required for application:1. Educational certif icates.2. Date of birth certif icate.3. Domicile certif icate issued by competent authority to prove their

domiciliary status.4. Caste certif icate.5. Discharge certif icate & undertaking as per Annexure- VII in case of Ex-

Serviceman.6. Departmental candidate have to submit certif icate from their

employer as per Annexure-V.7. Four passport size recent photographs of the candidates.

OFFICE OF THE CHAIRMAN, DISTRICT BOARD OF EDUCATION, SSA-RTE, CHURACHANDPUR DISTRICT

NOTIFICATIONChurachandpur, the 4th January, 2018.

No.18/2/04-ED(CCP)/SSA: In pursuance of the Secretariat: Education (Schools) Department, Government of Manipur's OrderNo. 31/13/2011-SE(S)Pt-II dated 20th April, 2017, applications in prescribed form are invited from intending and eligible candidatesfor appointment on contract basis for the following posts in SSA Residential School, New Lamka, Churachandpur and KasturbaGandhi Balika Vidyalaya (KGBV), Tuilaphai, Henglep Sub- Division for a period of 11 months, extendable on the basis ofperformance:

Sl. Name of No. of Post Remuneration Educational QualificationsNo. Post Residential School KGBV (Basic Pay + Grade Pay)

1. Warden 1 1 Rs. 12,300/- p.m.(Rs. 9300+3000)

2. Full TimeTeacher 1 1 Rs. 13,600/- p.m.

(Mathematics) (Rs. 9300+4300)

3. Full TimeTeacher - 1 Rs. 13,600/- p.m.(English) (Rs. 9300+4300)

4. Full TimeTeacher - 1 Rs. 13,600/- p.m.(Science-PCB) (Rs. 9300+4300)

5. Full TimeTeacher - 1 Rs. 13,600/- p.m.

(Social Sciences) (Rs. 9300+4300)

6. Part TimeTeacher (MIL- 1 1 Rs. 12,300/-p.mfor Manipuri (Rs. 9300+3000)& Hindi)

7. Part TimeTeacher (Phy. 1 1 Rs. 12,300/-p.m& Health Edn) (Rs. 9300+3000)

8. Part TimeTeacher 1 1 Rs. 12,300/-p.m(Vocational/ (Rs. 9300+3000)Arts & Music)

9. Office - 1 Rs. 7100/- p.m.Assistant (Rs. 5200+1900)

Essential(i) Graduate from recognised University/Institute in the

concerned subject and 2 years Diploma in ElementaryEducation (by whatever name known)/B.Ed or its equivalentfrom recognised University/Institute.

Or10+2 and 4 years Bachelor in Elementary Education (B.El.ED.)

from a recognised University/Institute/Board.Or10+2 and 4 years B.A/B.Sc. Ed orB.A.Ed/B.Sc.Ed from a recognised University/Institute/Board.(ii) Teacher's eligibility test conducted by state Government

or any other agency approved by NCTE.Desirable* Post-Graduate from recognised University or Institute* Knowledge of local dialects

Essential(i) 10+2 and 2 year Diploma course in Elementary Education

(by whatever name known) from recognised University/Institution/Board.

Or10+2 course or its equivalent and 2 years Diploma ineducation (Special Education) from recognised University/Institute/Board.(ii) Passed Teacher's Eligibility Test conducted by StateGovernment or any other agency approved by NCTE.Desirable

* Graduate from recognised University or Institute* B. Ed or its equivalent from recognised University or Institute.* Knowledge of local dialects

Essential(i) 10+2 and 2 year Diploma course in Elementary Education

(by whatever name known) from recognised University/Institution/Board.

Or10+2 course or its equivalent and 2 years Diploma in education

(Special Education) from recognised University/Institute/Board.

(ii) Pass in teacher's eligibility test conducted by stateGovernment or any other agency approved by NCTE.Desirable* Graduate from recognised University or Institute* B. Ed or its equivalent from recognised University or

Institute.* Knowledge of local dialects

* 10+2 passed with typing speed @ 30 words per minute andcomputer knowledge.

* Application forms can be collected from the Zonal Education Office/District Project Office, SSA, Churachandpur at Tipaimukh Road from10.01.2018 during office hours against payment of fees (Rs. 300/-) for General candidates and Rs. 200/- for SC/ST/OBC).

* Last date for submission of application form is 17.01.2018 and personal interview will be held at DC's Office, Tuibong for SSA ResidentialSchool, New Lamka on 22.01.2018 and for KGBV, Tuilaphai on 29.01.02018 from 10:00am.

