paasuke.valga.ee skelett.docx · web viewpedagoog jutustab, et skelett ei ole elusolend, teda saab...

Inclusive Preschool for Kids - Visual, Auditory and Kinesthetic Learners

TEEMA: Mis on skelett? ANATOOMIA

VISUAALNE AUDIAALNE KINESTEETILINE

1,5-

3 aa

stat

Pedagoog näitab skeletti (võib kasutada luukere maketti või mänguasja), pedagoog näitab lastele kus on pea, käed ja jalad).Näidata lapsele skeleti puslet.

Pedagoog jutustab, et skelett ei ole elusolend, teda saab maha panna ning loendada tema kehaosi 2 jalga, 2 kätt. 1 pea ja 1 selgroog. Voolimine: skeleti kehaosa –ümmargune pea, käed, jalad ja selgroog. Pedagoogi juhendamisel moodustatakse voolitud detailidest ühiselt skelett.

Pedagoog kasutab mänguluukere. Lapsed saavad vaadata millised on luukere osad ning pedagoogi juhendamisel teevad liigutusi kätega ja jalgadega. Mäng: lapsed koos pedagoogiga kõnnivad toas ringi ja liigutavad erinevaid kehaosi muusika taktis.

3 –

5 aa

stat

Pedagoog kasutab mänguluukere (võib kasutada isetehtud näidist kartongist), näidata lastele milline luukere on, millistest luudest koosneb- kolju, rindkere, käed, jälad). Näidata, et luukere ei ole elusolend.

Pedagoog kasutab luukere suurt maketti, mänguasja, luukere ei ole elusolend, teda ei saa kuulata, teda saab maha panna ning loendada tema kehaosi : 1 pea, 1 selgroog, 2 jalga, 2 kätt. Voolimine: skeleti kehaosa –ümmargune pea, käed, jalad ja selgroog. Pedagoogi juhendamisel moodustatakse voolitud detailidest ühiselt skelett.

Pedagoog kasutab luukere suurt maketti. Pedagoogi juhendamisel saavad lapsed ise proovida, kuidas liigub pea, põlved, küünarnukid, käed, jalad. Skeletti saab tõsta ühest kohast teise ning pikali panna.

5-7

aast

at

Näidismaterjal – luukere, pildid millest koosneb luukere, kuidas ta välja näeb . Näidata, et luukere ei ole elusolend ,millistest luudest koosneb- kolju, rindkere, loendada mitu ribi, käsi, jalgu, pead..)? Kolju sisaldab 22 luud.

Pedagoog kasutab luukere suurt maketti – pedagoog tutvustab lastele, mis heli tekib kehaosade liigutami-sel, seletab, et skelett ei ole elusolend, teda saab maha panna ning loendada tema osi : 1 pea, 1 selgroog, 2 jalga, 2 kätt. Voolimine: skeleti osad –ümmargune pea, käed, jalad ja selgroog. Pedagoogi juhendamisel moodustatakse voolitud detailidest ühiselt skelett.

Pedagoog kasutab luukere suurt maketti – tutvustab lastele, mis heli on kuulda, kui liigutada kehaosi. Lapsed saavad ise proovida kuidas liigub pea, põlved, küünarnukid, peopesad, käed, jalad. Kus on selgroog? Skeletti saab tõsta ühest kohast teise ning pikali panna. Lapsed pedagoogi juhendamisel valmistavad inimese skeleti kartongist (marionett).

The European Commission support for the production of this publication does not constitute an endorsement of the contents which reflects the views only of the authors, and the Commission cannot be held responsible for any use which may be made of the information contained therein.


TEEMA: Mis on kõõlus? ANATOOMIA


1,5-

3 aa

stat

Pedagoog näitab marionettnukku - nööride abil saab liigutada käsi, jalgu kui ka pead.

Pedagoog näitab matkivaid liigutusi muusika saatel ning lapsed jäljendavad samu liigutusi koos nukuga.

