wooden houses 001-013_est:rps909_wooden houses 001-013.qxd
Post on 15-Mar-2016
239 Views
Preview:
DESCRIPTION
TRANSCRIPT
FOTOD JAMES MERRELL
puit-majad
palkehitistest rannamajadeni
JUDITH MI L LER
Inglise keelest tõlkinud Marju Algvere
Originaali tiitel:
Wooden Houses
from log cabins to beach houses
Judith Miller
with photography by James Merrell
Ryland Peters & Small
Esmatrükk 1999. aastal Suurbritannias
Parandatud trükk 2007. aastal
Ryland Peters & Small
20–21 Jockey’s Fields
London WC1R 4BW
www.rylandpeters.com
Text copyright © Judith Miller 1999, 2007
Design and photographs copyright
© Ryland Peters & Small 1999, 2007
Kõik õigused kaitstud. Ühtki selle raamatu osa ei tohi
reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste
vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa
arvatud fotopaljundus ja info salvestamine,
ilma autoriõiguse omaniku loata.
ISBN 978-1-84597-346-9 (ingl k)
ISBN 978-9985-3-1800-3 (eesti k)
© Tõlge eesti keelde. Marju Algvere, 2009
Tõlke toimetanud Helje Heinoja
Kirjastus Varrak
Tallinn, 2009
www.varrak.ee
SISUKORD6 Eessõna
8 Sissejuhatus
14 ARHITEKTUURISTIILID
16 Palkonnid ja palkmajakesed
22 Poolpuitsõrestikmajad
26 Soomuslaudisega majad
36 ELU KOOS PUIDUGA
39 Palk- ja laudisinterjöörid
58 Tahveldamine
64 Puiduga kaetud toad
92 INTERJÖÖRI DETAILID
94 Laed
98 Põrandad
102 Trepid
106 Uksed
112 Aknad
118 Sisseehitatud mööbel
122 Mööbel
126 Lisandid
128 PUIDU VIIMISTLEMINE
130 Lubjapiim, värv ja dekoratiivviimistlus
136 Looduslikud viimistlusmaterjalid
138 Nikerdamine ja treimine
140 Register
143 Tänuavaldused
144 Piltide allikad
E E S S Õ N A 7
Puidul on omadus, millele võrdväärset ei
suuda pakkuda ükski teine ehitusmaterjal –
anda ümbritsevale lisamõõdet ning ilmutada
ainulaadset värvi, vormi ja tekstuuri
kombinatsiooni. Puit pakub kompromissi tugevuse ja
paindlikkuse vahel ning toimib hästi nii surve kui
tõmbe all. Sel moel sobib see peale ehitussõrestiku
ka põrandate, treppide, tahvelduse, akende, uste ja
mööbli valmistamiseks. Kui looduslikku puitu
töödeldakse poleerimisvaha, peitsi või lakiga, on
pinna tekstuur imeväärne. Ruumis, kus seinad,
põrandad, uksed, aknaraamid, toolid ja lauad on
puust valmistatud, loovad värvi, valguse ja varju
peened nüansid hämmastavaid visuaalseid efekte.
Tänapäevase puitmaja-kujunduse mitmeid aspekte
on vorminud meie esivanemate eluasemed, kelle
elustiilist ja meelelahutustest annab aimu nende
kunstkäsitöölik pärand. Moodne ühiskond jätab
omakorda jälgi kujutlusvõime avardumisse puidu
kodus loovalt rakendamisel, sulandades Vana Maailma
traditsioone tehnoloogia edusammudega. See raamat
püüab paigutada puitmaja ajaloolisesse ja
sotsiaalsesse konteksti, tuues esile sajandite jooksul
rakendatud erisuguseid ehitussõrestikke ja
interjööride mitmekesiseid stiile, jälgides puidu kui
olulise kujunduselemendi arenemist rahvusvahelises
arhitektuuris ning pakkudes inspiratsiooni kõigile,
kes hindavad looduslähedast elulaadi.
Judith Miller
E E S SÕNA
P O O L P U I T S Õ R E S T I K M A J A D 23
ÜLAL Brookgate on üksvanemaid mõisamaju Shrop -shire’i piiril Inglismaa jaWalesi vahel. Varaseim osaehitati 1350. aastal katuseniavatud ühesuunalise hoonena(ainult ühes suunas laiuvehitis), välja arvatudmagamis rõdu ühes otsas,mida praegu kasutatakseelutoana.
ÜLAL PAREMAL StokesayCastle Shropshire’is. Siinseisab James I aegne värav a -maja 13. sajandi kindlus -mõisa sissepääsu kohal.
