Eesti õppetunnid PISA-uuringust

Maie Kitsingnõunik, HTM

maie.kitsing@hm.ee

Valga, august, 2011

Osapoolte panus õpilaste tulemustesse

Valga, august, 2011

Barber, M., Whelan, F. jt. Capturing the leadership premium: How the world’s top school systems are building leadership capacity for future

Küsimus ei ole, mitmendal kohal Eesti paikneb riikide pingereas, vaid kas meie lastel on kaasaegses ühiskonnas toimetulekuks ja iseenda ning Eesti riigi arendamiseks vajalikud oskused …

Valga, august, 2011

PISA eesmärgid

PISA aitab valitsustel ette valmistada õpilasi, kes:• peavad hakkama saama väga kiirete muutustega;• peavad töötama ametikohtadel, mida pole veel

loodud;• peavad kasutama tehnoloogiaid, mida pole veel

rakendatud;• peavad lahendama probleeme, mis pole veel meie

teada üles kerkinud.Andreas Schleicher

Valga, august, 2011

Mida on meil õppida PISA uuringust?• PISA-s kirjeldatud nn kirjaoskused – elus

toimetulekuks ja majanduse/ühiskonna/iseenda arendamiseks vajalike oskuste kirjeldused - vt REKK-i kodulehte:

http://uuringud.ekk.edu.ee/est/pisa/

• Saavutustasemete loogika ja ülesannete kirjeldus raskusastmeti

• Tulemused

Valga, august, 2011

Eesti õpilaste valim PISA 2009

Uuringus osales:• 65 riiki (34 OECD ja

31 partnerriiki)• Vanusegrupp: 15

aastat ja 3 kuud kuni 16 aastat ja 2 kuud

• Valimis ca 470 000 õpilast

• Osalevate riikide arv kasvas 57-lt 65-le

EESTIS:1. Kogu vanusegrupp 14160 õpilast2. Valimis 4727 õpilast:• 2297 olid tütarlapsed ja 2430

poisslapsed• 3841 eesti ja 886 vene õppekeelega

koolide õpilased.• 138 eesti õppekeelega kooli, 31

vene õppekeelega kooli ja 6 sega õppekeelega kooli, kokku 175 kooli

• Tartumaalt: 7 maakooli, 9 linnakooli (+2)

Valga, august, 2011

Eesti õpilaste tulemused funktsionaalses lugemisesMAAILMAS OECD riikide hulgas EUROOPAS

1.Šanghai (Hiina) 1. Korea 1. Soome

2. Korea 2. Soome 2. Holland

3. Soome 3. Kanada 3. Belgia

4. Hongkong 4. Uus-Meremaa 4. Norra

5. Singapur 5. Jaapan 5. Eesti

6. Kanada 6. Austraalia 6. Šveits

7. Uus- Meremaa 7. Holland 7. Poola

8. Jaapan 8. Belgia 8. Island

9. Austraalia 9. Norra 9. Liechtenstein

10. Holland 10. Eesti 10. Rootsi

11. Belgia 11. Šveits 11. Saksamaa

12. Norra 12. Poola 12. Iirimaa

13. Eesti 13. Island 13. PrantsusmaaValga, august, 2011

Tulemuste tõlgendamise erinevad fookused

Valga, august, 2011

TULEMUSTE esitamisviisid HARIDUSPOLIITILINE TÄHENDUS/OHUD

Õpilaste tulemused keskmistena 3 kirjaoskuses

• Õpilaste teadmised/oskused/hoiakud baas-kirjaoskustes• Alus õpioskusele ja elukestvas õppes osalemisele

Õpilaste osakaalud saavutustasemeti Tuleviku riskigrupid/arengu edasiviijad

Koolide tulemused pingereana Võrdne ligipääs kvaliteetsele haridusele

Koolide tulemused õppekeeleti Hariduse omandamise sõltuvus õppekeelest

Õpilaste tulemused esitatuna eraldi poisid ja tüdrukud Hariduse omandamise sõltuvus soost

