sissejuhatus majandusteooriasserahaturg ja pangandus

Raul Eamets

Sissejuhatus majandusteooriasseRAHATURG JA PANGANDUS

Raha on üldiselt aktsepteeritud maksevahend, mis täidab kolme põhifunktsiooni:

Vahetusvahend, Arvestusühik, Rikkuse akumuleerimise funktsioon.

Raul Eamets Rahaturg

RAHA NÕUDLUS


RAHA NÕUDLUS Rahaagregaadid

Raha pakkumine Eestis – august 2002.

M0 11 021,8

Ringlusse lastud sularaha 7 944,2

Sularaha majanduses 7 004,8

Rahaloomeasutuste kassajääk 939,4

Ringlusse lastud kontoraha 3 077,6

M1 29 731,8

Sularaha majanduses 7 004,8

Nõudmiseni hoiused 22 727,0

sh. Eesti kroonides 18 796,4

sh. välisvaluutas 3 930,6

M2 44 116,5

M1 29 731,8

Tähtajalised, säästu- ja muud hoiused 14 384,7

sh. Eesti kroonides 9 811,0

sh. välisvaluutas 4 573,7

M*/2

0

M*

aeg1/3 2/3 1

Graafiliselt on kogu raha nõudlus kolme kolmnurga pindala. Kui intervallid on võrdsed, siis kõrgus on M* ja kogupindala on

2

M)M()

3

1

3

1

3

1(

2

1 **

.

2

M *

ei muutu ka siis kui meil oleks vaja rohkem pangas käia.Iga pangaskäik on kulu Pb. Pangas käimise kordade arv on

*M

PQ

. Oletame, et meil on 1000 EEK ja võtame välja 250 EEK. Pangas käime 4 korda. Alternatiivkulu on saamata jäänud intress )

2

M(i

*

.


RAHA NÕUDLUS Baumol-Tobini mudel

kulud

TC

PQ

Pb

0

*M

PQPbCW

2

MiOC

*

2

PQi

*0M

2

Mi

M

PQPbTC

*

*



2

MM

*0D

P

M

P

M D

2

*0

02

i

)M(

PQPb

M

TC2**

2

1*0 )

2(

i

bQPM

i

bQ

i

bQ

P

M

P

M D 2

2

1)

2(

2

1

22

1*0



VARA, AKTIVAD

FINANTSVARA FÜÜSILINE VARA

TEGELIK RAHA - M/P(REAALNE RAHATASAKAAL)

INTRESSI ANDVAD VÄÄRTPABERID

SULARAHA HOIUS


RAHA NÕUDLUS

Raha hoidmise kolm motiivi: Tehingumotiiv – majapidamiste vajadus sooritada

aeg-ajalt majanduslikke tehinguid (raha kui maksevahend, väärtuse mõõt).

Ettevaatusmotiiv – majapidamiste valmisolek ebaregulaarseteks, ettenägematuteks tehinguteks.

Spekulatsioonimotiiv – soov hoida raha tulu saamise eesmärgil.


RAHA NÕUDLUS

Raha ringluskiirus on kordade arv, mida rahaühik käibib mingi perioodi (aasta) jooksul. Teisisõnu tähendab see seda, mitut lõpptoodangu müügi tehingut saab teostada ühe ja sama rahaühiku abil.

Raha ringluskiiruse määravad ära järgmised tegurid. Maksete laekumise sagedus ning maksete teostamise ja

pangaülekannete laekumise efektiivsus. Intressimäär. Oodatud inflatsioon. Elatustase.


RAHA NÕUDLUS

Vahetusvõrrand Mv=PY ,M - raha pakkumine, v – ringluskiirus, PY – SKP nominaalne maht (hinnatase korrutatud

loodud lõpptoodanguga). Käibele lastava raha hulga saame arvutada ülaltoodud

võrrandist: M=PY/v.


RAHA NÕUDLUS

Reaalsetes kaupades väljendatud SKP on lühiajaliselt püsiv ja ringluskiirus konstantne, siis raha pakkumise kasv viib lühiajaliselt vaid hindade kasvuni.

P=M(v/Y)


RAHA NÕUDLUS


RAHA PAKKUMINE

Pangad suurendavad raha pakkumist Kullasepp ja primitiivne pangandus Tänapäeva pangandus1. astme pank hoiused 1000 reserv 100 laen 9002. astme pank hoiused 900 reserv 90 laen 8103. astme pank hoiused 810 reserv 81 laen 729________________________________________kokku hoiused10 000 reserv 1000 laen 9000 Kui algne rahapakkumine on M0 ja reservimäär on 10%, siis rahavõimendi on

m=1/r, seega ja lõplik rahapakkumine M1=mM0 ehk 10*1000=10 000


RAHA PAKKUMINE

0

1

M

Mm

Sularaha ringluses CSularaha reserv pangas RNõudmiseni hoiused D r pankade sularaha reservi määrcd erasektori poolt hoitava sularaha suhe nende hoiustesseM0=R+C, R=r*D C=cd*DM0=D(r+cd) M1=C+D=(cd*D)+D=D*(1+r)

M0

M1

rc

cm

d

d

1

1

PangasüsteemKommertspangad ja riigi keskpank.Kommertspanga põhilisteks funktsioonideks on: Klientide raha hoiustamine ehk võõrvahendite

juurdetõmbamine, Laenuandmine ja investeerimine kui kasumi saamise

allikad Pangatehingute (maksed, valuutavahetus jne)

teostamine.