Põhja-Euroopas arenes välja kaks puitsõrestik -
majade püstitamise meetodit: kaarpalk sõrestik
ja raamsõrestik. Mõlemal juhul ühendati suured
vertikaalsetest ja horison taalsetest
puitdetailidest, harilikult tammepuust seinakarkassid
katusefermide ja pikitaladega ühtseks raamistikuks.
Seda tehti reeglipäraselt ehitusplatsist eemal ning kõik
detailid nummerdati, enne kui need kohale
transportimiseks osadeks võeti. Raamõrestik-hooned
koosnesid ruudu- või ristkülikukujulistest puidust
raamidest, mida nimetati lahtriteks. Kõigil, välja arvatud
ainult kõige vaesemad majad, oli rohkem kui üks
katusega kaetud lahter ning pikad pärlinid ühendasid
nende kõigi katusesõrestikke. Kaarpalgid olid suured,
veidi kõverad palgid; neid püstitati ülalt põiktalaga
ühendatud paaridena, nii et moodustus A-täht. Sellal
kui raamsõrestikhooned olid jaotatud osadeks
lahtritevaheliste katuseviiludega, võimaldas kaarpalgi
kasutamine luua hoopis ulatuslikumaid katkestamata
ruumimahtusid. Varjuküljeks oli see, et maja suurus
sõltus kättesaadavast metsamaterjalist, sest rohkem kui
ühest lahtrist koosneva hoone ehitamiseks läks tarvis
hulk ligilähedaselt ühesuguse pikkuse ja jämedusega
palke. Lööviraamistiku kasutamine ühendas mõlemad
Briti traditsioonilisi poolpuitsõrestikmaju, mille puitraamistikuvaheosad täideti vitspunutise ja krohviga, võib ikka veel leidapaljudes Põhja-Euroopa külades.
KÕRVALLEHEL Berriew’kirikla Walesis, pärit aastast1616, tellistest pikendus onlisatud hiljem. Fassaadieendiviilkatus on tõstetud esile kaardtugedega, mis moodustavad nelikleheornamendi.poolpuitsõrestikmajad
Puiduvarud hakkasid 18. sajandiks Euroopa põhjaosas vähenema ning aegamisi asendus
puit ehitusmaterjalide esireas tellise ja kiviga. Siiski on metsamaterjali rikkalikud
varud Skandinaavias, Põhja-Ameerikas, Austraalias ja Uus-Meremaal taganud, et
paljudes maades eelistatakse endiselt puitsõrestikmaju tellistest või betoonist
ehitatuile. Piirkondlikke erinevusi kohapealses arhitektuuris saab kirjutada ehitajate arvele,
kes on reageerinud paikkonna kliimale. Skandinaavia karmide talvede tõttu kaeti enamik
puitsõrestikmaju pealt püst- või rõhtlaudisega (soomuslaudisega), et kaitsta seinu tuule,
vihma ja lume eest ning suurendada soojapidavust.
Võte katta sõrestikmaju puiduga on pärit 12. ja 13. sajandil ehitatud Norra püstpalk -
kirikutest. Puitsõrestiku väljaspoolt puiduga katmise tava hakati Skandinaavias laialdaselt
rakendama 17. sajandi keskpaigast alates, kui mehhaniseeritud saeveskid, mis neil mail
ilmusid varem kui mujal Euroopas, hakkasid odavalt ja kergesti tootma ühtlasemat ning
karkassideks ja vooderdamiseks nõutavat tarbepuitu. 19. sajandi algul tekkis Rootsis
ilustustega draakoni- ehk viikingiarhitektuur, mis hõlmas horisontaalset ja vertikaalset
laudist koos rikkalike dekoratiivsete detailidega, ning levis sealt pärastpoole Taani ja
Norrasse.
S O O M U S L A U D I S E G A M A J A D 27
VASAKUL JA PAREMALBurr Tavern on valgemännistsoomuslaudisega maja, misehitati umbes 1835. aastalUSAs, East Meredithispeamise New Yorki viivapostitee äärde. Algselt olisee kaetud valge pliivärviga.Värvispetsialistist omanikChris Ohrstrom on majakollase ookriga üle värvinud.
ALL PAREMAL PuusindlidButtolph Williams House’ikatusel. Maja ehitati umbes1715. aastal WethersfildisConnecticutis USAs.