* Preference will be given to candidates from Churachandpur district. Age limit will be as per existing state norms.

(Shyam Lal Poonia)Chairman,

DBE/SSA-RTE, Churachandpur

ET(FC-8088)-9/10

SaS GasBook : 7th OctoberValid : 7th NovemberStock ; 306Price : 848Time : 9:00AM till last

stock

Kimjoe GasBook : 30th OctValid : 15th NovStock : 306 (19kg & 5kg

available)Time : 9:00AM till last

stockFirst come first serve

M/s Misao GasService

Book : 06/11/2017Valid : 17/10/2017Stock : 306Time : 7:30-10:00AM

SawombungIndane

Book : 11/11/2017Valid : 30/10/2017Stock : 306Time : 7:30-10:00AM

LamsangIndane Gas

Book : 15/11/2017Valid : 06/11/2017Stock : 306Submit Aadhar XeroxTime : 7:30-11:00AM

GAS NEWS - GAS NEWS - GAS NEWSTanglei Gas

OinamBook : 22/11/2017Valid : 11/11/2017Stock : 306Time : 7:00-11:00AM

Imphal LPGService

Book : 20/11/2017Sl. No.: 37500Valid : 13/10/2017Stock : 306Delivery At

Heinoupok Godown

M/s GBD IndaneLamlong

Book : 04/11/2017Valid : 24/10/2017Stock : 612 CTC onlyTime : 7:30-11:00AM

J.Rongmei S.K.Indane

Book : 16-11-17Valid : 08-11-17Stock : 306Time: 7:00-9:00AM

Khongnang GasBishnupur

Book : 13/10/2017Valid : 12/10/2017Stock : 306Sl.No.: 7698Time : 7:30-10:30AM

M/s ManipurPolice Gas

Book : 20/11/2017Valid : 16/11/2017CTC & DNSC onlyTime : 10:00-1:00PMStock : 306

Khoriphaba GasNambol

Book : 01/12/2017Valid : 24/11/2017Stock : 612 (CTC only)Time : 7:00-10:00AM

Canchi IndaneService

19 Kg. Commercial :180

First Come First Serve

Time : 8:30-10:00AM

HiyangthangIndane ServiceBook : 28/11/2017Valid : 24/11/2017Sl.Upto: 12700Price : Rs. 867/-Stock : 306Time : 7:00-10:00AM

KhumbongIndane ServiceBook : 25-11-17Valid : 22-11-17Stock : 306Price : Rs. 852/-Time: 7:30-10:30AM

Jignesh Mevani panna ding rallykivohhai jeh’a Delhi police hon

kiginna sangtah nei; kiphinna umNew Delhi, Jan 9 (ANI): Gujarat MLA leh Dalit lamkai

Jignesh Mevani in public meeting abolding akiphal peh lounung’a boina asodoh louna ding’a Delhi Police hon kigin-na sangtah anei uvin ahi.

Yuva Hunkar Rally kivoh hai jeh’a khopi sung’a mi tam-tah lunghang ahi. Ajay Chaudhury, Joint Commissioner,Delhi Police in rally bolna ding’a phalna akipeh lou hi Jan-tar Mantar mun’a koiman kiphinna abol theilou ding’aNGT in thupeh aneijeh ahi, tin aseiye. “Koima phalnakipelou ahi’in, NGT thupeh ahijeh’a Jantar Mantar mun’akoiman kiphinna abol lou ahi, Ramlila Maidan ‘a rally aboldiuva kiseipeh ahi”, tin aseibe in ahi.

Gujarat Dalit lamkai pa toson tamtah in Parliament Street‘a kiphinna anei uve, tin thulhut in aseiyin chule Mevanidemna ‘a poster phabep jong kitahdoh ahi. Dalit lamkai pahin Naxal hotoh kisaina aneiye, tia ngohna um ahi. January4 nikho’a Mumbai Police hon Mevani leh JNU simlai UmarKhalid in houlimna aneina ding kin-gon bol ding’a phalnaana pehlou ahi’in, kin-gon ‘a pang ding’a kigo’a simlaitamtah jong police hon amat ahi.

Mevani leh Khalid in Pune khopi’a December 31 nikho’aahoulimna’a lunghanna thei ding ‘a mi tilkhouna thuaseiye, tia hehna kimu ahi, tia Pune Police hon tu masang’aasei ahi. Pune district ‘a Dalit hon Bhima-Koregaon battlebicentenary anit na’a kinotona anaum ahi’in, phabep inMevani leh Khalid thusei jeh ahi, tia ngohna thu asei ahi.Thilsoh ‘a mikhat thi’a chule thilsoh jouva kiphinna jeh’aMumbai khopi’a bus 160 val kisuse ahi.