Pedagoog teeb valmis kartongist marionettnukud. Lapsed näitlevad oma nukkudega ning jäljendavad koos nukuga õpetaja juhendamisel liigutusi.

3-5

aast

at

Pedagoog liigutab maroinettnuku käsi ja jalgu nööride abil. Pildimaterjal-mis on kõõlus? Kõõlused on nagu valged nöörid, mis on kinnitatud luudele, nende abil me saame liigutada keha, need hoiavad luid koos.

Pedagoog näitab meedia vahendusel lastele agropaatilisi harjutusi ning lapsed jõudumööda jäljendavad neid.

Pedagoog valmistab kartongist marionettnuku.

Lapsed teevad õpetaja juhendamisel harjutusi. Õpetaja julgustab lapsi oma keha tunnetama.

5-7

aast

at

Saab kasutada anatoomiamudelit, kus lapsed saavad vaadata, mis on kõõlus? Kõõlused on nagu valged nöörid, mis kinnituvad luudele, nende abil me saame liigutada keha, need hoiavad meie luustikku koos.

Muusika saatel saavad lapsed liigutada nuku kehaosi vastavalt muusikale: aeglaselt või kiiresti.

Pedagoog valmistab kartongist marionettnuku. Õpetaja juhendamisel marionettnukuga teevad lapsed kaasa harjutusi oma kätele ja jalgadele.



TEEMA: Mis on lihas? ANATOOMIA


1,5-

3 aa

stat

Pedagoog näitab enda keha peal, kus asuvad lihased. Seletab, miks neid on vaja.

Pedagoog teeb muusika saatel erinevaid hüppamis -ja roomamisliigutusi, imiteerides erinevaid loomi. Mäng: ,,Mesilased“ – lapsed liiguvad toas aeglaselt ringi ja vahel kükitavad.

Pedagoogi juhendamisel lapsed kükitavad. Õpetaja selgitab, et kui kükitad, siis töötavad meie lihased. Samuti saab teha ka hüppamis- ja roomamisliigutusi, imiteerides erinevaid loomi.

3-5

aast

at

Pedagoog kasutab anatoomiamudelit, kus lapsed saavad vaadata, millised on lihased. Näidata pilte musklitest ja lihastest. Lihaste abil saab inimene ennast liigutada. Aju käsu peale tõmbuvad lihased kokku.

Pedagoog teeb muusika saatel erinevaid hüppamis- ja roomamisliigutusi, imiteerides erinevaid loomi.Mäng: ,,Arva ära mis loom see on?“ (karu, jänes, hunt jne) – koordinatsiooni ja liikumisvõimete arendamine ; ,,Osavad käed “- koordinatsiooni, liikumisvõimete ja käte täpsuse arendamine.

Pedagoog näitab lihatükki või tervet tavalist kana (toores).Selgitab, et kui lihased töötavad, on nad pinges ja teevad koos laste-ga harjutusi, kükitused, hüpped jne. Poisid näitavad oma muskleid. Kuna keel on ka lihas, saab lastega mängida erinevaid keelemänge:,,Uudishimulik keeleke“ – naeratades teha suud natukene lahti ning teha keelega liigutusi edasi-tagasi. Keel välja ja tagasi suhu.



5-7

aast

at

Pedagoog kasutab anatoomiamudelit, kus lapsed saavad vaadata, millised on lihased.Pildimaterjal musklitest ja lihaste süsteemist. Lihaste abil inimene liigub. Aju käsu peale tõmbuvad lihased kokku.Mäng: ,,Osavad käed“ - koordinatsiooni, liikumis- võimete ja käte täpsuse arendamine.

Pedagoog matkib erinevaid liigutusi: hüppamised ja roomamised, imiteerides erinevaid loomi. Mäng: ,,Arva ära mis loom see on?“ (karu, jänes, hunt) koordinatsiooni ja liikumisvõimete arendamine ; Harjutusi hantlitega – mäng: ,,Näita oma muskleid“(lapsed panevad käed rusikasse ja pingutavad lihaseid, pedagoog katsub igal lapse muskleid. Lapsed saavad katsuda üksteisel.