Soomuslaudisega maja on Uue Maailmaga olemuslikult seotud,tuues silme ette kujutluspilte varakoloniaalsetest seedri -laudadega ülelöödud puitsõrestikmajadest.
soomuslaudisega majad
PA L K - J A L A U D I S I N T E R J Ö Ö R I D 39
Tagasihoidlik palkmaja, mis kunagi oli pea eranditult vaid Alpi talunike, suusatavateskandinaav laste ja koloniaalajastu pioneeridepärusmaa, on jätkuvalt ligitõmbav.
palk- jalaudisinterjöörid
Kõige kaunimad on need majad, mis on kooskõlas keskkonnaga, kuhu nad
on ehitatud, ning palkmajad, eriti need, mis asuvad metsastel aladel,
tunduvad sõna otseses mõttes maa seest välja kasvavat. Maailma
palkehitiste pikast arhitektuuristiilide reast meenutame kõige meelsamini
külmema kliima palkmaju romantika ja minevikuihaluse tõttu, mida nad äratavad:
alpi šalee või skandinaavia talumaja, sageli paksu lumekatte all, ameerika metsaonn
kõrgel metsastes mägedes või preeria avarustes. Palkmaja ajast sõltumatus
kutsuvuses sisaldub põhitõde: kõikemäärav on koha vaimsus. Selle arhitektuuri -
vormiga on kerge luua elukeskkonda, mille puhul metsast traditsioonilisse palkmajja
sisse astudes ei muutu pea midagi. Sellist siseruumide harmoonilist kokkusulamist
välisümbrusega on osaliselt võimalik saavutada ulatuslikult klaasi kasutades. Kõrged
klaasuksed ja suured aknad, mille klaaspaneelid ulatuvad põrandast peaaegu laeni
VASAKUL 18. sajandiSavoyard’i farm, mis toodiGrand-Bornand’ist Megève’iPrantsusmaal ja millerestaureeris sisekujundajaMichèle Rédélé. Suurkülalistetuba on vanas aidasja rõdu on säilitatud. Mööbelja väikesed lambid selleselutoas on mööblidisainerChristian Liaigre’ilt jateatrilatern on VeneetsiastItaalias.
PAREMAL Aida kamin olialgselt ühes teises vanasSavoyard’i majas.
40 E L U K O O S P U I D U G A
välja, ei võimalda mitte ainult vaimustavaid vaateid
ümbritsevale loodusele, vaid loovad ka võimsama
avarustunde ning illusiooni, et siseruum on osa
metsast. See kindlustab ka, et tubane päevavalgus
peegeldab täpselt välisvalgust.
Palkidest ehitatud kodus on valgus, ruum, vorm ja
funktsioon tähtsad elemendid, kõik nad kuuluvad
lahutamatult selle arhitektuuristiili juurde, mida
nüüdisajal peetakse skandinaavialikuks. Ajaloolises
mõttes oli see stiil igati omane ka Põhja-Euroopale,
kus inimolendi ja teda ümbritseva keskkonna suhet
suurepäraselt mõistetakse. See peegeldub hoonete
sisekujunduses, eriti nende puidutunnetuses. Palkmaja
põhiplaan, olgu siis tegu lihtsa onni või suurema
rantšo tüüpi eluasemega, kujutab endast suurt lahtise
koldega avatud eluruumi. Sellest kesksest alast saavad
alguse teised ruumid: köök, magamistoad, vannitoad
ja suuremas ehitises ka kabinet või lastetuba.
Niisugune planeering on pärit traditsioonilisest Põhja-
Euroopa käsitsi saetud palkidest ehitatud majast, mille
püstitamisel peeti silmas pikka talve. Pearuum oli maja
keskpunkt ning piisavalt avar, et mahutada potte ja
panne, voodeid, kirste ja suuri kappe, mis peaaegu
kõik olid valmistatud puidust. Oluline oli ka pikk
männipuust plaadiga laud puutoolide või -pingiga ning
lihtne toekas puhvet, kus hoiti portselan- ja klaasasju.
ÜLAL VASAKUL SelleSavoyard’i farmi eesuksavaneb trepile, mis viib ülespeamisesse eluruumi.
ÜLAL PAREMAL Paljudelalpipiirkonnas 18. ja 19. sajandil ehitatud palk -majadel oli iseloomulikuksjooneks mitme erinevaltasandil ehitatud rõduolemasolu. Rõdude käsipuud,mis ulatusid maja külgedestmõnevõrra välja, olid kiilutudseintesse ja kinnitatudseestpoolt täpsemõõdulistepuuklotsidega.
KÕRVALLEHEKÜLJELSuurte akende ees on raskedjutekardinad, mis ripuvadterasrõngastel sepisrauastkonksude otsas.
Palkmajad ei lase meil unustada, et looduslähedasem eluja looduslike materjalide kasutamine on siiski võimalik.
PA L K - J A L A U D I S I N T E R J Ö Ö R I D 43
KÕRVALLEHEKÜLJEL LesFermes des Grand ChampChoseaux’ külas Megève’ilähedal on vanade Savoyard’italude kollektsioon, millemeisterlikud oskustöölised onrestaureerinud, kasutadesMaurienne’i ja Tarentaise’ipiirkonnast pärit autentseidvanu materjale.