Banerjee doctorate degree pehding thu HC a doudalna um

Kolkata, Jan 9 (ANI): Calcutta University in West Ben-gal Chief Minister Mamata Banerjee honorary D Litt degreepeh ding’a asei jeh in boina aumin, Calcutta High Court ‘athulhuh doudalna’a PIL kisem ahi.

Abu Taleb leh Ranjugopal Mukherjee in PIL apehlutahi’in, case hi Public Interest Litigation (PIL) ‘a san pehding’a High Court in asei ahi. Thulhut dungjuiya Wednes-day nileh hiche thu aseidiu ahi. Hetthei khat chu Universi-ty of Calcutta in January 11 nileh West Bengal Chief Min-ister nu degree peh ding’a tohgon anei ahi’in, petitionerhon asei dungjuiya Calcutta University hi state-fund insti-tution ahi’in, hitobang degree apeh uva ahileh mangdingahi, tia asei ahi.

Mamata Banerjee Ph D Degree thu jong tamtah in gin-chat lelna thu asei ahi, tia petitioner tenin asei ahi. “Themjil-na ‘a mi lung kiholna ahi”, tia Lok Sabha MP leh CPI (M)member Md Salim injong tu masang’a demna thu anaseiahi. March 1985 kum’a English thuso Banerjee in Ph Ddegree kamuna ahi tia asei East Georgia University hiumjong umlou ahi, tia kisei ahi.

Page 5: Minister Shyamkumar in ‘Organic Manipur’ Cinema Hall a ...eimitimes.in/wp-content/uploads/2018/01/ET-January... · a kijoh ding ahi, tin aseiyin ahi. Kangla Park mun’a Minister

cmyk cmyk

cmyk cmyk

Vahchanni (Wednesday) | Tolbol (January) 10, 2018 5Eimi Times

PILES TREATMENTPiles phat sot tah eh thah ji, thilongho,asung apo pomho,ehthah teng a tang tang a tha dohho chuleh asung hui umho.Gastric Buneh chai imut tengsungpoh ho chuleh eh thah nomlou ho.Stone case Oi nat toh oi sat he ho.

Sinus Nah ja ja ho,nap atui a umjingho,nh bin tohlung chang nat chuleh phatseh a chi ho.

Body pain Khut le keng, tahsa chung ngoilha,thajung nat, luchang nat, tahsa pomdoh chuleh apomtoh asat kop ho.

Achunga kisei natna nei hon ahin jot thei u ahi.

PH. ALAM

Ph: 9856848613/ 8787579776 / 8732892431/8259968220

Add: 1) Kangpokpi IT Road, Near Traffic point, Opp MSCBBank 2) Next to Imphal Bazar Community Cremation GroundMINUTHONG,Hafiz Hatta, Imphal East - 795001

ET(8

483)

-4/5

/6/8

/9/1

0/11

/12/

13/1

4/15

/16/

17/1

8/19

/20/

21/2

2/23

/24

PILES OPERATION TOUDANA FAHALLASIPILES TREATMENT

PILES LAYENGJARIM.M. CHISHTY (KABIRAJ)

SALAM MEMI COMPLEX, NAMBOL BAZAR-795134

Nungsang Thungba, Souja Nanthaba, Pomba, Hagatchaba, Soujada Mareng-Mareng Chatpa, Khong Hamning-Hamning Hamba Yadaba, Khong Hambda EeYaurkpa & Manang Yaona Khong Hamlakpa, Asthma, Gastric Problem, Tonsil, Sinus,Ya Chikpa Naba, Ahing Tumbda Ya Krak-Krak Shaiba & Hakchang Chikpa Naba,Asinachingba Lainasing Layengjari

ET(8478)-4/5/6/8/9/10/11/12/13/14

‘LAIYENGJARI’Kabiraj Md. Nasir Khan

Visit to Letpao, Motbung, Inpi VengKangpokpi District on 10th Jan 2018(Time : 8:00AM-2:00PM)Mob. No. 7630880944/9862902862/9862960776

