cm biren in jnids hondohna nei; doctor jcilps in ilp bill...

8
c my k c my k c m y k c m y k Eimi Times Adv. Sub-Centers: • First Choice Computer, Tuibuong Bazar, Ccpur • TVS Tollen, Ccpur • AG Computer, Kangpokpi • Full Moon Computer, Sapormeina • Ngailut Computer, Saikul. Bi-lingual daily in Thadou-Kuki & English E-mail: [email protected] / Website : www.eimitimes.in RNI No. MANBIL/2012/49972 Rs. 5/- Lha khat : Rs 150/- Inform to Transform I m p h a l , Leisemni ( Tuesday) , L H A LAM ( September) 5, 2017 • Vol. IV • Issue 1202 Thusoh Lahchom Gas News Page 7 Gam-dang min gam leiset achoh theilou ding’a HP a dan kisem tobang igam uva chepi thei ahi: Speaker Y Khemchand Gorakhpur thilsoh jouva Farrukhabad hospital'a chapang 49 thi Farrukhabad, Sept 4 (ANI): Gorakhpur 'a BRD hospital mun'a chapang tamtah athi thilsoh jouvin Uttar Pradesh gamsung Farrukhabad® mun'a um hospital khat'a chapang 49 athi kit in ahi. Ram Manohar Lohia Rajkiya Chikitsalay hospital, Farrukhabad mun'a liquid oxygen leh lou- leh-ai supply alhahsam jeh 'a chapang 49 thi ahi. District Magistrate Ravindra Kumar in July 21 leh August 20 sung'a chapang thi ho thu akhol diuvin thupeh aneiyin chule rport dungjuiya chapang hohi oxygen supply lhahsam jeh leh doctor ho gelkhoh lou jeh'a thi ahi. Chief Medical Officer (CMO) le hospital doctor ho chung'a FIR akijihlut tan ahi. "CMO, CMS leh doctor phabep chung'a hiche thu in FIR akijih khum tan, thukholna dungjuiya action kila ding ahi", tin Farrukhabad SP Dayanand Mishra in thuso miho heng'a aseiyin ahi. Alangkhat'a, hospital authority hon naosen hohi 'under weight' (atahsa jang) ahi, tin asei uvin ahi. Lha masa'a Gorakhpur BRD Medical College'a naosen tamtah panna'a chapang 70 val thi'a chule hiche jou ni- 4 sung'a encephalitis leh oxygen lhahsam jeh'a chapang 70 thi be kit ahi. CM Biren in JNIDS hondohna nei; doctor holeh damlou ho kihouthei angaiye tia sei Imphal, Sept. 4 (ET): Chief Minister N. Biren Singh in doctor holeh damlou ho kijahmat to angaiyin chule doctor leh nurse hon adamlou ho ajen teng leh lhammona pe hen, tin Jawaharlal Nehru Institute of Dental Sciences (JNIDS) hondohna kin-gon kiman na Auditorium, JNIMS mun’a aseiyin ahi. Chief Guest N Biren in ahoulimna’a, damlou ho lou’a akijen tilouva thu pha kisei peh jong hi kijen na ahi, tin aseiyin chule doctor leh paramedical staff hon talent, thepna lentah anei hi India gam-mi hon jana apeh ahi, ati. Mihem khantou machalna hi thil thah thah kisemdoh hibou ahipon, letna leh lalna lampi jotna ding’a culture jong chepi jing ngai ahi, tin aseibe in ahi. JNIMS leh JNIDS faculty leh staff hon pan hatah’a alah uva, institute minphatna ahin pohlut diuvin temna jong aneiyin ahi. JNIMS ‘a natong alhom Chief Minister in ahetpeh na thu aseiyin, official leh administrative staff hon athu hi phatecha kihouna anei diuvin aseiyin, angaicha tohmun ho lahna kinei vahding ahi, ati. Neurosurgeon Department hi machine chule manchah angaicha ho akitun doh jouteng leh kitup tah’a kichepi ding ahi, tin aseiyin chule JNIMS administration hon JNIMS upgrade bolna ding’a ‘blueprint’ apehlut diuvin aseiyin ahi. Cancer Hospital, JNIMS ‘a ding’a Detailed Project Report (DPR) kigong chai kigo ahitai, tin aseibe in ahi. Sorkar thah hi kikhelna aphalam’a aumthei nading ahi, tin CM in aseiyin chule election masang’a kitepna ho boldoh tei ding hi gelkhohna sangpen kipe ahi, ati. Sorkar in gamsung’a vaicha genthei ho kithopi ding agelkhoh’e, tin aseiyin chule gamsung mihon khonung’a ding’a thilpha bol doh nading’a kitepna anei diuvin kouna aneiyin ahi. Society phatna ding’a mijousen pan alah ngai ahi, tin CM in aseiyin (Page 3 a banjom ding) JCILPS in ILP Bill thumna’a kiphinna pan kit ta Imphal, Sept., 4: Joint Committee of Inner Line Permit System (JCILPS) in gamsung mi dihtah ho venna ding’a ILPS thumna Monday nikhon apan kit uvin, kiphinna vetsahna in JCILPS hon committee office, Sega Road ‘a konin kijotna anei uvin ahi. ILPS Bill tu winter session’a phatsahna pe uvin, panchayat election’a gamdang mi in vote apeh ding ahilouleh election atet ding phal louding ahi, tia kisun lekha jem akidop uvin ahi. Waheng Leikai lam jon in akijot uvin, Keishampat junction mun’a police hon alamtin uvin ahi. JCILPS Convenor, Arjun Telheiba in sorkar in kitepna anei mai maiya kilung lhailou ding ahi, tin thuso miho heng’a aseiyin ahi. ILPS Bill chepi ding hi JCILPS tup thupi pen ahi, tin aseiyin chule mipi deibang’a lamkai khat hina’a na katoh ding ahi, tin aseibe in ahi. Akipat doh nau Sega Road’a chan akile jot kit uvin ahi. Solar Lights kihoppeh September nisim 2 nikho chun Jwalamukhi Battalion in Senapati Brigade vetkolna noiyin 16 Mile le 17 Mile khomi ho solar light ana hoppeh in ahi. Army in khomite solar light ahoppeh hin kolphemeivah lhunlouna mun'a cheng ho genthein hatah'a asuhjang ding ginchat ahi. ILP Bill semna ding’a ‘expert’ hotoh kihouna umding ahi, tia CM Biren in sei Imphal, Sept., 4: Gamsung mi dihtah ho venna ding chule Manipur gamgi akisuh khah louna ding’a mi jouse in pha asah bill kipodoh ding ahi’in, expert hotoh hiche’a ding’a kihouna umding ahi, tin CM N Biren Singh in aseiyin ahi. All Manipur Elementary School Teachers’ Association (AMESTA) in Chief Minister’s Relief Fund’a kithopina apeh lahna kin-gon ‘a asei ahi. AMESTA in programme’a dangka 3.5 lakh CM relief Fund’a apeh ahi’in, Chief Minister’s Secretariat mun’a kin-gon kibol ahi. Chief Minister in ILP thumna hi phat sottah’a kon kipan boina ahitan chule sorkar masa noiya bill drafting committee’a jong kapan ahi, tin aseiye. Bill in atohkhah thei jouse toh kihouna kineiya, expert ho dohna umding chuteng leh mijousen asan thei bill kipodoh ding ahi, ati. All India Thadou Students' Association in interactive session ana bol Imphal, September 4: September nisim 3, 2017 nikho chun All India Thadou Students' Association in Banquet Hall, 1st MR a interactive session ana gong in ahi. Kingon a chun Principal Advisor to CM Rajat Sethi in pan ala in ahi. Rajat Sethi in kingon'a ahoulimna'a chun Manipur gamsung khantouna ding le asung'a chengho kilungtoh tah'a aumkhom theina ding'uva sorkar in abolouva poimo thil phabep atah lang in ahi. Aman aseidan in GoI Act East Policy hi Manipur pan halahna'a achelhah ngai ahi ti. Manipur apanlouva ahileh hiche policy hi gasolou ding ahi. PM in ahin gon New India Vision noiya hin gamsung (Manipur) a jong khantouna lentah ahung um in ahinlah mipi in khantouna agangtheipen'a aumding apoimo dan ho ahetchen'u angaiye. Political mind-set jong youth centric ahi angaiyin chuleh work culture jong khel angaiye tin Rajat in aseiyin ahi. All India TSA, Secretary General, Michael Lamjathang Haokip in aseidan in interaction hi Manipur sung'a ana kibol khalou thilkhat le mipi'n hon jong abolngalou'u thilkhat ahi ati. Chuleh kiloikhom in interaction session kigong hi khangdong hon lunggel thah aneiho'u ahin pohdohna ding'uva kot kihonpeh tobang ahi. Kingon kibol hi lunggel kiseipeh tona ding chuleh state le centre policy ho'a kon mipi'n phatchomna amuna ding le boina jat chom chom ho suhlhapna ding'a dokhang phatah hiding ahi tin Michael Lamjathang in aseiye. AMESTA Imphal, September 4: AMESTA, General Secretary Shantakumar le kiloikhom member phabep in tuni Chief Minister's Secretariat a chelha donation pehdohna kingon'a pan ala'uvin ahi. Tunigeiya kiloikhom chom chom le mimal in Chief Minister's Relief Fund'a ding'a sum donate aboldoh'u Dk.2 crore alhingtan ahi. No.4 kiman Imphal West Commando in tuni chun Molnoi vangkho'a cheng letngam inneipi Kimkhochin, 46, a kon Heroin poweder Dk. 4 lakh man aman doh in ahi. Amanu chu Imphal hin jon bus a ahung touna'a jingkah lam nidan 8 vel'a chu Singjamei Chingamathak a ana mat'u ahi. Akimandoh nu le khamnathei ho chu Imphal Police Station a apelut ta'uvin ahi. Fogging Saihenjang khosung a Malaria leh Dengue natna aum jeh in, Village Authority in Dr Kim Simte CMO, Ccpur heng ah thulhut anei dungjui uvin 4th September, 2017 nikho chun Malaria Dept noiya Rapid Action Team hon Fogging akap uvin ahi. Hiche na chung ah VA le khosung mite'n akimatpi Dept. ho chung ah a kipa thu aphong uvin ahi. BRICS Summit 2017: India economy gangtah’a machal ahi, tia PM Modi in sei Jharkhand bank khat a Rs. 90 Lakh ana ki gu Imphal, Sept., 4: Manipur Legislative Assembly Speaker Y Khemchand in gamsung’a hi Himachal Pradesh gam’a kijui dan tobang nei thei ahi, tin Assembly Secretariat mun’a thuso miho heng’a Monday nikhon aseiyin ahi. Himachal Pradesh gam’a dan khoutah aumin, gam- pam miho gam leiset achoh sah pouve. Hitobang’a hi Manipur gamsung’a jong dan semdoh thei ahi, tin aseiyin ahi. ‘Tribals of India and its social issues’ ti thupi’a National seminar kin kibol na’a tu naicha ache thu aseiyin, agamsung dan dungjuiya, Gamsung’a gamsung mi dihtah hon tu dinmun’a boina ato thu hi ivet’a ahileh Indian Constitution kipalna jong hilou hitobang dan hi chepi thei ahi, tin aseibe in ahi. Alangkhat’a, Dharmsala mun hi gamsung’a ding’a go juh hatpen na mun anichanna ahi’in, ahivang’a lamlen apha lheh’e, tin aseiyin ahi. Lamlen hi 4inch leh 8 inch tobang’a sa ahi ati. Ahin, igamsung uva authority holeh contractor ho kitah dan hi thudohna neithei ahi, ati. Speaker Y Khemchand in akholjin na’a Dalai Lama akimupi thu jong aseiyin ahi. gam pam mi koima gam leiset kichoh sah lou ahi, ati. Chule thil-joh leh thil choh hi agam-mi (Himachalis) hon bou abol ahi, tin aseibe in ahi. Ranchi, Sept., 4: Gucha mei thal choi phabep in Jharkhand Deoghar district munna Monday ni chun dangka lakh somko ana gu doh uvin ahi. Police akon thuso kimu dan in het liu mi 8 in thal choi in United Bank of India Azad branch a ana lut uvin bank a sum in cash a gunpoint in ana kilah uvin ahi ati. Hiche gucha ho hin sum keo hilou in CCTV camera ho jong ana ki guh doh uvin ahi. Hiche bank hi ni ni suti jou a hung ki hong tah le hiche thil soh hi hung soh ahi. Chuleh Chattarpur district a gucha themkhat in petrol pump a dangka lakh 3 ana gu doh uvin ahi. Xiamen (China), Sept 4 (Zeenews): India gamsung hi vannoiya ding’a ‘open economy’ machal pen khat in aumin, GST aumtoh kilhon’a gamsung’a kikhelna lenpen um ahi, tin Prime Minister Narendra Modi in Monday nikhon BRICS Summit, 2017, Xiamen, China gam’a aseiyin ahi. Sum kilahna leh kithotna (transaction/payment) ho digital hisah soh nading tohgon aumin, India gamsung hi tukhang’a ding’a kikhelna lentah neiya gam ahi, ati. World Bank Index ‘a apang tan chule Global Competitive Index’a kum masa’a India ana umna’a kon in spoty 32 in akalbe’e, tin aseibe in ahi Goods and Services Tax (GST)tosotna thu Modi in aseiyin, khatvei bol’a India gamsung’a 1.3 billion hi market khat’a kikoi khom ahi, ati. GST hin economic athahat sah ding chule thil kipoh le najong boi louva (Page 3 a banjom ding) K Bhabananda Ministry of Development of North Eastern Region (DoNER) consultative committee member ding in tuni chun Rajya Sabha MP Kshetrimayum Bhabananda Singh lhendoh ahitai. Committee member ding'a Bhabananda lhendoh ahi hi Government of India's Ministry of Parliamentary Affairs Director A Manoharan singh in September nisim 2 nikho'a chu ana phondoh ahitai. Kangkal Tamenglong Battalion in Senapati Brigade vetkolna noiyin August nisim 31 nikho chun Tamenglong a um Kekru Naga khomite thou-pon (mosquito net) 40 ana hop peh'uvin ahi. Hiche kingon kichai chun medical camp jong ana bol'uvin ahi. Medical camp a jong khomi 150 vel in phatchomna amu'uvin ahi. KCP 1 kiman Thoubal Police Commando le 39 Assam Rifles combined team in jaanhi nilhahlam nidan 5:30 vel chun Sekmaijin kailhang'a kon KCP cadre khat amandoh'uvin ahi. Akimandohpa chu amin Laishram Tombisana ahi'n, amahi Sekmaijin kailhang a cheng ahi. Moreh Govt. Hr. Sec School Principal Award mu simlai hon kipapi Imphal, Sep 4 (ET): Tunikho Moreh Government Higher Secondary School, Moreh a Class X, XI le XII simlai (class representatives) phabep akon in, themjilna mun a principal nu chungthu to kisaiya Kuki Students Organisation (KSO)-Moreh, in thusona ana nei donbutna in thuphon ahin neiyun ahi. Hiche thuphon achun, State government akon State Teacher Award pachanna muthei ding'a Moreh Government Higher Secondary themjilna principal N. Prempyari chung'a ahung um tolhon in principal nu kahin kipapi'uve. Hitobang, state sung'a State Govt school themjilna tampi lah'a, pachanna ahin muthei hi kaki-thang atpi uvin ahi, ati. Chule, themjilna mun'a jilkung lhahsamna le Govt akon infrastructure ho lhahsamana um jongle, keiho themjilna hi pha- chungnung in kagel'un ahi. Vetsahnan, BoSEM le (Page 3 a banjom ding) September 3 nikho a Army hon Bishnupur leh Churachandpur District sung’a khangdongArmy panding thanom ho Mini Marathon ana bolpeh u Sep 3 nikho'a natohna working condition dinmun, zero-hour contracts chule pay chungthu jeh'a fast food chain McDonalds staff hon hitobang thilso masapen adia UK gam'a strike ana bol'u

Upload: ngophuc

Post on 27-Mar-2018

310 views

Category:

Documents


13 download

TRANSCRIPT

cmyk cmyk

cmyk cmykEimi Times Adv. Sub-Centers: • First Choice Computer, Tuibuong Bazar, Ccpur • TVS Tollen, Ccpur • AG Computer, Kangpokpi • Full Moon Computer, Sapormeina • Ngailut Computer, Saikul.

Bi-lingual daily in Thadou-Kuki & English

E-mail: [email protected] / Website : www.eimitimes.in

RNI No. MANBIL/2012/49972 Rs. 5/- Lha khat : Rs 150/-Inform to TransformI m p h a l , Leisemni ( Tuesday) , L H A LAM ( September) 5, 2 0 1 7 • Vo l . I V • I s s u e 1 202

Thusoh Lahchom

Gas News Page 7

Gam-dang min gam leiset achoh theilou ding’a HP a dan kisem tobangigam uva chepi thei ahi: Speaker Y Khemchand

Gorakhpur thilsoh jouva Farrukhabadhospital'a chapang 49 thi

Farrukhabad, Sept 4(ANI): Gorakhpur 'a BRDhospital mun'a chapangtamtah athi thilsoh jouvinUttar Pradesh gamsungFarrukhabad® mun'a umhospital khat'a chapang 49athi kit in ahi.

Ram Manohar LohiaRajkiya Chikitsalayhospital, Farrukhabadmun'a liquid oxygen leh lou-leh-ai supply alhahsam jeh'a chapang 49 thi ahi.District Magistrate

Ravindra Kumar in July 21leh August 20 sung'achapang thi ho thu akholdiuvin thupeh aneiyin chulerport dungjuiya chapanghohi oxygen supplylhahsam jeh leh doctor hogelkhoh lou jeh'a thi ahi.

Chief Medical Officer(CMO) le hospital doctorho chung'a FIR akijihlut tanahi. "CMO, CMS leh doctorphabep chung'a hiche thu inFIR akijih khum tan,thukholna dungjuiya action

kila ding ahi", tinFarrukhabad SP DayanandMishra in thuso mihoheng'a aseiyin ahi.Alangkhat'a, hospitalauthority hon naosen hohi'under weight' (atahsa jang)ahi, tin asei uvin ahi. Lhamasa'a Gorakhpur BRDMedical College'a naosentamtah panna'a chapang 70val thi'a chule hiche jou ni-4 sung'a encephalitis lehoxygen lhahsam jeh'achapang 70 thi be kit ahi.

CM Biren in JNIDS hondohna nei; doctorholeh damlou ho kihouthei angaiye tia sei

Imphal, Sept. 4 (ET):Chief Minister N. BirenSingh in doctor holehdamlou ho kijahmat toangaiyin chule doctor lehnurse hon adamlou ho ajenteng leh lhammona pe hen,tin Jawaharlal NehruInstitute of DentalSciences (JNIDS)hondohna kin-gon kimanna Auditorium, JNIMSmun’a aseiyin ahi.

Chief Guest N Biren inahoulimna’a, damlou holou’a akijen tilouva thu phakisei peh jong hi kijen na ahi,tin aseiyin chule doctor lehparamedical staff hontalent, thepna lentah anei hiIndia gam-mi hon jana apehahi, ati. Mihem khantoumachalna hi thil thah thahkisemdoh hibou ahipon,letna leh lalna lampi jotnading’a culture jong chepi

jing ngai ahi, tin aseibe inahi. JNIMS leh JNIDSfaculty leh staff hon panhatah’a alah uva, instituteminphatna ahin pohlutdiuvin temna jong aneiyinahi.

JNIMS ‘a natong alhomChief Minister in ahetpehna thu aseiyin, official lehadministrative staff honathu hi phatecha kihounaanei diuvin aseiyin,

angaicha tohmun ho lahnakinei vahding ahi, ati.Neurosurgeon Departmenthi machine chule manchahangaicha ho akitun dohjouteng leh kitup tah’akichepi ding ahi, tin aseiyinchule JNIMSadministration hon JNIMSupgrade bolna ding’a‘blueprint’ apehlut diuvinaseiyin ahi. CancerHospital, JNIMS ‘a ding’aDetailed Project Report(DPR) kigong chai kigoahitai, tin aseibe in ahi.

Sorkar thah hi kikhelnaaphalam’a aumthei nadingahi, tin CM in aseiyin chuleelection masang’a kitepnaho boldoh tei ding higelkhohna sangpen kipeahi, ati. Sorkar ingamsung’a vaicha gentheiho kithopi ding agelkhoh’e,tin aseiyin chule gamsungmihon khonung’a ding’athilpha bol doh nading’akitepna anei diuvin kounaaneiyin ahi. Society phatnading’a mijousen pan alahngai ahi, tin CM in aseiyin(Page 3 a banjom ding)

JCILPS in ILP Bill thumna’akiphinna pan kit ta

Imphal, Sept., 4: JointCommittee of Inner LinePermit System (JCILPS)in gamsung mi dihtah hovenna ding’a ILPSthumna Monday nikhonapan kit uvin, kiphinnavetsahna in JCILPS honcommittee office, SegaRoad ‘a konin kijotna aneiuvin ahi.