VASAKUL La Ferme duChatel – tahutud palkidesttehtud simss elutoa kivi -kamina kohal.
ALL La Ferme d’Hauteluce –siin leidub palju 18. ja 19. sajandist pärit Haute-Savoie männipuust mööblit.
PAREMAL Näide ühe palk -seina tappühendusest.
Kuigi mingi eseme olemasolu põhjuseks oli pigem
praktiline kasutustarve kui lihtsalt kaunistamine,
valmistati kõike tähelepanuväärse hoolikusega.
Värvilisust lisati värvide ja tekstiilidega ning
seinte, laetalade, põrandalaudade ja lihtsa mööbli
väljanägemist parandati sageli dekoratiivse šabloon -
maalingu, marmoreerimise ja rahvakunstiga. Olgu tegu
palk- või puitinterjööriga, ruumi kujundusskeemile
panevad ikka aluse nähaoleva puidu tekstuur ja värv,
samuti meetod, kuidas on ehitatud seinad.
Poolpuit-interjööris saab puitkarkassi vaheosade
tapeedi või viimistlusvärviga katmine puidu
domineerimist mõnevõrra leevendada. Siiski pole
traditsioonilises palkehitises tegelikult pääsu puidu
võimsa kohalolu eest ning koduse arhitektuuri
Konstruktsioonielemendidon tegelikult sisekujunduse
väärtuslik osa.
SELLEL JA KÕRVAL -OLEVAL LEHEKÜLJELSelles Elizabethi-aegsessöögisaalis Brookgate’isInglismaa ja Walesi piiril onkaarpalk-konstruktsioon jateised ehituslikud puitosadjäetud nähtavaks ningkrohvitud täitepaneelid onvärvitud traditsiooniliselubjapiimaga, millele onlisatud sieenapigmenti.Tammepuust söögilaud,toolid ja pingid on pärit 16. sajandist ja seisavadmassiivsetel kiviplaatidel –see on seda laadi majadeskõige tavalisem sisenemis -tasandi põrandamaterjal.Puhkeala paikneb 1350. aastal ehitatudühesuunalise hoone algselmagamisrõdul.
Vaatamata moodsa tehnoloogia ilmumisele
rakendatakse noid ammuseid stiilitraditsioone endiselt
ja algkontseptsioon on sama: praktiline, lihtne,
kvaliteetselt valmistatud mööbel, mida tõstavad esile
värvikad lisandid. Esimeste palkmajade elanikud
tajusid instinktiivselt, et puidu looduslike omadustega
pole tarvis võidelda, valides eranditult lihtsa ja
loomuliku mööbli ja sisustusmaterjalid, saades
inspiratsiooni oma ümbrusest. Looduslikku kiudu saadi
linast ja seda värviti kohalikest taimedest saadud
värvidega, misjärel sellest kooti päevatekke, tooli- ja
padjakatteid, sohvakatteid, seinakangaid, põranda -
riideid ja kardinaid.
Euroopast ümberasunud võtsid oma ehitusoskused ja
kujundustraditsioonid kaasa Uude Maailma, kus nad
otsisid võimalusi vanal kodumaal õpitud mitmesuguste
tehnikate ja meetodite rakendamiseks, et luua uue
ümbrusega harmoneeruvaid kodusid. Ehitajad
eksperimenteerisid suurema efekti saavutamiseks
kõikidest vormidest ei mõjuta ükski teine interjööri
suuremal määral. Seda mõistes kasutasid põhja-
eurooplased oma kunstilisi võimeid pikkadel talve -
õhtutel sooja, värvilise ja kutsuva kodu loomiseks.
Dekoratiivne rahvakunst oli skandinaavia pärandi
lahutamatu osa.
Kujundusviis peaks alati täiendama puidu loomulikku ilu.
54 E L U K O O S P U I D U G A
LEHEKÜLG 52 JA ÜLALAvar eluruum ühendabpalgid, krohvi, kivi ja klaasitõhusaks passiivsepäikeseküttega koosluseks,mis on keskkondlikult jaökoloogiliselt sõbralik.Põrandates on 3000 kgkohalikku graniiti; seekivikilt toimib koos alloleva10 cm betooniga kuisoojusmahuti, kogudes jakiirates kuumust. Kogu majaseinu valitseb kasebaühtlane, ent korduvsoojades toonidespalgimuster või sellekombinatsioon lihtsatevalgeks värvitud Santa Fe’stiilis adoobpindadega, miskatkestavad palkidejoonestiku ning loovadvalguse ja ruumilisuse tunde.