Pedagoog näitab kuidas näeb välja lihatükk või terve tavaline kana (toores). Laps saab jälgida oma kehal, kuidas näiteks jala-lihased töötavad, kui küki-tad või pigistada käed rusi-kasse, pannes tööle käeli-hased. Kõige suuremad lihased asuvad meie pepul. Kõige väiksem lihas on keel. Keelemäng- harjutusi keelega - ,,Keel tervitab huuli“ Avada suu ja silitada keeleotsaga ülemist ja alumist huult.



TEEMA: Aju ANATOOMIA


1,5-

3 aa

stat

Pedagoog kasutab pildi- ja meediamaterjali ning selgitab, et peas paikneb meie aju, viidates ka oma peale. Aju võimaldab meil mõelda ja tegutseda ning oma keha juhtida.

Luuletuse päheõppimine:Elas üks kena Pille,Parim sõber oli tal Ville.Mängisid nad koos palli,ja lõpus tegid kalli-kalli.

Pedagoog valmistab poroloonist näidisaju, millega tehakse katse:Poroloonist aju asetatakse vette ja õpetaja selgitab, et suurem osa inimese ajust koosneb veest. Lapsed saavad märga porolooni katsuda ning pigistada sealt vett välja.

3-5

aast

at

Näidismaterjaliks saab kasutada pilte, anatoomiamudelit ja väikse suurusega lillkapsast või kreekapähklit, mis on sarnased aju struktuuriga. Külastada muuseumit.

Luuletuse päheõppimine:,,Liiklus” Auto sõidab sõiduteel,mina kõnnin kõnniteel,OI-OI-OI on tore see,et igaühel oma tee! Nii ei juhtu õnnetust ja liigelda on lausa lust.Pedagoog selgitab, et luuletuse aitab pähe õppida meie aju, see on aju töö.

Pedagoog valmisb poroloonist näidisaju, millega tehakse katse:Poroloonist aju asetatakse vette ja õpetaja selgitab, et suurem osa inimese ajust koosneb veest. Lapsed saavad märga porolooni katsuda ning pigistada sealt vett välja.

5-7

aast

at

Näidismaterjaliks saab kasutada pilte, anatoomiamudelit ja väikse suurusega lillkapsast või kreekapähklit, mis on sarnased aju struktuuriga.Lapsed saavad vaadata, kui suur on aju, missugune välja näeb ja kus asub. Aju on nagu dirigent, ta juhatab kogu keha. On olemas kahte sorti aju: pea ja seljaaju.

Pedagoog mängib lastega mängu ja annab juhised, laps kuulab seda hoolega ja täidab vastavaid juhiseid. Luuletuse päheõppimine – Luuletus: ,,Liiklus” Auto sõidab sõiduteel, mina kõnnin kõnniteel, OI-OI-OI on tore see, et igaühel oma tee! Nii ei juhtu õnnetust ja liigelda on lausa lust.Õpetaja selgitab, et luuletuse aitab pähe õppida meie aju, see on aju töö.

Pedagoogi juhendamisel valmistavad lapsed poroloonist näidisaju, millega tehakse katse:Poroloonist aju asetatakse vette ja õpetaja selgitab, et suurem osa inimese ajust koosneb veest. Lapsed saavad märga porolooni katsuda ning pigistada sealt vett välja. Meie aju annab käsu emotsioonidele- kurbus, rõõm, viha, imestus.



TEEMA: Süda ANATOOMIA


1,5-

3 aa

stat

Pedagoog kasutab pildi- ja meediamaterjali ning näitab, et vasakul pool asub meie süda. Näidata lastele südamekujulist mänguasju.

Kuulata oma naabri südamelööke kõrvaga.

Kuulata oma naabri südamelööke kõrvaga.