ILPS Bill tu winter

session’a phatsahna peuvin, panchayat election’agamdang mi in vote apehding ahilouleh election atetding phal louding ahi, tiakisun lekha jem akidopuvin ahi. Waheng Leikailam jon in akijot uvin,Keishampat junctionmun’a police hon alamtinuvin ahi. JCILPSConvenor, Arjun Telheiba

in sorkar in kitepna aneimai maiya kilung lhailouding ahi, tin thuso mihoheng’a aseiyin ahi.

ILPS Bill chepi ding hiJCILPS tup thupi pen ahi,tin aseiyin chule mipideibang’a lamkai khathina’a na katoh ding ahi,tin aseibe in ahi. Akipat dohnau Sega Road’a chanakile jot kit uvin ahi.

Solar Lightskihoppeh

September nisim 2 nikhochun Jwalamukhi Battalionin Senapati Brigadevetkolna noiyin 16 Mile le17 Mile khomi ho solarlight ana hoppeh in ahi.Army in khomite solar lightahoppeh hin kolphemeivahlhunlouna mun'a cheng hogenthein hatah'a asuhjangding ginchat ahi.

ILP Bill semna ding’a ‘expert’ hotoh kihounaumding ahi, tia CM Biren in sei

Imphal, Sept., 4: Gamsung midihtah ho venna ding chule Manipurgamgi akisuh khah louna ding’a mi jousein pha asah bill kipodoh ding ahi’in,expert hotoh hiche’a ding’a kihounaumding ahi, tin CM N Biren Singh inaseiyin ahi.

All Manipur Elementary SchoolTeachers’ Association (AMESTA) inChief Minister’s Relief Fund’a kithopinaapeh lahna kin-gon ‘a asei ahi. AMESTA

in programme’a dangka 3.5 lakh CMrelief Fund’a apeh ahi’in, Chief Minister’sSecretariat mun’a kin-gon kibol ahi.Chief Minister in ILP thumna hi phatsottah’a kon kipan boina ahitan chulesorkar masa noiya bill draftingcommittee’a jong kapan ahi, tin aseiye.

Bill in atohkhah thei jouse toh kihounakineiya, expert ho dohna umding chutengleh mijousen asan thei bill kipodoh dingahi, ati.

All India Thadou Students' Association in interactivesession ana bol

Imphal, September 4: Septembernisim 3, 2017 nikho chun All India ThadouStudents' Association in Banquet Hall, 1stMR a interactive session ana gong in ahi.Kingon a chun Principal Advisor to CMRajat Sethi in pan ala in ahi.

Rajat Sethi in kingon'a ahoulimna'a chunManipur gamsung khantouna ding leasung'a chengho kilungtoh tah'a aumkhomtheina ding'uva sorkar in abolouva poimothil phabep atah lang in ahi. Aman aseidanin GoI Act East Policy hi Manipur panhalahna'a achelhah ngai ahi ti. Manipurapanlouva ahileh hiche policy hi gasolouding ahi. PM in ahin gon New India Visionnoiya hin gamsung (Manipur) a jongkhantouna lentah ahung um in ahinlah mipiin khantouna agangtheipen'a aumding

apoimo dan ho ahetchen'u angaiye. Politicalmind-set jong youth centric ahi angaiyinchuleh work culture jong khel angaiye tinRajat in aseiyin ahi.

All India TSA, Secretary General,Michael Lamjathang Haokip in aseidan ininteraction hi Manipur sung'a ana kibolkhalou thilkhat le mipi'n hon jongabolngalou'u thilkhat ahi ati. Chulehkiloikhom in interaction session kigong hikhangdong hon lunggel thah aneiho'u ahinpohdohna ding'uva kot kihonpeh tobangahi. Kingon kibol hi lunggel kiseipeh tonading chuleh state le centre policy ho'a konmipi'n phatchomna amuna ding le boina jatchom chom ho suhlhapna ding'a dokhangphatah hiding ahi tin Michael Lamjathangin aseiye.

AMESTAImphal, September 4:

AMESTA, GeneralSecretary Shantakumar lekiloikhom member phabepin tuni Chief Minister'sSecretariat a chelhadonation pehdohnakingon'a pan ala'uvin ahi.Tunigeiya kiloikhom chomchom le mimal in ChiefMinister's Relief Fund'ading'a sum donateaboldoh'u Dk.2 crorealhingtan ahi.

No.4 kimanImphal West

Commando in tuni chunMolnoi vangkho'a chengletngam inneipiKimkhochin, 46, a konHeroin poweder Dk. 4 lakhman aman doh in ahi.Amanu chu Imphal hin jonbus a ahung touna'a jingkahlam nidan 8 vel'a chuSingjamei Chingamathak aana mat'u ahi. Akimandohnu le khamnathei ho chuImphal Police Station aapelut ta'uvin ahi.

FoggingSaihenjang khosung a

Malaria leh Dengue natnaaum jeh in, VillageAuthority in Dr Kim SimteCMO, Ccpur heng ahthulhut anei dungjui uvin4th September, 2017 nikhochun Malaria Dept noiyaRapid Action Team honFogging akap uvin ahi.Hiche na chung ah VA lekhosung mite'n akimatpiDept. ho chung ah a kipathu aphong uvin ahi.

BRICS Summit 2017: India economy gangtah’amachal ahi, tia PM Modi in sei

Jharkhand bank khat a Rs. 90 Lakh ana ki gu

Imphal, Sept., 4:Manipur LegislativeAssembly Speaker YKhemchand in gamsung’ahi Himachal Pradeshgam’a kijui dan tobang neithei ahi, tin AssemblySecretariat mun’a thusomiho heng’a Mondaynikhon aseiyin ahi.

Himachal Pradesh gam’adan khoutah aumin, gam-pam miho gam leiset achohsah pouve. Hitobang’a hiManipur gamsung’a jongdan semdoh thei ahi, tinaseiyin ahi. ‘Tribals ofIndia and its social issues’ti thupi’a National seminarkin kibol na’a tu naichaache thu aseiyin,agamsung dan dungjuiya,

Gamsung’a gamsungmi dihtah hon tu dinmun’aboina ato thu hi ivet’aahileh Indian Constitutionkipalna jong hilouhitobang dan hi chepi theiahi, t in aseibe in ahi.Alangkhat’a, Dharmsalamun hi gamsung’a ding’ago juh hatpen na munanichanna ahi’in,ahivang’a lamlen aphalheh’e, tin aseiyin ahi.Lamlen hi 4inch leh 8 inchtobang’a sa ahi ati. Ahin,igamsung uva authorityholeh contractor ho kitahdan hi thudohna neitheiahi, ati . Speaker YKhemchand in akholjinna’a Dalai Lama akimupithu jong aseiyin ahi.

gam pam mi koima gam leiset kichoh sah lou ahi, ati.Chule thil-joh leh thil choh hi agam-mi (Himachalis) honbou abol ahi, tin aseibe in ahi.

Ranchi, Sept., 4: Gucha mei thal choi phabep inJharkhand Deoghar district munna Monday ni chundangka lakh somko ana gu doh uvin ahi.

Police akon thuso kimu dan in het liu mi 8 in thal choiin United Bank of India Azad branch a ana lut uvin banka sum in cash a gunpoint in ana kilah uvin ahi ati. Hiche

gucha ho hin sum keo hilou in CCTV camera ho jongana ki guh doh uvin ahi.

Hiche bank hi ni ni suti jou a hung ki hong tah le hichethil soh hi hung soh ahi. Chuleh Chattarpur district agucha themkhat in petrol pump a dangka lakh 3 ana gudoh uvin ahi.

Xiamen (China), Sept4 (Zeenews): Indiagamsung hi vannoiyading’a ‘open economy’

machal pen khat in aumin,GST aumtoh kilhon’agamsung’a kikhelna lenpenum ahi, tin Prime Minister

Narendra Modi in Mondaynikhon BRICS Summit,2017, Xiamen, Chinagam’a aseiyin ahi.

Sum kilahna leh kithotna(transaction/payment) hodigital hisah soh nadingtohgon aumin, Indiagamsung hi tukhang’ading’a kikhelna lentah neiyagam ahi, ati. World BankIndex ‘a apang tan chuleGlobal Competitive Index’akum masa’a India anaumna’a kon in spoty 32 inakalbe’e, tin aseibe in ahiGoods and Services Tax(GST)tosotna thu Modi inaseiyin, khatvei bol’a Indiagamsung’a 1.3 billion himarket khat’a kikoi khomahi, ati.

GST hin economicathahat sah ding chule thilkipoh le najong boi louva(Page 3 a banjom ding)

K BhabanandaMinistry of Development

of North Eastern Region(DoNER) consultativecommittee member ding intuni chun Rajya Sabha MPK s h e t r i m a y u mBhabananda Singh lhendohahitai. Committee memberding'a Bhabanandalhendoh ahi hi Governmentof India's Ministry ofParliamentary AffairsDirector A Manoharansingh in September nisim 2nikho'a chu ana phondohahitai.

KangkalTamenglong Battalion in

Senapati Brigade vetkolnanoiyin August nisim 31nikho chun Tamenglong aum Kekru Naga khomitethou-pon (mosquito net) 40ana hop peh'uvin ahi. Hichekingon kichai chun medicalcamp jong ana bol'uvin ahi.Medical camp a jongkhomi 150 vel inphatchomna amu'uvin ahi.

KCP 1 kimanThoubal Police

Commando le 39 AssamRifles combined team injaanhi nilhahlam nidan 5:30vel chun Sekmaijinkailhang'a kon KCP cadrekhat amandoh'uvin ahi.Akimandohpa chu aminLaishram Tombisana ahi'n,amahi Sekmaijin kailhang acheng ahi.

Moreh Govt. Hr. Sec School Principal Award mu simlai hon kipapiImphal, Sep 4 (ET):

Tunikho MorehGovernment HigherSecondary School, Moreha Class X, XI le XII simlai(class representatives)phabep akon in, themjilnamun a principal nuchungthu to kisaiya Kuki

Students Organisation(KSO)-Moreh, in thusonaana nei donbutna inthuphon ahin neiyun ahi.

Hiche thuphon achun,State government akonState Teacher Awardpachanna muthei ding'aMoreh Government Higher

Secondary themjilnaprincipal N. Prempyarichung'a ahung um tolhonin principal nu kahinkipapi'uve. Hitobang, statesung'a State Govt schoolthemjilna tampi lah'a,pachanna ahin muthei hikaki-thang atpi uvin ahi,

ati.Chule, themjilna mun'a

jilkung lhahsamna le Govtakon infrastructure holhahsamana um jongle,keiho themjilna hi pha-chungnung in kagel'un ahi.Vetsahnan, BoSEM le(Page 3 a banjom ding)

September 3 nikho a Army honBishnupur leh Churachandpur Districtsung’a khangdong Army panding thanomho Mini Marathon ana bolpeh u

Sep 3 nikho'a natohna working conditiondinmun, zero-hour contracts chule paychungthu jeh'a fast food chain McDonaldsstaff hon hitobang thilso masapen adia UKgam'a strike ana bol'u

T o d a y i n h i s t o r y

Eimi Times 2Leisemni (Tuesday) | Lhalam (September) 5, 2017

Tuesday, Lhalam (September) 5Eimi Times

Article, Ngaidan, lekhathot ho liem ahijing’e. Ahinahung kipe jouse sotei ding tina aumpoi. Kitomona

theiya kigel ho kisolou ding ahi. Article le Ngaidan kisoho Editorial Board lunggel ahi deh poi.

-Ed. Board

EDITORIAL

BLANKFIRE

SCRIPTURE OF THE DAY

QUOTE OF THE DAY

SEE & SMILEE T J O K E S

DISTRICT HOSPITAL, CCPURDUTY ROSTER OF OPD

PATIENT’S VISITING HOURS:Morning : 6:00AM to 8:00AMEvening : 4:00PM to 8:00PM

Leisemni (Tuesday) Lhalam 5, 2017ENT DEPT : Operation Day

OBST & GYNAE :Dr. Chaorajit Singh, MD, Dr. Kimboi, DGO,

Dr. Vunghoihching, MO & Dr. Niangngaihlian, MOPHYCHIATRIST :

Dr. Chinggouman Guite, MDMEDICINE :

Dr. C. Lalbiakdiki, MD, Dr. K. Amarjit Singh, MD,Dr. Priscilla Chingbiakhoih, MO& Dr. Junney Ngailunching, MO

SURGERY :Dr. Ch. Nandamani, DNB, Dr. Khamlalmuan, MO,

Dr. Dilo Kumar, MS (MO), & Dr. Mary Jone, MOORTHOPEDIC :

Dr. M. Nando Singh, D. OrthoSKIN :

Dr. Thangzamang Haokip, MDAYUSH :

Dr. Ngaimuankim, HomeoPEDIATRIC :

Dr. Tongjakai, MD, Dr. Lalzarzolien Sanate, MO& Dr. Bidyarani Devi, MOADOLESCENT CLINIC :Dr. Nengkhanmang, SMO

PMR CLINIC :Dr. Alex Thangzalet, PMR Specialist

DENTAL SURGEON OPD :Dr. K. Rita Gangte & Dr. Zion

Opportunity is missed by mostpeople because it is dressed inoveralls and looks like work.

- Thomas A. Edison

Eihon chonsetna kaneipoi,itiuva ahile, eima le eimakilhem lha a ihiu ahi, chulethutah chu ilung sunguvaumlou ahi. Eihon chonsetnaiphon vangule ama chu eihochonsetna chengse ngaidamding le chonphat louna jousesil theng dinga tahsan umtahchule chonphatah ahi.

1 John 1:8-9

Mihem’a kiveikiti jong um!

(Numei chapang kiveina’a kinei)

Numei chapang ho gampam’a natoh kapehdiahi tia jou le nal’a kilhemlha’a chomkhat joulehahinkho u semphat theilou khopma kisuhsetdeh pehkiti hi thuthah beh ahilou vang’in hitobang“kichepna” hi chejom jing ahidan kal (hapta) masa’aChurachanpur’a akon mi 4 hung kimatdoh kitnakon’a het thei ahi. Hitia numei chapang (kumlhomchacha) kijoulhep hohi kho helou, insung hahsat jeh-a gampam’a sumlona thei ahileh tia anule apaten jongaphal ho ahiuve. Hitia mihem’a kivei (sumkolvei)hohi numei loikhat mama ahiuvin tumasang’a jongPolice hon anamat umsa ahi. Hiche hi mi ijathamkhat kikhutjopna natoh ahidan jong het theinaahi. Churachanpur hi imalam jouse’a masajep teiahito lhon’a hiche mihem’a kivei (humantrafficking) kitia jong hi district dang sang’a kihaseiahi. Sadar Hills lang’a kon’a jong hitobang mihem’akiveina thu ana umkha’n aban thip hitaleh akilom’inahin Churachanpur langa hiche ‘business” boljing umtina ahi. Hitoabng thusoh nukhahpen’a police honamatdoh ho chun Churachanpur district keu hilouvadistrict dangdang’a kon jong mi achop khom’u jonghithei ahi. Hiche business kiboldan hi ahileh SouthEast Asia (Myanmar, Singapore, Philipines, Thailand,Malaysia leh gamdang dang) hoa sumlonadi natohkaholpeh di ahi tia numei chapang ho anu apateuvakon puidohna thei dia jouva alhep uva apuidoh dikonuleh sum themkhat apeh jiu ahi. Hiche sumthemkhat kipe hi mihem khat kichohna man chu tidiahitai. Ajeh chu Moreh gei apuidoh uva pat hichemipuidoh hohin Tamu a pansa ama ho tobang businessbol loi khat kom’a numei chapang hohi akijohdohsonuva, Tamu’a hon aban’a ho koma ajohson kit u, hitiahi South East Asia khopi chomchom’a “natong dia”abanban’a kijohson’a um ahi. Rangoon a patgamdang’a chena ding’a minlhem’a Fake I-Card leVisa ho kisempeh kit u ahi.

Sumlodi chu ahinai hinlah itobang sumlonativang chu amuntah a gamu aumloujeh in ima seitheijong hiponte. Ahin chapang kipuidoh loikhat honguhthim’a inlang’a a-insungmi teu thu ahinthot uvakon hung kihedoh chu ahileh “agel uto bangtalou,lhasetset umjeng” ti ahi. Gampam’a mi inn’a buhonnaodon ponsop bol (Helper) a gapang hovang hitiakijoulhepma kichodoh hoto kibanglou ahinai. Huoichichu hileh inchen hahsat jeh a minu mipa ten jongsumlona thei ahileh tia achateu chapang chacha hoasoldoh ngapchat jeng’u ahi. Hijongleh mihem’a kiveingapcha ho ahinau hetchetna umlouva itidan’akitahsan jengham ti hi hilai mun (Editorial colum) ajong ana kiseisa ahi. Hijeh a chu amunmun’a VillageAuthority, Youth Club leh Social kiloikhomna honhitobang mihem’a kiveina hi ahelou ho aseipeh uvaphadi ahi. Koitobang gampam’a natong dia chedi(achate soldi) ti aumleh khosung vengsungkiloikhomna lamkai khatpenpen ahetsah a athukholna um masaleh phapendi ahi.

Bolna vangkho ham, BOINAvangkho joh ham akihetapoi.Lhagao thu ham Tahsa thu hamakihethei tapoi. Nampi hamphungpi ham akihethei tapoi.Aching ham akichihsah hamakihetapoi. Thusei them jouselakoiman atahsan tapon judon holakoiman thulah in akoikitpon.Anome tidi himailou ham.

Malai nungahho thohgim naho ahung kile gamtaiBy: ML. Sitlhou,KMC (8974283553)

Masang laigin Nungahhon JingpiPhalvahle athouvun suhtumin chang anasu uvin,hiche laichun 'Tin' akitipon 'hah khat' 'hahni'anakiti in ahi. Ajehchu Jalla Dopma kihah thogiaahin tulaija seidingin tinkhat hi hahkhat tithei ahinJingkah khatle Nungah khatnin hahni cheng asuhchaijio ahi Nupi thah abang khat ninjong naopohpumma asuh nahlai ahi hiti a chu Jingchang asuhchai chaijule twithei tichu, twithei chu ahileGopumlen Gomi tiho khu twitheija kisemahichu Asandan "Feat 4" cheng saova kisemahin hichi twithei chu nungah khatnin thei sagitheiget cheng bengkonga apohji a gamlahtahtah lama aga khaijiova hung lhun teng ulehjing ann aneh a aneh jou teng nisa kolmong atongkhat ahung soh doh le kate kavai gei taikaloi hon eaidalhah diu ahitai ti a kinotah avaikondoh uva nilhah vai in che phat ahitengloulampi a lom gollhang hotoh thing nilhah atiding ahin hol pa kit uva thing apoh khop setsetahin poh kit uva athing poh uchu nilhah teng lethuhkhuh a gollhang kholai leng hotoh akitijeova hichi vah a chu a in neinu nungah nu chunPat akheh kit ji ahi. Hichehseh helou va masanga nunngah ho kithoh na ho simjou hipon te.

Pu Ngulhao thuchih in cholmasahle chun ol linnate ati chu nungah ho chung a ahunglhung pantai. Hetman lou tukhang ve kit tao hete tun changjong rice mill a eheh taovin hiche jong hi pusalpanna ahikit tai aban in twi jong a inn son nin eneicheh un hiche jong he pusal panna ahikit ne, abannin ponsop najong washing machine emangkittaovin thingpoh khellin cooking gas emang kittaovin hiche jong hi pusal hattah ngai kit ahitai.Abanin in rice cooker A/C emangkittaovin tu ahieneh nading ekam sung nga ehin het lut peh dingmachine bou ngai a ahitai. Tun nungah ho ajing

emukit gamkit taovin nule pa thungai alhom tanama ho hinikhat lemi inn ahung jineidiu ahinhiche tengc h u l ea c h e nn a t ek o m m aa s e id i u c h ua d a n gaum tapoikanungahl a i j ak a i n n ak a u mlaiya ehinga kanu lekappa thub o nkangai lou le tu a nang thusei eti kangai ding hamati diu tai lou adang asei diu aum thei tapoi.