Osava ja kujutlusvõimelise käsitöölise jaoks oli pahk
otsekui väärtuslik kalliskivi, millest võis saada väikese
laua plaat või tooli iste. Molesworthi ja tema rühma
poolt valmistatud okstest ja palkidest mööbel
peegeldas kõikjal üle maa leiduvaid rustikaalseid
traditsioone.
Molesworth sai inspiratsiooni põlisameeriklaste
kultuuridest ja kasutas tõhusalt nende enimtuntud
motiive (lisaks kaktusele) koos tuttavate kauboilike
kujunditega. Piisoni- ja härjapead, värvilised kudumid
ja vaibad, noolekujuliste otstega kardinapuud ja
poninahksed eesriided, sepiskandelaabrid ja pargitud
nahaga polsterdatud toolid on vesternistiili kesksed
kujunduselemendid. Tähtsate dokumentide kastid kaeti
naha ja ilunaeltega; puuvillased kauboirätikud raamiti
ja riputati kunstiteostena seinale. Lambivarjud ja
padjad said samuti läikiva tekstuuriga nahkkatte, mis
vastandus kootud villaste vaipade karedusele. Tüüpilise
preeriastiilis mustri ja nahkääristusega vaipu kasutati
sohvakatetena. Hirvesarvedele riputatud kauboi -
kaabudest sai kujundusvõte hulk aega enne Marlboro
mehe ja Ralph Laureni ilmumist. Molesworth tõestas
paljudele oma ringkonnast, et ameerika müüti on
võimalik kaunistada, ilma et seda ülemäära kitšilikuks
muudetaks – ja teha seda ka edukalt.
Nii mitmelgi moel on palkide kasutamise viis vesternistiilisinterjöörides kasutatava mööbli ja dekoratiivsete
detailidega võrreldes teisejärguline.
VASAKUL Selle Sun Valleypalkmaja magamistoasvalitsevat vesternistiilitugevdavad põlisameeriklastetekstiilid. Vitstest punutudvoodi ja arukase okstest laudhaakuvad 20. sajandi alguseSuurlaagrite stiiliga.
ÜLAL JA ÜLEMALMassiivsed männipalkidestseinad viivad sissepääsustavatud põhiplaanigaelutubadesse. Kohalikustkivist sambad toetavadvahtrapuust köögitööpinda.
KÕRVALLEHEKÜLJELSelle Aspenis Colorados asuvapalkmaja kogu ülakorrus onavatud allolevasse suurdehalli.
P U I D U G A K A E T U D T O A D 65
Pole kahtlust, et puitlaudisega kaetud siseruumide võtme -
sõnaks on lihtsus. Puidu ilme ja tunnetus on küllastav ning
selle loodusliku materjaliga koos üles kasvanud inimesed ei
suuda elada, ilma et neil puitu mingil kujul kodus poleks.
Viimistlusmeetodist sõltumata, olgu tegu kogu ruumi vooderdamise
või siis mõne üksiku mööbliesemega – ikka valitseb puidu kohalolu
interjööri ning seda pole võimalik ignoreerida.
Algselt lasti kogu mahavõetud metsamaterjalil loomulikul moel
kuivada, enne kui seda kasutama hakati, nii et toormaterjal sai oma
väärtust ilmutada enne, kui puusepp sellega tööle hakkas. Puutükk
valiti välja kas ligitõmbava tekstuuri ja iseärasuste tõttu, kui sellest
pidi saama mööbliese või tahveldis, või siis paksuse ja tugevuse
tõttu, juhul kui seda kavatseti kasutada karkassikomponendi või
toetalana. Tänepäeval kuivatatakse puitmaterjal sageli kunstlikult ja
kiirkorras kuivatites, ning kasutamisel imab see õhust niiskust, mis
VASAKUL The Kitchen House,mis on ehitatud järvesaareleNew Hampshire’is USAs, saiinspiratsiooni traditsioonilistestmajadest Anguillal Kariibimeres. Nende kelpkatusegahoonete kõrged laed rõhutavadruumitunnet ja kaldkatusesasetsevad aknad suurendavadsiseneva loomuliku valgusehulka.
PAREMAL JA ALL PAREMALThe Bellevue HomesteadiCoominyas Austraalias hooldabRahvusfond. See on kena näidevarasest austraalia„Queenslanderist”. Köögi lihtsalplankuksel ja seinu katvalrõhtlaudisel on alles algupäranevärvikiht.