3-5

aast

at

Pedagoog kasutab pildi- ja meediamaterjali.Näitab, et vasakul pool asub meie süda.Pedagoog seletab, et süda on lihas, mis töötab automaatselt nii päeval kui öösel nagu pump, pumbates meie kehas verd ringlusesse.

Kuulata oma naabri südamelööke kuuldetoruga, stetoskoopi abil. Imiteerida südametuksumist trummi abil. Rollimäng- südamearst. Pedagoog juhendab mängu – üks laps on arst ja teised lapsed on patsiendid. Laps tuleb arsti vastuvõtule ja näitab südame piirkonda, kaevates südame valudele. Arst kuulab südamelööke stetoskoobi abil ja kirjutab retsepti.

Pedagoogi juhendamisel lapsed võrdlevad südamelööke enne ning pärast intensiivset liikumistegevust. Pedagoog seletab, mis on süda? Kuulata südametukseid.



5-7

aast

at

Pedagoog näitab lastele oma keha peal, et süda asub vasakul kehapoolel, võib kasutada anatoomiamudelit. Või videofilmi. Milline näeb välja süda ja kuidas tuksub, katsudes pulssi kaelal ja randmel.Süda saadab verd kogu kehasse torulaadsete veresoonte kaudu, millest mõned on peenemad, teised jämedamad arterid, veenid ja õige tillukesed kapillaarid.

Kuulata oma naabri südamelööke kuuldetoruga, stetoskoobi abil. Imiteerida südametuksumist trummi abil. Rollimäng- südamearst. Pedagoog juhendab mängu – üks laps on arst ja teised lapsed on patsiendid. Laps tuleb arsti vastuvõtule ja näitab südame piirkonda, kaevates südamevaludele. Arst kuulab südamelööke stetoskoopi abil.

Pedagoogi juhendamisel leiavad lapsed randmelt pulsi. Võrdlevad südamelööke enne ning pärast intensiivset liikumistegevust. Pedagoog seletab, mis on süda? Kuulata südametukseid kuuldetoruga, võrrelda iga lapse südamelööke- kiire või aeglane.



TEEMA: Veri ANATOOMIA


1,5-

3 aa

stat

Õppematerjaliks kasutada punast vedelikku. Näidata, et veri on punast värvi ja vedel.

Pedagoogi juhendamisel lapsed valmistavad ise punase vedeliku veest ja punasest guaššvärvist. Mäng: ,,Arst” - Pedagoog on arst, õpetaja abi on med.õde –ja lapsed on patsiendid. Lapsed kastavad sõrme punasesse vedelikku ning kaebavad arstile, et lõikasid sõrme.

Pedagoog laseb lastel käegakatsuda punast vedelikku– see on vedel ja soe.

3-5

aast

at

Pedagoog kasutab õppematerjalina videot. Õppematerjalliks kasutada punast vedelikku. Näidata, et veri on punast värvi ja vedel. Võib kasutada tilgutit või pibetti ja näidata kuidas veri ringleb veresoontes.

Pedagoogi juhendamisel lapsed valmistavad ise punase vedeliku veest ja punasest guaššvärvist. Mäng: ,,Arst” - Pedagoog on arst, õpetaja abi on med.õde –ja lapsed on patsiendid. Lapsed kastavad sõrme punasesse vedelikku ning kaebavad arstile, et lõikasid sõrme.

Pedagoog laseb lastel käegakatsuda punast vedelikku– see on vedel ja soe.Vatiga näidishaava puhastamine ja plaastri asetamine haavale.

5-7

aast

at

Õppematerjaliks kasutada veresoontesüsteemi videot. Mis juhtub kui vigastada nahka? Miks haavast hakkab verd jooksma?

Mäng: ,,Arst” - Pedagoog juhendab mängu – üks laps on arst ja teised lapsed on patsiendid. Laps tuleb arsti vastuvõtule ja näitab kus valutab. Arst kuulab ja med. õde kirjutab retsepti. Lapsed jutustavad oma haigustest, mida nad on ennem põdenud.