UMCHAN PHALE PAODIH:a) Kin khatna programme akiman ji tengleh

pute phat ham phat ong ham a mikhat hung dingdoh a keima emahelou chapang kumlhom hetnaneilou mingol keima ti a thu tampi seisang inmingol a ekigel a ahileh thipbeh a kitun thep behaphajoi

b) Kin khatna mijousen ethusei elasah ajahtheinading a Microphone atun doh ahin akitun nastand kom a din a houlim aphai. Ajeh chunagman phat naman ahin ahivang a adin nading

mun a nadin lou jeh in nathusei koiman najah peh

lou chu nangjong namang in phat jong amang e tihi nakihet angaije.

c) Mipi kikhop nakhat na phathomtoh a napana tu a hi phat ong ahin koitabang thusei nom lasanom aumleh kiti thucheng jong hi mantah lou dinaphai. Ajeh chu koitabang kiti hi inn ning in kahkhat a eja sealou khat tou naum khat le tina ahinhichi khella koihi jongle tijoh ding in aphajoi

d) Lamkai khat nin kholhang ahinsap ma jing lemipi thakonding ahilou le meeting a ding a "TEP"na kahin nei ju naheove kiti thucheng jong hi ngaihoi lou khat ahin kahin tem muve ahilou leh kahintemmu naheove tijoh in aphai melah a chi le malchaahilouleh nethei bou kitep ji a ahi mihem akiteptheipoi.

Arnab Goswami is interviewing a farmer....AG: What do you feed your goats?...Farmer: The white one or the black one?AG: The white one..F: GrassAG: And the black one?F: That also grass..AG: Where do you tie up your goats?Farmer: The white one or the black one?AG: The white one...F: Inside the barn...AG: And the black one?F: That also inside the barn...AG: With what do you wash your goats?Farmer: The white one or the black

one?...AG: The white one?

F: With water....AG: And the black one?F: That also with water.Arnab Goswami gets angry and yells....Bloody fellow... If you do the same thing

for both the goats why are you repeatedlyasking me white or black ???F: Because the white goat is mine...AG: And the black goat?F: That is also mine...Arnab Goswami faints...After he regains consciousness the

farmer explains...Now you know how we feel when your TV

channel shows the same news by twistingand turning it...

5th Sept., 1888: Dr. Sarvepalli Radhakrishnan,India's Second President is Born

Achesa tunikho 5th September, 2017 nikho hin India President ni channa Dr. Sarvepalli Radhakrishnanchu Telugu Brahmin insunga Tamil Nadu, Tiruttani ah ana pengin ahi.

Primary Education chu Tiruttani Primary School a asim in chujouvin Hermansburg EvangelicalLutheral Mission School, Tirupati ah akichon kit in ahi. 1906 kum in Madras Christian College aPhilosophy a Master degree ahinmun Madras Presidency College, Philosophy Department a 1909kum in appoint ana ahi. Chule 1918 in University of Mysore in Professor ana peuvin ahi. Universityof Kolkata a Professor of Philosophy a 1921 in King George V panmun lo din appoint ahin Universityof the British Empire, International College of Philosophy leh Harvard University ho a September 1926in University of Kolkata min in represent anabol in ahi.

India in Independence amujou in India thalheng in UNESCO a represent abol in chujou 1949-1952in Soviet Union a India Ambassador in ana pang in ahi. India Vice president masapen dingin 1952in lhendoh ahin chule 1962 kum a India President ani channa dinga lhendoh ahi. Dr. Radhakrishnanhin article, The Quest Journal of Philosophy leh International Journal of Ethics jong anajih in chule amapen hikho September nisim 5 hi India sunga 'Teacher's Day' a man ahung hi.

KANGAILUT JILKUNG :By : M. Lalcha Haokip

Kum ijat che hen lang,Khang ijat che jong leh ;Kumkho'n milni umponte ,Neingailutna leh neikhotona ;Kadinga pal bang nakisonna ,KANGAILUT JILKUNG.Muthim bang ka malam hinkho,Sunlai nisa bangin nahin vahsah in;Ling le khao bang kamalam hinkho,Nel phaicham bangin nasem in;Kumkhon mil ponge nei ngailutna.KANGAILUT JILKUNG.

Hahsat gentheina chung thonggo,Banga ahung juh teng ;Kadingin vaipho bangin nakisongin,Themjil melma aum teng ;Ka dingin ompho bangin nakisong eKANGAILUT JILKUNG.O !Chung Pathen hiche kataona ahiKangailut Jilkung kumkho'n ,Vang le ham in hin jui jing hen ;Damna leh phattheina bukim in,Kumkho'n hin jui jing hen ;KANGAILUT JILKUNG.

Jilkungte nikho chibai kahin bol e

cmyk cmyk

cmyk cmyk

Leisemni (Tuesday) | Lhalam (September) 5, 2017 3Eimi Times

BRICS Summit 2017: India economy...

CM Biren in JNIDS hondohna...Page 1 banjom...chule chuh (go juh) akichai teng lamlen ho blacktop

bol ding gelkhohna kipe ding ahi, ati.Health and Family Welfare Minister L Jayantaku-

mar injong houlimna aneiyin, sum dinmun hahsa jongleh sorkar in institute kitup tah’a achelhah theina ding’anatong ding mi chule manchah angaicha ho sem benading tohgon anei ahi, tin aseiye. CM anahi O IbobiSingh leh bureaucrats midang nga chung’a ManipurDevelopment Society (MDS) ‘a sum dihlouva akimanthu’a FIR kijihlut thu Minister pa in sorkar in hiche hipolitics’a kivetda jeh ahilouleh kiphulah nading’a abolahipon, thil dihlou kibolna’a themmona nei ho khol doh

nading ahi, tin suhthengna aneiyin ahi. Dan chung’akoima aumpon, mijouse hi dan noiya um ahi, tin aseibein ahi.

Jin-gun hon kin-gon’a Artificial Limbs Manufactur-ing Unit, JNIMS mun’a hondohna anei uvin, hichejouvin CM leh Health Minister L Jayantakumar in thusomi anahi JNIMS’a kijen S Ringo tahsa dinmun thukholna anei uvin ahi. Kin-gon’a Parliamentary Secre-tary (Home) L. Susindro Meitei, MLA S. Subhaschan-dra Singh, Director JNIMS Dr. Th. Bhimo, Principal,JNIDS Dr. M. Angou chule JNIMS’a simlai leh fac-ulty hojong apang uvin ahi.

achelhah theina ding lampi ahi, tin PM in aseiyin chuleDigital India, Start Up India leh Make in India thu hojongaseiyin ahi. Trade leh investment thu’a BRICS Busi-ness Council chung’a akipana thu aseiyin, SME, e-commerce leh digital economy adomsang’e, ati. India

in tosotna lhingset apeh ding ahi, tin Modi in aseiyinchule BRICS Business Council in gamsung hoapuikhom ding akinepna thu aseibe in ahi. Council lehNew Development Bank in tu naicha MoU soi akia jongakipapina thu aseiyin ahi.

Ngamminlal Haokip @ Daimond chunga thilsoh KNLF/KNO inlungkimlouna phong

Ccpur, Sept. 4: Achesa August nisim 2, 2017 nikhoa (L) Tonglenlal @ Lalmoi Haokip @ Namngai, Chiefin Commander (C-in-C) KNLF/KNO thina chung thua mithat ahi tia ginmo a kiman Ngamminlen Haokip @Diamond chung chang a thilsoh umdan lungkim lounaahung kiphong in ahi. Chuleh thingnoi le thingnoi kiboina a Govt. natong Churachandpur Police leh AssamRifles, Churachandpur District, Manipur sung a vaipohon Diamond chung a jou le nal a thuso abol u hi demnasangtah ahung kineiye tin Boithang Haokip @HL KukiReformer & Organisation Secy. (OS) Cum JMG KNLF/KNO min a kimu thulhut chun aseiyin ahi.

Aman aseibe na ah kimat tha 9 round, 0.22. Revolv-er Pistol, Made in Spain, leh 0.22 chang 59 chu hoilama asel doh uva semthu (Local made) toh asuh beh uhamtin thudoh aneiyin chuleh epi iti danna dan dih louva naatoh thei nalai u ham tin jong aseiyin ahi.

KNLF/KNO hi Suspension of Operation (SoO)noiya um ahi vangin Churachandpur Police in namthingnoi KNLF/KNO miho avel a achunga noise tah aahin vel bol kit leh a Innsung a action kila ding ahi. ChuleCSOs,KSO,KWHR le KIC in agang thei pen a pan alaha Police ho chon chan asuh thip diuvin jong hetsahnaaneiyin ahi.

Khutdo louva amacham'a numei hon jong panlahna neithei ahi:Governor Heptulla

Imphal, September4, 2017 (DIPR): Gov-ernor of Manipur Dr.Najma Heptulla in numeihon mihem hina thaneina- rights, le thudih tanna lamadia panlahna phatah neiangaiyin ahi, tin ana seiye.Hiche hi tunikho DurbarHall, Raj Bhavan, Imphal,mun'a 35mm celluloidManipuri film 'NangnaKappa Pakchadey - Tearsof a Woman' kiti film vet-na ana neijouvaahoulimna'a ana sei ahi.

Hiche chung'a kisei filmhi, 2013 kum'a ana kisemchule International Filmfestivals tampi ajong anakitahlang'a ahitan, tun-aicha Kinshasa Interna-tional Film Festival (KIFF)akon chun Epic Mirror ofthe Century title channaneiyin Special JudgeAward pachanna jong anamun ahi.

Hiche film hin numei hodinmun thanei nalamkhohsahna neina leh tha-pehbe'a aum nalam -women empowerment,tahlangna aneiyin ahi.

Governor nun aseina'a,numei khat le pasal khat inchapang naosen khat ahinhint eng, hiche naosen sinle venbitna neiding chuamani mopohna ahin,naosen chu hamsetna

chang'a alha lhon loudingahi, ati tolhon chun kipaple kilosetna hin mihemchondan tahlangna ahinneijin ahi, ati.

Hiche film hin ajipa'nadalhah khangdong nu-mei khat leh acha naosengenthei a hinkho amannathusim tahlang aneiyin,chapang khangdong tahahivang chun, acha hinkhoding gelkhohna neilemopohna ama changseh inkilah in hinkho amangin ahi.

Hitobang hinkho hi gam-sung a muthei'a umjingahi, tin Governor nuchunaseiyin, chule amanaseina'a, hitobang hinkhodinmun hi eiho society'a

umjing Manipur sung'ajong sohjing khat ahi,ati. Hiche film hi lunglutumtah le vetnom umtahtah'a kisemdoh ahi in,bolthu ahiloule patdo thuapangpon, hinkho'a tah-beh a ki-kimaitopi jingdinmun khat tahlangnaanei ahi, tinjong aseiyin,chule hiche film hin,numei hon khutdo le'athilthum ngailou - amachamtah'a atha-le-jungkenga kihol doh thei ahi,ti thupi'a pang film ahi,tin governor nuchun anapacha'n ahi.

Governor nun hichefilm chu, mundangdang'a mi tampin avet'a

asungthu ahettheina ding'a,Hindi ahiloule pao dangho'adub kibolding adeisahnajong ana seiyin ahi. Hito-bang film hin semdoh pro-ducers hole actorshochung'a pachatna thuseiyin, Manipur gampamlang mun phabep'a showbol'a aumnading ahingfelkhoh din jjong aseiye.

Hiche film ahi, Tonthoi,Denny, le Leibakshembaho lead actors in apangun,chule Sorojini, le Pishaksupporting actors inapang'uve. Kin-gon achunwomen empowermentlampang'a natong ho pan-nan mi tamtah ana pangu-vin ahi.

Moreh Govt. Hr. Sec School...CoHSEM examinations themvetna ho'a hilai themjil-

na akon HSLC (Class X) le HSSLC (Class XII) akonPassed percentage 90% chunglam ana kimu jouvin,tuition fees sangtah tah kipehna private school ho'a kaijoulou simlai genthei hahsa ho dehset din hilai themjil-na mun umhi hamphat umtah ahi.

School mun'a midday meals hojong phaten akihom

jingin, tu-masang chun class kilahna full class phate'aana challhah jilou vangin, RMSA teacher mi 4 postahung hi apat, class lahna bulhingset in ahung umtheigotan ahi. BLSS akon lab equipment ahung um to kitohin themjilna machalna le class maintenance lampangphatnan amino jingtai, tin simlai ho akon thulhut chunaseiyin ahi.

Dept. of Agri sung'a natong jousen mipi phatchomna ding'a na atohding'uva Additional CS, Agri. in temna nei

Imphal, September 4: Department of Agricul-ture a natong jouse'n mipi phatchomna ding lungputneipum'a na atoh diuvin Additional Chief Secretary,Agriculture, Suhail Akhtar in tuni Farmer's Train-ing Hall, Department of Africulture'a 'Sensitizationprogramme on Empowering Farmers" thupimangcha'a kingon kibolna'a chun aseiye.

Kingon chu Manipur Small Farmers Agri BusinessConsortium in agon ahi. Kingon'a chun Director ofDepartment of Agriculture, Ph Rajendra, Joint Di-rector Kh Mohendra chuleh hetgilna nei phabep inpan ala'uvin ahi.

Director Rajendra in ahoulimna'a chun, mipi hohin Department hi natonglouva um dan inamujing'uvin ahinlah hitobang lunggel anei'u hiawareness lhahsam jeh ahi ati. Alangkhat'a Addi-tional Chief Secretary Suhail Akhtar in aseidan inAgriculture Technology Management Agency(ATMA) hin tunigeiyin loubol ho ding'a kisemdohfacility ho lolhingtah in apehdoh jou po'uve ati.Agency hin abolkhelna ho suhdihna ding'a pan alahangaiyin chuleh official hon jong sensitizationprogramme'a thu kisei ho hi phatah'a achepi'u an-gaiye tin aseiyin ahi.

Rahul Gandhi in PM dem; dictator ship a kipo ihi'uve ti'a seiAhmedabad, Sept 4: Gujarat Poll chelhahna

ding lhakhat ahungvat tolhon in Congreses vice-President Rahul Gandhi in Monday ni chun cam-paign abolpan tan ahi. Campaign abolpan tolhonchun Gujarat sung'a um assembly constituency 180ho'a um party worker ho toh kihoulimna aneiyin ahi.

Rahul Gandhi in party worker ho toh akihoulimna'achun loubol ho gentheina, unemployment chuleh ne-hguh chahguh chungthu ana podoh in ahi. Amanaseidan in Gujarat sung'a sumkolveina neo cha chabolho hin state dang jouse ding'a vetjuitheitah na ato-hdoh thei ding'u ahi'n, amavang sorkar in kithopinaapehlou jeh in aphahna thei 'u dinmun chanaphajoupo'uvin ahi. Congress hin Gujarat sung'acheng Tribal jouse rights kipeding chuleh agam'u jongkivenbit peh ding ahi. Raghuram Rajan in sorkarjah'a taboo ban kibol hin phatchomna sang'a man-

thahna ahinpohlut ding ahi ti'a ana sei ahi. AhinlahPM Modi hin mi thusei ngai sang in alunggel a hunggingdoh ho joh achepijoi tin Rahul in aseiye.

"Gujarat sung'a um loubol hon tutu'a bat aneiyuhi Dk.36,000 crore ahi. Chuleh Modi in Tata com-pany bank loan apeh jat Dk.36,000 crore ahin inagom'a Nano project ding bouva apeh jongDk.60,000 crore ahi. Modi in Tata Company sumapehdoh jat hi Gujarat loubolho bat jatni lhing ahi.Ahinlah tunigei in Gujarat lamlen dung ivet'a ahilehNano khat jong akimudoh naipoi. PM Modi thilboldeilouna'a thuso bolnom/sun nom tampi aum inahinlah dictatorship'a iki vaipoh jeh'u hin koimanabolngampoi. Tuchung hi Congress in Gujarat sung'asorkar kisem ding ahi. Ajeh chu mipi hon Gujaratmodel ahomkeu ahidan ahedoh ta'uve" tin Rahul inahoulimna'a chun aseiye.

Minister Biswajit in Moreh a Trade and Commerce Status Reportsubmit boldia thupeh nei

Imphal, Sep 4 (ET): Commerce, Industry andTextiles Minister Thongam Biswajit Singh chun Moreha trade and commerce chungthu'a status report pehnaneiding in department officials ho thupehna aneiyin ahi.

Hiche thu hi, tunikho Minister pa New Secretariatoffice a Conference Hall mun'a department monthlyreview meeting anei na'uva ana sei ahi.

Hiche'a aman aseina'a, State sung'a Act East Policytohgon phatah'a achelhah thei nading'a Industry depart-ment toh-mopohna hojouse phate'a vetlhah le kholnaneiding hi department bolding dol mopohna khat ahi.Moreh Border market akon'a von kitoldoh leh hungkitollut ho Officials hon phate'a kholna neiding angaiy-in ahi, ati.

Meeting achun Pradhan Mantri Employment Gen-eration Programme le Kisan Sampada phate'a tohdohahinading chungthu, chule Industrial Estates, ManipurFood Industry Corporation Limited phate'a kimanchah

nading lam chungthu ho ajong ana kihoulim uvin ahi.Minister pan aseibena'a, Khadi and Village Indus-

try Centres, Khadi and Village Industry Boards chuleDistrict Industry Centres, hojousen PMEGP tohgonkitohna'a panlahna poimotah anei'u angaiyin ahi, ati.Hiche tohgon ho'a aphatchompi ding - beneficiaries,hon phate'a phatchomna amu'u hinam ti hetchen'aaumnathei dia mopohna neihon back log list vetchil lekholchilna (verify) phate'a aneidiu anagiyin ahi, tinjongaseiye.

Chule, mipin KISAM SAMPADA chungthu hetnaaneiyuva, hiche'a kon'a phatchomna aneitei nadiuvanitin thusona mass media ho mangcha'a advertisinglampang'a phpndoh angaiyin ahi, tinjong MinisterBishwajit chun aseiyin ahi.

Tuni meeting toukhomna achun Director M. Lu-ikham, district jouse'a kon District General Managersholeh, department officials ho ana pang uvin ahi.

Dalai Lama tu-lhasung Manipur vilna neidia umImphal, Sep 4 (NENA): Tibetan

spiritual leader Dalai Lama chu, gamsungmipi ho henga'a chamna thu hin po dingintulha sung Manipur hung kholjin theidingdinmun in aumin ahi.

"State sung mipi ho henga thuseihoulimna neidin Dalai Lama Manipura hung jin dingin kouna akineiyin ahi" tinManipur Assembly Speaker YumnamKhemchand Singh in tunikho chunaseiyin ahi.

Hetthei khatchu, 1959 Tibetan upris-ing achu Dalai Lama hi, tunikho gei'arefugee dinmun'a pansa jing'a aumdenna, India gam'a hung jamlut anahi. 14thDalai Lama hin 1989 kum chun NobelPeace Prize ana kisan in ahi.

Hiche, Dalai Lama hung jin nadingtohgon to kisai chun, Speaker Khemc-hand in aseina'a Manipur peace confer-ence khat hung um loiding, hiche'ading'a chu committee semna um'a DalaiLama in state vilna anei nading phat lenikho ho gontupna kinei ding ahi, ati.

Achesa September nisim 1 nikho'aHimachal Pradesg a one-day workshopkhat'a gapang Khamchand chun Dalai

Lama ana kimupin ahi. Hicheworkshop kin-gon achunScheduled Tribe leh indigenousmi hon gamsung'a hahnaatonaho'u chungthu'a houlimnaana umin ahi. Hiche'a Khemc-hand in Manipur a hungdia tem-na aneichun, "Nanghon neikou

khalou'uchu, heng'a na state uvakahung ding ahi" tin Dalai Lama chunana donbutnin ahi.

Khemchand chun Dalai Lama heng'aNortheastern state Arunachal Pradesh lehTripura vilna nanei tan, tun tun chamna thupolut in Manipur hung vil in tia temna aneitolhon'a Dalai Lam injong ahin noppeh in ahi.

NSCN-IM leh India sorkar kihouna’a NSCN-K in pan alah ding thuseichen loulai

Agency Kohima, Sept. 4: India sorkar leh NSCN-IM in Naga thingnoi suhthip nading’a kihouna aneijing’e, tia akisei jing laiya Khaplang faction (NSCN-K)hon chamna ding’a kihouna akisem na’a pan alah lou-lai ahi, tin Asian Age in aseiyin ahi.

NSCN-K lamkai luboh, Myanmar’a um khat AsianAge in akihoupi na’a chun, “Lam chom chom’a konchamna sem nading’a pan kalah diuvin kouna kamuuve, ahin, hiche thu’a kilol lhahna umlou lai ahi”, ati.Naga Mothers’ Association, Naga Hoho chule East-ern Nagaland Peoples’ Organisation in kihouna’a

NSCN-K hojong apan diuva temna anei jing-u ahi.Nagaland Chief Minister TR Zeliang injong thul-

huhna akisem masang’a ‘stakeholder’ jouse apandiuva kouna anei ahi. Achesa 1999 kum’a kon NSCN-IM leh sorkar in thumna 33 thu’a kihouna aneipanahitan, hiche’a hi dual citizenship, constitution chom,ponlap achom, chule adang dang jong pang ahi.Sorkar thulhut dungjuiya, Naga hon chamlhatnaathum kipat’a kon tuchan geiya mi 3,000 vel thi ahitai,tin aseiyin, ahin, thulhut chomkhat in athi jat hi 50,000vel’a asei ahi.