Puitkattega ruumi sisenedes kogete midagi ainulaadset, kütkestav pole mitte ainult puidu tekstuur ja paatina, haarav on selle sensuaalne soojus.
puiduga kaetud toad
SELLEL JA KÕRVAL -OLEVAL LEHEKÜLJELNeed lihtsad püstlaudisegainterjöörid on Barfrøstuatalust, mis ehitati umbes1730. aastail RendalenisseNorras ning viidi üleGlomdalsmuseetisseElverumis. Plankudest laudiselisamine kanti tahutudpalkidest ehitisele sellesoojemaks muutmiseks viitabomaniku jõukusele.Talu mööbel on pärit
18. sajandist.
68 E L U K O O S P U I D U G A
võib põhjustada kõmmeldumist ja muid konstrukt -
siooni probleeme. Puidu omadused paranevad
loomulikul moel kuivades ning vanemat puitu on
kergem töödelda.
Kui puitpinda ei peideta dekoratiivse värvikihi alla,
kulub see igapäevases tarvitamises mõnusalt siledaks
ning koduselt trööstivaks. Lakkimata jäetud ja
regulaarselt mesilasvahaga poleeritavad põrandalauad
muutuvad kaunilt kuldsetooniliseks; mati lakiga
töödeldud männipuust köögilaual säilib köitev
pinnamuster. Värvida saab isegi lihtsat puitu, kas siis
ühe neutraalse tooniga või kaunistada trafarett -
maalingu või rahvakunsti motiividega.
Ruumi kõiki osi – lage, seinu ja põrandat – võib
katta puuplankudega, ent neid võib erinevalt
rakendada ja töödelda, sõltuvalt asukohast ja
kasutamisest, et vältida igavust ja ühetaolisust. Laudu
võib ühendada põkkliitega või täissulundiga, saamaks
keerulisemat ja tihedamat lõpptulemust. Laelauad võib
jätta puutumata, sellal kui samast puust põrandat või
ÜLAL JA KÕRVAL LEHE -KÜLJEL ÜLAL VASAKULSelles Les Ferme de Mariehotellikompleksi šalees onkogu mööbel 18. ja 19. sajandi Savoyard. Seinukattev püstlaudis on põkk -liitega. Uks on „kahepoolsekattega”, s.t. ühel pool onlauad vertikaalse, teisel poolhorisontaalse asetusega.
P U I D U G A K A E T U D T O A D 81
klassikalise mõjuga, mille hiilgeaeg oli 1790. aastatel.
Majad olid ruumikamad, kõrgete lagede ja suurte
akendega, mis ulatusid sageli prantsusepäraselt
põrandani välja. Jõukamad perekonnad olid üle Atlandi
endaga kaasa toonud palju originaalmööblit ning
tislerid avastasid, et nende oskusi hinnati Uues
Maailmas kõrgelt. Neist said Euroopa peenima mööbli
meisterlikud kopeerijad ja nii mõnestki taiesest on
nüüdseks saanud väärtuslik antiikese.
Külalislahke kodu loomine kolooniates vahel
karmideski tingimustes oli kahtlemata armastusega
tehtav töö. Paljud asunikud uskusid siiralt, et tavalised
lihtsad asjad on paremad kui miski toretsev või vormilt
keeruline. Peavari tuli ehitada kiiresti ükskõik
millistest kättesaadavatest matejalidest, seega olid
peamised arvesse võetavad tegurid funktsionaalsus ja
tugevus. Riiulid kujutasid endast lihtsalt seina külge
naelutatud tugedele toetuvaid ülevärvitud laudu;
esimesed sahvrid tehti pakkekastidest.
Sarnasused Ameerikas ja teisel pool maakera samal
ajaperioodil ehitatud koloniaalmajade vahel on
lummavad. Paljud neist ehituse ja kujunduse ühistest
joontest on pärit immigrantide ühisest minevikust,
võtsid nad ju oma kodumaa traditsioonid uutesse
ÜLAL VASAKUL JAPAREMAL Püstlaudisegakaetud seinad ja lagi onselles renoveeritud jalaiendatud Brisbane‘i„Queenslanderis” värvitudsatiiniläikeliselt valgeks.
KÕRVALOLEVAL JAJÄRGMISEL LEHEKÜLJELSisekujundaja ja mööbli -disaineri Christian Liaigre’iLa Rochelle’is Prantsusmaalasuva 1830. aastate majaseinad kaeti uuesti ja värvitiüle, see on saarel tavapäraneettevaatusabinõu niiskusevastu. Salong mõjubkloosterlikult ning Liaigre’imaja jaoks kujundatudmööbel on asiaatlikesugemetaga. Kaminaäärisjätab selgelt klassikalisemulje, korallid lisavad veidieksootikat.
Puit on valgeks värvituna mitmekülgne taust, millele saab erksate värvilaikudena lisada
värskeid lilli ja taimi.
