ramma

3 3O El v GE

JulkaissutViipurin kaupungin Relkeilylaufakunia

Väljaandja:Viipuri linna Turismiosakond

Ulgiven avViborgs stads Exkursionsnämnd

Publisher:The Travelling Committee of ihe

Town of ViipuriHerctusgeber:

Reisekomittee der Siadt Viipuri

Publié par

le Comité d' Excursions de laville de Viipuri

Eldonanlo:Urba Ekskurskomitato de Viipuri

Vana foomkirik keilatorniga Foio: Pietinen

HÖIMUVENNADJA -ÖED EESTIS,

HEIMOVELJET JA-SISARET EESTISSÄ.

Monen kulttuuri-ihmisen-km ■mielestä voi suomalais-ugrilaisten heimokuntien,

alkuperän juontamisella ja

niiden kielien vertailevallatutkimuksella olla vain teo-

reettinen, tunnepohjainenmerkityksensä. Mutta Ees-

Nii mitmegikultuurinime-

se meeiest vöib Soome-Ugri

nsimkondade algupiära sei-gitamisel ja nende ke-eltevördleval uurimisel olla, vaid

teoreetilime, tundepärane

tähendus. Aga Eesti ja Soo-

Foto:Nyblin

Viipurinähtunalossitomist

Keskelvanalinn

Viipuri loss Foto: Helios

tm j.a Suomen keskinäiseensuhteeseen tämä arvostelukilpistyy, sillä Eestin ja Suo-men läheisyys, niin alueelli-sia kuin historiallisia ja kie-

lellisiä näkökohtia silmällä-pitäen, on vuosisatojen ku-luessa taannut ja vastakin

varmasti takaava keskinäi-sen kanssakäynnin, kehi-tyksen ja kilvoituksen edel-lytykset moninaisilla elä-mämme yhdenlaisilla aloilla.

Mitä täydemmin nämä

me suhetes see arvamus ei

pea paika. sest Eesti ja Soo-

me lähedus nii geograafili-

selt, ajalooliselt kui ka kee-

leliselt vaatepunktilt on sa-jandite jooksul taganud ja

tagab tulevikuski vastasti-kuse läbikäimise, arengu ja

vöistluse eeldusi meie möle-mi sarnanevatel elualadel.

Mida hoolsamalt neid eel-dusi paneme tähde, seda sii_

RaudteejaamPolo: I. Raekallio

Kunstimuuseum ja -kool Folo: Fietinen

edellytykset oivallamme, si-tä väkevämmin tunnemmeja käsitämme, että "veri onvettä sakeampaa".

Kalkki tämä velvoittaameitä lähentymään toinentoisiamme. Matkailu toinen

toistemme luokse avaa sil-miä ja sydämiä.

Eestin heimoveljet ja -si-saret ! Kiitos viimeisestä!Tervetuloa Vanhaan Viipu-riin!

gavamim tunneme ja möis-tame, et veri on paksem kui

vesi.

Köik see kohustab meidlähenema teineteistele. Vas-

tastikune kulastamine avabsilmi ja sudameid.

Eesti höimuvennad ja -öed.Suur tänu Eestis meile osu-

tatud kiilalislahkuse eest!Teretulemast vana Viipuri!

Kesäkuulla 1937.

ViipuriLinnavalitsus

Juunis 1937. a.

Viipurinkaupunginhallitus

Linna raamatukogu Foto: Welin

VIIPURI

Kaks tegurit, geograafiline asend ja ajalugu on. teinudViipuri (1. Viiburi) selleks, mis ta praegu on: Soome tei-seks suuremaks linnaks, ning Ida-Soome kauba-, mers-liiklemise- ja hariduselukeskuseks. Samad tegvrid onmooduistanud sellest viimaseil ajul ka tähelepanuväärseturismikeskuse.

Slsemaasse jubtiva tähtsa veetee ääres asudes on Vii-puri Ida-S o om el oo duslik varav merele. Sell-esadamaisse toovad suured aurulaevad tervitusi nii lähe-daist kui kaugeist maist, ning Unna välissadama U u r a s' e(Trångsund) puumaterjali väljavedu on Euroopa suurim.Viipuri on sisemaisit vesiala iihendava tähtsa Saimaa-kanali löpukoht, r.ing möningate raudteede ja kiimneteautobuiseliinide sölmekoM.

