COMENIUS MULTILATERAL PARTNERSHIPS 2012-2014

COMENIUS MULTILATERAL PARTNERSHIPS 2012-2014

In the European project “Having culture as a kite, we travel European skies”, six schools from Cyprus, Estonia, Italy, Greece, Poland and Roma-nia collaborate in carrying out activities that deal with various aspects of cultural heritage. Main aim of the programme is to promote cultural and intercultural awareness and respect between European schools. This calen-dar of cultural celebrations consists of children’s drawings from Kose-Uuemõisa Kindergarten-School.

Projektis “Lennates kultuurituulelohel Euroopa taevastes” osalevad Küprose, Eesti, Itaalia, Kreeka, Poola ja Rumeenia koolid teevad koostööd, et ellu viia tegevusi, mis on seotud erinevate kultuuripänardi val-dkondadega. Programmi peaeesmärk on oma kultuuri ja rahvusvahelise kul-tuurielu teadvustamine ning üksteise austamine. See kalender sisaldab Kose-Uuemõisa Lasteaed-Kooli õpilaste joonistusi rahvakalendri tähtpäevade kohta.

This project has been funded with support from the European Commission. This publication reflects the views only of the au-

thor, and the Commission cannot be held responsible for any use which may be made of the information contained therein.

Käesolevat projekti rahastatakse Euroopa Komisjoni toel. See trükis kajastab ainult autori vaateid ja seetõttu pole

Komisjon vastutav kasutatud informatsiooni eest.

Epiphany—kolmekuningapäev

Sunday

pühapäev

Monday

esmaspäev

Tuesday

teisipäev

Wednesday

kolmapäev

Thursday

neljapäev

Friday

reede

Saturday

laupäev

1

2

3

4

5

6

7

8

9

10

11

12

13

14

15

16

17

18

19

20

21

22

23

24

25

26

27

28 29

30

31

Epiphany is the end of Christmas periood – the holidays are swept out. Children can take the decorations from the Christmas trees and eat the sweets. Christmas trees are taken out of the houses. In our village the trees are burned on the bonfire place. Kolmekuningapäev on jõuluaja lõpu tähtpäev, mil pühad toast välja pühitakse. Lapsed võivad kuuse küljest ehted kokku korjata ja maiustused ära süüa ning jõulukuused viiakse toast välja. Meie alevikus viiakse kuused lõkkeplatsile ja põletatakse.

Candlemas Day—küünlapäev

Sunday

pühapäev

Monday

esmaspäev

Tuesday

teisipäev

Wednesday

kolmapäev

Thursday

neljapäev

Friday

reede

Saturday

laupäev

1

2

3

4

5

6

7

8

9

10

11

12

13

14

15

16

17

18

19

20 21

22

23

24

25 26

27

28

“The winter’s spine gets broken” on Candlemas. Half of the provisions for the humans should be still there. Nearly all housework was forbidden. Candlemas was considered a women’s holiday. Girls and women drank red drinks to keep the cheeks red. Küünlapäeval ütles vanarahvas, et talve selgroog saab murtud. Selleks päevaks pidi pool toiduvarust alles olema. Küünlapäeva on pee-tud rohkem naiste pühaks. Tüdrukud ja naised jõid punast jooki, et põsed oleksid ilusad punased.

Shrove Tuesday—vastlapäev

Sunday

pühapäev

Monday

esmaspäev

Tuesday

teisipäev

Wednesday

kolmapäev

Thursday

neljapäev

Friday

reede

Saturday

laupäev

30

1

2

3

4

5

6

7

8

9

10

11

12

13

14

15

16

17

18

19

20 21

22

23

24

25 26

27

28

29

Shrove Tuesday – Vastlapäev - is a very important day in Estonia. We don`t eat pancakes on that day- we eat lenten buns instead. We also have pea or bean soup, salted beans and pig`s trotters on that day and go sledging. In olden days it was believed that he who went the longest distance would grow the longest flax. Vastlapäev on väga tähtis päev Eestis. Meie sööme sel päeval vastlakukleid, herne- või oasuppi, soolatud ube ja seajalgu ning käime kelgutamas. Vanasti usuti, et kellel on kõige pikem liug, sellel kasvavad kõige pikemad linad.