82 E L U K O O S P U I D U G A
KÕRVALLEHEKÜLJEL,PÄRIPÄEVA ÜLALTPAREMALE Lihtne valgetesja kreemides toonidesvärvitud laudisinterjöör loobsobiva tausta värvikatekunsti- ja tekstiilesemetejaoks. Selles Long IslandilNew Yorgis USAs asuvasmajas näeme Boliiviast päritpeakatteid, antiikset hollandivesti, Marokost toodud kotte,Santa Fe jahukotijoonistusi jamodernseid Donghia toolening lauda. Ka NewHampshire’i saaremajas loodivalgusrikas talitsetudinterjöör.
ülemeremaade asundustesse kaasa. Paljudel juhtudel
sobitusid need mõjutused uue elukeskkonna kliima ja
topograafiaga. Üks ühiseid iseloomulikke jooni oli
ruumi väärtustamine, mis ilmnes tubade valguse- ja
õhurikkuses ning esemelises korras, millest sai Uue
Maailma majade tunnusmärk. Ehkki sageli kasutati
erinevat puitu – Austraalias jarrahit, Uus-Meremaal
kauripuud ja Ameerikas seedrit –, oli majade
põhistruktuur sarnane. Ameerikalik katusega ukseesine
kajas teisel pool maakera veranda kujul vastu,
mõlemad olid mõeldud pakkuma varju kuuma päikese
eest; puust ribakardinad olid mõlema kontinendi
kuumades piirkondades sarnased; ning külmades
piirkondades said valitsevaks paksud ja tugevad,
aknaraamiga kokku ehitatud luugid. Üle kogu maailma
süvenes kolonistide suundumus kokkuhoidlikkuse ja
kujunduse lihtsustumise poole.
Loomulikuks edasiarenguks sai Ameerikas üks
mõjukamaid kujundusliikumisi – šeikerstiil, millele
pani aluse kveekeritest lahkulöönud sekt 1747. aastal.
Šeikeri ulatuslikku mõju märkame paljude tänapäeva
interjööride lihtsas ja minimalistlikus stiilis. Rida
šeikeri kogukondi hargnes New Yorgist laiali, läänes
jõudsid nad Ohioni välja ning nende ideaalidest
tulenes soov luua kõikides asundustes stiililist
ühetaolisust. Enamik šeikerstiilis esemeid sai oma
ÜLAL VASAKUL JAPAREMAL Need onviilunguksed Stephen Mackikodus Chase Hill Farmis.Georgia linnamajades sai 18. sajandi jooksul kuuepaneeltahvliga uks tegelikultpopulaarsemaks kui neljapaneeliga uks. Aja jooksulmuutus ka paneelidereljeefsus tugevast jasügavast üsna kergeks japindmiseks.
KAUGEMAL VASAKUL,VASAKUL JA ALLVASAKUL 18. sajandistpärit sepisrauast ukselink;viilungustel on H-kujulisedsepishinged; kaks vanadestukseplankudest tehtud ust –kõik 18. sajandi aidasHarvardis MassachusettsisUSAs, mille kujundas jarestaureeris Stephen Mack.
KÕRVALLEHEKÜLJELKaks viilungust 18. sajandiGeorgia stiilis majasStoningtonis Connecticutis,restaureeris Stephen Mack.Kõrgendatud paneelidegauksed muutusid tavalisemaksalates 1730. aastatest.
A K N A D 115
mõju 1930. aastail tegi puidu taas populaarseks
aknaraami materjaliks. Traditsiooniliselt on puidust
aknaraame looduse mõju eest kaitstud värvi või laki
abil, sõltuvalt kasutatavast puidust. Mänd oli endast -
mõistetav valik, sest see oli odavam kui lehtpuud.
Nüüd, mil tihendite tehnoloogia on arenenud,
kasutatakse lakitud lehtpuitu viletsama kvaliteediga
männi asemel osaliselt esteetilistel põhjustel, osalt ka
seetõttu, et nad vajavad vähem hoolt.
PAREMAL Kokkukäivadsisemised žalusiiluugid BathHouse’is, 20. sajandi algusepuitmaja tänapäevasellaiendusel New Hampshire’isaarel USAs, tegi omanik.
KÕRVALLEHEKÜLJELPaigutatuna kõrgele BathHouse’i laudseina ülaossa,laseb ribažalusiiakenpäikesevalgust läbi, tagadessamas seesolijate privaatsuse.