Viipuri on vana linn, milline iile 600-aastase olemasolukestel on näinud nii rahulisi kui ka tormiseid päevi, agata on ka m o o d n e linn, miiline nobedasti omandanud

Maakonna aihiiv Foto: Pielinen.

köiki tarvituskölvulist, mida pakub talle ntitidne areng.Vöidakse öelda, et Viipuri on 1 i n n, k v s s a j a n d i diihtuvad. Temas on säilinud mälestusi köigilt ajava-hemikelt, ja see asjalugu annab talle erilise meeldivuse.

Muide looduski on olnud helde Viipurile, raarnides linnavälkuvate vetega, tumedate metsadega ning kinkinudavarate vaatealadega körgendikke.

Viipuri on ka kiilalislahke, vöttes vastu avasu.i tulejaidlähedalt ja kaugelt. Ent iildine kogemus ongi, etkiilasta] ad meelsasti viibivad selles linnas.

Hääd hotellid ja söögiasutused on turistidele hölpsastikättesaadavad. Laiad puiestikud annavad suviseil,palavail päevil jahutavat varju, ning pakuvad ka meeldivatvaateala iimbriteedes linna rohelise pärjana.

Trammid, autobused, taksiautod ja isegi "vana Vii-puri" aega meenutavad kodused voorimehed on teenistus-valmid.

VasemalToomkiiik

Foto: I. Raekallio

Paiemal Agricolamälestussammas

Sadam Foio: Helios

Vast olete kavatsenud kiilastada Viipurit vöi siiit läbireisides soovite peatuda vähemalt hetkekski. Kiire tut-vumine linnaga sel juhul on teretulnud. Lubatagu siisluhike esitelu — ''hyvää päivä".

Liihike ajalugu on sarnasel korral vältimatu: Ses val-guses vööras pääseb lähedale vana Viipuri loomusele jasudamele.

Meil tuleb ainagi aastatuhat hiipata tagasi. Juba neilamirmseil.ajul see maakoht, mille läbi siis voolas Vuoksiläänepoolne haru (mida pole praegu enam), oli kauban-duslikult ja strateegiliselt tähtis.

Viipuri pärisajalugu algab aastast 1293, mil rootsimarssal Torkel Kri:uudipoeg purjetas oma laevastikugaSoome lahe idavetel, vallutas tolleaegse Karjala ja asutas"vahvuses vöitmatu" Viipuri kindlus-lossi. Keskaegneajalugu jutustab selle kindluse paljudest nurjunud vallu-

VasemalUmaigune Torn

Foio: I. Raekallio

Parema] KelJatorn,end. Raaditom

Foio: Th Nyblin

Vaatamisväärsusi ja avalikke ehitusi16. Uudenportink. 5, vana ehitus ö"ues B317. Luostarink. 7, » » » »

18. Luostarink. 10, » » » »

19. Luostarink. 10. » » » » t20. Rooma»katoliku kirik B321. Pamppalank. 12, vana ehitus B322. Piispank. 12, » » «

23. Piispank. 16, » » »

24. Niiiidne raekoda C325. Teater C326. Hovioikeus (Ringkonna kohus) C327. Kohtu esimehe maja C328. Piiskopi maja ja konsistoorium B329. Saksa»rootsi kirik C3

1. Viipuri loss A32. Maakonna arhiiv A33. Tervaniemi supelrand B44. Piiha Anna vallid A25. Torkkel Knuudipoja sammas A36. Ajaloo» ja rahvamuuseum A37. Vana toomkirik (Agricola kirik) B38. Eelmise kellatorn B39. Endine dominikaankirik B3

10. Eelmise kellatorn B311. Ommargune Torn B312. Karjaportink. 5, vana ehitus oues B313. Karjaportink. 7, » » * »

14. Vahtitornink. 8, » » » »

15 Vahtitornink. 12, * » » »

30. Kr.*katol. toomkirik C331. Vana pritsimaja C332. Kaubamaja B233. Tollihoone B334. Pantsarlahti bastion C335. Kunstimuuseum C336. Telegraafikontor, riigi telefon C337. Purskkaev ku|uga C 238. Kuju »Metsapoeg» C239. Kuju »Kalapoeg» C240. »Hirvi»»sammas D2—341. Linna raamatukogu D342. Uus toomkirik D343. Agricola mälestussammas D3

44. Langenute mälestussammas D345. Lääninhallitus (Maavalitsus) D346. Maakonna ulema maja D347. Postimaja D348. Koguduse maja D249. Pritsimaja E2*0 P. Eliase kr.-kat. kirik Dl51. Kutsekool E352. Tööstuskool F353. Suviteater-laululava E354. Staadion F. 3-455. Raudteejaam Cl—Dl56. Autobusejaam Cl57. Politseiprefektuurjaaadresslaud82—3

Turg

Foio: Pielinen Foto: Helios

tamiskatseist. Vana kroonika lausub: "Moscorum bustaViburgum" (= Viipuri on moskvalaste haud).