Easter—lihavõtted

Sunday

pühapäev

Monday

esmaspäev

Tuesday

teisipäev

Wednesday

kolmapäev

Thursday

neljapäev

Friday

reede

Saturday

laupäev

30 1 2

3

4

5

6

7

8

9

10

11

12

13

14

15

16

17

18

19

20

21

22

23

24 25

26

27

28

29 30

In the Estonian folk calendar Easter is celebrated not only as a great church holiday but also as a spring holiday to welcome the arrival of the lighter and warmer season. And although chocolate eggs and bright-coloured feathers have found their way into Estonian family traditions, many of the old customs are being kept alive, too. Eesti rahvakalendris tähistatakse lihavõtteid mitte ainult kirikupühana, vaid ka kevadpühana, millega tervitatakse valgust ja soojust. Kuigi šokolaadimunad värvilised suled on leidnud tee Eesti peredesse, hoitakse alles ka vanu traditsioone.

St Phil ip’s Day—volbripäev

Sunday

pühapäev

Monday

esmaspäev

Tuesday

teisipäev

Wednesday

kolmapäev

Thursday

neljapäev

Friday

reede

Saturday

laupäev

30

1

2

3

4

5

6

7

8

9

10

11

12

13

14

15

16

17

18

19

20

21

22 23

24

25

26

27 28

29

30

31

St Philip’s day is considered the first day of summer and the biginning of sowing peas. The bonfire was supposed to scare away everything bad and dressing up as witches and dancing around the fire prevented the witchcraft. Volbripäeva on nimetatud esimeseks suvepäevaks ning hernekülvi alustamise päevaks. Maapinnale tehtud maituli pidi peletama kõike halba, nõiakostüümides tule ümber tantsimine tõrjus nõidust.

Midsummer Day—jaanipäev

Sunday

pühapäev

Monday

esmaspäev

Tuesday

teisipäev

Wednesday

kolmapäev

Thursday

neljapäev

Friday

reede

Saturday

laupäev

1 2 3

4

5

6

7

8

9

10

11

12

13

14

15

16

17

18

19

20

21

22

23

24

25 26

27

28

29

30

Midsummer Day and its important Midsummer Eve is a traditional celebration held on the night of 23-24 June. This day marks closest to the longest day of the year when twilight and dawn appear to merge. The evening of the 23rd is celebrated with bonfires and a tra-ditional menu. Jaanipäev ja jaanilaupäev on iidne suvepüha. See päev tähistab aasta pikimat päeva ja koidu ja eha kohtumist. 23.juuni õhtul süüdati jaanituli, aasta kõige olulisem tuli. Jaanituld tehakse tänagi, see tava on üsna vähe muutunud viimase saja aastaga.

St Jacob’s Day—jaagupipäev

Sunday

pühapäev

Monday

esmaspäev

Tuesday

teisipäev

Wednesday

kolmapäev

Thursday

neljapäev

Friday

reede

Saturday

laupäev

1

2

3

4

5

6

7

8

9

10

11

12

13

14

15

16

17

18

19

20

21

22

23 24

25

26

27

28 29

30

31

St Jacob’s Day is a midsummer day, which marks the end of haymakingand beiginning of harvesting. It is said that iron nail is in the hay, cold stone in the water and a black man in the bushes - meaning that the hay becomes woody, water becomes colder and the shadows are longer. Jaagupi- ehk Jakobi päev on kesksuvepüha, mis märgib heinatööde lõppu ja viljalõikuse algust. Jaagupipäevast on raudnael heinas, külm kivi vees ning must mees põõsas ehk hein puitub, vesi jaheneb ja varjud venivad pikemaks.