CM in Teacher's Day lemnathuthot nei

Imphal, Sep 4: Tukum September nisim 5, 2017,hunglhun to kitoh a gamsung'a hiche nikho Teachers'sDay a kin manna aumding hi kakipah in ahi, tin tunikhochun Chief Minister akon thulhut akimun ahi.

CM akon thulhut chun aseina'a, gamsung muntin'aSeptember nisim 5 nikho - Late Dr. SarvepalliRadhakrishnan pen nikho, hi Teacher's Day nikho inakimang in ahi. Hiche ajeh ahile, Dr. Radhakrishnan chulekha hil themtah, mihem ngailu-le-khohsahna neitahmihing khat ana hijeh ahi, tin aseiye.

Chule, Teacher's Day nikho kin manna ihin neiyuhinsociety adia atha-le-jung todoh'ah jilkung ho chung'aikipanau tahlangna ahin, Manipur gamsung'a jilkungjouse heng'a, lemna thu kahin phonge, tinjong thulhutchun aseiyin ahi.

Governor in Teacher's Day lemnathuthot nei

Imphal, Sep 4: Tuni, Governor of Manipur akonthulhut kimun aseina'a, tuni September nisim 5, 2017,ni Teachers's Day hunglhun to kitoh a gamsung muntina hiche nikho kin manna aumding tolhon in mipi, adeh'ajilkung hojouse henga lemna kahin neiye, ati. Gover-nor akon thulhut chun aseina'a, India gamsung muntin'aSeptember nisim 5 nikho - Late Dr. SarvepalliRadhakrishnan pen nikho, hi Teacher's Day nikho inakimang in ahi. Dr. Radhakrishnan apen nikho Teach-er's Day tia ihin manlo nau ahile, Dr. Radhakrishnanchu jilkung mihil themtah, chule mihem ngailutna neile mi khohsahna neitah khat ana hijeh ahi, tin aseiye.

Chule, Teacher's Day nikho kin manna ahin, soci-ety khantou nalam adia kipedohna nei jilkung hochung'a ikipanau akiseiphong in ahi. Tuni Teacher'sDay, 2017, nikho ahi tolhon in Manipur gamsung'ajilkung jouse heng'a, atoh hatnau le potthonau chung'akipana phon tolhon in maban'a jong apot-thonau kal-son abanjom jing diu kinepna akineiyin ahi, tin thulhutchun aseiyin ahi.

Army le NSCN (K) cadre ho kikapto;thingnoi 1 thi jawan 1 kitongkha

New Delhi, Sept 4: Tuni jingkahlam nidan 7:30 velchun Arunachal sung'a um India-Myanmar gamgi'aoperation bol Army ho le NSCN (K) cadre ho hatah inana kikapto'uvin ahi. Kikaptona'a chun NSCN (K) cadrekhat athi in jawan khat akisukha in ahi.

Operation a chun Army in NSCN (K) thingnoi ho man-chah phabep amudoh'uvin ahi. Akimandoh manchah hochu AK-56 assault rifle khat, hand grenace khat, radioset khat chuleh kaptheinalai meichang 200 ahi.

Indian Army Chief Bipin Rawat in aseidan in tuni kikap-tona chu normal routine operation bol'a kalsong sepaiho toh NSCN (K) cadre ho kikah'a anasoh ahi'n, cross-border strike vang ahipoi ati.

National Lok Adalat le TraficMobile Court um ding

Lien S. GangteCcpur, Sept., 4: National Legal Services' Authority leh

Manipur State Legal Services Authority ho gonna noiyaSeptember nisim 9, 2017 jinglam nidan 11:00 apat ChiefJudicial Migistrate (CJM) Court mun'a One Day NationalLok Adalat um ding chuleh, Ccpur Police Station mun aTraffic Mobile Court um ding ahi.

Hiche nikho le hin, Mimal, Kiloikhom na chom chom honBank toh kisaiya boina aneihou chuleh, NIA Act noiya Sec.138, Labour Dispute, Electricity/Water bill, Criminal Com-poundable, Matrimonial, MACT Case, Land Acquisitioncase, BSNL mobile leh Land line bill bat (Due) ho leh Casechom chom neiho leh Case pending nei ho jao diu ahi.Chuleh, Ccpur Police Station a Trafic Rule and Motor Vehi-cles' Act noiya Traffic Mobile Court um ding ahi. Hichenikho le hin, Traffic Rule le Motor Vehicles' Act jui lou hodan toh kitoh a kiman a kileusah ding ahi.

HSD consignment teni Myanmarauthority heng'a pelut ta'u

Moreh, September 4: India in Myanmar a atollutHigh speed diesel consignment teni tuni chun Myanmarauthority khut'a apelut ta'uvin ahi. Kikutlhehna chu GateNo.1 toh kinaicha'a um Land Custom office'a ana bol'uahi. Diesel consignment teni chu Numaligarh RefineryLimited, official hon Parami Energy Services Limited,Myanmar khut'a apehlut'u ahi. Kingon a chun NRL ChiefGeneral Manager, AK Bhatdhariya, Director TechnicalBJ Phukan, SK Verma Finance manager, Yu-ya-tae,Senior Manager Yu-win-min culeh Project manager yu-Khin in pan ala'uvin ahi.

Tpl PS sung'a 1 day consultationprogramme kibol

Tengnoupal, September 4: Tuni chun TengnoupalPolice Station sung'a "Child trafficking and Child sex-ual assault" chungchang'a one-day consultation pro-gramme ana chelha in ahi.

Kingon chu New Era Environmental Developmentand Society (NEEDS) in Child Rights and You (CRY)vetkona noiya agon ahi. Kingona chun TengnoupalDistrict Police SP, Dr S Ibomcha, Member of ManipurCommision for Protection of Child Rights, K Pradip-kumar le milen milal phabep in pan ala'uvin ahi.

Tuni kingon kibol chu police personnel hon childtrafficking suhbeina ding'a itilamdol'a pan alahthei'u hamtiho akihetdohna ding'uva kibol ahi.

Financial literacy chungchang'akibol 2-day training khumkha hita

Imphal, September 4: Jaanhi (September 3) a anakipan "2-day training programme on Financial litera-cy and discussion" 2nd phase tuni chun Hotel Classica khumkha ahitai. Kingon chu Lamjingba Finance inagon ahi.

Tuni khumkhana kingon a chun Lamgjing Finance,Manager Tejkumar, Managing Director W.Herojit,HDFC thalheng ho chule Chingmeirong BranchGospeshowr Sharma in pan ala'uvin ahi. Gospeshworin ahoulimna'a chun, tuchung kichuhna apanla honfinancial knowledge aneibe ding'u atahsan dan aph-ongdoh in ahi.

cmyk cmyk

cmyk cmyk

Leisemni (Tuesday) | Lhalam (September) 5, 2017 4Eimi Times

Recons Hilchetbu (Donbutna)ThumakaiHiche hi Recons Hilchetbu ahi. Recons kiti ho thilbol analyse kibolna ahi.

Asim nopna din abung achang aki koi in, Bung 1 - 20 aum e. Recons Analysers(RA) hi facebook forum ahi. RA facebook group hi Recons ho kholchil dingleh velha dinga kisem ahi. Nam sunga thuhillhem abei teng kipum khatna lehkingai lutna ahung pun ding hi RA ho kinepna ahi.

Recons Analysers (RA) @Facebook Forum Email: [email protected] 1 : Recons ideology hung kipatna.1. Recons ideology ahung kipatna hi Kuki hi paokhat tho ho ahi kiti hi ahi. Kuki

pao kisem chu Recons ideology kipatna ahi. Kuki pao a kon, AKT kihin semdoh,AKT a kon Recons kisem doh abona anankang, tua hi amin kihelou tribe semdikiboipi ahi.

2. Kuki pao tia hung kipo doh chu lolhin sah theina din Manipur AKT ahin kiseme. Hiche Kuki pao kilo lhinsah go hi gamlego, state muna ding ahipon Kuki hitribe neo khat a heidoh di kiti ahi. Naga hon Naga hi nampi mina paotin kigopnatribe tin kigopna a achepi uva, gamlego delna a amanu tobanga manding kitihilou ahi.

3. AKT a kilhem lha ho dinga chu Kuki pao chu adop louleu amaho dingaideology chepi ding adang aum poi. Aga soding umlou alhunna di umlou ahi.Ajui ho jong blind a jui ngen ahiuve.

4. Paokhat thoho kiti thucheng kimangji hi Thadou pao kiseina ahi. Thadou paochu Kuki pao tho ho ati got uleh kioi jep hih uva paokhat thoho ati ji u ahi.Recons a apan vanga Recons kiti hi ipi ham ahe chen lou leh ahethem lou mihemtampi uma ahi ajeh chu chalak/duha a thil kibol ahijeh chun mitampi chunapolanga avet uleh thilpha danin amuji un ahi.

Bung 2 : Recons/AKT history.1. Achesa 2012 kum jou vella kon chun phung le chang thu a kinel boina leh

kideh tona ahung machal lheh in hiche hi akon dohna phatah a aki ven ahileh2003 kuma AKT hin kisem jeh a phung politics hi hung kipan doh in aki mui.

2. India in independent ahin mu ding chun nampi min, kigop khomna ding minthu a Maxwell Bazaar (tua Thangal Bazaar, Imphal) a khun kihou khom ding anatiuvin Thadou lang ho khatleni in Kuki hisah ding anati leu adangho anop loujeh un meeting kipat masangin akihou boi un ana ki khoi khen uvin ahi.

3. 1947 kumin Khulla hung konte chun nomenclature thu a kihou na ana neiuvin kah lah a khatleni in British ten ei min kouna Kuki kiti ding propose abol unatam jon adatthei loujeh chun Khulmi kiti ding ana ki thulhuh un Khulmi NationalUnion (KNU) ahin phut un, Pu Teba Kilong (Karong) leh Pu Tiankham Paite chuPresident leh secretary ana hi e.

4. KNU chu ahat in, 1948 kum Manipur Legislative Assembly election ah lamkaimi sagi ana kaidoh uve. Amaho chu i) Dr. Kampu Gangte ii) Damjakhai Vaipheiiii) TC Tiankham iv) Tuljachin v) Teba Kilong vi) Mono Monsang vii) HoljapauMate ahiuve.

5. Hinlah September 21, 1949 nikho a Manipur chu India a lut ding a Manipurlengpan ana bol tan, Government of India in British record a bangin Indiakivaipohna danpi Constitution (Schedule Tribes Part C State) Orders 1951 noi ah,the scheduled Tribes List of Manipur tin 1) Any Kuki Tribe (AKT), 2) Any NagaTribe (ANT), 3) Any Lushai Tribe ahin phong doh tan ahi. Khulmi ho chu Kuki tinIndia govt. in record ahin bol in ahileh adei lou jeh un 1956 kuma AKT chu adalhatauvin ahi.

6. 1956 kum in nam min hetchet louho suhtohna (tribe modification) aum inKhulmi ho chun AKT dalhan ama pao min cheh leh nam min cheh in tribesemtupna akibol tan ahi. 2003 kum in AKT chu aguh in ana kisem kit in ahilehtribe jouse koiman ahet pehlou chuleh koima deilou ahin a flop tan ahi. AKTkoima tribe in adeipon Thadou sunga mi themkhat AKT din aki lhemlha in ahi.

7. 2003 AKT chu tribe dang hon adei lou seh hilou in hetphah in anei pou vinkoi dinga kisem ham akihe tapon ahi. AKT chu ipi doile tup neija kisem ham itileh 1971 laija Thadou paova kisun Kuki Bible tia ana kitat doh pen, Kuki pao kitichu lolhin sah theina dinga AKT chu 2003 a hung kisem in akimui.

8. AKT chu tribe dang ho koma campaign bol louvin Thadou sunga bou akibolin ahi. Thadou sunga bou campaign akibol jeh hi Thadou ho chu AKT a aki lheplhah teng leh Kuki pao kiti chu ahin tosot diu deina ahi. Thadou ho jong chunAKT chu adei pouve. AKT chu adeina diu leh akisan nom nadiu va Thadoucommunity sunga chun lhep lhahna policy ahung kigong tan ahi.

Bung 3 : Thadou ho lheplhahna policy kigong ho.1. AKT chu Thadou hon ahin kilah nomna diu chun Thadou hochu athadou hina

seiboi peh angai in ahi. Athadou hinao aki seiboi peh a Thadou khat chunathadou hina chu ahin kidei lou va, tribe neilou, kingaina ding nei lou dana aumteng chuleh AKT chu ahin kisan ding plan kigong ahi.

2. Hiche planning lolhinna dinga chu phung politics kibol ahi. Phung politicskibo dan chu Thadou sunga phung ho chu hopni a kihom khena, supportingforce leh opposing force ki umsah ahi. Thadou leh Thadou hilou va kihin seikhenahi. Thadou paotho jouse Thadou ana hidan Bung 12 na khun akijih e.

3. Hiche a pat chun phungthu, geneology thu tampi ahung kijih doh in phungrevival chu ana um pan tai. Phat chompi ding umlou phung thu chu ahungmachal tan ahileh mitampi chu phung thu chun alung thim u atong khan ahi.Letding kichuna leh phung ngailutna jong ahung hat tai.

Bung 4 : Manipur Thadou ho mentality umdan.1. Mihem jouse hin sei phat leh minphatna hi adei in adeh in Manipur a Thadou

hohi achung nung ding, loupi ding dei atam uve. Hiche Manipur Thadou hopsychology hi phatah a kivetoh a planning kigong dan ahi.

2. Thadou khat chu malaija nangho phung hi namlen, galhang, phungbulpi,mi bolthei te nana hiu ahi tia pachatna ithu thu a nunthei ahi. Thu kisei hi generala mihem lungput dan analyse kibol kisei ahin Thadou jouse ahiti e tina ahi dehpoi.

3. Thadou ho lah a chun Thadou chu phung 2/3 bouvin aki koidoh in adang hochu hiche phung 2/3 sanga alenjo leh chungnung jo in aki seijin ahi. Hiti chunmiho lungthim chothou nadinga phungthu (geneology) version jat jat chumuntin in campaign bolnan ahung kithe tan Thadou ho ana chih masat jeh uvaThadou min naput sah u ahin Thadou sanga lenjo nahiuve tin Thadou hochu akiseipeh tai.

4. Hitobang thu kithe jeh chun Thadou sunga mothitthet (innocent andignorant) mipi phabep chu ahin ki lhemlha kha in Thadou chu ka sanga chapangachalak jeh a Thadou min ei putsah u ahi tin jouthu in mi phabep akitil doh tanahi. Phung upa phung bulpi ho target ana kihabol dehset in ahi.

5. Aki lhemlha phabep hin Thadou tribe chu suh boi tei ding tia lung put phalouanei taovin missionary natong bangin anitin in seiboi ding holnan aki salel uve.

6. Tribe dang hon vang Thadou ho ahet nao chu aki khel chom pon ahivanginThadou sunga mi phabep chun Thadou chu nam mina sangnom talou vinphungmin danin akisan uvin aki hilnao bang bang chun Thadou chu amahonoija phung lah a jong aneo pen tin akisan tauve.

7. Thadou nahipoi Thadou sanga lenjo nahi tia kisei peh ho chun Thadou sangalenjo hina lai tah chu aki letsahpi un, Thadou nahi in aching masa nahiuve tia kiseipeh ho mi phabep chun aching masa hina laitah chu aki letsah pi kit un ahi.

8. Thadou kahipoi tia proof bolgo a bolmo hel phungpi jong aum in ahi. Amankahi poi ati vanga history in ahina asei doh thou thou jin ahi. Thadou hilounaphondoh got ham ahilouleh proof pehgot ham kiti jong hi boipi lou ding khatchu ahi ajeh chu Thadou hilou ho Ao, Lotha, Kabui, Hmar, Paite, etc. ho khunThadou ahilou nao proof bol ngai asah lou hel u ahi. Thadou kahipoi tia proofpeh got kiti hi Thadou ihina kiphong doh jo ahi.

9. Nam kiti hin alhangpi in paokhat aneijin paokhat tho ho chu namkhat a akivaipo ji uve. Adeh in Manipur a 1956 a original tribe record kibol jouse hi paominleh nam min ahisoh keijin ahi. Thadou nahi lou leh 1956 kuma tribe recognizekibol ho lah a khat penpen nahi ding ahin hichu nahina pen pen naki lah thei ahi.Tribe min ijat sembe go jong lechun boina kisem nahi. Unnecessary ahi.

Bung 5 : Fallen Thadous. (AKT dinga kilhemlha)1. Fallen Thadou kiti hohi AKT a dinga ana kilhemlha Thadou hochu akouna din

Fallen Thadou aki tin ahi. AKT dinga kilhemlha, Thadouva kon anung tol ho tinaahi. Eg. Recons kiti hohi Fallen Thadou ahiuvin ahi.

2. Propaganda a ki lhemlha mi phabep (Fallen Thadou) ho chu AKT achun aki hoilut ngei ngei un ahi. AKT asap jeng vangu chun Any Kuki Tribe kiti chu pao neilou,tribe dang toh kibang lou Any kiti a aki cheh lou khatna ga um ding chu koiman

adei kit pon ahi.3. AKT chu Fallen Thadou hon apom nomna ding

chun propaganda aki the kit in AKT kiti chu naphungmin toh najih khom thei ahi tin akisei kit in ahi. Hijehchun (Phungmin + Kuki) tia loikhat in tribe certificateaki lah un ahileh hitobang tribe certif icate chugovernment in ahet peh lou manchah theilou ahinaphotchetna tampi ahung umtah jeh chun AKT adinga panla ho jongchu alunglha taovin ahi.

4. Fallen Thadou hohi apansat nao hi ivetlehThadou hi phungmin hisah tei teiding, Kuki hipaomin hisah tei tei ding tihi ahi. Hiche teni hi thilhithei lou gel ahi ajeh chu Thadou kiti phungpi minaumpon phung organization aumpon mijousentribe mina apom, paomin a ana pom chu ahi. Thadoutribe hi kisubei jong leh koima chan Thadou hikaphung ahi tia Thadou mina phungpi asem louhelding ajeh chu koima Thadou phungpi umlou ahi.Kuki hi ahikit leh itobangin Kuki pao umsah gojongleu Kuki chu Britishte hinpoh lut, pao chomchom tho ho collective name a kimang ahi. Paokhatchu Kuki pao akiti ngei ngei leh Kuki chu tribe khatsoding tina ahi. Kuki chu tribe khat akiso leh pannabei ahi ajeh chu tribe khat mina boldoh ding imachaaumpon ahi.

5. Thil hithei lou gel "Thadou phungmin hisah ding,Kuki paomin hisah ding" kiti hi Fallen Thadou hon ipijeha achepi uham itileh AKT a akilhep lhah nao hi hicheideology hi ahi. Ajui louleu juiding umlou ahi. Kuki paokiti hi adih monge tia pang ahipouvin akisei sa bangasupporting force leh opposing force ana kisem doh jeha chu opposing force a ana kilalut khase chu pansatnathei theija apansat jengu ngai ahi. Kuki ngailut jeh a AKTasap u ahipoi ajeh chu Zo ahung kisap chun AKT hochachan Zo asam kit un, Manaseh akisei leh hijong chuadom kit un ahi. AKT a kilhemlha hohi atamjon ipi kibolgo ipi ideology eiki juisah go ham tihi ahet louvu ahi.Kuki pao kiti hi adih monge tia atosot u ahipon hicheatosot louleu a standpoint u umlou hiding ahijeh aatosot u hibou ahi.

Bung 6 : Hina (identity) kisei boi kiti hi eimaleh eima kigaosap na ahi.

1. Phung politics jeh a Thadou seiboi hochu ahinakisei boi ahitaove. AKT a la alung mon tahlou jehchun Thadou tribe dehna in Simte tribe kahi tiloi aumuvin ahi. Simte tribe, Paite tribe, etc kahi ativanguchun Simte pao, Paite pao ho chu atho deh pouvinThadou pao mama atho uvin Simte ho leh Paite hochun vang Thadouva ahe thou thou un ahi.

2. Ahina aki seiboi tahjeh chun ama tribe ding chuaboi tan ahi. Koima chan asuh boi peh ahipon ama lehama kisei boi ahi. Hichu ama leh ama kigaosap (selfimposed curse) kiti chu ahi. Thadou Tribe Council(Thadou Inpi) injong apampai ahipon ama leh amakisei boi ahi. Hiti chun uipi sohmo kisei banginakiheina lang langu chu aboitan ahi.

3. AKT la adei tapon, tribe dang min akilah vangina tribe tahtah ahilou jeh chun a tribe miho lah chunalha dehpon Thadou lah a lha mama ahijeh chunaboilheh in ahi.

