Astt

A l

oh

kAt

ru

ovtt

us

Fuo

mášu

mit

jA r

ávvAg

At 1

. ceA

hki

mán

áid

váh

nem

iid

dA

fug.no Astta lohkat ruovttus_2

«Lohkanmiella» – skeaŋkan mánnái

váhnemat sáhttet addit movtta lohkat! dan sáhttit dahkat máŋggaládje: mii sáhttit lohkat dahje guldalit jietnagirjjiid, huma-dit, muitalit muitalusaid, vitssaid ja árvádusaid, ja stoahkat gielain ja bustávaiguin. Mii sáhttit mánáidasamet čájehit ahte lohkan lea suohtas ja ávkkálaš doaibma, ja lea sihke somá, gelddolaš ja buorre lohkat ovttas.

Mii fertet gávdnat girjjiid ja teavsttaid maidda diehtit mánát liiko-jit. Mii sáhttit láhčit dili lohkamii, muhto vuorjat ii ábut. Jus mánás ii oro beroštupmi, de geahččal baicca earaháve, dahje eará teas-vttain. Muhtun mánát liikojit girjjiide maid eadni dahje áhčči logaiga unnin, eará mánát ges háliidit ođđaset girjjálašvuođa. Muhtumat liikojit balddonasgirjjiide ja fantasiijamuitalusaide, nuppit fas árga-beaimuitalusaide dahje elliidgirjjiide. Muhtun mánát liikojit eanemu-sat girjjiide main lea dieđut ja fáktá. Jeara ráđi girjerádjosis dahje girjegávppis.

Mánát fertejit oahppat ahte lohkan ii leat dušše girjjiid lohkat. Mii lohkat maiddái biebmorahkadanbagadusaid, geavahusbagadusaid, aviissaid, SMS-dieđuid, teasvttaid TV:s ja dihtoris.

Buorre giella álkidahttá lohkamaMánáid giella ovdána go mii singuin olu hupmat. Mii sáhttit maiddái čájehit ahte sániiguin ja gielain sáhttá stoahkat. Mii sáhttit ovttas assosieret, ovdamearkka dihte: Jus mun dajan toga, maid don de jurddašat? Mátkkoštit, biila, vuodjit, guhkki, gomuvuohta... Mii sáht-tit stoahkat riibmastohkosiid, “Mu fatnasis leat...”, geavahit boares ja ođđa riimmaid ja sátnestullamiid, lávlunstohkosiid, gierdun stoahkat, speažžunstohkosiid, vitssaid ja árvádusaid.

Oahpásmuvvat bustávaide Sii geat galget oahppat lohkat, fertejit diehtit makkárat bustávat leat, sii fertejit dovdat bustávaid namaid, ja oahppat ahte bustávat govvidit giellajienaid. Skuvllas galget mánát oahppat bustávaid ja ji-enaid oktavuođa. Mii váhnemat sáhttit dán dahkat álkibun mánáida-samet jus mii aktiivadit ja áŋgirit oahpásmuhttit mánáid bustávaide.

Bustávat leat juohkesajis. Biillain, rámbuvrriin, plakáhtain, miel-kepáhkain, girjjiin, aviissain ja šearpmain. Mii sáhttit stimuleret mánáid sáhkkivuođa go geažosáiggi ohcat ođđa bustávaid. Mii sáhttit guorahallat galbbaid, reklámateavsttaid ja humadit dan birra ahte seamma bustáva sáhttá čállit máŋggaládje (ovdamearkka dihte A a a). Mii sáhttit hábmet bustávaid láibedáiggiin, rusiinnaiguin, šukuládebinnáiguin, sáddos...

Lohkat ja ipmirdit dan maid lohkat Jus mánát galget šaddat čeahpit lohkat ja liikot lohkat, de sii fertejit oahppat hupmat ja jurddašallat dan birra maid lohket. Ovdalgo lo-hkagoahtit girjji, de sáhttit humadit ahte man birra son dát girji lea. Girjji namma ja govat čujuhit dávjá sisdollui. Maŋŋil sáhttit hupmat sisdoalu birra ja ovttas jurddašallat mii son boahtte siiddus dahje kapihttalis dáhpáhuvvá.

Dihtet go ahte• Dutkan čájeha ahte váhnemat sihke máhttet ja dáhttot dahkat olu vai sin mánát šaddet ilolaš ja čeahpes lohkkin.• Go mánát oidnet ahte mii rávisolbmuid lohkat ja čállit, de badjána sidjiide nai mokta dahkat dan seamma.