RAHA PAKKUMINE

Kasumi koondaruanne (milj. krooni) 31.12.01 30.09.02

Intressitulu 4 308,1 3 165,8

Laenudelt 3 308,2 2 453,3

Intressikulu 2 125,6 1 390,8

Laenudelt 192,6 142,1

Neto intressi kasum/kahjum 2 182,4 1 775,0

Tulu finantsinvesteeringutelt 707,8 62,5

Tütarettevõtjate aktsiatelt ja osadelt 683,3 40,6

Teenustasu tulu 1 062,6 879,8

Teenustasu kulu 282,9 227,0

Neto kasum/kahjum finantstehingutelt 443,2 227,8

Aruandeperioodi kasum/kahjum 1 683,4 866,5

Raul Eamets RahaturgRAHA PAKKUMINE

Eesti pangandusstatistika

Laenuportfell kliendigruppide lõikes

31.05.02 osat 31.07.02 osat 30.09.02 osat

Laenuportfell 44 243,6 100,0% 45 391,7 100,0% 46 676,9 100,0%

sh mitteresidentidele 1 196,7 2,7% 1 136,6 2,6% 1 136,2 2,4%

välisvaluutas 35 857,9 81,0% 36 893,0 81,7% 37 910,9 81,2%

valitsus 1 482,2 3,3% 1 806,2 4,4% 2 068,4 4,4%

finants. asutused 13 737,2 31,0% 13 578,8 29,9% 13 538,1 29,0%

riigi- ja koh.omav.äriüh. 123,4 0,3% 132,4 0,5% 260,4 0,6%

muud äriühingud 18 562,0 42,0% 18 931,0 40,8% 18 955,8 40,6%

mittetulundusühingud 103,4 0,2% 110,7 0,3% 138,7 0,3%

eraisikud 10 235,4 23,1% 10 832,7 24,2% 11 715,6 25,1%

Raul Eamets RahaturgRAHA PAKKUMINEEesti pangandusstatistika

Kaasatud ressursi struktuur

miljonid kroonid 31.05.02 osat 31.07.02 osat 30.09.02 osat

Kaasatud ressurss 60 809,3 100% 63 997,4 100% 63 672,9 100%

sh mitteresidendid 20 132,0 33,1% 19 414,8 30,3% 20 582,3 32,3%

valuuta 26 799,1 44,1% 29 423,1 46,0% 29 150,4 45,8%

võlgnevused kred. asutustele ja keskpangale

7 508,0 12,3% 6 840,6 10,7% 8 199,8 12,9%

võlgnevused klientidele 45 536,5 74,9% 49 405,8 77,2% 47 235,9 74,2%

valitsuse laenufondid ja välisabifondid

259,0 0,4% 253,6 0,4% 251,8 0,4%

väljaantud võlakirjad 6 226,5 10,2% 6 219,8 9,7% 6 782,5 10,7%

allutatud kohustused 1 279,2 2,1% 1 277,6 2,0% 1 203,0 1,9%


MAKSEVAHENDID 30.04.02 31.07.02 30.09.02

Käive Arv Käive Arv Käive Arv

Kokku 100 100 100 100 100 100

Sularaha 0,15 1,14 0,16 0,86 0,21 0,79

Sularahata maksed 99,85 98,86 99,84 99,14 99,79 99,21

Tšekid 0,01 0,03 0,01 0,03 0,02 0,03

Reisitšekid 0,00 0,00 0,00 0,01 0,00 0,00

Muud tšekid 0,01 0,02 0,01 0,02 0,02 0,02

Kaardimaksed 0,43 35,89 0,57 40,55 0,61 39,78

Otsekorraldused 0,09 7,49 0,37 7,85 0,53 7,90

Maksekorraldused 99,26 55,39 97,84 50,66 98,59 51,46

Püsikorraldused 0,37 1,44 0,87 1,51 1,34 1,50

Paberil maksekorraldused 9,06 4,60 8,69 3,75 11,25 3,64

Telepanga maksekorraldused 20,97 26,03 25,26 23,49 25,06 23,34

Telefonipanga maksekorraldused 0,09 0,77 0,13 0,69 0,15 0,66

Internetipanga maksekorraldused 5,91 22,45 7,23 21,12 7,83 22,21

SWIFT 62,86 0,10 55,66 0,11 52,96 0,11

Määramata 0,06 0,07 1,03 0,05 0,04 0,05


Keskpanga funktsioonid Kodumaise raha emiteerimine.

Tehniline emissioon. Kodumaise rahakursi juhtimine, selle määramine. Riiklike rahatagavarade juhtimine.

Keskpank kui pankade pank, viimane laenuandja kommertspankadele

Otsene krediidi- ja rahapoliitika Järelvalve kommertspankade tegevuse üle Keskpank kui riigipank


RAHA PAKKUMINE

Raha pakkumist mõjutavad järgmised tegurid. Pankade soov hoida sularaha lisareservi (lisaks

kohustuslikule reservile hoiab pank ka lisareservi). Erasektori soov säästa ja hoiustada. Raha juurdevool välismaalt. Valitsuse eelarve defitsiit ja selle finantseerimine.


RAHA PAKKUMINE

Q

KN

45

I

INL

M

i’

i

raha kogus

intressintress

P

Q(SKP)

Q’

M’

KN’

L`

KN’’

Q’’


RAHATURU TASAKAAL KEYNESI MUDLIS

sissejuhatus majandusteooriasserahaturg ja pangandus

Documents