Any blood oozing, pain in body parts, Urinal

problems, Piles, Synus, Tonsil, Vein problems,

anxiety etc. etc. All these treatments will be

cleared within 1 week.ET(8402)-6/7/8/9/10

‘LAIYENGJARI’Come anytime to Kabiraj Md. Nasir Khan’s ClinicHatta Minuthong, JNIMS RoadMorning - 6am - 12:00 noonNear BOC (Traffice point)Evening - 1:00pm - 5:00pmMob. No. 7085385283/9615033039Any blood oozing, pain in body parts, Urinalproblems, Pile, Synus, Tonsil, Vein problems,anxiety etc. etc. All these treatments will becleared within 1 week. ET(8402)-9 Day

MOUNT SINAI SCHOOL, MOTBUNG (A govt. Recognised)

&SINAI CREATIVE KIDS ( PLAY SCHOOL)

ADMISSION OPEN-2018FROM PRE-NURSERY TO CLASS-X

CLASS STARTS 1st FEBRUARY

BOARDING AKIHONGE (NUMEI PASAL DIN)* Mi 50 bou kila ding* English worship service umjing ding* Alam alam a kithep chuhna umding* Neh le chah kivetsui nale thenna lam a pui khang ding* Aphat cha lekha sim vetsui peh le alhasam ho kigel khoh ding* Ahao avai khentum umlou* Chate hi ema lam jouse a mitoh kitet thei ja aum jing diu leh* Lhagao hinkho kisuh dih jing ding hi kitup pipen ahiAdmission form available at the School officeContact: 9612627037

Paolal Singsit M.A., B.D. Founder SecretaryET(8487)-9/10/11/12

AC-7

/8/9

/10

ET-20/22/24/4/6/8/10/12/14/16

MOUNT OLIVET UNIQUE SCHOOL DAMDEI (TALOULONG) SADAR HILLS (Affilated to Board of Secondary Education, Manipur)

Class: Nursery to Class VIII (Eight)* Tu-le-tua chapang educational foundation hoipen dinga kigong school ahi.* Chapang jousen Quality education aneithei nadinga tulai khantouna dungjui a

method thah thah mangcha a chapang hilna kinei ding ahi.* Chapang in English pao atho, ajih jong adei bangtah le dihchet a akijih thei nadia

kihil ding ahi.* Boarding jong kitup sella kibol ding Pathen thu lamma jilna neihon avetsui diu ahi.* Boarding hi Pasal 20 (Twenty) numei 20 (Twenty) bou kikoi ding ahi.* Admission fee chule boarding fee jong lhomcha cha kilading ahi. Thuchen henom

hon School office ahilou leh anoiya number kipe a hi contact nahin bolthei u ahi.Hetsah : Class VII (Seven) Chanbou boldia ana kigong chu nu-le-pate tampi tiemna

dungjui in Class VIII (Eight) chan boldingin phatsahna akinei tai.Founder Secretary : T. Haopu M.A, B.Ed. # 9862268661Boarding Administrator : Solen Lotjem, BD # 7628052709Counsellor : Geoffrey RaiMusic Teacher : Andrew Touthang, BD, Diploma in Church Music

ET(8485)-6/8/10/12/14

Lost of MarksheetI, the undersigned have lost my Class XII Marksheet

bearing Roll No. 18093 and Regd. No. 4219 of 2016issued by Council of Higher Secondary EducationManipur on my way between Damdei and Kangpokpion 5th January, 2018. F inders are requested tohandover the same to the undersigned.

Sd/-Hatdeikim Sitlhou

D/o Thangkhosat Sitlhou# 7629088263

Inmun kijohAlet dan 1) 35x133 sq. ft @ 18 lakhs (Tuibong

bazaar noi ringwell foundation umsa)2) 40x70 sq. ft @ 3 lakhs M. Nazareth, Tuibong3) 35x80 Sq. ft @2.5 lakhs M. Nazareth TuibongContact No. 8119979073 ET(8490)-11/13/15/17

TEACHERS WANTEDInterested persons are informed to apply for

the vacant post of Teachers at ARCADIA School,Molnom Bazar, Churachandpur, Manipur withtheir Bio-data on or before 15th January, 2018.

For more detail please contact the SchoolOffice during office hours.

John L Valte Project & Human Resource

Arcadia SchoolET(FC-8610)-10/14

MANIPUR UNIVERSITYCANCHIPUR: MANIPUR

ADMISSION NOTICEDated, the 8th January, 2018

No. MU/3-16/TK/Adm/Aca/12/937: Application on prescribed form areinvited for admission into One Year Certificate Course for the academicsession 2017-18.