Bung 7 : Aboi lou Thadou tribe kisei boi go.1. 1956 a tribe ana kisem leh ana kisutup hohi

abonin linguistic tribe ahi in pao mina tribe kisemahisoh keijin ahi. Pao min chu nam min jong anahimong ahi. 1956 a tribe kisem jouse hin literatureanei uvin AIR Radio program neithei sohkei jong ahi.Chuleh hiche tribe hohi malaija pat nambah kihetnajong ana hi.

2. Recons hon Thadou tribe thu a kum 50 val kiboiihitaove tin mipi alhem un itih kuma koi Thadou tribethu a boina neileh boina sem umkha ham idoh lehboina ana umkhah na imacha ahekit pouve. Boinaaumlou jeh a single largest tribe ihiu ahi. 2011 censusjenga jong single largest tribe ihiuvin 2 lakhs valihiuve. Recons kisem doh jeh a Thadou tribepopulation ahung kemsuh khah leh Recons hosuhboi tina ahi.

3. 2003 AKT chu Thadou deilou ho jeh a kisem daninmipi lheplhah na din akisei kit in ahi. Thadou deilouum ahi a Thadou deilou ho ding kisem ahileh AKThilouva amaho nam mina chu kisem didol ahi. Jouthua kilhepna ngen ahi.

4. 1956 a AKT kisuhbei jeh a koima Kuki adei loudanin pu T. Lunkim in aseijin ahi. Atheng sella seidinKuki tia kikou hi koima ana umlou ahi. British recorda bou uma ahi. Thadou hon Kuki ana mankhah jehuhi Thadou sunga khatleni in Kuki mina organizationana sempat khah leh aban bana ahin mandoh khahu ahi. Pu C. Doungel in jong Thadou Conlave 2015 aahoulimna a aseijin "Malaija chu koima Kuki dingnomlou, Kuki ding chu mi kimu jou behlou ahi" atinahi. Chuleh pu P. Gangte in jong aseijin ahi. 1951 agovernment in AKT a miho akoi jeng vanga chuamipin Kuki kahi ati jeh a akoi ahipon ahi. Ipi hilehKuki chu nampi a semdoh thei ahileh koima da louahi. Kuki hi nampi a semdoh theilou ahina jeh hi puT. Lunkim in Thadou paova kiledoh Bible chu KukiBible ahin ti a Thadou pao chu Kuki pao ahin ti a patKuki a dinga ana nomlou sa ho chu jam gamlha chehu ahi. 1998/1999 lah a Kuki chu nampi a dinga alimagong hung umdoh go pu P. Gangte chu KIMPresident ahung kaidoh chun mitampin akipa pilaitah in ana kailha kit taovin ahi. Kuki ngailu khat inPresident ahin pohleh aguh a AKT kibol go chu kiboldoh louding ti kichat jeh a pu P. Gangte chu KIMPresident kipoh sah lou danin akisei in ahi. 2003 inAKT chu ahung kibol doh in ahi.

5. Pu T. Lunkim thusei lungdon umtah kit khat chuahileh "Nagate thumop a kona Thadou kahi tiho chuipao uhi Thadou pao ahi tin chu uvin (claim) atiuvahachu a achusah uva government a jong chichuahisah u ahi tin" aseijin ahi. 1956 kum vella Naga honmi atil uva kona Thadou pao hung kiti ahilou dan chuBung 20 na a khun akijih in ahi. Chuleh Linguisticsurvey of India 1904 by G.A. Grierson, chuleh Burmaahin Thadou pao akiti soh keijin chuleh Lushei, Paite,Hmar, etc namdang jousen jong Thadou pao tinaheuvin ahi. Thadou pao ahipoi tihi pu T. Lunkimsehseh ahi.

6. AKT hi 1951 a AKT chu revive kibol ahi tin pu T.Lunkim aseijin ahi. 1951 AKT chu revive bol ngaiahileh Aimol a pat Zou chan kihou toh a abol diuAimol a pat Zou chan tribe jouse chu asuhmang diuAKT a chu umkhom diu ahin pu T. Lunkim or mimalkikum nading kin hilou ahi. Hiche ho jouse hi jouthua kilhepna keuseh hikit ahi. Kilepna a hiche hohi kisei

ahin AKT kisem jeh hi adih tah a seidin Kuki Bible, Kuki pao tia ana sei hi justifybolna ding leh lolhin sahna dinga chu AKT hi hung kisem joh in aki mun ahi. Hijeha chu AKT chu Thadou sunga bou campaign kibol a Thadou tribe dehna akimang ahi. AKT chu Kuki ngailutna leh Kuki suhletna ding a kibol ahileh tribedang jouse toh kihou toh leh kiheto a kibol ding ahi. Akiseisa banga mimaltohgon lolhin sah nadinga manchah dinga 2003 AKT chu kisem ahijeh a boi ahi.

7. Individual tohgon lolhina dinga kisem AKT chu mipin aman chah got lehmanchah theilou, apanna umlou, nam min jong hilou ahijeh a AKT a kilhem lhaho chu boiju ahi. Agenda hi AKT support hon jong secret idea ahet louvu ahi.

Bung 8 : Ama individual boina midang kikoppi go.1. Fallen Thadou (Recons) hohi lhomcha ahiu ve. Hiche lhomcha hohin seiboi

di hollin boina a puilut be ding ahol jingu vin ahi. Reconciliation kiti thuchengmangchan mipi alhem un kito kichamna thu sei louvin Thadou tribe min kheldingin mi ajol un ahi. Reconciliation kiti thucheng aman chah jeh un mi phabepin asunggil thu helouvin ajui un mi apuilut be un ahi.

2. Thadou tribe boina um ahipon Fallen Thadou hohi boiju ahi ajeh chu suhnading ahet lou u ahi. Ama individual boina jeh a midang aboi lou suhboi go ahiuvinahi.

Bung 9 : Fallen Thadou ho propaganda phabep.1. Fallen Thadou hohin Thadou pao hi malaijin Thadou pao ana kiti poi tin asei

boi gouvin ahi. Kuki pao umsah di boipi na a asei u ahi. Pu T. Lunkim chun malaiin Thadou pao hi Kuki pao ana kiti e tia evidence anei ahipon Kuki LiteratureSociety (KLS) ho kilolna ahi atin KLS chu ama mama ahikit in ahi. Thadou pao chuKuki pao tia semding ahi jong leh pu T. Lunkim semdi ahipon Aimol a pat Zouchan unao tribes kihou toh uva anam det diu joh ahi.

2. Fallen Thadou ho brainwash akibol nao khat chu ahikit leh Pu NgulhaoThomsong jeh a Thadou pao kiti ahi atiuvin Pu Longkhobel Kilong in ThadouLekhabul, 1924 in ana jih in, Pu Teba Kilong in Thadou Anisuba 1926 a ana jih,British record jouse a jong Thadou pao ahi tin akijih in, cognate tribes jousenjong Thadou paovin aheuvin, linguistic survey of India leh Burma a jong Thadoupao akiti dan isei leh seidi ahe kit pouvin ahi ahivangin jouthu chu asei sei kit jiun ahi.

3. Thadou pao ana kiti louleh ipi pao ana kiti ham tia idoh leh seidi ahe kit dehpouvin ahi.

4. Thadou tribe min khel ding aboipi un amin in boipou hite atiuvin aminaboilou ding ahileh Manipur a single largest tribe, mihem lakh 2 val in adei chuamina boina ding ipi umham itileh seidi ahe kit deh pouvin ahivangin kheusetding hollin alhaile kit un ahi.

5. Tribe minkhel nadin "The only thing that is constant is Change"hiche quoteho pouhi apeuvin ahi. Hiche hin tribe min hi kumseh or aphatsetna khel ding thuasei ahipon leiset a thil kikhel dan, phat kikhel jing, kumle lha che jing, naosenkhat chu hung khanglen, hitobang change ho aseina ahi. Recons lheplhahmitampin Recons Hilchetbu ahin simdoh uva ahin muchet tenguleh alunggel uhung ki khel ding hitobang change thu chu asei ahi. Kum seh leh imin khel ding,I identity khel ding ati hilou ahi.

6. Mikir - Karbi, Rangoon - Yangoon hiti hin minlui chu minthah in akikhel taitin mi alhem un ahi. Minlui minthah a kikhel hilouvin min dihlou chu adih a kikhelahi. Britishten eiho iki hetnao hilou Kuki eina ti banguva chu Karbi ho chu Mikiratiu ahin mindih lou chu adih a kikhel ahi. Yangoon chu Britishten Burma hopronunciation ahetthem loujeh uva Rangoon anatiu ahi. Yangoon chu amahonamaho pronunciation toh kitoh adih a aki khel u ahi. Mindih lou chu adih akikhel ahin nanghon Thadou ihi pouve natiu hi ipi ihiuve natiuva nakhel gotuham itileh seidi ahekit pouvin ahi.

Bung 10 : Recons pen thu.1. Chuti a Fallen Thadou ho aboi tauvin AKT chula akilah nom pouvin limchom

pu a tohgon chom ahin gonu toh akilou in tua hin AKT hita lou in athah beh aRecons kiti mina mi alhem kit un ahi.

2. Recons ahin boltil lai u chun kihou cham ding thu asei un mi phabep alhemlhauve. Chomkhat jouvin Thadou tribe min thu a kihou toh ding ipi min hijongleh iki hou toh pouleh Thadou mama jong hithei atiuvin ahi.

3. Tua hin achainan Thadou tribe minkhel teitei ding aboipi kit un ahi. Aboilouhel leh ahithei lou hel ding khat boipi ahiu vin agaso ding umlou panna beiboipi ahiuve.

Bung 11 : Recons Kuki boipi dan.1. Reconciliation Brochure a khun aboipi khoh pen ukhu Kuki nam ahin amaho

Kuki boipi hi paokhat tho Kuki ahi. Paokhat tho Kuki kiti chu tribe neokhat soditina ahin Kuki chu pannabei sodi tina ahi. Gamlego muna ding hilou Gangte,Vaiphei hotoh tribe level khat a umdi tina ahi.

2. Reconciliation Brochure page 19 a khun Kuki chu tribe chom chom kigopnain asei un page 16 na a khun "Akiseinom chu ahile nam khat kiti sung a hi tribechom chom a umtei tei angai poi" ati kit un ahi. Ipi chu adei u ham Kuki chu ipialo got u ham akihe pon ahi. Aboipi got u jong kihe chen lou ANANGKANG kitichu ahi.

3. Recons brochure a khun Kuki haboi in aboipi un tribe organizations hon Kukiform u hen tihi amaho boipi ahikit pon phungbulpi, phung lamkai, hohi amahoboipi ahi.

4. Recons brochure a Kuki nampi semtup ding kholhang asam un Kuki nampisemtup nadinga chun Thadou tribe min khel ding asom uvin ahi. Thadou tribemin akhel uleh tribe dang hon Kuki adei diu jong ahi kit deh poi.

Bung 12 : Malai Thadoute vet lhahna.1. India in Independent amu masang peh a pat Thadoute chu muntina

dominant tribe ahi tichu history book ho a jong tampi akimu e. Malaija NorthCachar ana kiti tua Dima Haosao district a Thadou hochu British government intribe hetpehna 1886 kuma anabol a Thadou Mauzadar tia Institution ana kitungdoh ahitai. India in independent amu masang kum 60 val masang ana hitan ahi.India in independent ahin mu jou in jong Thadou Mauzadar hi recognize ahipehin ahi. (Ngaito temin 1886 a Thadou tribe recognize ana hitai. Hilai chun Indiain independent amu nai pon India govt. kiti ana umhih laije.) Hiti chun India inindependent ahin mujou a jong gamsung kivaihomna NC hills AutonomousDistrict Council (ADC) ho a jong Thadou hochun chanvou ahin nei uvin miphabep jong election ho a ana kaidoh peh un ahi.

2. NC hills a 1952 a pat Thadou politicians luiho.N.C. hills ana kiti Dima Hasao gam hi District Council a kipo ahin District Council

hi First District Council, Second District Council, etc tin aki seijin ahi. Frist DistrictCouncil hi 29th April, 1952 a kipan ahi. MLA election ho tobang ahi. 1952 kumapat 1957 kum chan hi First District Council in apoh ahi. Kum 5 term ahi.

Malai chun NC Hills a Thadou ho atamjo in phungmin achom chom jih louvaThadou bou ana kiti un ahi. 1886 a pat Thadou Mauzadar lamkai ho jong Thadoubou akisut u ahi. Thadou hochu koiho hiuvam ana veu hite.

Anoija link hi hongdoh inlang vele chun.http://diprnchills.gov.in/nchac.htm#First_District_Council(1). Sri TK Thadou. First District Council (1952) a number 7 na a Sri TK Thadou

khu phungthu a sei din Lenthang ahi. Tulai akitilse ium vangun ipu ipate houhiabon uva Thadou ahiuve.

(2). Sri Seingul Thadou. Second District Council (1957) a nominated memberslist a 4th na Sri Seingul Thadou khu phungthu a sei din Chongloi ahi.

(3). Sri Thonghen Thadou. Third district council (1962) a Executive Committeelah a 3rd na Sri Thonghen Thadou khu phungthu a seidin Doungel ahi.

(4). Sri Thonghen Thadou. Fourth District Council (1968) a khun N.C. HillsAutonomous District Council (ADC) pu Thonghen Thadou (Doungel) akaidohkit in ahi. Ama constituency ahileh Borail constituency ahi. Sr. no. 8 Sri.Thonghen Thadou khu ahi.

(5). Sri. Letlam Thadou. Fifth District Council a nominated member list a 2nd naa Sri. Letlam Thadou. Ama hi Lhouvum ahi.

3. Thadou Mauzadars ho jong gah veu te.INSTITUTION OF THE THADOU MAUZADARThe 10th Thadou Mauzadar Sri Lenkhojang Chongloi appointed by the 6th

Scheduled N.C. Hills Autonomous Council, Haflong vide order no. No.NCHAC/GAD/APP/Mauzadar/24/2013-14/8. Dtd. 17th Aug. 2013.

List of the Thadou Mauzadars of Dima Hasao District, Assam (India) since 1886AD are as follows:

Advertisement Page

cmyk cmyk

cmyk cmyk

(1). (L) Tole Thadou ------- 1886 to1895(2). (L) Lenkhokam Thadou ------ 1895 to 1916(3). (L) Loilut Thadou ------------ 1916 to 1928(4). (L) Henjamang Thadou ------ 1928 to 1930(5). (L) Jomlet Thadou ---------- 1930 to 1940(6). (L) Seikholet Thadou ------- 1940 to 1947(7). (L) Seingul Thadou --------- 1948 to 1981(8). (L) Letkholam Thadou ------- 1981 to 1996(9). Sri Manghen Singson --------- 1996 to 2012(10). Sri Lenkhojang Chongloi -----2013 to 20184. ASSAM GAMA THADOU DANGHO JONG ANA VEU HITE.(1). Pu Lutkai Thadou hi phunggui a Haolai ahi. Tun vang atu achaten Haolai

aki sut taove.(2). Pu S Thadou, tutu a Diphu a um hi phungbah kai a seidin Haolai ahi.

Tuchan in Thadou tin akihe jinge(3). Pu N. Thadou, Diphu, Karbi Anglong. Ama jong hi Simte ahi. Amahi

Nagaland mi ahin Naga Kuki boijeh a Diphu, Karbi Anglong a hung jamlut ahi.Kum masa lang chun eina mollem san taove.

(4). Pu. Hengoulen Thadou, Council clerk, ama jong hi phungthu a seidinHaolai ahi.

(5). Pu S. Thadou, Guwahati, ama hi phungmin a Lhoujem ahi. S. Thadou himini aumin khat hi Haolai ahin khat hi Lhoujem ahi.

(6) Pu N. Thadou, Diphu, Karbi Anglong. Amahi phunggui a Lhoujem ahi. N.Thadou ni aumin khat hi Simte ahin khat hi Lhoujem ahi.

5. Achunga ipu ipateu Thadou ho min themkhat kihin tahdoh ahin amahoatamjon eina dalha taove. Hiche a kona jong hi malai Thadou ho kipum khatdan imu uve. Tua 2003 AKT kisem jouva bou boina ding kihol ahi. Athengthenga seidin malai in Thadou nam aboi pon pu T. Lunkim khanga bou boinaumpan ahi.

6. Manipur jenga jong 1957 kumin TSA ana kiphutdoh tan Thadou honaphudoh u ahi. TSA founding President hi pu C. Doungel, Ex-Minister ahin,TSA founding General Secretary hi pu K. Kipgen, IAS (Retd.) ahi.

7. Recons hohin Thadou tribe hi kum 50 val aboitai tin mipi kheuset nadinasam uvin ahivangin Manipur chuleh Assam gama malaija Thadou hochuaboilou dan achunga hin akimun ahi. Kikhen telna thu sap sanga kipumkhatna joh del ding ahi.

8. Dima Hasao (NC hills) a Songpijang kho (Estd.1939), Haosa masapen chuThanggou Thadou (Lenthang) ahi. Thanggou Thadou (Lenthang) haosaahijouvin, Ngullam Thadou (Guite) haosa in apangin, chujouvin achapaLenkhopao Thadou (Guite) apangin, ama thi jouvin achapa Lamkai Guite ahi.

9. Reconciliation brochure a Thadou hi phung 2 phung 3 a bou asei ukhu joukisemthu kicheh tah in akimun ahi. Malai chun koima nang Simte, Gangte,Vaiphei tin akichom mu pon Thadou paotho jouse chu Thadouva kihe ahi.Thadou seh hilouvin Paite community a umchu Paite, Gangte a um chu Gangte,Zou a umchu Zou hiti a hi kiki he ahi. Zou a Hangsing tampi aumun, Paite a jongaumun phung namkim tobang hi eima paotho group a kikou ahi.

10. Hetding khat hi tua eihon seiboi ding ihol vangun achunga kipe iputehou phabep jong khu imu uvin Thadou hi paoguipi khat ahin ivetleh Paite,Vaiphei, Gangte, Hmar, Kom, Thadou etc ho jouse hi kinai chacha ahin malaijachu paokhat ana kimanga khonunga ihung tam cheh cheh phat uva ol olaihung kithe cheh uleh agam gama paohi chomjep jep a hung um hidingatahsan ahin ipaotho a chu identify ikibol u ahin hiche pao tampi lah a hinpaoguipi hi Thadou ahin tahsan thei khat chu Thadou paova kona hi paobahhi hung jamdoh ding tahsan aumin ahi. Thadou paotho jouse chu Thadou anakiti jeh uva Britishte khanga pat Thadou hi dominant tribe ana hidan, Manipurthinglhang pumpi alo uve tia record ho jong kimu ahi.

Bung 13 : Recons in phungbulpi ho khutna gul man go.1. AKT (Fallen Thadou) hohin reconciliation min manga Thadou adeh uleh

ahinao mipin ahin hetchet phatna hi amaho hin oimona leh minsetna akipohngam tahlou jeh uva phung upa phung bulpi ho mo channa dinga atunu ahitai.

2. Tribe kiti hi ahet lou u ahin phungbulpi thuneina leh akinu dana agel u ahi.Athil bol uhi agaso di umlou jumna leh molphouna jouse hi amahon akipohnomlou jeh uva phung bulpi hohi akhuh peh agot u ahi.

3. Tribe hi phung bulpi ho boina ding thu aum poi ajeh chu 1956 a tribe kisemhohi abona linguistic tribe a kisem ahin Thadou tribe, Paite tribe, Hmar tribe,etc khatcha jong phung bulpi ho hin semdoh aum pon ahi.

4. Recons hohin Thadou tribe min khel ding aboipi u hi, ipi min nasah gotuham tia facebook group a mitam pin ana dong uvin ahileh donbut je ahepouvin ajumna diu akimu phat uva phung bulpi ati hou chu mopoh sah dingaahin jol pat u ahi.

5. Phungbulpi hon tribe min di khat hung kihou lhao henlang hinbol taleuThadou mipi ho chunla keihon boina kanei pouve tribe thah chu akilah deh loudiu phungbulpi ho chu thulah lou sohdoh diu Recons minsetna di jouse moakipoh diu ahi.

Bung 14 : Thadou tribe minhi phung bulpi ho khel thei ham vetlhahna.1. Tribe kiti hi Thadou paova seidin nam tidi ahi. Nam hi iti hung umdoh ham

itileh alhangpi in namkhat hin paokhat aneijin ahi chuleh apao min chu nammin in aki mang in ahi. Hijeh chun ivetleh nam min hohi pao mina kona hungkila doh in aki mun ahi.

2. Paokhat chu ahung umdoh dan jatchom chom umin te ahin paokhat chumipin ana mankhom ahiji in chuleh paokhat chu khanglui peh a kon anaumsa ahijie. Thakhat a mikhat in ahin semdoh ahipon chuleh mipin asemdohkhom jong ahipoi. Akhang khanga ol ola hung kimangdoh (evolve) hunghiahi.