Assumption of the Virg in —rukkimaarjapäev

Sunday

pühapäev

Monday

esmaspäev

Tuesday

teisipäev

Wednesday

kolmapäev

Thursday

neljapäev

Friday

reede

Saturday

laupäev

30 31

1

2

3

4

5

6

7

8

9

10

11

12

13

14

15

16

17

18

19

20 21

22

23

24

25 26

27

28

29

In Estonia folk calendar Assumption of the Virgin celebrates the middle of sowing of rye . On this day the sowing was not allowed. 15.august tähistab rahvakalendris rukkikülvi keskpaika. Sel päeval külvata ei tohtińud.

St Michael ’ s Day—mihkl ipäev

Sunday

pühapäev

Monday

esmaspäev

Tuesday

teisipäev

Wednesday

kolmapäev

Thursday

neljapäev

Friday

reede

Saturday

laupäev

1 2 3

4

5

6

7

8

9

10

11

12

13

14

15

16

17

18

19

20

21

22

23

24

25

26

27

28

29

30

29 September is St Michael’s Day. By St. Michael’s Day “the rape had to be in the cave and the womenfolk in the chamber”, i.e. the field labour had to be done and the women’s housework started. Animals were killed for food, and peasant household got better food to eat. 29.septebril tähistame mihklipäeva. Selleks päevaks pidi olema saak põllult koristatud ja kari kodus. Mihklipäevaks tegi perenaine head sööki: keetis liha ja sülti, lihasuppi, tegi värsket leiba.. Mihklipäevast algasid tubased tööd.

Yellowing Leaves Day—kolletamispäev

Sunday

pühapäev

Monday

esmaspäev

Tuesday

teisipäev

Wednesday

kolmapäev

Thursday

neljapäev

Friday

reede

Saturday

laupäev

1

2

3

4

5

6

7

8

9

10

11

12

13

14

15

16

17

18

19

20

21

22

23

24

25

26

27

28 29

30

31

Yellowing leaves day is the crown or peak of autumn. Golden leaves lighten the dusky days and warm the hearts. This celebrates the arrival of winter. Kolletamispäev on sügise kroon ehk hari. Lehekuld valgustab hämaraid päevi ja soojendab südameid. See tähistab talve saabumist loo-dusesse.

St Martin’s Day—mardipäev

Sunday

pühapäev

Monday

esmaspäev

Tuesday

teisipäev

Wednesday

kolmapäev

Thursday

neljapäev

Friday

reede

Saturday

laupäev

30

1

2

3

4

5

6

7

8

9

10

11

12

13

14

15

16

17

18

19

20

21

22

23

24

25 26

27

28

29

Martinmas celebrates the end of the agrarian year and the beginning of the winter period. On the eve of St Martin’s Day children disguise themselves as men and go from door to door, singing songs and telling jokes to receive sweets. Mardipäev tähistab põllutööaasta lõppu ja talveperioodi algust. Mardilaupäeval käivad mardisantideks riietunud lapsed ukselt uksele, laulavad laule ja räägivad anekdoote, et saada maiustusi.

Christmas—jõulud

Sunday

pühapäev

Monday

esmaspäev

Tuesday

teisipäev

Wednesday

kolmapäev

Thursday

neljapäev

Friday

reede

Saturday

laupäev

1 2 3

4

5

6

7

8

9

10

11

12

13

14

15

16

17

18

19

20

21

22

23

24

25

26

27

28

29

30 31

.Jõulud is celebrated from St. Thomas's Day (December 21) until Epiphany (January 6) .Jõulud was seen as a period of rest in the middle of the long dark winter. On Christmas Eve, people had to eat for 7, 9, or even 12 times. It was said that next year will be rich in food. Jõulusid tähistatakse toomapäevast (21.detsember) kolmekuningapäevani (6.jaanuar) .Jõulud oli puhkuseaeg keset pikka pimedat talve. Jõululaupäeval söödi 7,9 või isegi 12 korda. See ennustas, et järgmisel aastal on rikkalikult toitu.