1. Chinese 2. Germany 3. Spanish 4. French

Eligibility :Candidates who have passed graduation (Arts/Science/Commerce/

Engineering/Agriculture/Medicine/Law/Pharmacy Examination of theManipur University or its equivalent examination form a recognizedUniversity with any subject combination are eligible to apply).

Prescribed application forms will be available in the Cash Counter of theUniversity w.e.f. 10-1-2018 on payment of Rs. 100/- (Rupees one hundredonly) in cash counter upto 2:00 p.m on all working days.

Application forms can also be downloaded from the Manipur Universitywebsite www.manipuruniv.ac.in In such case the applicant has to enclosea bank draft of Rs 100/- in favour of the Registrar, Manipur Universitypayable at SBI, MU Campus Branch (Code No. 5320).

Applications complete in all respects will be received by the office of theDepartment of Foreign Language, Manipur University upto the 22-01-2018during office hours on all working days.

(David K. Zote)Joint Registrar

KounaAhung lhung ding nisim 12th January, 2018 (Friday) nidan 11:00 AM chetle

Saikho Youth Club kiphudoh kal kum 50 (Golden Jubilee) lhinna mandingahitah jeh in ngailut khosungmi tua munchom'a chengdoh ho, khosungmimunchom chom'a umho aphatcha kouna lekha mulou ho hiche Eimi Timesmangchan avellin kouna kahin neikit uve.

Golden Jubilee CommitteeET(8491)-10/11

KINSHIP HIGH SCHOOLTuibong Bazar, Churachandpur

Recognised by Govt. and BOSEMADMISSION NOTICE

1. Admission is going on for Classes Preparatory to X for the session 2018.2. Regular class for 2018 will start from 12th February 20183. Hostel facilities available for both boys and girls.4. School provides Exercise book, Belt and Necktie.5. Basic Computer Training Course given to Classes IV-X

TEACHER WANTEDApplicants are invited for the post of1. One B.Sc. Graduate to teach both Mathematics and Science.2. One B.A Graduate to teach Social Science.Date of submission of application form : On or before 12 January 2018.Date of demonstration & interview: 13th January, 10:00 am.

Sd/- Principal

Contact No. 8732885696ET(FC-8611) 10

CHILDRENS' TRAINING SCHOOLSPRING VILLA, PHAIPIJANG, LANGOL, IMPHAL-WEST

OPENS ADMISSIONFOR THE SESSION 2018FOR PRE-NURSERY TO CLASS-IX

(WITH BOARDING FACILITIES FOR BOYS & GIRLS)* A School that produces TOPPER in BSEM.* A School that promotes ACADEMIC EXCELLENCE.* A School that emphasizes CIVIC SENSE, DUTY & RESPONSIBILITY.Classes commences from 5th February, 2018.For details: 9089950447 / 9089086103

Sd/-Headmistress

CHILDRENS' TRAINING SCHOOLSPRING VILLA, PHAIPIJANG, LANGOL, IMPHAL-WEST

ET(8479)-4/5/6/8/9/10/11

Madrasa ho doctor, engineer akisep doh pon,thingnoimi kisepdoh ahi, tia Shia Board in PM leh

CM Adityanath heng’a lekhathotNEW DELHI, Jan 9

(ANI): Prime MinisterNarendra Modi leh UttarPrades Chief Minister YogiAdityanath heng’a ShiaCentral Waqf Board honTuesday nikho’a lekhathotapeh nauva chun madrasaho’a hi thingnoimi kisemahi’in, themjilna lampi’apuihoui nading’a pan lah-ding ahi, tin asei uvin ahi.

“Madrasa ijat ‘a kon en-gineer, doctor, IAS officerijat kisepdoh em”, tin ShiaBoard Chairman WasimRizvi in thudoh aneiyin,ahin, Madrasa phabep ‘akon thingnoimi kisemdohahi, tin aseibe in ahi. Madra-sa ho hi CBS, ICSE tohaffiliate hisah ding chuleMuslim hilou honjonghiche mun’a lekha asim diuphalpeh hileh pha ding ahi,tin ngaidan aseiyin chulemadrasa phabep hi thing-noimi kisem na’a kimangahi, ati.

“UP CM leh PM Modiheng’a hiche thu’a le-khathot akipe in, gamsungathahat sah cheh ding ahi”,tin Rizvi in aseiyin, Rizvithusei hi Islamic ki-loikhomna tamtah in angai-nom lou ahi.

All India Majlis-e-Itteh-adul Muslimeen in ShiaBoard chairman demnathu aseiyin, amahin al-hagao RSS ho heng’a ajo-hdoh ahi. Photchenna

aneiya ahileh Home Minis-ter vetsah hen, tin Owaisiin aseiyin ahi.