3. Phungbulpi kiti hon ahin semdoh ahipon ahi. Pao chu michom chomphungchom chom in aman ahin hijeh chun pao chu aneitum aum pon ahi.Thadou pao jong chu apao tho ho chu Thadou ana kitiu ahin hetphah loukhanga Thadou pao ana kiti ahitan koiman hoija hung kondoh mong ahi chuakhuol doh joupon ahi. Hiche thu a phung bulpi kikum go kiti hiresponsibility hilou beh khat ahi.

4. Recons hon Thadou hi phungkhat phung ni toh bou asei beh vangunBung 12 a ipu ipa tehou jong khu ivet leh phung jouse Thadou ana kiti danuchu imu uvin, Recons jousei leh milhep hi agaso di umlou panna bei ahi tihihet angaijin ahi.

5. Tribe kiti hi mipi a ahin mipi hochu abon uva equal status, equal rightaneiju ahi. Thadou tribe sunga mihem ho chu a elbai, amitcho, anangong,amelse, amelhoi, angou, avom, aching, athem, alen, aneo, ahaosa, avaichaabonuva level khat hiuva ahi. Kumtah leh kumdong phunglen phungneoabulpi leh aleh umlou abonuva atha neinao kibang ahi. Hijeh a chu phungbulpi kikum nading hilou ahi.

6. Phungbulpi hohi chingthei leu Recons ho koma hi tribe thu hiphungbulpi kin ahipon Thadou, Paite, Hmar, etc tribe hohi phungtin kinatahin keiho phung hiche chu kahiuve, kahipou ve tina ding thu aumpon tribethu a chu boina aum leh tribe lamkai ho chu doh ding joh ahi tia aseipeh diuahi. Ikin louva kisah jou kiti hi miching umchan hilou ahi. Thadou tribe chuakineisah ahilou leh boina sem uma hileh thuchom ahin Recons kiti honsemthu boina asemu hi khantouna ding leh aphachom ding umlou hel ahi.

Bung 15 : Recons ideology a kon Kuki ngailutna dihlou machalna.1. Recons ideology chu akisei sa bangin Kuki chu pao khat tho bou hisah ding

aboipi un ahileh Thadou sung tilou tribe dang Kuki a umnom aum tapon ahi.Achainan Thadou ho jong chun Kuki chu ahin deikit tapouve ajeh chu Thadouidentity jouse, nampon, pao, chondan jouse chu Fallen Thadou hon Kuki adanin ahin sei taovin ahileh Thadou ho mitmu a chun Kuki kijui hi tribe dangtoh kikop hilouva Thadou tribe suh mangna ding bep ahi tia agel un ahi.

2. Aki seisa banga Fallen Thadou hochu tribe neilou, kingaina neilou danaaum tah jeh a chu British hinpoh lut nomenclature min Kuki chu direct a amohtuh uleh Kuki chu min bulpi phungmin/tribe mina akipom khah u ahi. Hijeh achu tribe dang kino mang ahi. Hiche laitah chu Recons ideology jeh a Kuki minngailutna dihlou ahung kondohna chu ahi.

3. Tribe kigop khomna di hilouva eima chang ding Kuki kilah doh a Kuki minbou ngailutna chu agaso ding umlou ahi.

4. Tribe tampi kigopna ding Kuki Civil Organisations ho jouse chun Thadoutribe adeh tao vin ahi. Kuki kiti chu nomenclature a kimang talou va Paite,Thadou, kiti ho dehna a akimang tan ahi.

5. Kuki organization (Kuki apex) body kiti penchun anoija tribe khatcha kikhai sah ding gotalouvin Kuki tia kikou ding tribes ho chu aki dehpi jitaovin ahi. Hiche lungput hohi Kuki ngailut dih louKuki pao kium sah go a kona chu sohdoh ahi.

6. Aphungmin Vaiphei, Gangte, kijih a Thadoucommunity a seilen Thadou pao tho Thadou hochuKuki Organisation lah a tun leh dop in aki koijinhichu tribe dang jong KSO, KIM, a jao dana mihonamu diuvin aki koijin ahi. Ahivangin paochom thoGangte, Vaiphei, Paite, etc hochu KukiOrganisation a chun chance ape him him pouvinahi. Ajao aumkhah jong leh power aneipon ahi.Kuki pao kiti pen lolhinsah ding chu ideology ahijingin ahi.

7. Kuki mina facebook kisem jouse chun Thadouchu adeh uvin Thadou kiti him him chu angai nompouve. TSA in thilpha abol acknowledge bol nomlou in, Thadou tribe thilbol festival hihen Thadoumina thil kibol jouse chu a post nom ji pou vin Kukichu nomenclature hilouvin Thadou tribe dehnabou ahitan ahi.

8. Fallen Thadou hochu alung sunguva Thadoumudana muchi kitu ahijeh chun Thadou dehna a thilkibol jouse chu adom kit un ahi. Athil dop jouseuchu anangkang keuseh aki sohdoh jitan ahi ajehchu thudih umlou, juithei lou, kilhepna leh boinabulpi keu seh ahin panna beija kisu chol bep ahijitaovin ahi. AKT kibol pannabei, Recons kibol pannabei boina bulpi, Zo country kisam asuhsah umlou,Manaseh kisam asuhna kihe lou, chol kilona bepahin ahi. Identity thah boipi jongleu alosam sa,boina meipin atomsa ahi.

9. Kuki chu tribe chom, paochom kigop khomna,gamle go delna, khantou machalna ding boipinading hilouva pannabei ding Thadou dehna akimang ahivang in amipi ho hi angol den un ipi kibolham helouvin Kuki amoh sapsap kit un ahi. Thadoupon ho chu Kuki pon atiuvin Thadou pao chu Kukipao ati go un, Thadou chondan chu Kuki chondanati go un Thadou tribe dehna jenga kimang ahinHmar pao khu Kuki pao ahi ati langu akija khaponahi.

Bung 16 : Recons ideology hi manchah theiham vetlhahna

1. One language = one nation = Recons ideology.Paotampi kikouna Kuki chu pao khat a hei dohding tichu tupledoi ahi.

2. Manipur a Kuki state dinga kigong gamlegokhu ivet leh paokhat thoho chenna bou ahiponpaochom chom tho ho chenna ahi. Hmar, Vaiphei,Gangte, Thadou, Paite, Kom, etc pao tampi hochenna gam ahi. Paokhat bou chun ana boipi jehchun tuhin Kuki state chu seidoh ngam jong aumkit tapon ahi. Anangkang den danin aum in ahi.

3. Chavang Kut kiti hi Manipur a Thadou hon ahinpoh doh u festival ahin festival min jong hiThadou pao ahi. Chom khat jouvin stategovernment in recognize ahin boltan state level,government funded festival in ahin choisang pehtaovin ahi. Thadou tribe chu adom sang lhehjengin ahi. Hiche hi Thadou lah a khatleni chunChavang Kut chu Kuki a din ahin heidoh kit hitantin tribe chomchom ahin kikhom khomin Kukifestival ding dan chun agong chu ahung kisem inahi. Kuki mina chun paokhat bou ahin mang goun, Thadou pao bou hetpeh leh recognize danaaum jeh chun Thadou pao tholou tribe dang hochu anom tapouvin aki boitan ahi. Festival minaThadou pao kimang Chavang kiti jong chucomplain aumtan ahi.

4. Paochom tho hochu suh lunglhai (appease)bolna ding chun Chavang chu aki ladoh in festivalmin chu KUT bou aki titan ahi. Chavang aki lahdohvang chun one language oriented festival danamitam pin agel jeh chun achethei dehpon ahi.Thadou ho ding chun Thadou festival chu kisuhchatvai peh u danin aum kit in ahi. Chuleh KUTfestival chu government funded festival ahi tahjeh a KUT Committee chu mi loikhat in fund kichepnopna a anei bep hidanin mitampi lung thim sungaaum in ahi. Achainan KUT chu Kuki mina seidingjong chu anom ta pouvin masanga Kuki tribesanati u jong chu KUT celebrating tribes tin aseijitaovin ahi. Meilhei ho jongchu KUT a ajaotah jehuva Kuki kiti chu aman nom lou danu vin akimunKUT celebrating tribes ativang uchun Meilhei hochu ahuop jou deh lou in aum in ahi ajeh chuMeilhei ho chu tribal ahi kit pouvin ahi. Hijeh chunachaina a hin Chavang Kut jong chu asuhsahumlou, anangkang akisoh doh tan ahi.

5. Kuki pao tia ana podoh pu T. Lunkim in jongKuki chu koi ham hilchetna apeh tengleh aboiji tanahi. Tripura a Kuki atiho jong khun Kuki pao ahi tiaasei chu ahe pouvin ahi. Amatah jeng tojong Kukipaova chun aki hou mat to thei pouvin ahi. Burmagama Chin ho jong chu Kuki ahi ati vang chun Chinkiti nam 50 val hochun Kuki pao ati chu amangpouvin ahi. Kuki = one language kiti hi ideologynangkang ahin ahi.

6. Achunga kimu Recons Ideology (Kuki = onelanguage) a thil kigong alosam ho a kona mudohthei chu Recons Ideology hi losapna ideology ahidan aki mu doh in ahi. Hiche ideology hin aboipi hiivet leh a solution umthei khat cha aum pon boinabou ahi. Tua aboipi u tribe minthah jong hi asolution bei, present leh future a aboisa ahi.

Bung 17 : Recons = hypocrite1. Kito nading a lhang sam kahi atiuvin malai mi

khat le ni kikah a kiboina neo neo ho chu phungpikiboina danin asei doh un phungle phung tatonan campaign abol un ahi. Mi lung suna theiding, kimu dana thei ding thu ho chu facebookforum a apodoh un phungle phung atato uchukitona ding boipi kahi ati kit un ahi. ReconsBrochure a jong phung tato nading thu tampi ajihun ahi.

2. Tua phung bulpi ho kihou khom sah dingkigong ho jong hi phung politics chu akhan toucheh cheh nadinga phung bulpi ho thu neina lehja bolna dan chu abollu ahi. Kitona ding ngaitohi leu Bung 12 a kimu pulepa Thadou hokipumkhatna joh khu asei choi le diu ahi. Koimakiboi ahipon ama hon mipi atato u ahi.

3. Tribe 3 (AKT, Mate, Thadou) in ikihom khentauve tin mipi akheuse go kit un ahi. Tribe 3 a boukihom khen ihi pouvin tribe tampi a kihom khenihiuvin ahi. Paite, Hmar, Gangte, Thadou, Zou,etc tr ibe tampi a kihom khen ihiuvin ahi.Hangsing hi a Paite, Zou, etc jong aumin Singson

hi a Paite, Gangte, Thadou, Hmar, etc. tribe chom chom a um aum in,Haokip hi a Paite, Thadou, etc a um ium uvin tribe jouse a hi phungtin inatu ahin Manipur a tribe kiti hi phungmin kigop khomna hilouvin ipao baha kium ahi.

4. Tribe tampi a kihom khen ho chu Recons ho chun tribe 3 uma kihomkhen dana mipi lungthim apeiset got u ahi. Phungpi ho chun Paite, Zou,Hmar etc a Thadou ho jong ium uvin Paite, Zou, Hmar kiti ho tribe min hikheldi ahi ati thei louvu ahi. 1956 a tribe kisem jouse hi linguistic tribe ahi.Linguistic tribe hilou hi AKT leh Mate tribe ahi. Recons ho hin linguistictribe hilou AKT leh Mate hi athasit uva linguistic tribe hilou athah sembeding agot u ahi.

Bung 18 : Recons/AKT phung politics bad impact.1. Malai chun isopi khat toh midang aki nah leh aki nahna lhon chu aki khuol

in isopi mona ahileh isopi aki phoh ji in tukhang hin mihem khat chu athemnaleh athemona thu sangin aphungmin put chu akive in aphungmin put a chunmi tampin side alaji taovin ahi. Aphung min kibahpi hina jalla setna hilehphatna hileh kidinpi atam tan ahi. Phung ngailut akhantou jeh chun phungmin hin mitampi asungol tan ahi.

2. Individual kiboina a jong phung ngailut jeh in phungpi akikum ji tan ahi.Nupa kinahna a jong phungpi akikum ji tan ahi. Boina neocha jong lentahakiso doh ji tai.

3. Phung khat chu aki ngailu ham itileh amaho kah a kiboina aum leh abungbungin aki khen kit ji un ahi. Hiti chun phung khat sung jenga jong abah bahin phung politics aum suh peh kit in ahi.

4. Upat ding deina jeh in panna bei sating kichu hi atam cheh cheh in phungkikal tona leh letding deina hi asang cheh cheh in phunga ngolna hi a limitaum thei lou danin aum tan ahi.

5. Recons thu lhangsap jeh in phung mina Thadou tribe dehna thu phongjong aum tan ahi. Phung mina Thadou tribe deh ho hi apu apate Thadou anahinao evidence tampi aumkit in apu apa jalou leh sumol phou ahikit jo un ahi.

6. AKT/Recons phung politics bad impact khat kit chu ahileh phungpi ijatham aki khom khom in sating kipeh tona aki bol in sating pelou ho chu apehdiu ahi tin namphu in song chung ah akitah doh in ahi. Sating kipe hochuKuki nampi sating kipeh tona danin "Kuki pan semang pachong hin khom tohin" tin la akisah khum kit in ahi. Kuki sating kipeh tona song chung a chunLunkim, Lhangum, Lenthang, Misao, etc phung tampi aki mukit pon Kuki achu kihop sah lou hitam la aki hepoi. Hiche song chunga phung min kijih hochu kiki dehto sah toh aki lou kit in ahi. Sating kipeh chondan hi pulepa techun by force a abol u ahi pon mihem khat in ama obligation a abol ahijo kitin ahi.

7. Sating kipeh tona kibol jeh jong hi phungbulpi a kivaihom te ihiuvinkipumkhat nadinga bulpi kisem tupna kibol danin akisei in ahi. Thadoupomho chula alen aneo phungbulpi phungleh umlouva Thadou tribe akibang chetna mihem jouse umu ahin Thadou pomlou phungbulpi boipi hochun Kuki bulpipa chu doh a aman asei sei chu ngai didol ahi. Recons ho aboinadiu jong umta lou, sumlepai thale jung senga kisuh lungjing nading jongngai louva Kuki bulpipa chun Kuki, Paite, Zomi etc ipi nam ihiuve ati em amasei sei chu ajui diu dol ahi. Hichu la akibol deh pon Kuki bulpi kisem chuapanna jong aum deh pon ahi.

8. Phung ngailutna jeh chun nam sepai kiti ho jong chu phung level in akivetan phung politics hin community sung asuse lheh in ahi.

9. Phung ngailutna jeh chun aphung phung in kho akisat gamtan mikhosatna a phung chaga ho chunga thudih a thu tanna aum beh taponkhankho beij in jotho chunga hem angaam tan ahi. Thingnoi neipanathingnoi aki sonpi tan, ngailut, khoto, khankho kiti chu aum taponlawlessness in vai ahom tan ahi. Hiche hin ichung uva insecurity, constantfear eipe taovin ami takip in lung linglaona in hinkho imang taovin ahi.

Bung 19 : Chapa vahmangpa banga ikondohna jotkit phat hita1. Recons lheplhah mi tampi hin ipi ideology achepi uva ipi angaito uham jong

ahe pouve. Ipijeh ham itileh Kuki pao kiti chu alo lhinsah theina dinga lhepnajatchom chom kihin mangcha a mipi hung kilhem ma society sung chu kihin chohnoh ahi in aboi nao hi hoija hung kipanna hoija kichai ding ham ahe pouve.

2. Kuki pao kibol go lolhin sahna dinga ka identity Thadou ei kiseiboi peh goahi tihi pha tah a thil umdan ahin ki khuol uva eima identity kiseiboi hipannabei boina ahi tihi aki kihet chet tengleh boina kidalha ding ahi.

3. Fallen Thadou hohi min chom chom AKT, Recons, Zo, Manaseh, etc minpuin thil kibol jong leh ideology nangkang chun aso doh ding aum pon ahi. Tuntribe minthah podoh go jong leu koiman adei lou ding chuleh min thah aminding kihe lou semthu ding chu foreigner status kidel tobang ahi.

4. Chapa vahmang pa jong apa in dalhan avahmang in achainan agenthei tai.Kapa ina nehle don nengjel a kei hilaija ibolla lungboi a genthei kathoh hamtichu akihet doh phat in akinungle in aboina abeitai. AKT a kilhemlha ho jongset pohgih poh, seiboi ding hol, kheuset ding hol, adih kimumo sahna, eimaleh eima kisuh boi, hiche ho jouse dalha a Thadou tribe a akile kit teng leaboina beidi ahi. Chuteng lungsunga chamna, ngailut, khoto, homthona lehlungsetna dim ding ahi.

Bung 20 : OUR BOOKS THAT SPEAK LOUDER THAN OUR FACEBOOK1857 kum a pat Thadou literature phatah midang hon eina jihpeh u chuleh

eiho lah-a lekhathem masa hon ana jih u lekhabu ho:1. A SLIGHT NOTICE OF GRAMMAR OF THE THADOU Published in the

Journal of the Asiatic Society of Bengal Vol XXIV-178ff, by Lt.R.Stewart,1857.

2. THADOU LANGUAGE Printed and published in Shillong, by TC Hudson,ICS 1906.

3. THADOU LANGUAGE Printed and published by Linguistic Survey ofIndia Vol-III, Part-III, by GA Grierson, ICS (1902).

4. THADOU PHONETIC READER Published by Dr.M.S.Thirumalai CentreInstitute of India, Manasagotri, Mysore-6 (1971) .

.5. THADOU LEKHABUL By Longkhobel Kilong, 1924.6. THADOU ANISUBA By Teba Kilong, 1926.7. LEKHABUL By Ngulhao Thomsong, 1927.8. THADOU THUSIM BU (Folk Tales) By William Pettigrew, 1926.9. NOTES ON THADOU-KUKIS By William Shaw, ACS in 1929.10. ENGLISH THADOU GLOSSARY By Central Institute of Linguistic,

Govt.of India, 1971.11. REVIEW OF ADOPTATION AND ADOPTION OF THADOU LANGUAGE By

Central Institute of Linguistic, Govt.of India .12. THADOU GRAMMATICAL SKETCH By Shri Krishnan, Anthropological

Survey of India, 198013. DIE FALLENDER: THADOU KUKI OF ASSAM Zeitschriff for Ethnologic,

Vol-70 of 1958 By Kauffman J.14. DIE SPILLEDER: THADOU KUKI OF ASSAM Zeitschriff for Ethnologic,

Vol-73 of 1941. By Kauffman J.15. Zuchtung biologische BeoBachtungen inder Schweinesucht beider

Naga and Thadou Kuki in Assam Beologic Generalis, Vol-14, 1938.16. THADOU KUKI TERMS OF RELATIONSHIP Man of India, 1922 By Hutton

J.H., CIF, MA & SC.17. THADOU GRAMMAR By T.C. Hudson, 190518. . SPECIMEN OF THADOU LANGUAGE By G.A. Grierson, KCIE, Ph.D,

D.Litt, LLD, 1904.19. . SPECIMEN OF THADOU LANGUAGE By W. Shaw, 1928.20. Lushei Kuki clans (1912) by John ShakespeareThukhum khanaThadou pao, Thadou tribe hi aboina aumlou dan imu tauve. Hetdinga

khohpen khat hi thil hi iseiboi got leh seiboi mo umlou ahi. Paite tribe hihenipi tribe hijong leh kheuset mo aum pon ahi. Ahin hitobang kikhentel nadingbol hi manthahna ahi. Boina itiu hi Thadou akineisah tum aume itiu ahinumlou ahi. Aumlou kium sah go hibou ahi. Seiboi momo a iseiboi gotsanguva Bung 12 a imu banguva pulepate banga Thadou paotho jouse chuThadou ihiuve akikhen tum, aki pampai ding koima ium pouve tia kipumkhatna thu joh seidin ikitem uve. Thadou nam mite ipu ipate kipumkhatbangin kingailut nan hinkan khom kit ta hen. Amen.

- Recons Analysers

Leisemni (Tuesday) | Lhalam (September) 5, 2017 5Eimi TimesAdvertisement Page

cmyk cmyk

cmyk cmyk

Leisemni (Tuesday) | Lhalam (September) 5, 2017 6Eimi Times

KIPGEN VENG VILLAGE AUTHORITYChurachandpur, Manipur-795128, No. SD/376/87

CLARIFICATIONDate 4th September 2017 nikho a eimitimes leh Manipur Express niseh

thuso a hung kiso Thingnoimi KNF(P) khat kiman tia hung kiso Mr.Paominthang Kipgen S/o (L) Thenmang Kipgen of Kipgen Veng, Tuibong,Ccpur tia hung kiso chu hitobang mi hi Kipgen Veng khosung ah aum khaponchuleh hejong akihe khapoi tin suhtheng na ahung kibolle.

Tunung teng khosung mi hilou khosung mia hung kiseikit talou dintemna ahung kineiye.