Koolisiseste tulemuste erisused• Koolijuhi nõrkus näha/tegutseda/otsustada• Õpilase kompetentside sõltuvus õpetajast/koolijuhist

Tulemuste trendid Tagasiside haridusreformide /parendusalgatuste tulemuslikkusest/mõjust

Õpilane

Koolitüübist/

elupaigast

Põhikooli keskmine:

478,1

Gümnaasiumi keskmine: f. lug 505,3

Kooli õppe-

keelest

Vene õppekeelega

kool: f. lug 476

Eesti õppekeelega

kool: f. lug 507

Vahe 31 p

Vahe 27,2

Soost

Tüdrukute keskmine: f. lug 523

Poiste keskmine: f. lug 480

Vahe 44 p

Õpetajatest, koolijuhist

Koolisisesed erisused 3

kirjaoskuste omandatuse vahel

kuni 86 p

Vahe 86p

Õpilaste ettevalmistus ja edasised võimalused oma eluga toime tulla, osaleda elukestvas õppes ja anda

oma panus ühiskonna arendamisse.

Kooli max tulemus

766,1 p (644,3)

Kooli min tulemus405,9

Vahe 360,2 p

Koolist

Valga, august, 2011

PISA ja Valgamaa

Valga, august, 2011

Matemaatilise kirjaoskuse tulemused

Valga, august, 2011

117,5 p

13,2 p

39 p on ekvivalentne 1 õppeaasta tööga

Funktsionaalse lugemisoskuse tulemused

Valga, august, 2011

129,9 p

0,3 p

39 p on ekvivalentne 1 õppeaasta tööga

Loodusteadusliku kirjaoskuse tulemused

Valga, august, 2011

109,4 p

6,9 p

39 p on ekvivalentne 1 õppeaasta tööga

Valgamaa 6 kooli üldises pildis

Keskmiste punktide põhjal:• Üle Eesti keskmise - 1 Valgamaa kool (matem.)• Statistiliselt märkimisväärselt oli allpool Eesti

keskmist:– Matemaatikas 4 kooli– Funktsionaalses lugemises 4 kooli– Loodusteaduslikus kirjaoskuses 3 kooli

Valga, august, 2011

Ülesannete raskustasemed – õpilaste jaotus saavutustasemeti

• Ülesanded jaotusid raskus- astmelt.

• Raskemad ülesanded nõudsid enam teadmiste kasutamise oskust, loogiliste seoste leidmist, järelduste tegemist, loovat lähenemist jne.

• Tulemusena näidati õpilaste jaotust kuue saavutustaseme lõikes.

Valga, august, 2011

Saavutustasemed

Valga, august, 2011

alla 1 1 2 3 4 5 6

Kõrgemad tasemed

Arenenud maade toimetulekutase

Üldine baastase

ÜLESANDED LIHTSAMAST KEERULISEMAKS

Valgamaa ja Võrumaa koolide jaotus: alla teist, alla kolmandat ja 5. ning 6. tase kokku; õpilaste jaotus %-des

Valga, august, 2011

Alla 2 Alla 35 ja 6 kokku

Valgamaa 58,68 Valgamaa 81,03 Võrumaa 9,40Valgamaa 34,15 Valgamaa 66,47 Valgamaa 6,86Võrumaa 16,61 Valgamaa 47,17 Valgamaa 6,46Valgamaa 16,24 Võrumaa 45,91 Võrumaa 4,18Võrumaa 15,38 Võrumaa 44,02 Valgamaa 4,05Võrumaa 15,31 Valgamaa 40 Võrumaa 3,06Valgamaa 13,71 Valgamaa 39,28 Võrumaa 2,88Valgamaa 12,10 Valgamaa 38,29 Valgamaa 2,34Võrumaa 9,84 Võrumaa 37,05 Võrumaa 1,20Võrumaa 9,45 Võrumaa 36,02 Valgamaa 0,57Valgamaa 6,86 Võrumaa 35,63 Valgamaa 0Võrumaa 5,77 Võrumaa 31,04 Võrumaa 0

Sic!