Kal masa’a Madrasa honUttarakhand sorkar inthemjilna mun jouse’a PMModi lim tahdoh ding’a th-upeh anei hi Sharia toh ak-itoh poi, tia ajuilou ahi. Ut-tarakhand CM TrivendraSingh Rawat in themjilnamun jousen PM Modi limakitah diuva thuhilna aneiahi.

Nigeria gam’a nam ni kah’a kinahna jeh’a mi 12 thi

Salvadoran mi 200,000 in gamsung adalhahnading’a US in phat teppeh

District of Columbia,Jan 9 (AFP): US sorkar inMonday nikhon Salvador-an immigrants 200,000 velspecial protected statuskipe hi kichai ding ahitai, tinphondohna aneiyin, USgam’a peng chapang hopanna’a agam mi sangsom‘a sim kisol doh theina dingdinmun ahi.

Homeland Security Sec-retary Kirstjen Nielsen in‘temporary protected sta-tus’ (TPS) kichai ahitai, tiaphondohna anei ahi’in,2001 kum’a Central Amer-ica gam’a ling hattah niveiakiho jouva Salvadorangam-mi ho US gam’aachen diuva phalna akipehthu ahi. Salvadoran hon lha18 sung’a gamsung adal-hah diuva ahilouleh hunam‘a kisoldoh ding ahi, tinofficial hon aseiyun, hichephat kahlah’a hi Congressin amaho umden nading’alampi asem thei ahi.

TPS ho kipe phatsahnasuhlhap nading’a Congress

in bou dan chejom pi dingasem thei ahi, tin HomelandSecurity Department inaseiyin ahi. Kum masa’ajong Haitian 59,000 leh Nic-araguan 5,300 vel hitobangma’a kipe protection anakilahpeh ahi. Salvadoran hoahunglut nading’a kigotnakinei ahitai, tin alangkhat’a,Canada gam in aseiyin ahi.TPS ho ding’a thulhuhna hihinkho kikhelna lentahahi’in, tamtah in inmun ‘akanei ahitai, tia alungdonna

thu asei ahi.Atamjo tobang in US

gam’a tohgon aneiya chuleinmun anei ahi’in, hop somtobang hi US gam-mi tohkicheng ahi. “Setna bol kahipouve”, tin SalvadoranHugo Rodriguez in aseiyinahi. Tohgon hin Salvadoranchilhah US gam’a pengchapang 193,000 vel atoh-khah ding ahi. Washingtonunion activist Jaime Contr-eras in thulhuhna demnaaneiyin ahi.

KANO, Jan 9 (AFP):Central Nigeria gam’aloubol miho leh gancha vahho kikah’a kinahna aumjehin mi 12 athi’e, tin thulhutin aseiyin, Christian Bacha-ma loubol miho leh MuslimFulani gancha vah hohi Laudistrict noiya um Tarabastat ‘a Friday leh Saturdaynikho’a kinoto-u ahi.

Mel hetlou thal-choi honFriday nikho’a Fulani hochenna mun anokhum jehuvin mi 1 athi’e, tin policespokesman David Misal inaseiyin ahi. Mi 4 hi Fulaniho chenna mun’a thi’achule Buchama kho’a mi 8thi ahi. Khosung mihon

vangsetna toh’a mi 40alhing’e, tia asei ahi. Bacha-ma tribe hon Donaddachule Babagasa leh Katibukhosung abulu hiding’inAbdullah Hamma in agin-mona thu aseiyin ahi.

“Thi-long 15 kavuitauve”, tin aseibe in ahi.Saturday nikho’a Fulanigancha vah hon Bachamaho chenna Robi khosunganokhum uva, meithalakap-u ahi. Thilsoh ‘a mi25 athi’e, tin Robi khangth-ah lamkai Felix Uban-Doma in aseiyin ahi.Thilsoh jeh’a gal-jam tam-tah jong um ahi. Boinathilso namun ho police hon

angah uvin chule mi ijatchet thi ahi seithei ahipoi,tin police thulhut in aseibein ahi.

Kal masa’a jong loubolmiho kibulu jing douna’aBenue state ‘a aja’a simin kiphinna anabol ahi.Musl im gancha vahholeh Christian loubolmiho hi gancha nehnamun jeh’a achesa kum10 val ana kidou jing-uahi. Nigeria PresidentMuhammadu Buhari inthilsoh demna aneiyin,ahin, buluna thilsoh ven-na d ing’a pan a lahloujeh’a ama demna thumidang in asei jing ahi.