Sd/-Jangngam Haokip

Secretary V/AET(FC-8056)-5

Sd/-Lalthang Kipgen

Chairman V/A

GOVERNMENT OF MANIPUR OFFICE OF THE SUB-DIVISIONAL OFFICER/SUB-REGISTRAR SINGNGAT

SUB-DIVISION, CHURACHANDPUR

NOTIFICATIONSingngat, the 04th September, 2017.

No. 1/5/SDC)(SGT)/Regn/2016 : Whereas Smt. Niangngaihhau w/o(L) Thangsanglam, Chief of Mongken Village,

PO & PS Singngat Sub-Division, Churachandpur District has filed apetition praying for registration of an unsurvey hill land lying andsituated within the jurisdiction of Mongken village, PO & PS SingngatSub-Division, Churachandpur District measuring an area of about 3sanggams approximately with herself as the " VENDOR" and ShriHausuankap s/o Khamkhogin, aged about 40 years, s/o Khamkhogin,a resident of Mongken Village, PO & PS Singngat Sub-Division,Churachandpur District as the "VENDEE" respectively.

SCHEDULE OF THE LANDNorth : Pumpel Lui East : Pusang Hanmun LampiWest : Hanmual LampiClaim(s) and Objection(s) is/are invited from interested party/

parties within 15 (fifteen) days from the publication of this notice andthereafter will not be entertained after the stipulated date.

(JAMESON SEHLAL HANGSHING ) Sub-Divisional Officer/SR, Singngat Sub-Division

ET(FC-8057)-5

ALAL AND JOSHUA MOTORS CHURACHANDPUR, MANIPURK. SALBUNG - 795128

DEALS IN YAMAHA TWO WHEELERSFRESH ARRIVAL :SCOOTERS : BIKES :1. FASCINO (2SP1) 1. FAZER (2WS300)2. RAY Z (B81200) 2. FZ25 - 250CC3. RAY ZR (DISC)SERVICING DONE ON ALL WORKING DAYS (9:00 AM - 5:00 PM) AT SONIA HOUSE,

HENKHOLET ROAD, K. SALBUNGAVAILABLE* SPARE PARTS & ACCESSORIES* CERTIFIED YAMAHA MECHANICS* LATEST SERVICING EQUIPMENT

Sd/-General Manager

AJ Motors, Ccpur

ET(FC-8058) 5/6

KABIRAJ M.V. KAYAMUDDINCHUNG’A KIPATHU PHON

Keima Piles nat na jeh in phat sot tahpampot nop lou na, pampot teng phatsottah tah lutji, pampot teng thisan hung potji,hol hung chol lha ji, jun thah jong aphatkitup thei talou chule nehle chah jongduchat na ema kana neilou chu Oja KabirajM.V. Kayamuddin kana kivetsah akon intun kahung damdoh tai.

Mayang Imphal Konchak Bazar(7:00am to 12 noon) Hatta MinuthongBazar (1:00pm to 5:00pm)

Keima; Thangminlen KipgenMotbungET(6193)- 4 Days

‘LAIYENGJARI’Come anytime to Kabiraj Md. Nasir Khan’s ClinicHatta Minuthong, JNIMS RoadMorning - 6am - 12:00 noonNear BOC (Traffice point)Evening - 1:00pm - 5:00pmMob. No. 7085385283/9615033039Any blood oozing, pain in body parts, Urinalproblems, Pile, Synus, Tonsil, Vein problems,anxiety etc. etc. All these treatments will becleared within 1 week. ET(8260)-7 Day

BRICS lamkai hon LeT, JeM leh thingnoi jousenatoh dem ding'a phatsah ta

X iamen, Sept 4(Zeenews) : BRICSmember s t a te honMonday nikhon lungkitoh tah in itobang hi-jongleh thingnoi natohdem ding'in kilolna aneiuvin, hoilai gam hihenlang koi bol hijonglehthingnoi natoh ho abon'ademna kinei ahi , t inBRICS Xiamen Decla-ration in aseiyin ahi.

Taliban, ISIL/Daish,a l Qaeda l eh ak i -loikhompi Haqqani net-work, Lashkar-e-Toi-ba , Ja i sh-e-Moham-

mad, TTP leh Hizb ut-Tahrir in boina asem hodemna anei uvin ahi.Chule BRICS lamkaihon North Korea gihnajong anei uvin, DPRK innuclear test abol dem-na kaneiyui", tin aseiuvin ahi. Tu masang'aPrime Minister Naren-dra Modi in chamna lehkhantouna aumnading'a BRICS memberho akithuto diu angaiye,tia asei ahi.

"Ki thuto d ing hichamna leh machalnading'a ngaicha ahi", tin

Modi in hichenna jonganeiyin ahi . ChinaPresident Xi Jinpingchung'a kipathu aseiy-in, BRICS gam- Brazil,Russia, India, China,South Africa in ISA (In-ternational Solar Alli-ance) toh solar energymachal sah nading'a panalahkhom thei ahi, ati."Renewable energy' ath-upi dan Modi in aseiyinlskill, health, infra, manu-facturing lehconnectivity'a BRICS lehAfrica gam kiloikhomnaliemna aneiyin ahi.

Ghazipur thilsoh chungchang'a NGT in Delhi sorkar,EDMC leh NHAI 'notice' pe

Delhi, Sept 4 (PTI):National Green Tribunal inGhazipur leiset achimlhahthu toh kisaiyin Delhisorkar, East Delhi Munic-ipal Corporation(EDMC), National Hihg-ways Authority of India(NHAI) 'show cause no-

tice' ape in, chule author-ity ho mitmo jeh'a vangset-na toh ho insung miteipijeh'a compensation kipelouding ham, tin asei uvinahi.

Bolkhel neiya EDMCofficial ho chungthu ipijeh'a kisei louding ham, tin

NGT in aseiyin, chulethilsoh'a mi 2 thi ahi, ati.Ghazipur 'a leiset achim-lhah jeh'a mi 2 thi'a chulemidang kitongkha ahi'in,Friday sun thilsoh ahi.Leiset achimlhah jeh'a carkhat leh gari kang ni 2Kondli canal'a lhalut ahi.

Subramanian Swamy in IIT Ghy simlai hotikhouna nei

Guwahati, Septem-ber 4: IIT simlai ho'n lun-gel thah le mibol khahloule semkhah lou thil tampiahinpohdoh na ding'uvinBJP luboh SubramanianSwamy in IIT Guwahati'aTechniche kikhopna'aahoulimna'a IIT simlaihotilkhouna aneiyin ahi.

"Simlai atamjo hin Engi-neering degree achai tengle IIM a business courseabolding'u natoh khatamuteng'u le lolhingkisatah'a hinkho amanding'u ahi. Amavang sim-lai jouse'n natoh aneiman'a India hi global eco-nomic power hidehlouding ahi. Global econom-ic power hina ding'a hilampi ni um ahi. Akhatnachu ahileh capital le laboursuh hat'a oltah'a kaltouding hi ahi. Amavanghiche lampi 'a hi returnjong tamlou chuleh khan-touna jong umbehlou ahi.Lampi anichanna hingangtah'a economic pow-

er dinmun'a eipuilut ding'uahi. Hiche lampi a hi kotlentah khat um ahi'n, hichekot chu innovation bouvinahondoh thei ahi. Tekah-na in, British te hin sci-ence le technology lam'ainvest ana habol jeh'uvaagamsung'uva IndustrialRevolution ana lhung'aana khantou masa'u ahi.Chuleh France, Germanyle gam phabep in British tethilbol chu ahin bolpai ngaljeh'uvin amaho jong gang-tah in ahung khantou'uvinahi. America hin thilsem nading'a hi method chombehkhat aman'u ahi. Amahothilsem dan hi ahileh, kotkhat'a kon raw materialhunglut'a kot chom khat'afinal product potdoh ahi" tinSwamy in aseiye.

Swamy in aseidan inIndia hi phakhat laiya chuglobal power ana hi ahi.Ajeh chu mathematicslampang'a hi gamdangsang'a ana khangtou masaihiu'vin, tu'a iman'u Zero,

decimal point le calculusjong hi India sung 'a hungkipan ahi. Amavang vang-set umtah in 1200 a patBritish te hunglut gei chunthilsem le thilthah pohdohlam'a hatah in inakhesuh'uvin ahi. Chaml-hat ihinmu jou'uva pat inkhantouna hi hatah ininadel'uvin ahinlah SovietEconomic Model inamanchah'u chu Indiading'a ana lemchangloudan in akilang'e. 1990model ahung kipailhah'apat India in jong innova-tion le lam chom chom'amachalna lentahineita'uvin tu'a pat kum 25jou le China jong ihinkhokal ding'u ahitai tinSwamy in aseiye.

Simlai ho hin lekhaasimchai'u le natoh holpaiangah'uva thil thah thahpohdohna chuleh kikhelnapohdoh na ding'a pan alahding'u angaiye tin Swamyin simlai ho tilkhounaaneiyin ahi.

Coal scam: Court in Naveen Jindalleh adang ho 'bail' pe

New Delhi, Sept 4(PTI): Madhya Pradeshgam'a coal block alloca-tion thu toh kisaiyin specialcourt in industrialistNaveen Jindal leh midangphabep 'bail' ape tan ahi.

Special Judge BharatParashar in dangka lakhkhat cheh personal bondleh surety 'a amaho hi bailpeh ding'a phatsahna apehahi'in, ahung lhung dingOctober 31 nileh hearingumkit ding ahi. Jindal tilouJindal Steel and PowersLtd director anahi SushilMaroo, Deputy MD ana-

hi Anand Goyal chuleCEO Vikrant Gujral injongbail amu ahi.

Themmona neiya kin-goh hohi Urtan North coalblock kipehna MahdyaPradesh gam'a 'duha lehjouthu' bol'a ngohna kineiahi'in, CBI in charge sheetasemna'a JSPL in akichothil hohi adih louva apeh'achule Coal Ministryjouthu'a alhep ahi, tinaseiyui. Jharkhand gam'aAmarkonda Murgadangalcoal block kipeh na case 'ajong Jindal chungthu'ahehna um ahi.

North Korea in nuclear test abol vannoiyindemna thu sei

London, Sept 4(Reuters): North Ko-rea in anukhah pen,Sunday ni 'a nuclearhatpen test abol van-noiyin demna aneiyin,lamkai tamtah in Py-ongyang douna'a 'sanc-tion' thah koi ding'inkouna anei uvin ahi.

Japan vanthamjol 'amissile launch abol-u niphabep jouva Pyongy-ang in hydrogen bombtest abol ahi. Pyongy-ang toh kihouna semding hi alampi ahipon,Sunday ni'a North Ko-rea in athi lbol chuleathusei hohin UnitedSta tes asuhboi the iavetsah ahi , t in USPres ident Trump inaseiyin ahi. North Ko-rea global trade suhtan

nading'a sanction thahkoi ding'in US TreasurySecre tary SteveMnuchin in aseiyin ahi.

German ChancellorAngela Merkel lehFrance President Em-manuel Macron injongEuropean Union sanc-t ion khousah ding' inasei lhonin ahi. "NorthKorea in hydrogenbomb asem hi missile'alolhing tah'a akito (fit)doh'a ahileh boina len-tah hiding ahi", tin Brit-ain Foreign MinsiterBoris Johnson in aseiy-in chule British PrimeMinister Theresa Mayin UN Security Councilhon a thu gangtah 'aavetsui diuvin aseiyinahi.

Ahin, Russia gam in

boina akhohset na theiaction lah louding chulelungneng tah 'aumding'in aseiyin ahi.Sunday nikho'a RussianPresident Vladimir Pu-tin in China PresidentXi Jinping China gam'aakimupi 'a , hiche thuvetsui ding'a kinoptonaaneilhon ahi. Pyongy-ang in anatoh angahding 'a China in tumasang'a kouna aneiyachule UN resolut ionbulhing set 'a kichepiding ahi, tia agih ahi.China gam hi Nor thKorea d ing 'a k i -loikhompi lenpen ahi'in,Beijing in thao thu'at rade abol h i angahding'a hatah'a kisei dingahi, t in Japan sorkarthulhut in aseibe in ahi.

J&K gam'a sepai hon HizbulMujahideen thingnoi 2 kap lih

New Delhi, Sept 4(Zeenews): Jammu andKashmir gamsung Soporedistrict'a sepai hotohkikaptona in thingnoimi niakaplih uvin ahi.

Thulhut masa dungjuiya,thingnoimi teni hi HizbulMujahideen thingnoi'apang ahilhon in chule sepaihon amani'a konin AK-47rifle amudoh uvin, ahin,amani hi koi ahi kihe loulai

ahi. Thingnoimi akisel'e, tithuguh sepai hon ajah uvaoperation abol-u ahi.

Sunday nikho'a Paki-stan Army hon Jammu andKashmir gamsung Amro-din, Chatkadi leh Sadipo-ra mun'a hem-khamapalkeh uva, meithalakap-u ahi'in, hichemasang'a jong KrishnaGhati mun'a hem-khamapalkeh kit-u ahi.

Mathura'a thilsoh chom chom'ami 8 thi

Mathura, Sept 4 (ANI):Chapang 6 panna'a agom'ami 8 Sunday nikhon Mathu-ra khopi'a thilsoh chomchom in athi uvin ahi.

Thilsoh masa'a hi kum32 'a upa Sharda kiti numeikhat in achate mithum alolameh'a atha'a chule acha alichanna hi gu anehsah'aatha ahi'in, achate atha sohjouva ama-leh-ama Bironikho'a kithat ahi. A in-lhangte nilhah'a kholaiya acheuva bou thil umchan kihe-doh ahi. Sharda in achate mili hi insung hahsat leh gen-thei val jeh'a atha ahi, tin

police hon asei uvin ahi.Thilsoh chom khat'a,

kum 35 'a upa Shashi kitinumei khat leh acha pasalni ajipa Babulal in athat inahi. Amani nupa hi anilhon'anikho tha lo ahilhon in, aji-pa tu-leh-tu'a aumna kihe-lou ahi. Ajinu toh akinahjeh'a ajinu chule acha teniatha ahi, tin police honaseiyun chule chapang tenihi ama cha tahbeh hilou,ajinu in aji masa toh ahinahi, tin aseibe uvin ahi.Chief Minister Yogi Adity-anath Mathura 'a akholjinsung'a thilsoh ahi.

cmyk cmyk

cmyk cmyk

UROLOGIST AT NAZARETH NURSHING HOMEChurachandpur, Manipur-795128

Dr. N. Shantajit (Son in law of Naorem Sharat Kumar Singh, ConsultantNephrologists RIMS, Imphal) Urologist Specialist in Kal gui, Junbuh a suongum ho, Jun gui infection, BPH, Andrology -Nupa kikah a Pasal lhahsamna(male sexual dysfunction) chuleh adang dang ho kivetsah nom ho a ding inSeptember 5 a pat a kivetsah pan thei ahitai

* OPD nikho : Tuesday niseh (Every Tuesday)* OPD phat : 09:00AM apat 12:00 PM chan* Thuchen hetbe theina Ph. No. 9862884143 ET(FC-8055) 4/5

KABIRAJ MD ZIA-UL-HAQUECHUNG'A KIPATHUPHON

Piles nat na jeh in phat sot tahpampot nop lou na, pampotteng phatsot tah tah lutji,pampot teng thisan hung potji,hol hung chol lha ji, jun thah

jong aphat kitup thei talou chule nehle chahjong duchat na ema kana neilou chu...Oja MDZial-ul-Haque ama koma kakijen sah a koninkahung damdoh in, hijeh chun ama chung’akaki pana kahin phong e.

Keima,K. RaheChandel

ET(8250)-25 Days

ET/AC-3/5/7

ET/S

IU-1

5/18

/20/

24/2

7/29

/31/

3/5/

7/10

/12/

14/1

7

Leisemni (Tuesday) | Lhalam (September) 5, 2017 7Eimi Times

SaS G®asBook : 25th MarchValid : 25th AprilStock : 290Price : Rs. 700/-Time :9:00AM till last stock

TDK GasBook : 27/04/2017Valid : 25/04/2017Stock : 612 (DBTL)Time : 7:00-10:30AM

M/S Misao GasService.

Book : 13/05/2017Valid : 02/05/2017Stock : 306Time : 7:30-10:00AM

Maibia GasBook : 06/05/2017Sl. No. : 3550Valid : 04/05/2017Sl. No. : 2981Stock : 306Time : 7:00-11:00AM

GBD IndaneBook : 19/04/2017Valid : 13/04/2017Stock : 612Time : 6:30-10:00AM

AthokpamIndane serviceBook : 03/05/2017Valid : 27/04/2017Stock : 540 (CTC Only)Time : 7:30-10:00AM

Manipur GasService

Book : 21/04/2017Valid : 20/04/2017Stock : 306 (19 kg 36)Time : 7:30-9:30AM

Hrangchal GasAgency (OldLambulane)

Book : 16/05/2017Valid : 13/05/2017Aadhaar Link

Consumers OnlyTime : 7:30-10:30AMStock : 306

Js IndaneService Kpi

Book : 23/05/2017Valid : 05/05/2017Price : Rs. 700/-

GAS NEWS - GAS NEWS - GAS NEWS

Blue Whale game jeh’a MP simlai khat in train kitalih sah

Bhopal, Sept. 4: BlueWhale Challenge kiti on-line game jeh in MadhyaPradesh gam’a mikhatathi kit in, school kaichapang pa hi Damohkom’a Saturday jan’a raillampi’a che’a toulhaahi’in, train ahung lhaiyaata lih ding anga ahi, tinTNN thulhut in aseiyin ahi.

Vangsetna toh pa hiSatvik Pandey, Navjagirischool, Damoh’a kaiahi’in, aloi hon pasalchapang pa Blue Whalegame akichep hi ni nimasang’a bou ahetdoh-uahi, tin police hon asei uvinahi. Ahin, phone chulecomputer ho kholna aki-

nei masang’a thilsohphotchen ding police hoanom pouvin ahi.

Train lamlen kom’a umCCTV camera’achapang pa umchan hikimusoh ahi’in, video’a hichapang pa jan nidan 11don’a train lampi’a che’a,train hung anga na hokimu ahi. Train amuphat’a chapang pa hitrain lampi’a kun lha’aatalih ding anga ahi. Po-lice hon thilsoh jingkahnidan 2 don’a ahetdoh-uahi.

Satvik anu sopipaPrakash Dube in,chapangpa hi jan nidan 9don’a bike’a potdoh ahi,

tin aseiyin, chule ama-leh-ama kitha ding agotlam kahepha pouve, tinaseiyin ahi. Chule a-in-sung miten blue whalegame akichep lam ahetphah louvu ahi. Schoolache khompi Atif Khanleh Rohit in Satvik hi‘Blue Whale’akichem’e, ti photchen-na anei lhon ahi. Ni nimasang’a akichep thukahet lhon ahi, tin aseil-hon in ahi. Thilsoh khol-na aumjing’e, tin Kot-wali SHO Pradeep Soniin aseiyin, chulethukholna akichai tengleh thutah kiheding ahi,ati.

China a Typhoon Mawar jeh a mi15,000 lang ana ki chon doh

Beijing: Tukum Chinaadinga a 16th channa ty-phoon Mawar in SouthernGuangdong province hatahin gam sung a huipi 20 me-tre per second a ana kinunsah in ahi. Hiche toh lhon ingam sunga mipi 15,000 lamana ki chon doh in ahi. Thu-so kimu dungjui in jaan lhahin go haju in aju in ahi akiti.Agam sung a um meteoro-

logical department akonthuso kimu dungjui inhiche typhoon hi alhangahung lhun teng hui 10kmper hour a kinung ding ahiakiti. Hiche toh lhon chunflight le train service hojong suspend akibol sohkei tan ahi. Maway hiGuangdong munna tukumading a typhoon um athumchanna ahi.

Niseh’a thao man velvetna kinei hi kiche jom piding ahi: Dharmendra Pradhan

New Delhi, Sept. 4(Zeenews): Oil MinisterDharmendra Pradhan inMonday nikhon petrolman litre ‘a 6.6 ‘a achesalha ni sung’a akal jouvinpetrol leh diesel man hivelvetna umding ahi, tinaseiyin ahi.

Sunday nikho’a Cabi-net Minister panmun’akaisangna kipe’aPradhan hin Skill Devel-opment and Entrepre-neurship Ministry pan-mun jong atuh ahi. Hichemasang’a hi Minister ofState (with IndependentCharge) for Ministry ofPetroleum and NaturalGas anahi ahi’in, tu’a hiPetroleum and NaturalGas Cabinet Minister hiahitai.

Thao mangcha hoding’a kisei ahi’in, kikhel-na angaichatna ding ka-mupoi, tin thuso mihoheng’a mopohna thah ak-ilah jouvin aseiyin ahi.State owned company

hon achesa June lha’akum 15 akichepi dan ad-alhah-u ahi’in, dan masadungjuiya nisim 1 leh 16lha seh leh thao man vel-vetna kinei ahi. Hichekhel’a niseh’a thao manvelvet nading dan achepipan-u ahitan, achesa Julylha’a kon aman hi kaljing’a ahi.