Viipuri kindluse keskaegseist peremehist olid mönednii vägevad ja iseseisvad, et nende lään moodustas "riigiriigis". Nad omapääd alustasid söjategevust, sölmisid rahuja ajasid ka muidu öige laiaulatuslikku poliitikat.Kindluslos&is veedeti vahest ka nii hiilgavat elu, et aris-tokraatseid noori rootsi kuulsamatest suguvösadest saadetisiia peeni kombeid oppima. Linn oli elavas kaubavahe-tusesHansa linnadega.

Ent sellele hiilgeajale järgnesid muutused. Uusaja alulvalitsesid Viipurit juba kohapealsed kuninga käsutäitjad,ja a. 1710 vallutas linna Vene- tsaar Peeter Suur. Vene

Mungatuiu^nuikFoio: Th. Nyblin

Tervaniemi supelrand

Folo: Helios

voimu ajal andis linnale eriti Katariina II valitsusaegoma ilme, mis piisinud m« päevinigi.

Järgneval sajandil Saimaa kanali avamine (1856) jaraudtee (1870) andsid linna arengule töuke nuudse kau-bandus-liikluskeskuse 1 moodustumiseks. Viimased aafiita-kumned on siis nobedasti arendanud ja ajakohastanudlinna, kas on praegu 84 tuhat elanikku.

Niiiidne Viipuri linnapilt on vaimustav kombinatsioonvanast ja imest. Linna keskuses on säilinud koduneva n a - 1 i n n ja selle körval, väiksel saarel mälestusrikaskindlus, Karjala lukk, mis nuiidki kuulub söjaväele, agamis siiski avab oma värava turistidele. Tuhandeid neistkäivadki imetlemas selle tornist avarduvaid laiu vaatealu.

StaadionFoio: SVO.

Maleva haiglct

Varas linnas kindluse västas, endise raekoja kohal onaja.ooline muuseum, ja selle ees kindluse asutaja, Tor-kel Knuudipoja mäl es tussamma s. SPal onmöningaid ajaloolisi ehitusi, nagu vana toomkirikkaunivormilise kellaitorniga ja tempel, mis omalajal onolnud dominikaan k 1 o o srt r i piiihapiaigaks. Sealvaiksed kitsad tänavad sosistavat sajandite lugusid ja"uurimisrändur" jöuab mil keskaegsess-e, mil uuemasseiimbrusse.

Ränd'.UEe ajal vöivad matkajad punata irestoraanis,mis asub n.n. iimarguses tor nis (Pyöreä torni),ehituses, mis aegade eest oli linnamuurisse kuuluv kind-luseke. RestoraanLseinul jutustavad huvitavad maalidlinna mön«stki ajajärgust.

Vana-linna välispoolel, ent veelgi ajaloolisel pöhjal,teisesse linnamuuri kuulunul kindlusvallil (Pantsarlahdenbastioni) seisab arhitekt Ullberg'i loodud moodnek v n s t im v v s e v m - k v n s t iik o o 1, ja ule väina, kind-

Linna haiglaidja veetozn

Foto: Helios

Tööstuskool Foto: K. V. Miettinen

luse västas, sama arhitekti kavandil tore maakonnaar h i i v.

Liiklemine "u u e Viipuri" tänavail näitab, et olemekaubalinnas, mis suuruselt teine Soomes. Ehk lähek-sime korraks vaatama arhit. Alvar Aalto ioodud arhi-tektuurilLst imeteosit — uut r a a m at u k o gu h o one t,vöi muid uueaegseid ehitusi, nagu linna haiglaid ja koole.

Linna keskuses kohtame toreda Tork k e 1 i pules-t i k u löhmusalleedega, lillerohkusega, purskkaevudega jakujudega, ning haljuse keskelt välgatavast restoraan Espi-lä'st kuuleme suveöhtuil muusikahelisid. Puiestiku möle-mais otsis avarduvail turgudel jälle näeme Karjala rah-vatuiipe ja vilgast rahvaelu.