Pedagoog kasutab kartongist mannekeeni, kuhu on kinnitatud labipaistev voolik. Peda-googi juhendamisel, lapsed valavad läbi lehtre punast vedelikku voolikusse.Kui teha voolikusse väike auk: see ongi naha haav ja haavast hakkab jookma verd.



TEEMA: Mis on meeled? ANATOOMIA


1,5-

3 aa

stat

Kasutada õppematerjaliks näiteks puuvilju: sidrun, õun, banaan. Vaadelda nende värvust ja kuju, koore siledust ja karedust.

Lapsed nuuskavad nina ja kuulavad, millist häält see tekitab. Ninaga õhku sisse poole tõmmates saab nuusutada, tunda lõhna.

Lapsed maitsevad puuvilju. Magus, hapu, mõru, kibe, mahlane jne.

3-5

aast

at

Kasutada õppematerjaliks näiteks puuvilju: sidrun, õun, banaan. Vaadelda nende värvust ja kuju, koore siledust ja karedustPedagoog seletab lastele, et maitset me tunneme suuga ja lõhna ninaga.


Pedagoog kasutab arvamismängu: ”Arva ära mis puuvili see on?”Lapsed katsuvad puuvilju ning kirjeldavad välimust (kuju, koore siledust..), missuguse maitsega, nimetavad puuvilju, missuguse maitsega-hapu, magus, mõru? Pedagoog näitab lastele tilli ja küslauku ning annab nuusutada.

5-7

aast

at

Pedagoog seletab lastele et maitset me tunneme suuga ja lõhna ninaga. Näitab piltide peal nina ja suud. Laua peale panna erinevaid puuvilju. Lapsed vaatavad ja nuusutavad, ütlevad milline kuju, kas on sile või kare, värvus, suurus, kus kasvab jne.


Pedagoog viib läbi mängu: ”Kuulen, ei kuule”. Lapsed katavad kätega oma kõrvad ja siis jälle kuulatavad, kuidas kuuled?”Maitsmismäng” Lapsed sulgevad silmad ja maitsevad, mis puuvili võiks see olla?Maitseid on hapu, magus, soolane ja mõru. Pedagoog näitab lastele tilli, peopesade vahel õõrub ja annab nuusutada ja küüslauku lõikab ja annab nuusutada.



TEEMA: Toit ANATOOMIA


1,5-

3 aa

stat

Lapsed vaatavad sõbrale suu sisse, mida nad näevad? – hambaid, milleks on vaja hambaid – toidu närimiseks.

Kuulata, mis häält kuuled, kui närida õuna, saia, kommi.Katse:”Laps poti peal”: Seedimise ajal tekivad gaasid, mis tulevad pepu kaudu välja ja seda nimetatakse puuksutamiseks.

Pedagoog mängib lastega emotsioonide mängu- naeratus, kurbus, igavus. Puuviljamäng: lapsed proovivad hapusid ja magusaid puuvilju: näiteks pirnid , õunad, banaanid, sidrunid, apelsinid jne.,mis maitset tunnevad?

3-5

aast

at

Pedagoog näitab anatoomiamudelit. Näidata saab lastele Power Pointi esitlust või pilte ja raamatuid, kus on näidatud, mis on seedesüsteem, soolestik ja siseorganid.

Laps saab kuulata tualetis käies, kuidas seedimise ajal tekivad gaasid, mis tulevad pepu kaudu välja ja seda nimetatakse puuksutamiseks.

Puuviljamäng: lapsed proovivad hapusid ja magusaid puuvilju: näiteks pirnid , õunad, banaanid, sidrunid, apelsinid jne.,mis maitset tunnevad?Pedagoogi juhendamisel valmistatakse puuviljasalat.

5-7

aast

at

Pedagoog näitab anatoomiamudelit. Näidata saab lastele Power Point esitlus või pilte ja raamatuid, kus on näidatud, mis on seedesüsteem, soolestik ja siseorganid.