Petrol man hi achesaAugust 2014 kum’a konDelhi gam’a dangka 6.6‘a kal’a, 57.38 aphah

ahitai. “Niseh’a thaoman velvetna kinei hiapha’e, tin Pradhan inaseiyin ahi. “Thao manhohi 2.50 ahiloulehlitre’a Rs 3 ‘a kalsahding gam ahilouleh ol-ol‘a kalsah ding ham”, tinthudohna jong aneiyinahi. Aman kikhel himuthei chule aguh’a thilbolna umlouva kibolahi’in, ama ama khopi’aaman hohi SMS ‘a jongkive thei ahi, ati.

Madars High Court in local election November 17masang a bol ding a thuso ana nei

Chennai, Sept 4: Madras HighCourt in Monday ni in local kiloikhom-na ding a election ho November 17 kaha bol a aum na dingin thupeh ana nei inahi.

Chuleh court in Tamil Nadu Stateelection Commission in jong hiche elec-tion a thil bol ding jouse September 18kah a thupeh na anei ding in hetsah na

ana nei in ahi.DMK R.S Bharathi case file bol

election kima no na dinga hearing a chunCourt in candidate ho criminal case hojong election commission website a tahdoh a aum na dingin ngeh na ana nei inahi. Hiche local kiloikhom na electionhi ningkum a ana um ding dol ahin hin-lah ana ki bol lou ahi.

Mamata Banerjee in Narada scamchunga CBI themmo chan

Kolkata, sEPT 4: WestBengal Chief MinisterMamata Banerjee in Mon-day ni chun Trinamool Con-gress MP Sultan Ahmed,Monday nia thina ana toh pahi CBI in Narada case tohkisai a ana suh lung gim valu ahi tin CBI ho themma ana

chan in ahi. Banerjee inMP pa thi nu in jong CBIin notice peh na ana neijing lai chunga jong CBIthemmo achan in ahi.

Kum 64 a tah SultanAhmed hi Trinamool Con-gress lamkai Narada casea kingoh 12 lah a khat ahi.

Hillary Clinton twitter account hack ana kibol

San Francisco: US sec-retary of state Hillary Clin-ton twitter account chu hackana kibol in ahi. Recode akon thuso kimu dung jui inClinton in a twitter followersho ana lungdon sah man inahi.

Hiche hi Clinton twitteraccount apat a Verrit kitiwebsite ama in advertiseana bol akon a hetdoh a ana

um ahi. Clinton in Verrit asign up ding ka tha nom inahi,hiche media platform65.8 million ading. Kei neijoin uvin lang sign up uvin tinana sei in ahi.

Verrit website sem dohPeter Daou in asei na a hichewebsite hi Clinton tosot hoadinga ana kisem ahin , Clin-ton tosot hon thu le la ki houkhom na anei na ding uva

ana kisem ahi ati. Chulehhiche website a 65.8 millionhi Clinton in achesa electiona a vote mu jah ahi ati. Clin-ton in hiche thu cheng ho atweet jou chun Daou in aumkha beh lou le software na-satah ki jang a akibol cyberattack tin ana sei in ahi.Hinlah Daou in a hostingcompany min ana phah pohhih in ahi.

Assam gam’a nam kikah’ boinaPPFA in demna nei

Galguh bol hon CRPF patrollingche ho grenade ana le khum u

Guwahati, Sept 3: Pa-triotic People’s Front ofAssam (PPFA) Nagaon,Assam gam’a SULFAmember phabep panna’aboina aum jouva namkah’a kinahna aum thuagelkhoh nau thuso aneiuvin ahi.

Authority hon thilsohdihtah’a kholna anei diuvintemna aneiyun chule namkikah’a boina ding semdohho chung’a action alah di-uvin temna aneibe uvinahi. State intellectual (le-

khathem), writer, socialactivist leh journalistphabep in Nagaonthilsoh hi adihlouvaledoh nading tohgon aneijing uve, t i hi forummudan ahi, tin asei uvinahi. Achesa August nisim24 nikho’a khangthahphabep sum kidon thu’asumkol vel mi phabep inana jumso na thu ahi’in,gam-pam’a kon hungchenglut hon gamsung michung’a avaihom nauthu’a kisei ahi.

Srinagar, sEPT 4:Galguh bol hon AnantnagQazigund munna CRPFpatrol l ing che ho gre-nade ana se khum uvinahi.

Hiche grenade ki sekhum na achun jawan

thum ana ki tong kha inahi. Chuleh tuni jing-kah lam chun Soporetown munna securityforce hotoh gal guh bolho kikap to na a gal guhbol ho mi ni in thina anatoh in ahi.

KIPGEN PHUNGPI (SEA)Recons ho tohgon Conclave a panthei

louna thuphonKipgen Phungpi South East Asia (SEA) in lungel khomna akinei dund juijin

Recons ho tohgon Conclave a ding a kouna a ahin neinao Chung thu a,Kipgen phung hin Kuki hi nomenclature a kipoma, Thadou hi Tribe a kipomjing ahin, hinla Thadou Tribe a lamkai Cheng pang Lou ding a aum ule,Kipgen Phung pijong Tribe lamkaiho panna louva,hung pan ding hi thil hitheiLou khat ahi jeh in pan kilathei thei Lou dind ahitai. Ahimong in jong Thadouhi guinu pen dola kapom u jong ahinpon, Pao jeh, Tribe Recognized ahi jehabou kipom ahin, pen dol guinu thu a eti jong le Thadou bah neocha Sehthaakon kikhai lha Chongloi, Hangshing, Kipgen, Haokip, Sitlhou, SingsitSingson hocheng in kihou khom masat louva eima cham chama lhai thei jinkagel pouve. Chule Conclave a gapang Kipgen chanu chapa aum jong leama Chang a jao bou ahin Kipgen phung pin hetpeh najong aki neipoi.

Publicity Dept Kipgen Phungpi (SEA)FM-5

LOST OF ARMY SMART CARD

I have lost my Army Canteen Smart Card (LiquorCard/Headquarter Registration) during my journeyon the way from Leimakhong to Imphal on the 16thof August, 2017 (Wednesday).

Finders are requested to hand over the same tothe undersigned.

Sd/-Seison Singsit

Contact No. 80143263344

The following members were unanimously elected as ExecutiveCommittee of Elmun Council India, Kangpokpi District, for the term 2017-2022.

Executive Committee, 2017-20221. President : Pu Th. Mangseh Elmun2. Vice-President : Pu Pathang Elmun3. Vice-President : Pu SL. Lalkhohao Thadou4. General Secretary : Pu Hengul Elmun5. Joint Secretary : Pu Hemang Singsit6. Secretary Finance : Pu Palal Sinsgit7. Secy. Edn. & Statistics : Pu Letsei Lhouvum8. Secy. Moral & Religion : Rev. Khupthang Sitlhou9. Secy. Infn. & Publicity : Gl. Laljalun Elmun10. Asst. Secy. Inf. & Pub. : Pu Seingam Singsit11. Executive Member : Pu Haopu Sitlhou (Leimakhong Area)12. Executive Member : Pu Henkam Singsit (Gunhom Area)13. Executive Member : Pu Paominlal Lhouvum (Tuilang Area)14. Executive Member : Pu Lalmang Lhouvum (New Keithelmanbi Area)15. Executive Member : Pu Kamkhothang Singsit (Saikul Area)

(LALJALUN ELMUN)Secretary, Information & Publicity

Elmun Council India, Khangpokpi District

ET(8270)-5

cmyk cmyk

cmyk cmyk

Leisemni (Tuesday) | Lhalam (September) 5, 2017 8Eimi Times

Owned, published, edited and printed by Momoi Kipgen at Eimi Offset Printers, Bibis' Home, New Lambulane, Imphal-East, Manipur - 795001. Office Telephone: 0385-2450949. Asst. Editor: Thangzalen Ringo Lhungdim.

FIFA U-17 World Cup official song hondoh na kinei ta

New Delhi: India in big-gest football tournament hostabol ding ahitoh lhon in FIFAU-17 World Cup lhakhatdung bou ahung vat tah jehin janhi (Sept. 3) chun WorlCup laapi ding jong hondohna anakinei tah ahi.

Hiche laa titled hi "Kar KeDikhla De Goal" akiti in

chuleh musician politicianBabul Supriyo leh Shaan inhiche laa hi alamkai lhon in ahi.Chuleh India football Bhai-chung Bhutia injong a skill hoshow jong anabol in ahi. Hichekingon chu Sachin Tendulkarin Namaste abol toh lhon invideo chu anakichai tan ahi.

Tournament host kibol ding

hi ahung nai cheh cheh tohlhon in gamsung'a fans hoani ni in akibe lap cheh chehjeng tan ahi. Fans ahung tamtoh lhon in stadium hojongfull ahung hijing ding jonghi kinep nakhat jong ahi tinJavier Ceppi chun asei inahi.

Project director LOC,

FIFA U-17 World Cup In-dia 2017, Joy Bhattacharjyain aseina'a hiche tourna-ment in lunggel sang'ahoijo'a partner hon kithopina ahin peh dungjui'a kibolding ahi. Hiche toh kilhonachu Indian team in supporttamtah amu nading'a jong hipan hatah'a eilah u angai inahi tinjong aseibe. Tourna-ment um nading mun ho-chu Goa, Guwahati, Kochi,Kolkata, Navi Mumbai lehNew Delhi khopi ho hidingahi.

Tournaments maidenmatch, Colombia leh Gha-na in Jawaharlal Nehru Sta-dium, New Delhi mun'aOctorber nisim 6 nilhah lamnidan 5 leh kichem dingchuleh New Zealand lehTurkey jong Dr DY PatilStadium mun'a kimaitolhon ding ahi.

World Cup Qualifer fixture (Tuesday 05 Sept)SOLOMON ISLANDS v/s NEW ZEALAND 08:30

(ROUND 3)COLOMBIA v/s BRAZIL 01:30 +1d (ROUND 1)CONGO v/s GHANA 19:30 (GROUP E)HONDURAS v/s USA 02:30 +1d (ROUND 5)BOLIVIA v/s CHILE 01:30 +1d (ROUND 1)ECUADOR v/s PERU 02:30 +1d (ROUND 1)IRAQ v/s UNITED ARAB EMIRATES 19:30 (GROUP B)CÔTE D'IVOIRE v/s GABON 22:30 (GROUP C)BURKINA FASO v/s SENEGAL 23:30 (GROUP D)QATAR v/s CHINA PR 20:30 (GROUP A)CONGO DR v/s TUNISIA 22:30 (GROUP A)ICELAND v/s UKRAINE 23:30 (GROUP I)SOUTH AFRICA v/s CAPE VERDE ISLANDS 22:30

(GROUP D)MALI v/s MOROCCO 00:30 +1d (GROUP C)IRAN v/s SYRIA 20:30 (GROUP A)REPUBLIC OF IRELAND v/s SERBIA 23:30 (GROUP D)

UZBEKISTAN v/s KOREA REPUBLIC 20:30 (GROUPA)

AUSTRALIA v/s THAILAND 15:30 (GROUP B)PARAGUAY v/s URUGUAY 05:30 +1d (ROUND 1)EGYPT v/s UGANDA :30 (GROUP E)COSTA RICA v/s MEXICO 07:30 +1d (ROUND 5)SAUDI ARABIA v/s JAPAN 10:30 (GROUP B)ALGERIA v/s ZAMBIA 00:30 +1d (GROUP B)ARGENTINA v/s VENEZUELA 04:30 +1d (ROUND 1)AUSTRIA v/s GEORGIA 00:30 +1d (GROUP D)ITALY v/s ISRAEL 11:30 (GROUP G)LIECHTENSTEIN v/s SPAIN 11:30 (GROUP G)FYR MACEDONIA v/s ALBANIA 11:30 (GROUP G)KOSOVO v/s FINLAND 11:30 (GROUP I)PANAMA v/s TRINIDAD AND TOBAGO 07:30 +1d

(ROUND 5)MOLDOVA v/s WALES 11:30 (GROUP D)TURKEY v/s CROATIA 11:30 (GROUP I)

Kedarnath film shooting Sept. 5 leh kipan tadingNew Delhi: Saif Ali Khan

chanu Sara Ali Khan inBollywood ading'a debutmasapen 'Kedarnath' film astarring Sushan Singh Ra-jput toh September nisim 5leh shooting apat ding ahi-tai. Filmmaker leh lead casthon jong Lord Shiva, Kedar-nath temple munjong vilnaaganei taovin ahi.

Tun Abhishek KapoorInsta a September nisim 5 lehshoot kipan ding ahitai tin-jong shared anabol toh lhonin caption'a " 1 year of prepand the day is almost herewhen we start filming" tinanasun in ahi. Film thah jouse

hin lunggel thah leh ngaito thahanei soh kei in ahi tinjong

aseibe. Kedarnath motionposter jong director in ni-

kha masa lang jep chun postjong anabol doh tan ahi.

FIFA World Cup ading'a Belgium qualified taParis: Romelu Lukaku

goal khum jeh in Belgiumtechun 2018 World Cupading in Europen nationading in qualification mumasapen khat ahung hitanahi.

Manchester Unitedstriker Lukaku in ThomasMeunier cross akon in 74thminute goal khat anakhumtoh lhon in Belgium in 2-1goljo na anachan utoh lhonin European qualifyingGroup H ading in top spotahitan ahi.

Hiche toh kilhon chunkum kit world cup ading inBarzil, Iran, Japan, Mexi-co hosts Russia te pannaBelgium injong qualifieramu tan ahi.

US Open 2017: Petra Kvitova in Wimbledon championGarbine Muguruz anajou

New York: Wimbledonchampion ni vei anala Pe-tra Kvitova in US Openquarter-final Sunday ni'aSpanish third seed elimi-nate anabol toh lhon'aWimbledon championGarbine Muguruz jong 7-6 (7/3). 6-3 a anajou kit inahi.

13th seeded Czech lefthander hi tukum ading'ahand surgery akibol jou'apat 8 vei akichep na haitohlhon in Tuesday nilehsemi-final a sevent timeGrand Slam championVenus Williams toh kimaito lhon ding ahitai. Kakihabol jeh'a hichan hikahung phat thei ahi inkei'a ding in hiche game hiapoimo lheh jeng in ahi tin

Kvitova chun anasei in ahi.Kvitova in All England

crowns jouse hi 2011 leh2014 apat in anala pan inahi. Aman aseina'a Arthur

Ashe Stadium mun'a goljo na kanei chun lungletna eihin peh be in ahi ati.

Kvitova in tukumading'a amasapen event

akichep hi French Openahi in ahin hiche akichepakon in Grand Slam glo-ry ading injong lampi ahinnei doh thei kit in ahi.

Maria Sharapova US open akon a pot ta, Venus gol jou

Diego Costa Chelsea Champions League squad a ana panglou

Sonakshi Sinha in a fans ho ang a Mumbai beach ho su theng dingatemna nei

FIFA U-17 World Cup official song hondoh na kinei taNew Delhi: India in biggest football tournament host abol ding ahitoh lhon in FIFA U-17 World Cup lhakhat

dung bou ahung vat tah jeh in janhi (Sept. 3) chun Worl Cup laapi ding jong hondoh na anakinei tah ahi.Hiche laa titled hi "Kar Ke Dikhla De Goal" akiti in chuleh musician politician Babul Supriyo leh Shaan

in hiche laa hi alamkai lhon in ahi. Chuleh India football Bhaichung Bhutia injong a skill ho show jong anabolin ahi. Hiche kingon chu Sachin Tendulkar in Namaste abol toh lhon in video chu anakichai tan ahi.

Tournament host kibol ding hi ahung nai cheh cheh toh lhon in gamsung'a fans ho ani ni in akibe lap chehcheh jeng tan ahi. Fans ahung tam toh lhon in stadium hojong full ahung hijing ding jong hi kinep nakhat jongahi tin Javier Ceppi chun asei in ahi.

Project director LOC, FIFA U-17 World Cup India 2017, Joy Bhattacharjya in aseina'a hiche tournamentin lunggel sang'a hoijo'a partner hon kithopi na ahin peh dungjui'a kibol ding ahi. Hiche toh kilhon achu Indianteam in support tamtah amu nading'a jong hi pan hatah'a eilah u angai in ahi tinjong aseibe. Tournament umnading mun hochu Goa, Guwahati, Kochi, Kolkata, Navi Mumbai leh New Delhi khopi ho hiding ahi.

Tournaments maiden match, Colombia leh Ghana in Jawaharlal Nehru Stadium, New Delhi mun'a Oc-torber nisim 6 nilhah lam nidan 5 leh kichem ding chuleh New Zealand leh Turkey jong Dr DY Patil Stadiummun'a kimaito lhon ding ahi.

NEW YORK - USopen 4th rpound matchkhat a Latvia gam miAnastasia Sevastova inMaria SHarapova 5-7,6-4,6-2 in an ajou in ahi.Dopinmg suspension jou agrand slam akichep na agol lal na a SHarapova insot tah ana ki chep lou hintuni gol lal na ei lhung sa-hahi atin hinlah set thumakichep na thu a kipa thusei in athanop dan asei inahi. Kichep na achunSHarapova in ajet langkhut jong anaki toh khah inche toh lhon chun tap anaki bol in ahi. Sharapova napot toh lhon in tu tua USOPEN kichem nalai lah achampion ana la kha sa hiVenus William bou ahitanahi. Kum 37 a tah VENUSWilliam in Carla Suarez 6-3,3-6,6-1 a ana jo toh lho-nin quarter final alut tanahi. Quarter final ahi Ve-nus in nivei tah Wimbledonchampion an la PetraKvitova aki mai topi dingahi. Kvitova in TukumWimbledon Champion anahi Garbine Muguruza 7-6(3), 6-3 a ana jo ahi.

London- Chelsea inahung lhungding Champi-ons League group stagesquad aphon doh toh kilhoncoach Conte toh aki kahana boi jing striker DiegoCosta ana jao pan ahi.Chelsea coach Conte inDiego Costa a team a jaodinga ana dei loutoh lhon aCosta in a hometownLagarto Brazil munna anaum jing nalai ahi. Chelseain Costa Athletico Madrida joh doh ding tohgon ananeitoh lhon na ki hou lhah-na ana um tah lou jeh in khovi January transfer win-dow ki hon kit teng kithahhou kit ding in aum tanchuleh tukah a akichep boi

dingin jong aum in ahi.Chelsea hi ChampionsLeague group stage a Athlet-

ico toh aum khom tohlhon in hiche Madridtoh kichep na ho a hi pan

alah le a sale value nem lha dingahi jeh a jong squad a kiapn sahlou ahi tin jong ana kisei in ahi.

Mumbai - Bollywoodactress Sonakshi Sinha in

a fans ho koma Mumbaibeach ho suh theng na anei

ding uvin temna ana neiin ahi. Sonakshi in

Twitter a hiche thuphonnahi ana nei ahi. Kum 39a tah actress nu hin beachho suh theng a anen hoakon na kip am se na din-gin temna ana nei in ahi.Hiche hi Bollywood celebhon Mumbai beach suhtheng na dinga temna aneina masa pen ahipon ahi.Amasa lha jong chun DiaMirza in a ajipa producerjong hi Sahil Sangha tohhiche tuipan suh theng nading kin gon khat a ana jaolhon in ahi. Sonakshi hi Itte-faq kiti film khat 1969 kuma ana kitho sa khat tha bolna a pang ding ahin, hichefilm hi Abhay Chopra indirect abol ding ahi.

Baadshaho ki release ni hapta a box office a bol hoi lhehMumbai: Ajay Dev-

gun in ningkum a Shivaaya box office a dei bangtahin ana lo lhing jou hih jon-gle tu chung Baadshaho ahin adei bang tah in abolhoi toh lhon in aki releasehapta a box office a hotling in ahi. Taran Adarshakon thu so kimu dung juiin Baadshaho in releasena hapta sung in Rs. 43crore alo doh in ahi. Hichefilm ahi Ileana D'Cruz,Esha Gupta, EmraanHashmi, Vidyut Jawal leSnajay Mishra panna aAjay Devgun in cast amakei na film ahi. Bolly-wood hi tukum a dingin in

tu chan in film ache tah anaum nai pon ,ginchat umtahSalman Khan Tubelight leShah Rukh Khan Jab Har-ry Met Sally jong gel bangana hi jou loutoh lhon in film

lolhing ana um behpon ahi. Hijeh chunBaadshaho in 59croreslo doh ding ahinnei toh lhon in tu kuma dinga alo lhing pen

hiding ham tin ginchat nalentah aum in ahi. Chulehtut oh abah leh AjayDevgun film hin 100crores club ahin jot lutvah ding ahitai.