Kõrgemate saavutustasemete osakaal meil ja meist paremini sooritanud riikides

Funktsionaalne lugemine

RIIK 5. ja 6. tase 4., 5. 6. tase kokku

Šanghai 19,4 54,1

Uus-Meremaa 15,8 40,5

Singapur 15,7 41,4

Soome 14,5 45,1 %

Jaapan 13,4 40,4

Korea 12,9 45,8

Austraalia 12,8 36,9

Kanada 12,9 39,7

Hongkong 12,4 44,2

…

Eesti 6,0 22,2

Valga, august, 2011

Eesti valimis olnud koolidest saavutas

Soomega keskmisega

vähemalt sama taseme 14%

(24 kooli 175-st)

Eesti valimis olnud koolidest saavutas

Soomega keskmisega

vähemalt sama taseme 8,5%

(15 kooli 175-st)

Järeldused kooli- ja haridussüsteemi tasandil

PISA uuringu tulemuste järgi:• Haridusse rohkem investeerivad süsteemid kalduvad

saama paremaid tulemusi.• Mida vähem õpilaste segregeerimist nii

sotsiaalmajandusliku tausta, käitumise kui võimekuse järgi, seda paremad tulemused.

• Õpilaste klassikursuse kordamine ei paranda õpilaste tulemusi, pigem halvendab.

• Õpilaste väike arv klassis ei seostu tulemusega.

Valga, august, 2011

Järeldused funktsionaalsest lugemisoskusest

• Õppimist toetavate strateegiate omandamine ja laialdane lugemus on vajalik, et õpilastest saaksid vilunud lugejad.

• Tütarlaste tulemused on kõikides riikides paremad.

• INTERNETis lugemine ja omavaheline suhtlemine aitab kaasa lugemisvilumuse kujunemisele.

Valga, august, 2011

• Õpioskused• Lugemishuvi

• Poisid

• INTERNET

Järeldused kahe uuringu põhjal

• Baastaseme omandavad meie õpilased jätkuvalt hästi kõigis kolmes kirjaoskuses – töö vähemvõimekamate õpilastega on hea.

• Kõrgeimatele tasemetele jõudnud õpilaste osakaal on madal, eriti funktsionaalses lugemises ja matemaatilises kirjaoskuses – õppeprotsessis on väiksem tähelepanu sügavamat mõtlemist arendavale tegevusele ja loovusele ning võimekamate õpilaste arengupotentsiaali väljaarendamisele.

Valga, august, 2011

PISA uuringu tulemused kinnitavad

• Vajalikud on universaalsed haridusstandardid ja personaalne lähenemine igale õpilasele.

• Vajalik selge teadvustamine ja väljaütlemine, et õpetaja vastutab õpilase arengupotentsiaali väljaarendamise eest koolis.

Valga, august, 2011

Väljakutsed edaspidiseks PISA 2012 uuringu kontekstis

• Finantsalane kirjaoskus

• Meeskondlik probleemilahendus

• Elektrooniline test

Valga, august, 2011

Finantsalase kirjaoskuse kujundamine

Probleemülesannete lahendamine töörühmades

Ülesannete lahendamine e-keskkonnas

PISA 2009 uuringu tulemuste põhjal

Eesti kuulub koos Soome, Rootsi, Jaapani, Norra, Islandi ja Hongkongiga edukate koolisüsteemide hulka – tulemused on üle keskmise ja sotsiaalmajanduslik ebavõrdsus alla keskmise.

Valga, august, 2011

Valga, august, 2011

Suur tänu kuulamast!Jaksu uueks õppeaastaks!

Valga, august, 2011