Laps saab kuulata tualetis käies, kuidas eedimise ajal tekivad gaasid, mis tulevad pepu kaudu välja ja seda nimetatakse puuksutamiseks.Kui kõht on tühi, hakkab meie kõht korisema.

Puuviljamäng: lapsed proovivad hapusid ja magusaid puuvilju: näiteks pirnid , õunad banaanid, sidrunid apelsinid jne.,mis maitset tunnevad?Pedagoogi juhendamisel valmistatakse puuviljasalat ja juurviljasalat, võrreldakse maitseid.



TEEMA: Hingamine ANATOOMIA


1,5-

3 aa

stat

Pedagoog palub lastel tõmmata kopsud õhku täis- sisse hingamine ja siis jälle puhu õhk välja- välja hingamine. Lapsed vaatavad kuidas nende rindkere liigub. ,,Mängi oma kõhuga” – hinga sügavamalt sisse ja hinga välja, vaata kuidas kõht tantsib.

Pedagoog palub lastel tõmmata õhku sisse nina kaudu, mis häält kuuled?Ja suu kaudu õhku sisse, mis häält kuuled?Mäng: ”Rongisõit” Rong sõidab aeglaselt: tsuhh- tsuhh - tsuhh ja kiiresti: tsuhh- tsuhh – tsuhh..

Pedagog palub lastel tõmmata kopsud õhku täis- sisse hingamine ja siis jälle puhu õhk välja- välja hingamine-rindkere liigub.Sisse- ja välja hingamisel asetada käsi nina alla, mida tunned? Mäng ,,Sulgede puhumine” lapsed puhuvad sulgi kahe kaupa võidab see, kes puhub kaugemale.

3-5

aast

at

Anatoomiamudel, pildi- ja videomaterjal kopsudest. Pedagoog palub lastel tõmmata kopsud õhku täis- sisse hingamine ja siis jälle puhu õhk välja- välja hingamine. Lapsed vaatavad kuidas nende rindkere liigub.

Kuulata, mis häält kuuled kui sõber hingab läbi suu või läbi nina?Võrrelda rahulikku hingamist ja hingeldamist. Mäng: ,,Tuul ja tuuleke” pedagoog näitab, kuidas puhub tuul- kõvasti ja vaikselt. Lapsed moodusta-vad ringi ja imiteerivad puid, käed on oksad ja tuulega hakkavad käed liikuma– tugev tuul ja vaikne tuuleke. Lapsed imiteerivad suuga tuule puhumist.

Lapsed puhuvad õhupallitäis, õpetaja selgitab, et see on mängult meie kops, mis on õhku täis. Palli tühjaks lastes, on meil kops tühi.Mäng ,,Aja pall väravasse”Õpetaja moodustab värava ning laps peab oma täispuhutud õhupalli puhmisharjutustega saama väravasse.



5-7

aast

at

Anatoomiamudel, pildi- ja videomaterjal kopsudest.Seletab, meie keha vajab hingamiseks hapnikku. Hingamisel me hingame sisse hapnikku ja välja hingates vabaneb kopsudest süsihappegaas.Vestlus, kus meie kehas asuvad kopsud, viidates oma kehale. Mäng ,,Aja pall väravasse” pedagoog moodustab värava ning laps peab oma täispuhutud õhupalli puhumisega saama väravasse.

Saab kuulata üksteise hingamist läbi stetoskoobi. Lapsed puhuvad kõrrega vette ja kuulavad mullitamise heli.Mäng: ,,Tuul ja tuuleke” pedagoog näitab lastele, kuidas puhub tuul- kõvasti ja vaikselt. Lapsed moodustavad ringi ja imiteerivad puid, käed on oksad ja tuulega hakkavad käed liikuma– tugev tuul ja vaikne tuuleke. Lapsed imiteerivad suuga tuule puhumist.