Otsides rahulikku puhkekohta leiame linna iimbrusestsuveti rohkesti haljaid paiku. Vöime näiteks minnaPapula k a ljumägis ess e loodusparki, millevaatetornist ja turistide restoraani rödult avardub lai jailus vaat-sala. Ja siis veel, Viipuril on veel maailma-

KutsekoolFoto: I. Raekallio

Sadamast Foio: Pietinen

kuulsuse omandanud park Mo n rep os, mille pärispöhja-likuks vaatluseks tuleb varuda kone pool päeva.

Linna kunstihar ra s t v s i s i köneledes, nimeta-tagu, et teater asub iile saja-aastases teatrihoones; vanulevaltele ehitatud vaibaohuiteatris — la.ulula.val toimuivadlaulupeod, kontserdid ja muud sellised ©ttekanded. Pealemainitute on veel sumfooniaorkester, kaks muu&ikaikoolija kunstikool. Ka mitmied laulukoorid aitavad iilal hoidaViipuri kuulsust "laulva Karjala" pealinnana.

Spordiharrastuselt on Viipuri kuulus. Siin tegutsebhulk tähelepanuväärseid spordiseltise, milleat mönedel onomad majad, pnt ka linna staadione kasutatakse palju.Talispordist nimetatagu eelistatud jääpallivöistlusi.

Nagu öeldud, on Viipuri endast juba tähelepanuväärtja huvitav vaatamisväärsus, aga ta on samas ka v a r a vIda-Soome tähelepanuväärsemaile rand-

VasematUuest ViipuristFoto: I. Raekallio

TanhuvaarastFoto: SVO

Paiemal

Välissadam Uuras Foto: Th. Nyblin

luste i Le. Tema graniitfassaadiga jaamast söidutavadrongid rändajaid Imatra'le, (Vallinkoski'le), Savonlinna,Punkaharju'le, Sortavala'sse (Valamo\sse), Kolile, Teri-joki'le jne. Ja ulimoodsast autobusejaamast vöidaksematkaita igas suunas. Mainitagu vaid idiillilist Lappeen-ranta, Terijoki ja Kuokkala liivarannikuid ning Vuoksija Laadoga kauneid maastikke. Vene piirile on ainult2% tunni reis.

Lähema iimbruse nägemisväärseid kohti on Saimaak a n a 1, mille esimese väravsulu Juustila'nion laevagaiihe ja autobusega poole tunni reis. Samuti peab nime-tama Hiekkasaari ja Mäntysaari meresupelasus-tusi, nig Uuras'e ja Koivisto väljaveosadamaid.

Vaatamisväärsustest ei ole puudust, vöib olla valikmuutub raskekski. Ent rändureile annab lahket nöu "S v o-me n Matkailijayhdistyksen neuvon a n t o-

VasemalMonrepos pargist

Foto: I. RaekallioParemal

VanemuineMonrepos'es

Foto : Adam

Papule pavilion-iestoiaan Foio: Adam

toimisto" (= Soome Turismiuhingu Nöuandla) raud-teejaama allsaalis (telef. 34-20), samutigi 'KaupunginRetkeilylautakunta" (Linna turismiosakond), sek-retär op. J. Sarvi (telef. 15-62) annab oma parima eritiekskursioonide ööbimiskohtadele paigutamisel ja linna-vaatluste juhtimisel.

Hääd nöu leiame ka mitmesse keelde triikitud odavastViipuri juhisest.

Kohaseim aeg Viipurikäikudele on, suvi, mil linna mit-med puiestikud esinduvad veetlevalt ning mil ilmastikei pohjusta raskusi.

Reis Helsingist Viipurisse kestab kiirrongis ainult 5tundi, aga öinegi reisimine magamisvagunis on odav jamönus. Kord nädalas on laevauhendus otse TallinnastViipurisse.

Oma soomelahetaguste naabritega on Viipuri olnudtihedas läbikäimises juba hallil ajal. Ja uhes vanasiirikus kirjutatakse, et: "a. 1417 uks tartlane Alf Burhoftulnud Viipurisse esiteks kiilaliseks, aga talle meeldinudsiinne elu nii, et jäänudki si.ia".

Siis lugupeetud lugejad, soovirne teile eiidamest: tere-tulemasit Viipurisse,

vanasse kulalislahkesse Viipurisse,nooresse vilkasse Viipurisse,mälestuste ja puiestikkude Viipurisse!

Tulge linna, kus sajandid iihtuvad!

VIIPURI 1937 / VIIPURIN KIRJA- JA KIVIPAINO OY.

VriDUB."ls

MJOMI

VIIPURINKIRJA- JA KIVIPAINO OY.OFFSETTIPAINO