Dihtet go ahte• Mii eat dárbbaš ballat boastut bargamis, buot maid mii dahkat doarjun dihte máná lohkanovdá- neami, lea buorre.• Lea oktavuohta gaskal gielalaš máhtu ja lohkan- máhtu. Buot maid mii dahkat mánáid giellaovdáneami ovddas, lea ávkkálaš sin lohkanovdáneapmái.

Dihtet go ahte • Lohkamiin lea dego buot eará gálggaiguin, ferte hárjehallat vai šaddá čeahppin.

fug.no Astta lohkat ruovttus_3

Movt sáhtán mun veahkehit mánán lohkamiin? Máŋggaládje! Don dagat buori barggu go humat mánáin, stoagat, lo-gat jitnosit ja go ieš logat sihke ávkki dahje hávskivuođa dihte. Don maid veahkehat go čájehat ahte beroštat das maid mánná lohká, dárkilit guldalat, doarjjut ja olu rámidat!

Mun in leat nu čeahppi hupmat dahje lohkat dárogiela. Logan áinnas girjjiid eatnigillii mánáide. Lea go OK? Lea. Vaikko guđe gillii de logat, de leat čájeheame ahte lea hávski lohkat ovttas, ja ahte girjjiid máilbmi lea gelddolaš, miellagiddevaš ja suohtas. Dat vásáhus lea hui mávssolaš sutnje guhte galgá oahp-pagoahtit lohkat.

Galggan go heaitit lohkamis mánnái go son ieš lea oahppan lohkat? Iioktage šatta čeahpes lohkkin jus ii loga olu. Danne berrejit mánát eanas ieža lohkat. Muhto eat galgga dan dihte heaitit lohkamis jitnosit mánáide. Olu easkkaálgi lohkkit dárbbašit dávjá muhtuma gii čájeha ahte lohkan lea eambbo go dušše bustávaid bordit sátnin. Lohkanboddu lea maiddái hávkkes boddu.

Mun in liiko nu bures lohkat, ja jitnosit lohkat lea váttis. Maid sáhtán dahkat? Don sáhtát olu dahkat! Guldalit jietnagirjjiid, hupmat dan birra, govahallat mii son viidáseappot dáhpáhuvvá jna. Mánáidgirjjiid filbmaveršuvnnaid geahččat ovttas, sáhttá oahpásmuhttit máná girjjiid máilbmái ja buktit movtta lohkat. Don dagat maiddái buori barggu go olu humat mánáin, muitalat muitalusaid ja máidnasiid. Vaikko ieš it liiko lohkat, de sáhtát leat buorren ovdamearkan go anát vuoššangirjji, logat aviissa TV- ja radioprográmmalisttu dahje čálát gávppašanlihpu.

Sáhttá go PC-šearpma lohkan dahkat bahá? Ii sáhte. Lohkat lea buorre, leaš dál girji, aviisa, bláđđi dahje šearbma maid logat. Mánná ferte oahppat ahte lea lohkan de nai go ohcá dieđuid Interneahtas, go lohká e-poastta ja dihtorspealuid ba-gadusaid. Diibmoviissaid guovlat dihtoršearpma sáhttá váibadahttit čalmmiid. Danne lea buorre eará nai lohkat.

Muhtumat dadjet ahte mánát eai galgga beare olu lohkat gov-varáidduid. Lea go riekta? Govvaráidduid lohkat ii leat boastut, lea baicca buorre. Go galgat oahppat lohkat, de fertet ipmirdit ahte hupmama ja báhpira “bunca-raggásiid” gaskka lea oktavuohta. Govvaráidduid teakstabulljarasat čájehit dan oktavuođa. Dasto lea maid álkit ipmirdit sisdoalu go leat govat.

Lea go son mu mánás dysleksiija? Maid galggan dahkat? Jus du mánás orrot váttisvuođat lohkamiin, de it galgga vuhtiiváldit rávvagiid dego “ale hohpohala, gal son oahppá”. Mánát geat rahčet lohkamiin, dárbbašit erenoamáš olu doarjaga ja beroštumi. Loga olu suinna ovttas, ane máná rahčamušaid árvvus ja veahket su go orru lunddolaš. Guldaleahkki áinnas jietnagirjjiid ovttas. Dalle sáhttá mánná oažžut buriid vásáhusaid girjjiin, son oahppá ođđa sániid ja háhká ođđa máhtuid almma rahčama haga. Jus máná ovdáneapmi vuorjá du, de váldde oktavuođa skuvllain ja dáhto ráđi, dahje váldde oktavuođa gieldda pedagogalaš-psykologalaš ráđđeaddibálvalusain.