VASAKUL Selle Bath House’iribaakna vertikaalsed žalusiidon disainitud pööreldesavanema ja sulguma. Duššidevõi vannide kohal paiknedeson nende eeliseksliikumatute žalusiide eeslisaprivaatsuse võimalus javajaduse korral soojus -isolatsiooni suurendamine.
sisseehitatud mööbelSisseehitatud riiulite ja kappide praktilisus teeb nadjätkuvalt populaarseks.
ÜLAL Kaarjas seinaniššvitriinriiulite ja alumisekapiga Ischa van Delfti 19. sajandi keskpaiga majastHollandis.
PAREMAL (ÜLAL JA ALL)Kitchen House’i seinad selles1920. aastail ehitatud NewHampshire’i saaremajas onkaetud avariiulitega, kuhu onpaigutatud kööginõud, ningmänniliistudega, millelekinnitatud konksude otsasripuvad mitmesugused köögisvajalikud esemed.
KÕRVALLEHEKÜLJEL,PÄRIPÄEVA ÜLALTVASAKULT Selles LongIslandil (New York, USA)asuva puitsõrestikmajapööningul on sisseehitatudraamaturiiulid mahutatudkaldkatuse alla. Männipuustraamaturiiulid järgivadkuusnurkse Bath House’ikuju saarekodus NewHampshire’is USAs. Värvitudsisseehitatud köögipuhvetasub Silas Deane House’iköögis, mis ehitatiWethersfieldi 1766. aastal.Dining Parlour Isaac StevensHouse’is sisaldab tahveldisseinakapikest portselanitarvis – tüüpiline 18. sajandinähtus.
S I S S E E H I TAT U D M Ö Ö B E L 119
Euroopas ja Skandinaavias oli sisseehitatud
mööbel 16. sajandi algusaastail üldlevinud
ning varusid hoiti köögis ja söögitoas.
Õhutatav toidukapp on ikka olnud toidu
värskena hoidmiseks kõige loomulikum ja praktilisem
moodus ning paljudes maamajades on selline kapp
siiani olemas. Enamikus köökides oli olemas
seinapuhvet, suletav mööbliese, mis saadi seinaorva
sisse raamistikku ja selle ette uksi kinnitades.
Kuni 17. sajandi lõpuni oli skandinaavia
interjöörides rohkesti sisseehitatud mööblit – seintes
nikerdatud ja kenasti maalitud voodid. 18. sajandi
tahveldatud tubades leidus sageli mõnda nurka
ehitatud alkoov astanguliselt tõusvate riiulitega
portselani eksponeerimiseks – nimeks puhvet. Sajandi
keskel valmistati kitsaid seinakappe ja nurgakapidki
muutusid tavaliseks. Populaarsed olid aknaniššidesse
ja avatud kollete lähedusse kinnitatud istmed, samuti
sisseehitatud istepingid, mille all olid hingedega
varustatud hoiukastid. Kuna ilmus üha rohkem
raamatuid, oli paljudes majades sisseehitatud
riiulitega raamatukogutuba. Majapidamisruumi või
ülemise korruse koridoridesse ehitati tammest või
vahtrapuust riiuleid ja sahtleid linade hoidmiseks.
19. sajandi algusest peale valiti sisseehitatud mööbli
jaoks väärtuslikumaid puiduliike nagu mahagon.
Tavapärased olid kumerad nurgakapid ning söögitoas
leidus tihti sisseehitatud puhvetikapp, mis oli
sobitatud seinatühimikku. Raamatukogutubades olid
riiulid harilikult niššidesse paigutatud. Asevalitsuse
perioodist kuni 1840. aastateni on suhteliselt vähe
sisseehitatud mööblit. Köökides ja teenijatubades olid
endiselt olemas põhilised hoiupaigad, ent
puusepakunsti arenedes hakati mööblit üha enam
eraldi üksikesemetena valmistama. Viktoriaanlik
Inglismaa nägi sisseehitatud mööbli plahvatuslikku
tõusu. Sisseehitatud raamatukappe ja magamistube
VASAKUL JA KÕRVAL -LEHEKÜLJEL Verandamööblijaoks Aspenis on inspiratsioonisaadud Adirondacksi talu poja -stiilis mööblist.
ÜLAL VASAKUL Rustikaalsedharkjalgsed taburetid onvanimate puutöönäidiste seastning tavalised Euroopa,Skandinaavia ja USAmetsarikastes maapiirkondades.
ÜLAL PAREMAL Kaks„Bruyère’i” taburetti ChristianLiaigre’i majas Prantsusmaal La Rochelle’i lähedal.
ÜLAL See arhitekt JimRuscitto kujundatud iste onlõigatud suure jalal-surnudmännist posti ülaossa, seetoetab avatud ülakorrusegalerii välispiiret Aspenipalkmajas Colorados USAs.
M Ö Ö B E L 123
top related