Page 6: Minister Shyamkumar in ‘Organic Manipur’ Cinema Hall a ...eimitimes.in/wp-content/uploads/2018/01/ET-January... · a kijoh ding ahi, tin aseiyin ahi. Kangla Park mun’a Minister

cmyk cmyk

cmyk cmyk

Vahchanni (Wednesday) | Tolbol (January) 10, 2018 6Eimi Times

Owned, published, edited and printed by Momoi Kipgen at Eimi Offset Printers, Bibis' Home, New Lambulane, Imphal-East, Manipur - 795001. Office Telephone: 0385-2450949. Asst. Editor: Thangzalen Ringo Lhungdim.

Barcelona a Philippe Countinho in thigh injury anei jeh'a haptathum kichem thei talou ding

Spain : Philippe Coutin-ho in Barcelona ading'adebut hapta thummasang'a abol thei lou dingin aum tan ahi. Ajeh chunphat masa Liverpool clubading'a January nisim 1ni'a Burnley toh anak-ichep na'a thigh injury aneijeh'a kon damdoh theilouin aum jing nalai in ahi.

Brazilian playmakerchu Monday nichun Bar-celona doctors hon akisu-hkhah na analysed jonganabol in ahi. "Coutinhohin right thigh a injury aneitoh lhon in ni 20 vel kichemthei lou ding jong akisei inahi. Barcelona in aseina'aPhilippe Countinho ho hindebut hi Catalan derbymun'a ahung lhung ding

Feb. nisim 4 le Espanyol tetoh akimai tonading'a hi pan alah nom dan thu jonganasei in ahi.

Barcelona in Philippe Countinho hi 142

million -pound ading'a Liverpool tohSaturday ni'a deal ananei utoh kilhonBarcelona ading'a record signing khatjong ahung hidoh tan ahi.

Golden Globes 2018 a key categories a winners anamuho

Los Angeles: The 2018 Golden Globe Awards chuHollywood Foreign Press Assocition in lhendoh na aneitoh lhon in Sunday nichun Beverly Hills mun'a awardhopdoh najong anakinei tan ahi. Hiche award hopdohna kingon chu US comedian Seth Meyers in hostanabol in ahi.

Key categories a film le television winners list ho-chu :

BEST DRAMA :Three Billboards Outside Ebb-ing, Missouri.

BEST COMEDY OR MUSICAL : Lady Bird . BEST ACTOR, DRAMA : Gary Oldman-Darkest Hour.

BEST ACTRESS, DRAMA : Frances McDor-mand - Three Billboards Outside Ebbing, Missouri .

BEST ACTOR, COMEDY OR MUSICAL :James Franco - The Disaster Artist.

BEST ACTRESS, COMEDY OR MUSICAL: Saoirse Ronan - Lady Bird.

BEST DIRECTOR : Guillermo del Toro - TheShape of Water.

BEST SUPPORTING ACTOR : Sam Rockwell

- Three Billboards Outside Ebbing, Missouri.BEST SUPPORTING ACTRESS : Allison Jan-

ney - I, Tonya.BEST ANIMATED FILM : Coco.BEST FOREIGN FILM : In the Fade - Germa-

ny/France.BEST ORIGINAL SONG : This Is Me - The

Greatest Showman.BEST TV DRAMA SERIES : The Handmaid`s

Tale.BEST TV COMEDY/MUSICAL SERIES : The

Marvelous Mrs. Maisel.BEST ACTOR, TV DRAMA : Sterling K. Brown

- This Is Us.BEST ACTRESS, TV DRAMA : Elisabeth Moss

- The Handmaid`s Tale.BEST ACTOR, TV COMEDY/MUSICAL :

Aziz Ansari - Master of None.BEST ACTRESS, TV COMEDY/MUSICAL :

Rachel Brosnahan - The Marvelous Mrs. Maisel ;BEST TV MOVIE OR LIMITED SERIES : Big

Little Lies - HBO anahi uvin ahi.

Zou Gal Centenary Football Tourney champions Ganggam SC, LenlaiClub vailhunna kinei

Aiyaary film Feb nisim 9 joh'a ki release tading

Yami Gautam, Sharaddha Kapoor le Shahid Kapoor in amasapenading’a Bollywood industry a pan lakhom tading

New Delhi: Talentedactor Shahid Kapoor nextventure Batti Gul MeterChalu a Haider co-starShraddha Kapoor tohavel'a pan alahkhom lhonna hung kimu kit ding ah-itai. Hiche film ajong ac-tress in Shraddha Kapoorin cast abol ding naban'astars Yami Gautam in leadrole panmun jong alah dingahi. Hiche chung changthu hi noted film critic andtrade analyst TaranAdarsh in ShraddhaKapoor amin ajao mongnai tin twitter a photchetnajong ananei in ahi.