Lapsed puhuvad õhupallitäis, õpetaja selgitab, et see on mängult meie kops, mis on õhku täis. Palli tühjaks lastes, on meil kops tühi.,,Tuul ja tuuleke”Pedagoog näitab, kuidas puhub tuul- kõvasti ja vaikselt. Lapsed moodu-stavad ringi ja imiteerivad puid, käed on oksad ja tuulega hakkavad käed liikuma– tugev tuul ja vaikne tuuleke. Lapsed imiteerivad suuga tuule puhumist.



TEEMA: Käed ANATOOMIA


1,5-

3 aa

stat

Pedagoogi juhendamisel vaadeldakse lapse käsi, mitu kätt on? Õpetaja abil tehakse lapse peopesa värviga ja asetatakse paberile kuhu moodustub käejälg.

Lapsed kuulavad kuidas kõlab plaksutamine valjusti ja tasakesi. Rütmi ja takti tunnetamine muusika saatel põlvede peal, laua peal, padja peal jne). Mäng: ,,Kuula ja plaksuta” lapsed istuvad põrandal, pedagoog plaksutab vastu maad kõvasti ja vaikselt õhus ja lapsed plaksutavad järgi muusika saatel.

Pedagoog mängib lastega käemängu: ”Kus on meie käed?” peidame käed, näitame käsi ja plaksutame. Nöörimismäng, nööpimine, kõrinad. Mäng: ,,Kuula ja plaksuta” lapsed istuvad põrandal, pedagoog plaksutab vastu maad kõvasti ja vaikselt õhus ja lapsed plaksutavad järgi muusika saatel.

3-5

aast

at

Pedagoogi juhendamisel vaadeldakse lapse käsi, mitu kätt on? Õpetaja abil tehakse lapse peopesa värviga ja asetatakse paberile kuhu moodustub käejälg. Võrreldakse, suur käsi ja väike käsi, üks ja palju.

Lapsed kuulavad kuidas kõlab plaksutamine valjusti ja tasakesi. Rütmi ja takti tunnetamine muusika saatel põlvede peal, laua peal, padja peal jne. Mäng: ,,Kuula ja plaksuta” lapsed istuvad põrandal, pedagoog plaksutab vastu maad kõvasti ja vaikselt õhus ja lapsed plaksutavad järgi muusika saatel.

Pedagoog mängib lastega käemängu: ”Kus on meie käed?” peidame käed, näi-tame käsi ja plaksutame. Kätega saab kirjutada oma nime, joonistada oma käsi ja värvida.Mäng: ,,Kuula ja plaksuta”- lapsed istuvad põrandal, pedagoog plaksu-tab vastu maad kõvasti ja vaikselt õhus ja lapsed plaksutavad järgi muusika saatel.



5-7

aast

at

Pedagoogi juhendamisel vaadeldakse lapse käsi, mitu kätt on? Õpetaja abil tehakse lapse peopesa värviga ja asetatakse paberile kuhu moodustub käejälg. Võrreldakse, suur käsi ja väike käsi, üks ja palju.

Lapsed kuulavad kuidas kõlab plaksutamine valjusti ja tasakesi. Lapsed proovi-vad pedagoogi juhenda-misel kätega plaksutada ja sõrmedega nipsu teha. Rütmi ja takti tunnetamine muusika saatel põlvede peal, laua peal, padja peal jne. Mäng: ,,Kuula ja plaksuta” lapsed istuvad põrandal, pedagoog plaksutab vastu maad kõvasti ja vaikselt õhus ja lapsed plaksutavad järgi.

Pedagoog mängib lastega käemängu: ”Kus on meie käed” peidame käed, näitame käsi ja plaksutame. Kätega saab kirjutada oma nime, joonistada oma käsi ja värvida. Heegeldamine, punumine ja käsitöö.Mäng: ,,Kuula ja plaksuta” rütmi tunnetamine - lapsed istuvad põrandal, pedagoog plaksutab vastu maad kõvasti ja vaikselt õhus ja lapsed plaksutavad järgi muusika saatel.


paasuke.valga.ee skelett.docx · web viewpedagoog jutustab, et skelett ei ole elusolend, teda saab...

Documents