Dihtet go ahte• Go mánná fuomáša ahte hálddaša de dat movttii- dahttá oahppat eambbo. Danne galgat dávjá rámidit.• Lohkan lea hui deaŧalaš oahppamii. Dihtet go ahte• Muhtun mánát šaddet čeahpit lohkat go besset čállit. Danne lea vuogas addit mánnái olu vejolašvuođaid čállit gávppašanlihpuid, dieđuid, reivviid, e-poasttaid jna.

Dihtet go ahte• Mánát ovdánit iešguđetládje. Muhtumat ohppet hui árrat lohkat, earát fas dárbbašit eambbo áiggi.• ”Ale hohpohala, gal son oahppá” lea aŋkke heajos ráva. Mánát geat maŋŋit álget dárbbašit liige movttiideami ja stimulerema.

Dábálaš gažaldagat

AsttA lohkAt ruovttus

Vuođđooahpahusa váhnenlávde-goddi, Lohkanguovddáš ja

Oahpahusdirektoráhta

www.fug.no

www.lesesenteret.no

www.utdanningsdirektoratet.no

post@fug.no

© Fug 2010

Hábmen: Månelyst as

Govva: iStockphoto

Ruoktu ja skuvla ovttasbarget Mii sáhttit • Sihtat dieđuid oahpaheaddjis lohkanoahpahusa birra ja movt skuvla bargá.• Ovddidit lohkanoahpahusa váhnenčoahkkima fáddán.• Hupmat oahpaheddjiin movt mii ovttas ja iehčaneamet sáhttit doarjut máná lohkanoahpahusas.• Ásahit lohkanmoktajoavkkuid gos mánát ja váhnemat gávnnadit ja lohket jitnosit, hupmet girjjiid birra ja lonohallet girjjiid, stohket bustávaiguin dahje gehččet filmma.

Rávvagat movt sáhttá veahkehit leaksolohkamiinMii sáhttit • Doallat oktasaš lohkanbottu alcceseamet ja mánnái mas máná lohkan lea guovddážis.• Vuorddestit moadde sekundda ovdalgo veahkeha, ja de dušše geažuhit mii lea riekta jus mánná ii oro máhttime muhtun sáni lohkat.• Movttiidahttit máná lohkat leavssu máŋgii. Dalle beassá hárjehallat njuovžilit lohkat.• Sihtat máná muitalit lohkanleavssu sisdoalu.• Ohcat dihto sániid lohkanleavssus, ovdamearkka dihte dadjat: Juogasajis dán teavsttas de lea sátni ..., gávnnat go dan sáni? Dahje: Galle háve lea sátni “lea” teavsttas?

Vuođđooahpahusa váhnenlávdegoddi (VVL) lea našovnnalaš váhnenlávdegoddi váhnemiid várás geain lea skuvlamánát.

VVL beroštumit:• Ruovttu-skuvlla-ovttasbargu • Fuolahit váhnemiid beroštumiid skuvlaoktavuođain • Muitalit movt ruovttu-skuvlla-ovttasbargu doaibmá• Muitalit movt váhnemat sáhttet doarjut mánáideaset • Mearridit áššelisttu ja doarjut váhnemiid guovddáš fáttáin dego sisbiras, givssideapmi, váhnenčoahkkimat, skuvlabarggut, j.ea.

www.fug.no – neahttaresursa váhnemiid várás geain leat mánát skuvllas

Astta lohkat ruovttus © FUG 2010

Dihtet go ahte• Oahppat lohkat lea álkit go mánná dovdá ahte ruoktu ja skuvla ovttasbarget oktasaš ulbmila guvlui: Hábmet máná oadjebas, čeahpes ja ilolaš lohkkin.

Dihtet go ahte• Jitnositlohkan lea sihke hávski ja ávkkálaš, maiddái maŋŋel go mánát leat ieža oahppan lohkat.• Guldalit jietnagirjjiid ja geahččat girjjiid filbmaveršuvnnaid ovttas mánáiguin lea buorre molssaeaktu jitnositlohka- mii..