Batti Gul Meter Chalu hiToilet: Ek Prem Katha di-rector Shree NarayanSingh ma ma in directedabol chule KriArj Enter-tainment in produced abol

ahi. Nikho phabeb masang achungSasha in co-star Yami injong pan alahding toh lhon in lemna ananei toh lhon intwitter a hitin asun in ahi - Yami, Shrad-dha le Shahid pan lah khom na masapen

vetthei ding'a hung um vah ding ahitai.Phat masa'a Toilet:Ek Prem Kathaanalolhing toh lhon in mipi jouse hin ShreeNarayan Singh next project hi avet jinglai tah jong ahi tin anasun in ahi.

New Delhi: Bollywoodin Box office mun'a SanjayLeela Bhansali magnumopus Padmavati le AkshayKumar Padman ahunglhung ding January nisim 25nileh thakhat tah'a aki re-lease ding toh lhon in hichefilm teni ki clash to na'awitness peding in kigin jinginjong aum tan ahi.

Hiche toh kilhon chunAkki in hitobang ki clashna avoid bol nading inManoj Bajpayee leSidharth malhotra starrerhina Aiyaary film jong pre-poned anabol toh lhon'aSLB period drama avet thoding injong aumtan ahi.Hiche box office a ki clashding deilou najeh inAiyaary film release datechu ahung lhung ding Feb-

ruary nisim 9 nijoh le kirelease ding inphondoh najong ananei tan ahi.

Manoj Bajpayee starrer Aiyaarymaker in phat masa'a chu hiche film hiJanuary nisim 26 ni'a release ding'aanasei lhah u ahitan ahin box officemun'a film ni tichu Padmavati le Pad-

man ahung ki clash to lhon ding ahitohlhon in postpone anabol in February nisim9 joh ding in anavochon tan ahi.

Hiche toh kilhon chun Aiyaary hi tunLuv Ranjan's rom-com Sonu Ke Titu KiSweety toh box office mun'a hung kitetkit lhon ding ahitai.

B. Lalboi GangteCcpur, Jan 9 (ET): Zou Gal Cen-

tenary Open Shield Football Tourna-ment a Champion le Runner-Up kidopGanggam SC le Lenlai Club vailhunnale kipapina kin tuni Chiengkawn-pang Community Hall nidan 11:00chun, Chiengkawnpang Village Au-thority lamkaina noiya ana umin ahi.

Village Authority Chiengkawnpangin Chiengkawnpang kho akon FootballClub 2 - Ganggam SC le Lenlai Club,tenin Zou Gal Centenary Open ShieldFootball Tournament final matchkiche-tetna'a Champion le Runner-Uppachanna ahin lahna chung'a akipanaoaphongdoh uvin ahi.

Hiche kipapi nakin'a Chiengkawn-

pang Village Authority akon mem-bers le khosung mipi hole Club teniakon players, coach le manager hoapang uvin ahi. Hiche kin'aChiengkawnpang Village Authorityin Chiengkawnpang khosung'aGanggam SC le Lenlai Club akonplayers, coach le manager ho akipa-piu vetsahna in pahvui khatcheh a-opeh uvin ahi. Hiche'a chun Rev.Kamkhanlal in Pathen heng'avangthum pehna aneiyin ahi.

Hiche kin'a Khotol haosa ST. So-lomon Gangte Chief ofChiengkawnpang, injong houlimnaaneiyin, Ganggam SC, Lenlai Club,akipapina thucheng aphongdoh inahi. Chule, Mizo People Convention

MPC Chiengkhawn Unit, YoungMizo Association YMAChiengkawn Branch, honjongkipathu seina anei uvin ahi.

TK. Simte, Manager, Lenlai Clubin Chiengkawnpang Village Author-ity in khosung'a football club teninvailhunnale kipapina kingon aneinaochung'a kipathu aphong in,Chiengkawnpang Village Authoritykom'a kipa-vetsahnan thilpeh jonganeiyin ahi.

Chule, Zou Gal Centenary OpenShield Football Tournament a Cham-pion Ganggam SC players hon kipavetsahnan Ganggam SC Coach leManager teni pahvui opehna aneiuvin ahi.